Veiko Vaske (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.detsembril 2025 Tallinnas
Haldusasja number
3-23-1204
Haldusasi
M.Q, U.L, G.O, M.B, X.P ja X.L-i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.05.2023 antud ehitusloa nr 2312271/03066 õigusvastasuse tuvastamiseks ja 25.01.2024 antud kasutusloa nr 2412371/00459 tühistamiseks Kaebaja I – M.Q Kaebaja II – U.L Kaebaja III – G.O Kaebaja IV – M.B Kaebaja V – X.P Kaebaja VI – X.L Lepinguline esindaja ‒ v-adv. Raul Keba
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja – Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaudu) Volitatud esindaja Eva Vanamb Kolmas isik – mittetulundusühing Jalgpalliklubi Tallinna Kalev Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.12.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
M.Q, U.L, G.O,
apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamise vorm
Avalik kohtuistung 11.06.2025; kirjalik menetlus
M.B,
X.P
ja
X.L-i
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M.Q, U.L, G.O, M.B, X.P ja X.L-i taotlus kaebuse muutmiseks, jätkata haldusasja menetlust Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.05.2023 antud ehitusloa nr 2312271/03066 õigusvastasuse tuvastamiseks ja lubada kaebajatel täiendada kaebust nõudega Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25.01.2024 antud kasutusloa nr 2412371/00459 tühistamiseks.
2.Rahuldada M.Q, U.L, G.O, M.B, X.P ja X.L-i apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 08.12.2023 otsus. Teha kaebuse kohta uus otsus ja rahuldada kaebus osaliselt. Jätta M.Q, U.L, G.O, M.B, X.P ja X.L-i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.05.2023 antud ehitusloa nr 2312271/03066 õigusvastasuse tuvastamise nõudes rahuldamata.
3-23-1204 Rahuldada M.Q, U.L, G.O, M.B, X.P ja X.L-i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25.01.2024 antud kasutusloa nr 2412371/00459 tühistamise nõudes ja tühistada kasutusluba.
3.Mõista vastustajalt kaebajate kasuks välja kahes kohtuastmes kokku menetluskulu 4500 eurot ja 75 senti.
4.Jõustunud kohtuotsuse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebajate nimed initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 19.01.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 punkt 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Raja tn 4a kinnistu osas kehtib Tallinna Linnavalitsuse 22.08.2007 korraldusega nr 1442k (dtl 22–33) kehtestatud Ehitajate tee, Üliõpilaste tee, Raja tänava ja Akadeemia tee vahelise ala detailplaneering (edaspidi ka DP; DP põhijoonis ja seletuskiri dtl 34–67). Detailplaneeringuga on kinnistule kavandatud staadion ja seda teenindav hoone.
2.Raja tn 4a kinnistul on vana staadion, kus on säilinud üksikud amortiseerunud rajatised. Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA või vastustaja) esitati projekteerimistingimuste (PT) taotlus olemasolevale staadionile ajutise pneumohalli püstitamiseks kasutusajaga kuni 5 aastat. Pneumohalli piirdetarindiks kavandati kaherealine PVC. Pneumohalli hoiab koos ülerõhk. Halli sokkel on valdavalt 0,5 m jalgpalliväljaku pinnast. Pneumohalli sisse rajatakse kunstmurukattega jalgpalliväljak.
3.TLPA väljastas 04.11.2021 Raja tn 4a kinnistule PT nr 2111802/09138 (dtl 69–78) ajutise pneumohalli püstitamiseks kasutusajaga kuni 5 aastat.
4.13.06.2022 korraldas Mustamäe Linnaosavalitsus koos Tallinna Tehnikaülikooliga Raja tn 4a kinnistule kavandatava hoonestuse tutvustamise Kultuurikeskuses Kaja.
5.21.07.2022 esitati Tallinna Halduskohtule kaebus 04.11.2021 väljastatud PT nr 2111802/09138 tühistamiseks (haldusasi nr 3-22-1564). Haldusasjas nr 3-22-1564 jäi jõusse Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2022 määrus, millega jäeti Tallinna Halduskohtu 07.10.2022 määrus muutmata, kus kaebus loeti esitatuks tähtaega rikkudes.
6.TLPA-le esitati 19.07.2022 ehitusloa taotlus nr 2211271/22890 Raja tn 4a kinnistule ajutise jalgpallihalli rajamiseks. 28.07.2022 ja 02.08.2022 kaasas TLPA piirkonna elanikud 2(14)
3-23-1204 ehitusloa menetlusse ning palus esitada kirjaliku arvamuse ehitusloa eelnõule ja ehitusprojektile. 19.08.2022 esitas kaebajate esindaja elanike (sh kaebajatest X.P) nimel arvamuse (dtl 147–158) ehitusloa eelnõule ja ehitusprojektile ning tõi välja järgmised vastuolud: 1) kavandatav pneumohall on vastuolus alal kehtiva detailplaneeringuga; 2) pneumohalli püstitamiseks on kohustuslik koostada uus detailplaneering; 3) faktiliselt ei ole tegemist ajutise ehitise püstitamisega; 4) PT on vastuolus ehitusseadustiku (EhS) § 26 lg-ga 3; 5) kaebajate subjektiivsete õiguste riive seisneb selles, et analüüsimata on liikluskoormuse kasv ja liikluskorralduse muudatused; analüüsimata on mürataseme kasv; analüüsimata on valgusreostus ja selle mõju jms; 6) PT ja ehitusloa eelnõu on motiveerimata.
7.29.08.2022 teatas TLPA järgmist: „Menetlusega seotud dokumendid saadetakse taotlejale esitatud märkuste lahendamiseks. Kõiki esitatud arvamusi kaalutakse ehitusloa taotluse menetlemisel. Teavitame Teid, kui oleme ehitusloa andnud või sellest keeldunud.“ Kaebajaid ehitusloa väljastamisest ei teavitatud.
8.Kaebajate esindaja arvamusele vastati 02.06.2023 kirjaga nr 4-3/2102-75 (dtl 307–311).
9.TLPA väljastas 03.05.2023 ehitusloa nr 2312271/03066 (dtl 164–177) ajutise jalgpallihalli rajamiseks.
10.TLPA väljastas 25.01.2024 kasutusloa nr 2412371/00459 (dtl 1034–1038) ajutisele jalgpallihallile kasutusajaga kuni 03.05.2028.
11.M.Q, U.L, G.O, M.B, X.P ja X.L (kaebajad) esitasid 01.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 03.05.2023 ehitusloa nr 2312271/03066 tühistamiseks ning TLPA 04.11.2021 projekteerimistingimuste nr 2111802/09138 õigusvastasuse tuvastamiseks. 17.07.2024 menetlusdokumendis loobusid kaebajad PT õigusvastasuse tuvastamise nõudest. Kokkuvõtlikult olid kaebuse põhjendused järgmised: PT ja ehitusluba on vastuolus planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõike 1 punktiga 1, mis näeb ette DP koostamise kohustuse ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. PlanS § 125 lg 4, mille kohaselt ei ole DP koostamine nõutav ajutise ehitise püstitamiseks, ei kohaldu olukorras, kus kinnistu suhtes on juba kehtestatud DP, mille menetluse käigus on kinnistu ehitusõigus kogukonnaga kokku lepitud. PT-s lubatud ehitusõigus ei vasta kehtivale DP-le, mistõttu pneumohalli rajamiseks tuleb koostada uus DP. PT on vastuolus ka EhS § 26 lg-ga 3, kuna 21 meetri kõrgune Eesti suurim PVC materjalist jalgpallihall keset looduslikku männimetsa ei sobitu väljakujunenud keskkonda ning on vastuolus avaliku huviga, mis seisneb Raja tn 4a kinnistu osas kehtestatud DP tingimuste täitmises. Ka Mustamäe üldplaneering ei näe ette olulise avaliku mõjuga (spordi)hoone püstitamist antud asukohta. Ehitusluba on vastuolus EhS § 3 lõikega 4, kuna kavandatavat pneumohalli ei saa mõistlikult lugeda lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ajutiseks ehitiseks, mis lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel. Samuti on ehitusluba vastuolus EhS § 44 punktidega 1 ja 4, kuivõrd kavandatav pneumohall ei vasta detailplaneeringule ning selle ehitamisega kaasneb kaebajatele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Spordikompleks rajatakse selgelt pikemaajalise kasutuseesmärgiga kui viieks aastaks, mistõttu ei vasta see ajutise ehitise mõttele EhS tähenduses. Seejuures on hoonestusõiguse leping Jalgpalliklubi Tallinna Kalev ja Tallinna Tehnikaülikooli vahel sõlmitud 15 aastaks. Projekti kohaselt on halli erinevate osade kasutusiga 20–50 aastat. Halli ehitamiseks tuleb langetada puid, mis tähendab, et kavandatakse ümbritseva metsa (keskkonna) püsivat muutust. Lisaks pneumohallile rajatakse ehitusloa alusel selle teenindamiseks vajalik 174,6 m2 hoone kõrgusega 3 m ja PT-s on kavandatud ka soojakud, mida kehtiv DP ette ei näe. 3(14)
3-23-1204 Pneumohall on kavandatud igapäevaste treeningute ja võistluste läbiviimiseks, samuti muude ürituste korraldamiseks. Samas on täismõõtmetes staadioni ja selle juurde kuuluva püstitatava abihoone teenindamiseks kavandatud vaid 12 parkimiskohta. Kui aluseks võtta staadioni suletud brutopind (ca 9 100 m2), siis tuleks normatiivsete parkimiskohtade arvuks 227. Pneumohalli ja abihoone arvestuslikuks suletud brutopinnaks on 1 240 m2 ning normatiivsete parkimiskohtade arvuks 31 kohta. Parkimiskohtade puudujääk on oluline ning see toob kaasa olukorra, kus hakatakse parkima lähedal asuvatele tänavatele ja haljasaladele ning kasvab lähitänavate liikluskoormus, mis mõjutab oluliselt kaebajate kui üle Raja tänava asuvate elumajade elanike omandiõigust, õigust tervise kaitsele ja kodu puutumatusele. Võib ette näha ummikuid, mis hakkavad takistama päästeautode ja kiirabi ligipääsu. Tallinna Tehnikaülikool on parkimise lubanud lahendada ristparkimisega teiste lähedalasuvate parkimisaladega. Samas ei ole PT materjalide hulgas esitatud ühtegi vastavat analüüsi ega modelleerimist. Kunstmuruväljaku eripäraks on väljaku täitematerjalina kasutatav peenplastikgraanul, millega täidetakse väljaku kunstmuru. Iga samm tekitab surve, mille puhul osa graanuleid surutakse veel enam kokku ja osad graanulid paisatakse muruväljakult väljapoole, mis saastab loodust. Liikluskoormuse ja mürataseme oluline kasv, valgusreostus, looduskeskkonna muutmine tehislikumaks, liigirohkuse hävitamine jm pneumohalli püstitamisega kaasnevad muudatused toovad kaasa selge mõju kaebajate ning piirkonna teiste elanike tervisele. Müratase tõuseb kasvava liikluse, halli ventilatsiooni- ja surveõhuagregaatide, halli kasutajate kui ka jõuallikate tõttu. Arvestades, et alal kehtiv DP pneumohalli ette ei näe, on igasugune mürataseme tõus sisuliselt vastuolus kaebajate õigusi kaitsva DP-ga. Jalgpallihalli rajamine toob kaasa olulise muutuse valgusreostuse ja valguse piiramise näol. Teadaolevalt on Raja staadioni vahetus läheduses kanakulli pesitsuspaik (II kategooria kaitsealune liik) ning tumepunase neiuvaiba kasvukoht (III kategooria kaitsealune liik). Staadionit ümbritsevas metsas on loodusekspertide hinnangul kaitsealuseid taimi kui loomi (nt nahkhiired). Täna ümbritsevad staadioniala puud kõigist neljast küljest. Ainult staadioni lõunaküljel paikneva metsa kõrgus on ligilähedane pneumohalli kõrgusele (ca 20-22 meetrit). Kolmel ülejäänud staadioni küljel on männimets tulenevalt liivasest pinnasest madal, kõrgusega ligikaudu kuni 15 meetrit. See tähendab, et planeeritud jalgpallihall hakkab Raja tänava poolsest küljest ületama puude kõrgust ligi poole puu pikkuse võrra. Planeeritud lahendus muudab visuaalset vaadet Raja tänavalt rohealale drastiliselt – plastikust valge/helehall sein kõrgumas võimsalt üle parkmetsa. Pneumohall ei sobitu kuidagi väljakujunenud keskkonda. Raja tänava äärsete kolme korterelamu kõrgus ei ületa 18 meetrit. PT ja ehitusluba on motiveerimata. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks isegi juhul, kui kavandatava hoonekompleksi saaks rajada PT alusel, kaalub kinnistu omaniku soov üles kehtivas DP-s esitatud hoonestuslahenduse. Raja tn 4a kinnistul paikneb antud asukohas juba vähemalt 30 aastat vabaõhu spordikompleks, mille üheks osaks on kergejõustikualade ja jalgpalliväljakuks mõeldud katteta staadion. Senine staadioni tasuta kasutus lõppeb.
12.TLPA palus vastuses jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Kaebajatel puudub kaebeõigus, kuna nende omandid on vaidlusalusest alast sedavõrd kaugel, et negatiivsed mõjud ei avaldu. Kaebuses esitatud mõjutustest saab võrsuda konkreetne subjektiivsete õiguste riive vaid müra ja valgusreostuse argumentidest. Lähim kaebaja jääb jalgpallihallist umbes 100 meetri kaugusele ning sinna vahemikku jääb kõrghaljastus, mis leevendab võimalikke mõjutusi. Eluliselt pole usutav, et piirväärtustesse jäävad tehnoseadmed põhjustaks sellise müra, mis kanduks läbi kõrghaljastuse 100 meetri kaugusele kõige lähema 4(14)
3-23-1204 kaebaja omandini selliselt, et tekiks üleliia koormav negatiivne mõjutus. Just pneumohall ise on oluline mõjutusi leevendav tegur, kuna see summutab ära staadionil toimuvatest mängudest tuleneva müra. Pneumohall ise helendama ei hakka ning pneumohalli puhul ei tule kasutada ka nii intensiivseid prožektoreid kui avatud väljaku puhul. Miljöö säilimine, esteetika, keskkonna säilitamise vajadus, liiklusega seonduv jms ei ole käesoleval juhul käsitatav vahetu, püsiva, üleliia koormava negatiivse mõjutusena, millest tuleneks subjektiivsete õiguste riive just pneumohalli rajamisega. Väidetud mõjutused võiksid tekkida ka DP realiseerimisel. Asja lahendamisel tuleb hinnata, kas kehtiva DP eesmärk on olnud asjaomases osas kaitsta mh kaebajate huve või mitte (ringkonnakohtu 17.07.2023 määruse p 12). DP kehtestamine ei saa anda lähedal elavatele isikutele õigustatud ootust, et see tingimata ellu viiakse. Tegemist on ehitusõiguse andmise, mitte ehitamiskohustusega. Ei ole välistatud, et ajutise ehitise tähtaja möödudes viiakse DP ellu. Välistatud pole ka olukord, kus 5-aastase tähtaja jooksul alustatakse uue DP menetlusega, mille tulemusel leitakse alale hoopis kolmas lahendus. Planeering ei saa tekitada isikutele õigustatud ootust kindlaks määratud tingimuste muutumatuna säilimiseks. Seadusandja on konkreetselt sätestanud, et DP koostamine ei ole nõutav EhS-s sätestatud ajutise ehitise püstitamiseks ning pole sätestanud keeldu kavandada ajutist ehitist kehtiva DP alale. Ei saa väita, et kehtiv DP on ajutise pneumohalli kavandamisel täielikult kõrvale jäetud. Tegemist pole olemuslikult erineva lahendusega võrreldes DP-ga (lisandunud on väljakut kattev ajutine pneumohall). Hoolimata eelnevast tuleb alalise pneumohalli rajamisel läbi viia DP menetlus. Tähtsust ei oma, et pneumohalli on ehitustehniliselt võimalik kasutada pikemalt kui viis aastat. Hall on võimalik loodusest likvideerida ilma suuremate lammutustöödeta, seega võib sellele anda ajutise ehitise ehitusloa. Tähtsust ei oma ka hoonestusõiguse lepingu tähtaeg, see ei ole haldusmenetluses siduv ega muuda ajutist ehitist alaliseks. Kui kinnistu omanikul on soov tagada tulevikus pneumohalli alalisus, siis allub see detailplaneeringu koostamise kohustusele ja menetluslikult tuleb lähtuda olukorrast, nagu halli poleks püstitatud. Kehtiv DP ei kohusta seda kindla aja jooksul ellu viima. Ala on amortiseerunud, staadion ei ole enam esteetiline ega linnaruumi sobiv. Ajutine ehitis võimaldab võtta ala vähemalt ajutiselt paremasse kasutusse. Liikluskorraldus ja parkimislahendus järgivad DP-s sätestatut. Pneumohalli juurde on lisandunud 3 parkimiskohta (DP-s on abihoone juures 9 parkimiskohta, ehitusprojektis 12) ja jalgratta parkimiskohad. Nagu ka DP sätestab, on staadioni teenindamiseks ette nähtud krundi loodenurgas 100-kohaline parkla. Parkla on rajatud ja jääb teenindama pneumohalli. Tallinna Tehnikaülikooli linnakus on võimalik parkimist vastavalt korraldada. Ehitusprojektis on järgitud DP-s määratud juurdepääsutee lahendust. Arvestades suuremate magistraaltänavate paiknemist ning liiklusvoogu, ei toimu staadioni ega pneumohalli teenindamine kaebajate hoonete juurest. Tänapäevaseid suundumusi arvestades on näha suuremat jalgratastega liikuvust. Raja tänava rekonstrueerimiseks on väljastatud ehitusluba nr 2112271/15959, mille ehitusprojekti kohaselt on ette nähtud Raja tänava sõidu- ja kõnnitee rekonstrueerimine ning uue kõnni- ja jalgrattatee projekteerimine, mille käigus mh keelatakse parkimine tänava ääres.
13.Mittetulundusühing Jalgpalliklubi Tallinna Kalev ei esitanud seisukohta kaebuse kohta ning teavitas 22.08.2023 kohut, et ei soovi antud protsessis osaleda.
14.Tallinna Halduskohus jättis 08.12.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. 5(14)
3-23-1204 Tallinna Ringkonnakohus leidis käesolevas asjas 17.07.2023 tehtud esialgse õiguskaitse määruses, et ei ole piisav tugineda üksnes väitele, et kavandatav ehitis on vastuolus detailplaneeringus ettenähtuga, vaid tuleb hinnata, kas detailplaneeringu eesmärk on asjaomases osas olnud kaitsta mh kaebajate huve või mitte. Senise vaate või miljöö säilimine ei ole iseseisvalt kaitstavaks subjektiivseks õiguseks. Kuna PT-ga seotud vaidlus on kaebusest loobumise tõttu lõppenud, ei puutu PT õigusvastasusega seotud väited ja tõendid asjasse. Ehitusluba ei saa vaidlustada avalikes huvides, seega peab kaebeõiguse jaatamiseks esinema mõne subjektiivse õiguse riive. Asjassepuutuva täiendava mõjuna tuleb siinjuures käsitleda just seda mõju, mis lähtub pneumohalli ehitamisest, mitte aga mõju, mis paratamatult kaasneks detailplaneeringu realiseerimisega. Jalgpallistaadioni ehitamise näeb ette kehtiv DP ning selle käitamisega kaasneksid osaliselt samasugused mõjud, kui saavad olema pneumohallil ‒ nt liikluskoormuse kasv ja parkimisprobleemid, müra, valgusreostus jms. Seega kaebeõiguse tuvastamiseks tuleb võrrelda mõjusid, mis on pneumohallil võrreldes DP-s ettenähtud lahenduse realiseerimisega ning kui õigushüvede kahjustamisel erinevus puudub või on see pelgalt teoreetiline, tuleb sedastada kaebeõiguse puudumist. Selgelt avalikes huvides esitatud väited tuleb jätta tähelepanuta. Selliseks mõjuks on kaebajate väidetud negatiivsed mõjud looduskeskkonnale (nt puude mahavõtmine, kaitsealuste liikide kaitsmine). Kaebajate subjektiivseid õigusi ei riiva ka pneumohalli sobivus keskkonda (domineerimine ümbritseva metsaala suhtes), kuna see on pigem esteetika küsimus, nagu ringkonnakohus on välja toonud. Samuti ei seondu kaebajate subjektiivsete õiguste kaitsega kunstmuru täitematerjali (plastikgraanulid) ohutuse küsimus. Pole ka mingeid tõendeid, et sellised mõjud kaebajate kinnistutele leviksid. Analüüsinud asjaolusid ja tõendeid kogumis leiab kohus, et kaebajatel puudub kaebeõigus. DP-st ei võrsu kaebajatele subjektiivselt kaitstavat õigust nõuda, et välja ehitataks ilma katuseta sesoonselt käigus olev jalgpallistaadion, mitte aga aastaringselt kasutatav pneumohall. Väide staadioni sesoonsest kasutamisest on kohtu arvates ka oletuslik, kuna vastavat piirangut DP-st ei tulene ning ka ilma katuseta spordirajatist võib olla võimalik kasutada aastaringselt. Spordirajatise omanike (Tallinna Tehnikaülikool ja kolmas isik) huvi tagada spordirajatise optimaalne kasutus kaalub üles kaebajate huvi aastate jooksul välja kujunenud keskkonna säilimise vastu ning ka selle vastu, et piirdutaks detailplaneeringus ette nähtud lahenduse elluviimisega. Omaniku õigus on otsustada selle üle, kuidas ta endale kuuluvat maad kasutab, sh kas ja millal ta DP realiseerib. Sportimise võimaluste pakkumine ja mitmekesistamine (vaidlust ei ole, et antud kujul ala seda funktsiooni planeeritud moel ei täida) on mh rahvatervise huvides, seega ka avalikes huvides. Seetõttu pole kaebajatel subjektiivset õigust nõuda või eeldada, et ellu viiakse DP lahendus või üldsegi mitte midagi (jätkuks senine olukord). Kui võrrelda pneumohalli lisanduvaid mõjusid võrreldes DP-s kavandatud staadioniga, siis kohtu hinnangul ei esine täiendavaid negatiivseid lisamõjusid, mis kaebajate õigushüvesid kahjustaksid. Mitmeski aspektis on pneumohalli negatiivsed mõjud võrreldes katuseta staadioniga väiksemad. Näiteks sportimise ja võistlustega kaasnev müra on pneumohalli kui kinnise hoone puhul eelduslikult väiksem kui staadionil. Nõndasamuti on võimalik nn valgusreostus kinnise ehitise puhul väiksem kui avatud spordirajatise puhul. Väited pneumohalli „valgusreostusest“ on ka täielikult tõendamata ega ole usutavad, arvestades mh kaebajate elukohtade kaugust pneumohallist ja seda, et kinnistute vahele jääb kõrghaljastus. Kohus ei pea usutavaks, et pneumohalli käitamisega levib olemasolevast Raja tn mürafoonist eristuvat müra kaebajate kinnistutele. Vastavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Ka ei pea kohus usutavaks õhusaaste suurenemist just pneumohalli tegevuse tõttu.
6(14)
3-23-1204 Samuti ei ole tõendatud ega usutav, et kaebajate väljatoodud probleemid liikluskorraldusega süvenevad just pneumohalli ehitamisest tingitult. See, mis puudutab kaebajate esitatud fotomaterjalis näidatud liiklusprobleeme piirkonnas üldisemalt (tänavatel liiklemise turvalisus, parkimiskohtade kitsikus), ei seondu konkreetse ehitusloaga ning selle teemaga tuleb vastustajal tegeleda sõltumata käesoleva haldusasja tulemustest. Oluline on, et ka DP-s ette nähtud jalgpallistaadioni ehitamine tooks piirkonda kaasa täiendavat liikluskoormust. Võrreldes DP-ga ei lähe olukord halvemaks. DP põhijooniselt nähtuvalt oli Raja tn 4A normatiivne parkimiskohtade arv 11 ja kavandatud parkimiskohtade arv 109 (planeeritav parkla katastriüksuse loodeosas). PT-ga on pneumohalli sissesõidutee äärde kavandatud 12 parkimiskohta, lisaks on praeguseks välja ehitatud DP-kohane parkla. Seega ei ole pneumohalli ehitamisega parkimiskohti piirkonnas vähendatud. Parkimiskohtadega seonduvalt tuleb arvestada ka seda, et DP-ala hõlmas mitte üksnes vaidlusalast staadioni, vaid Tallinna Tehhnikaülikooli territooriumi tervikuna. DP eesmärgiks oli moodustada planeeringult terviklik, ameerikalik ülikoolilinnak ning DP-ga lahendati parkimine planeeritaval maa-alal terviklikult (DP seletuskiri, dtl 30). Normatiivne parkimiskohtade arv maa-alal oli 1235, kuid DP-ga kavandati kokku 2219 parkimiskohta (sealsamas). Võimalik, et tänase päeva autostumise taset arvestades ei ole seegi hulk piisav, kuid tegemist pole kaebajate subjektiivseid õigusi puudutava vaidlusküsimusega, mida tuleks lahendada pneumohalli ehitusloa raames. Ülaltoodut arvestades ei riiva pneumohalli ehitamine kaebajate subjektiivseid õigusi viisil, mis annaks aluse sedastada kaebeõiguse olemasolu. Seetõttu pole kaebajatel õigust läbi viia kohtulikku kontrolli selle üle, kas pneumohalli rajamine on toimunud korrektsel õiguslikul alusel ajutise ehitisena. Kohus leiab siiski, et ka selles osas ei oleks alust kaebust rahuldada. EhS § 3 lg 4 ega ükski teine seadus ei kehtesta ajutise ehitise sisulisi tunnuseid (nt läbi konstruktsioonielementide kirjeldamise). EhS § 3 lg 4 kohaselt on ajutine ehitis lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitis, mis lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel. Ehitise konstruktiivne eripära ei anna alust kasutada ajutist ehitist kauem kui 5 aastat. Vaidlust ei ole selles, et nii PT-s kui ka ehitusloas on pneumohalli käsitletud ajutise ehitisena. Millised olid kolmanda isiku ja Tallinna Tehnikaülikooli kokkuleppe tegelikud motiivid, pole võimalik ega vajalik käesolevas menetluses tuvastada, kuna need ei saa olla vastustajale kui ehitamise valdkonna korraldajale õiguslikult siduvad. Kas viie aasta möödudes ehitis lammutatakse või leitakse viis seda pikema aja jooksul kasutada, ei ole praegusel ajal võimalik hinnata. Kaebajate subjektiivseid õigusi see ei mõjuta. Juhul, kui pneumohalli olemasolu rikub kellegi subjektiivseid õigusi, on võimalik ka vastavaid vastustaja samme, mis halli pikemaajalise tegevuse seadustavad, hiljem vaidlustada. Kui ajutine ehitis ei ole ettenähtud ajaks kõrvaldatud ning seda pole ka seadustatud, on subjektiivsete õiguste riive esinemisel võimalik taotleda ka järelevalvemenetluse läbiviimist. Kuna ehitusluba ei riiva kaebajate subjektiivseid õigusi, ei ole vaja ka hinnata, kas PlanS § 125 lg 4 on kohaldatav olukorras, kus kinnistu suhtes on juba kehtestatud DP. Kohus leiab siiski, et sellist piirangut PlanS § 125 ei sea, kuna DP elluviimine ei ole maaomaniku kohustus, vaid õigus. Ajutine ehitis pole PlanS kohaselt selline ehitis, mis tingiks DP koostamise vajaduse (PlanS § 125 lg 4). Vaidlust ei ole, et pneumohalli on soovi korral võimalik hiljem demonteerida. Asjaolu, et see võib minna kulukaks, seda ei väära. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda uue DP koostamist. Kohtu hinnangul ei kohaldu ajutise ehitise puhul EhS § 27 kriteeriumid, kuid igal juhul kohalduvad üldised ehitamisele esitatavad nõuded, sh ehitamisest mõjutatud isikute õiguste ülemäärase kahjustamise keeld (EhS § 12 lg 3). Seda keeldu ei ole praegusel juhul rikutud. Kohtu arvates ei ole jalgpallistaadioni asemel ajutise pneumohalli ehitamine vastuolus üldplaneeringuga. Kohus ei nõustu ka kaebajate väitega, et neid pole ära kuulatud. Vaidlust ei ole, et kaebajad kaasati ehitusloa menetlusse. 19.08.2022 esitas kaebajate esindaja vastustajale arvamuse 7(14)
3-23-1204 ehitusloa eelnõule ja ehitusprojektile (kaebuse lisa 13), 26.04.2023 esitas kaebajate esindaja vastustajale täiendava seisukoha seoses Raja tn 4a pneumohalli ehitusloa menetlusega (kaebuse lisa 15). TLPA 02.06.2023 kirjaga nr 4-3/22/21-02-75 on kaebajate argumentidele vastatud. Asjaolu, et vastustaja kaebajate argumentidega ei nõustunud ning nendega ei arvestatud, ei tähenda, et kaebajaid pole ära kuulatud ega nende seisukohti kaalutud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
15.Kaebajad esitasid halduskohtu otsusele 08.01.2024 apellatsioonkaebuse, paludes halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega kaebuse rahuldada. Kokkuvõtlikult on apellatsioonkaebuse väited järgmised. Halduskohus on asjaolusid ebaõigesti tuvastanud, jätnud kaebajate väited hindamata ja vääralt kohaldanud materiaalõigust. Vaidlustatud ehitusluba on olulises vastuolus kehtiva DP-ga ning rikub kaebajate subjektiivset õigust nõuda DP seletuskirjas toodud planeeritava maa-ala lahendusprintsiipide järgimist, sh hoonete väärikas ilme, sobivus lähiümbruse konteksti, hoonete kõrgus, mis on piiratud Mustamäel levinud 5-korruselise hoone kõrgusega. Kaebuses kirjeldatud asjaolud toovad kaasa olulise mõju kaebajate elukorraldusele. DP-s toodud piirangute ja nõuete eesmärk on mh kaitsta kaebajate huve. PT on vastuolus DP-ga. Planeerimis- ja ehitusõiguses kehtib hierarhilisuse põhimõte, mis tähendab mh, et projekteerimistingimused peavad vastama alal kehtiva detailplaneeringu ja üldplaneeringu lahendusele. PlanS § 125 lg-t 4 saab kohaldada olukorras, kus käsitletava ala suhtes ei ole detailplaneeringut kehtestatud. On ilmselge, et jalgpallihalli ei lammutata pärast 5 aasta möödumist. Pärast seaduses lubatud 5-aastase tähtaja möödumist kaotab ehitis n-ö oma ajutise staatuse ja sellist ehitist tuleb käsitada alalisena ning järgida tuleb kõiki PlanS-is ja EhS-is sätestatud nõudeid. Kui DP lubas ehitada kinnistule 430 m2 abihoone, siis PT lubab ehitada 21,5 m kõrguse hoone ehitisealuse pinnaga 9190 m 2. Tegemist on olulise kõrvalekaldega ühiskondlikust kokkuleppest, mis ei ole seaduse mõttega kooskõlas. Kui PT-s lubatud ehitusõigus DP-le ei vasta, tuleb pneumohalli kavandamise eeldusena koostada uus detailplaneering. Kohtu seisukoht selles osas jääb selgusetuks, kuna 15.06.2023 määruses leidis kohus, et PT on antud EhS § 27 alusel ja tuleb hinnata, kas pneumohalli püstitamine staadioni asemel on olemuslik muudatus. Otsuse p-s 24 asus kohus aga seisukohale, et ajutise ehitise puhul seadus DP koostamist ei eelda. Seisukohad on vastuolus. DP elluviimine ei ole kohustuslik, aga kui seda on asutud ellu viima, tuleb selle käigus järgida DP-ga kehtestatud nõudeid (Riigikohtu 05.03.2019 otsus asjas nr 3-13-385, p 12). Mõju hindamisel on halduskohus lähtunud valest eeldusest. DP ei näe ette jalgpallistaadioni ehitamist, vaid seletuskirja kohaselt asub krundil TTÜ staadion, mis tuleb rekonstrueerida. Tegemist on läbi ajaloo olnud staadioniga, kus saab harrastada kerge- ja raskejõustikku ning vaid muu hulgas mängida ka jalgpalli. Staadionil ei ole kunagi olnud katust ja selle DP-järgsel rekonstrueerimisel samal kujul oleks see kasutuses suvisel ajal, kui liikluskoormus on väiksem. Pneumohall on aga aastaringse kasutusega ja liikluskoormus tõuseb just talvel, kui liiklemine ja parkimine on raskendatud. Tavalise treeningpäeva jooksul (8 treeningkorda) külastab halli hinnanguliselt tuhat inimest, mis vastab ehitusloa tuleohutuse projektile, mille kohaselt on hoone kasutajate arvuks 204 inimest. Sellega lisandub koormus ca 200 autot päevas, lisaks inimeste varasem saabumine ja hilisem lahkumine, mis tõstab periooditi autode hulka veelgi. Kavandatud 12 parkimiskohta ei ole mingil juhul piisav. Tallinna Tehnikaülikool on avalikult kinnitanud parkimiskohtade ammendatust. Tekivad parkimisprobleemid kaebajate vahetus elukeskkonnas, mida ei lahenda ka Raja tänava rekonstrueerimisprojekt.
8(14)
3-23-1204 Nõustuda ei saa kohtu seisukohtadega, et ka avatud staadioni kasutus ei ole sesoonne ja pneumohalli sobivus keskkonda on esteetika küsimus. Hoone jääb selgelt kõrguma üle puulatvade ja katab varasema vaate metsale. Halli ülaosa on poolläbipaistev, mis pimedal ajal hakkab paistma kui kunstlik elektripirn ja tekitama valgusmüra. Pneumohall ei ole olemuselt ajutine. Tallinna Ringkonnakohus on 10.06.2021 otsuses haldusasjas nr 3-20-1518 leidnud, et kohaliku omavalitsuse üksus ei tohiks lubada ajutisena püstitada ehitist, mille puhul on ilmne, et ehitist soovitakse tegelikkuses kasutada alaliselt (p 15). Sellega ei lähe kokku halduskohtu hinnang, et kolmanda isiku ja Tallinna Tehnikaülikooli kokkuleppe motiive pole vaja tuvastada. Arvestades kulusid ja eesmärki on ilmselge, et tegemist ei ole kuni viieks aastaks püstitatava ajutise ehitisega. Kolmandal isikul on hoonestusõigus 15 aastaks ja halli kasutusiga on tootja andmetel 30–40 aastat. Vajalik infrastruktuur on maa sisse rajatud püsivalt, kunstmuruväljaku tarbeks on tehtud kaevetööd poole meetri sügavuselt. Kolmas isik on avalikult kinnitanud, et hallist saab nende pikaajaline põhitrennibaas. Hallile lisandub ülejäänud spordikompleks, mis ilmselgelt ei ole mõeldud vaid viieks aastaks kasutamiseks. Sellist ehitist poleks tohtinud lubada ajutisena püstitada. Halduskohus on jätnud müra- ja valgusreostuse küsimused analüüsimata. Kinnise pneumohalli puhul tekib ööpäevaringne pidev mürafoon, mis on eriti hästi kuuldav öisel ajal, kui DP-järgne avatud staadion müra ei tekita. Pidevalt töötav suruõhuagregaat asub halli lõunapoolses otsas, mis on lähedal Raja ja Trummi tänava elumajadele. Koos puude raiega kasvab müra levik. Valgusreostust tekitab nii halli ümbruse kui ka Raja tänava pool asuva sissepääsu välisvalgustus. Hävitatakse olemasolev liigirikas taimekeskkond. Seda arvestades oleks tulnud läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Ehitusluba on motiveerimata, selgitamata on, miks kaalub omaniku huvi üles DP-s esitatud hoonestuslahenduse. Varasem tasuta sportimise võimalus vabas õhus kaob. Ka kohus ei ole põhjendanud, miks on jalgpallihalli rajamiseks ehitusloa andmine rohkem avalikes huvides kui olemasoleva staadioni kordategemine.
16.Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Halduskohus on lähtunud kehtivast õigusest ja kohtu volituse piiridest. Ehitusluba ei saa vaidlustada avalikes huvides. Selleks, et EhS § 44 lg 4 mõttes negatiivne mõjutus rikuks isiku subjektiivset õigust, peab see olema vahetu, püsiv, üleliia koormav ja seda pole võimalik piisavalt leevendada. Viidates kohtute seisukohtadele, tuleb täiendava mõjuna käsitleda just seda mõju, mis lähtub pneumohalli ehitamisest, mitte aga mõju, mis paratamatult kaasneks DP realiseerimisega. Kaebajate seisukohad väljendavad selgelt üldist vastuolu piirkondlikele muutustele, kuid miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine ei ole iseenesest subjektiivsete õigustena kaitstavad. Ehitusloaga lubatu ei erine olemuslikult DP lahendusest. Võrreldes DPkohase lahendusega mõjub pneumohall just negatiivsete mõjude leevendajana. Tõlgendus, mis ei lubaks ajutist ehitist planeerida kehtiva DP alale, muudaks ajutise ehitise mõiste planeerimisõiguslikult sisutühjaks. Ajutine ehitis ei tohi minna kõrgema taseme planeeringutega vastuollu, kuid selle ehitusõigus määratakse PT-ga. Ajutine pneumohalli ehitusõigus ei muuda DP realiseerimist võimatuks. Ajutine jalgpallihall teenib avalikku huvi ning võimaldab alal paremaid sportimisvõimalusi.
17.11.06.2025 kohtuistungil avaldas kaebajate esindaja, et avastas 10.06.2025 kohtuistungiks valmistudes, et pneumohallile on kohtumenetluse ajal 25.01.2025 antud kasutusluba ja ehitusluba on seega ammendunud. Kaebajad avaldasid soovi menetluse jätkamiseks ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks ja kaebuse muutmiseks, et vaidlustada väljastatud kasutusluba. Kohus määras menetluse jätkamise kirjalikus menetluses. 9(14)
3-23-1204
18.Kaebajad esitasid 10.07.2025 avalduse kaebuse muutmiseks nõudes ehitusloa õigusvastaseks tunnistamist ja kasutusloa tühistamist. Kasutusluba, nagu ka ehitusluba, on vastuolus DP-ga ja rikub kaebajate subjektiivset õigust nõuda DP seletuskirjas toodud planeeritava maa-ala lahendusprintsiipide järgimist, sh hoonete väärikas ilme, sobivus lähiümbruse konteksti, hoonete kõrgus vastavuses Mustamäe enimlevinud 5-korruseliste hoonete kõrgusega. Liikluskoormuse ja mürataseme oluline kasv, parkimiskohtade puudus, valgusreostus, looduskeskkonna muutmine tehislikumaks, liigirohkuse hävitamine jm pneumohalli püstitamise ja kasutamisega kaasnevad püsivad muudatused toovad kaasa selge mõju kaebajate elukorraldusele. Kasutusluba on vastuolus EhS § 55 lg-ga 3, mille kohaselt kasutusluba ei anta, kui ehitis ei vasta detailplaneeringule. Ehitis on vastuolus EhS § 3 lg-ga 4, kuna seda ei saa mõistlikult lugeda lühemaks kui 5-aastaseks kasutamiseks mõeldud ajutiseks ehitiseks. Spordikompleks on rajatud selgelt pikemaajalise kasutuseesmärgiga, mida on väljendanud ka kolmanda isiku esindajad. Vastustaja jättis kaebajad kasutusloa menetlusse kaasamata, kuigi kasutusloa andmise ajal olid kaebajad just esitanud apellatsioonkaebuse. Kasutusloa andmisest ei teavitatud kaebajaid otse ega vastuses apellatsioonkaebusele. Kasutusloas ei ole esitatud mingeid põhjendusi, mis tingisid selle väljastamise. Kaebajad selgitasid apellatsioonkaebuses, et nende subjektiivseid õigusi rikub pneumohalli püstitamise ja kasutamisega seotud liikluskoormuse ja mürataseme oluline kasv, parkimiskohtade puudus, valgusreostus, looduskeskkonna muutmine tehislikumaks, liigirohkuse hävitamine. Seejuures ei nähtu kasutusloa materjalidest, et menetluses oleks mürareostusega kaasnevaid mõjusid analüüsitud (kasutusloa materjalide hulgas ei ole ka pneumohalli seadmete tekitatava müra mõõdistusi). Pneumohalli suruõhu agregaat paikneb halli lõunapoolses otsas, mis on väga lähedal Trummi ja Raja tänava elumajadele. Kuna agregaat töötab ööpäevaringselt, on sellel oluline mõju ümbruskonna väljakujunenud keskkonnale.
19.Vastustaja palub vastuses jätta muudetud kaebus rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20.Kohus rahuldab kaebajate taotluse jätkata menetlust ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks HKMS § 152 lg 2 alusel ja lubab kaebajatel kaebust muuta. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS-i kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Lõike 2 kohaselt võib pärast lg-s 1 nimetatud tähtaega, sh apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses, kaebuse nõuet või alust muuta lg-s 1 sätestatud tingimustel ja üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab HKMS-i kohaselt arvestama, või menetlusnormi rikkumisel madalama astme kohtu poolt.
21.Kasutusloa väljastamine ja seeläbi ehitusloa ammendumine apellatsioonimenetluse ajal on kohtu hinnangul mõjuv põhjus kaebuse muutmiseks apellatsioonimenetluses, mis aitab kaasa kaebuse eesmärgi saavutamisele. Riigikohus on selgitanud, et kaebuse muutmise sätete eesmärgiks on vältida uue kaebuse esitamise vajadust ja kaebuse muutmist taolises olukorras saab pidada otstarbekaks mh põhjusel, et uue kaebuse esitamist kasutusloa peale raskendaks möödunud kaebetähtaeg (vt RKHKm 14.04.2015 nr 3-3-1-7-15, p 14; RKHKo 04.12.2017 nr 3-15-873, p 36). Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust, et kaebajatele ei teatatud kasutusloa väljastamisest ja kohtul ei ole alust kahelda, et kaebajad said kasutusloast teada 10(14)
3-23-1204 esindaja vahendusel 10.06.2025. Seega on kaebus kasutusloa peale igal juhul tähtaegne. Kasutusloa peale esitatud kaebuse läbivaatamine samas menetluses ehitusloa õigusvastasuse kontrolliga on menetlusökonoomia seisukohast otstarbekas. Kuna kaebajate sisulised väited kasutusloa õigusvastasuse kohta ei erine oluliselt ehitusloa õigusvastasust puudutavatest väidetest, ei ole otstarbekas saata asja halduskohtule lahendamiseks, vaid muudetud kaebus tuleb lahendada apellatsioonimenetluses.
22.Kaebus jääb rahuldamata nõudes tuvastada ehitusloa õigusvastasus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et ehitusluba ei saa kaebajate seadusega kaitstavaid õigusi rikkuda ning ei ole õigusvastane. Ringkonnakohus rahuldab kaebuse nõudes tühistada kasutusluba. Kaebajaid ei kaasatud kasutusloa menetlusse ega teavitatud kasutusloa andmisest vaatamata sellele, et nad esitasid samal ajal toimunud kohtumenetluses motiveeritud väited selle kohta, et pneumohalli kasutamisega seotud asjaolud, nt müra- ja valgusreostus, parkimisprobleemid jne võivad nende õigusi rikkuda. Tegemist on asjaoludega, millest lähtuvalt oleks vastustaja pidanud kasutusloa menetluses kaebajate seisukohad ära kuulama ja vähemalt hindama, kas valmis ehitisest lähtub selliseid mõjusid kaebajate elukeskkonda, ja kaaluma, kas need riivavad kaebajate õigusi ning kas nende mõjude leevendamiseks oleks vaja näiteks seada kasutusloaga piiranguid pneumohalli kasutusrežiimile. Kohus ei võta seisukohta, kas vastustaja oleks pidanud sellisele järeldusele jõudma, kuid arvestades kaebajate ilmselgelt äratuntavat huvi, on nende kasutusloa menetlusse kaasamata jätmine ja seisukohtade kaalumata jätmine sellise kaaluga menetluslikud eksimused, et kohtu hinnangul ei saa olla kindel, et need ei oleks võinud kasutusloa andmist või sellele kõrvaltingimuste seadmist mõjutada.
23.Ehitusloa õiguspärasust puudutavas osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega korda neid, kuid täiendab põhjendusi vastuseks apellatsioonkaebusele.
24.Keskne õiguslik vaidlus asjas on selle üle, kas ehitusloa andmisel pidi vastustaja lähtuma PT-s kui eelhaldusaktis sätestatust või pidanuks vastustaja jätma kõrvale PT tingimused, mis ei olnud kehtiva DP-ga kooskõlas. Kaebajad on seisukohal, et vaatamata PT-le ei tohtinud vastustaja anda ehitusluba halli rajamiseks, kuna DP olemasolul ei ole ajutise ehitise kavandamine PT alusel PlanS § 125 lg 4 kohaselt lubatud ning DP sellist ehitist ette ei näe. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sellist piirangut PlanS § 125 lg-st 4 ei tulene. Normi mõte ei ole üksnes see, et ajutise ehitise rajamiseks pole vaja detailplaneeringut koostada, vaid ka see, et detailplaneering ei pea ajutisi ehitisi ette nägema. PlanS § 124 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine ning detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. Kuigi lähiaastate ehitustegevust saab tinglikult piiritleda viie aastaga, mille järel on võimalik PlanS § 140 lg 1 p 1 alusel kaaluda detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist ning tekib alus selle projekteerimistingimustega täpsustamiseks EhS § 27 lg 1 p 1 alusel, on detailplaneering olemuselt tähtajatu. Detailplaneeringu mõju ruumilisele keskkonnale üldplaneeringu elluviimise ja ruumilise terviklahenduse mõttes on pikaajaline.
25.PlanS § 125 lg 4 eesmärki ja tähendust saab mõista eelkõige selles kontekstis – ajutisel ehitisel, mis tuleb kasutusaja möödudes lammutada, ei ole ruumilisele terviklahendusele pikaajalist ega pöördumatut mõju ja see ei välista planeeringulahenduse hilisemat elluviimist. Seetõttu ei pea detailplaneering ka ajutisi ehitisi ruumilise terviklahenduse osana ette nägema ja nende rajamise lubamist võib kohalik omavalitsus kaaluda lisaks planeeringulahendusele. Seetõttu ei ole vaja kohaldada PlanS § 125 lg-le 4 ka lg-ga 5 sarnaseid piiranguid, sh et detailplaneeringu olemasolul tuleks vastavas osas detailplaneering eelnevalt kehtetuks tunnistada. Lõike 5 alusel rajatav alaline hoone omab erinevalt lg 4 alusel rajatavast ajutisest ehitisest ruumilisele keskkonnale pikaajalist mõju, asendades seega sisuliselt detailplaneeringu regulatsiooni ruumilise terviklahenduse tähenduses. Ajutise ehitise 11(14)
3-23-1204 projekteerimistingimusi ei tule detailplaneeringu olemasolul anda üksnes EhS § 27 alusel ja selles normis sätestatud tingimustel. EhS § 27 alusel detailplaneeringu täpsustamiseks antavad projekteerimistingimused muudavad planeeringuala ruumilist terviklahendust (kuigi ei tohi seda lg 3 kohaselt muuta olemuslikult), st võivad lubada ehitustegevust, mis algse terviklahenduse elluviimise välistab. Ajutise ehitise projekteerimistingimustel ehitise ajutisusest tulenevalt sellist mõju ruumilisele terviklahendusele pikemas plaanis ei ole ja sellised projekteerimistingimused võib kohalik omavalitsus anda EhS § 26 alusel, lähtudes detailplaneeringu kohustuse puudumisest, nagu vastustaja on ka käesoleval juhul teinud. Seega, jättes isegi kõrvale küsimuse, et PT on kehtiv ja kehtiva ehitusloaga ammendunud, puudub alus pidada ehitusluba õigusvastaseks pelgalt põhjusel, et PT-st juhindudes lubab ehitusluba ehitustegevust, mida kehtiv DP ette ei näe.
26.Põhjendatud ei ole ka kaebajate väide, et pneumohalli rajamine PlanS § 125 lg 4 alusel antud projekteerimistingimuste ja ajutise ehitise ehitusloa alusel on õigusvastane, kuna hall ei ole olemuslikult ajutine ega sellisena mõeldud. Ajutise ehitise mõiste EhS § 3 lg 4 ja PlanS § 125 lg 4 mõttes viitab õiguslikule, mitte majanduslikule või ehitustehnilisele tähendusele. Kuigi ringkonnakohus on kaebaja viidatud 10.06.2021 otsuses haldusasjas nr 3-20-1518 leidnud, et kohaliku omavalitsuse üksus ei tohiks lubada ajutisena püstitada ehitist, mille puhul on ilmne, et ehitist soovitakse tegelikkuses kasutada alaliselt, tuleb arvestada, et viidatud seisukoha kujundas ringkonnakohus algselt ajutisele ehitisele alalise kasutusloa andmist puudutanud vaidluse kontekstis, olles tuvastanud, et vaidlusaluse motokrossiraja ajutisena ehitamise peamine kaalutlus oli välistada vajadus planeerida selle asukoht üldplaneeringu tasandil. Käesoleval juhul on ehitise ruumiline mõju ja asjaolud oluliselt erinevad, ehitusluba puudutab DP-ga ettenähtuga olemuselt sarnase funktsiooniga ehitist, mille erinev mõju on peaasjalikult visuaalne. Sealjuures on kohaliku omavalitsuse kaalutlusruum, hindamaks ümber ehitusloa taotleja väited ehitise ajutisuse kohta, piiratud. Põhjendatud ei ole välistada ajutise ehitise ehitusloa andmist üksnes kaalutlusel, et ehitis lubatud kasutusaja vältel eelduslikult ei amortiseeru või selle lammutamine võib ilmselt olla majanduslikult ebarentaabel. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et PVC materjalist ja ülerõhu abil püsiva halli lammutamine ning eemaldamine ei ole ehitustehniliselt keerukas. Samuti ei ole eriliselt keerukas kaebaja viidatud maasse paigaldatud kommunikatsioonide eemaldamine. Ainuüksi asjaolu, et halli omanik on avaldanud huvi kasutada halli pikemaajaliselt, nagu ka tema eraõiguslik maakasutusõigus, ei muuda seadusest tulenevat kohustust kasutusloa lõppemisel ajutine ehitis eemaldada.
27.Eeltoodu ei tähenda, et ka ajutise ehitise projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmisel ei peaks kohalik omavalitsus kaaluma asjassepuutuvaid huve ning võiks jätta kehtivad planeeringud tähelepanuta. Samal alal kehtiv DP on kahtlemata üheks avalikku huvi kajastavaks allikaks, mis mitmetes küsimustes kaitseb ka erahuve. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et ehitusloa alusel rajatud pneumohall, eriti arvestades selle ajutist iseloomu, ei riku iseenesest kaebajate õigusi, mida DP sätted kaitsevad. Nagu ringkonnakohus rõhutas ka 17.07.2023 esialgse õiguskaitse määruses, ei saa kaebajad ehitusluba vaidlustada avalikes huvides, vaid üksnes enda õiguste kaitseks. DP-st ei saa tuletada, et see kaitseks kaebajate metsavaate muutumatust või muid pelgalt esteetilisi huvisid. Seetõttu ei puutu asjasse ka kaebajate väited, et hall ei taga väärtuslikke vaateid tänavatelt, ei ole erinevalt DP nõuetest teaduslinnaku väärilise ilmega ja ületab teatud määral hoonekompleksidele ettenähtud Mustamäe 5-korruseliste majade kõrgust. Kaebajate väidetest ei tulene ka, et nimetatud nõudeid oleks olemuslikult eiratud. Avaliku huviga seonduvad ka kaebajate väited elurikkuse vähenemise ja täitematerjali võimaliku väljapuhumise kohta. Nagu ka vastustaja on kohtumenetluses möönnud, saavad kaebajate subjektiivseid õigusi riivata eelkõige müra- ja valgusreostus, mis aga seonduvad mitte niivõrd pneumohalli rajamise, kui kasutusrežiimiga, mis on kasutusloa kontrolliesemeks. 12(14)
3-23-1204
28.Põhjendatud ei ole ka kaebaja väited, et pneumohalli ehitamine tekitab vältimatult parkimisprobleeme. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et halli teenindavate parkimiskohtadena ei saa käsitada üksnes ehitusprojektis ettenähtud 12 kohta, vaid DP alusel väljaehitatud parkimisvõimalusi, mis DP kohaselt peaksid teenindama samas asukohas olemuslikult sarnase funktsiooniga staadioni. Kaebajate 09.06.2025 esitatud tõend, mille kohaselt on 25.01.2024–29.05.2025 Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poole pöördutud 147 korral seoses parkimisega Raja tänaval, ei muuda kohtu seisukohta, et ehitusluba on õiguspärane. Asjaolu, et ca 16 kuu jooksul on pöördutud 147 korral seoses parkimisnõuete rikkumisega (st keskmiselt umbes kaks pöördumist nädala kohta), iseenesest näitab, et piirkonnas esineb probleeme parkimisnõuetest kinnipidamisega, kuid sellest ei saa teha järeldust, et parkimisprobleem piirkonnas tuleneks ehitusloast. Puudub mõistlik põhjus eeldada, et spetsiifiliselt jalgpallihalli kasutamisest huvitatud isikud oleksid altimad kehtivat parkimiskorda eirama või muul moel õigusvastaselt käituma võrreldes DP-järgse staadioni kasutajatega. Kui jalgpallihallil ka saab olla kaudne seos parkimisprobleemiga, saab see tuleneda mitte halli ehitamisest ja olemasolust, vaid kasutamisest ning seega seostuda mitte ehitus- vaid kasutusloaga.
29.Ehitusluba ei muuda kokkuvõttes õigusvastaseks ka see, et kaebajatele ehitusloa andmisest ei teatatud ja vastuväidetele vastati pärast ehitusloa andmist. Tegemist on menetlusliku rikkumisega, mis kohtu hinnangul ei saanud siiski asja otsustamist mõjutada. Vastustajale pidi iseenesest olema kaebajate õiguste võimalik riive äratuntav tulenevalt sellest, et kaebajad M.Q, U.L ja H. E. M.B olid esitanud 04.11.2022 kohtule kaebuse PT tühistamiseks ja kaebaja X.P oli esitanud ehitusloa menetluses oma negatiivse seisukoha, mistõttu oleks tulnud neid kui puudutatud isikuid teavitada ehitusloa andmisest. Kuna kohus leiab, et ehitusluba kaebajate subjektiivseid õigusi ei riku ja asjaoludest ei nähtu, et kaebajate seisukohtade ärakuulamisel oleks vastustaja pidanud jätma ehitusloa andmata, ei mõjutanud menetluslik rikkumine kokkuvõttes siiski asja otsustamist. Kaebajad ei väida, et neil poleks olnud võimalust ehitusloa menetluses oma arvamust avaldada ja puudub vaidlus, et kaebajate ebapiisav kaasamine ei takistanud neil kaebuse esitamist.
30.Kohus rahuldab kaebuse kasutusloa tühistamise nõudes ja tühistab TLPA 25.01.2024 antud kasutusloa nr 2412371/00459. EhS § 54 lg 6 p 2 kohaselt esitab pädev asutus kasutusloa taotluse eelnõu vajaduse korral arvamuse andmiseks isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis puudutada. Riigikohus on selgitanud, et ka sõnaselge sätte puudumisel tuleb kasutusloa väljastamise otsustamisel hinnata seda, kas kasutusloa väljastamine ning ehitise või selle osa kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel ei too kaasa kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet või rikkumist (halduskolleegiumi 18.10.2007 otsus nr 3-3-1-60-07, p 16). Samuti on Riigikohus selgitanud, et kuigi pole välistatud, et kaebajate kaasamise ning asjaolude nõuetekohase väljaselgitamise järel saaks kasutusloa uuesti väljastada, on võimalik ka see, et erinevate õiguste ja huvide kohase tasakaalu saavutamiseks tuleks kasutusloale seada kõrvaltingimusi (HMS § 53 lg 2 p 2, vt ka viidatud otsus asjas nr 3-3-115-16, p 32) või kasutusluba andmata jätta (halduskolleegiumi 20.02.2019 otsus nr 3-1452416, p 27).
31.Puudub vaidlus, et Raja tn 4a pneumohalli kasutusluba väljastati ajal, mil halduskohtu otsusega oli küll kaebus ehitusloa tühistamiseks rahuldamata jäetud, kuid otsus ei olnud jõustunud, kuna kaebajad olid esitanud apellatsioonkaebuse. Vastustajale pidi olema äratuntav kaebajate huvi, et pneumohalli kasutusloa andmisel kaalutaks sisuliselt nende huve, arvestades püstitatud halli kasutamise faktilist mõju nende elukeskkonnale. Sealjuures oli vastustaja halduskohtu menetluses möönnud, et kaebajate õiguste riivet seoses müra ja valgusreostusega ei saa välistada. Vaatamata sellele, et vastustaja pidas seda eluliselt väheusutavaks, esines mõistlik kahtlus kaebajate õiguste riive osas ning kaebajaid tuli käsitleda kasutusloa menetluses puudutatud isikutena. Sellele vaatamata kaebajaid kasutusloa 13(14)
3-23-1204 menetlusse ei kaasatud ja ära ei kuulatud ning neid ei teavitatud kasutusloa andmisest. Ka ei nähtu kasutusloast mis tahes kaebajate õiguste ja huvide kaalumist ega neid potentsiaalselt riivavate mõjude hindamist.
32.Antud asjaoludel on tegu olulise menetlusveaga, mis toob kaasa kasutusloa tühistamise. Kaebajate kaasamata jätmist ja nende huvide mittekaalumist ei õigusta vastustaja seisukoht, et võrreldes ehitusloaga ei ole kasutusloa väljastamisel tingimused püstitatud pneumohallile muutunud. Võimalikud kaebajate huvide riived seoses müra, valguse ja kaudselt ka parkimisega kaasnevad mitte niivõrd halli olemasolu kui tegeliku kasutamisega. Riive tegelikku esinemist on vastustajal võimalik faktiliselt kontrollida, sh mõõta müra ja valguse intensiivsust kaebajate elukohtades, ja kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas see on ülemäärane ja kas sellest tulenevalt on vaja halli kasutust kasutusloaga täpsemalt reguleerida. Asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik üheselt veenduda, et riivet ei esine, ega teostada kaalumist vastustaja eest. Seega ei ole kohtul võimalik ka välistada, et kaebajate kasutusloa menetlusse kaasamata jätmine võis mõjutada asja otsustamist.
33.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, ning lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 109 lg 4 kohaselt muudab kõrgema astme kohus menetluskulude jaotust, kui ta muudab alama astme kohtu lahendit. Kuna kohus lahendab kaebuse muudetud nõuetes, rahuldades ühe nõude kahest, tuleb vastavalt määrata ka menetluskulude jaotus mõlemas kohtuastmes.
34.Kaebajad on taotlenud halduskohtu menetluses menetluskulude hüvitamist kokku 6675 eurot (riigilõiv kaebuselt ja määruskaebuselt 240 eurot ja õigusabikulu koos käibemaksuga 6435 eurot). Ringkonnakohtu menetluses on kaebajad taotlenud menetluskulude õigusabiteenuse eest koos käibemaksuga kokku 2206,50 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebajad tasunud apellatsioonkaebuselt ka riigilõivu 120 eurot, mille väljamõistmise taotluse loeb kohus esitatuks apellatsioonkaebuses esitatud kulude jaotamise taotlusega. Kaebajate õigusabikulude kandmise kohustuse tekkimine on tõendatud RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadiburoo OÜ arvetega, millele lisatud spetsifikatsioone saab käsitada menetluskulude nimekirjana. Kaebajad on füüsiliste isikutena kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohuslased. Vastustaja ega kolmas isik ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
35.Kaebajate tõendatud menetluskulud kahes kohtuastmes kokku on 9001 eurot ja 50 senti, mida kohus peab asja mahukust ja keerukust arvestades vajalikuks ja põhjendatuks. Kaebajatele tuleb välja mõista kahes kohtuastmes kokku proportsioonis kaebuse rahuldamisega 50% tõendatud menetluskuludest, st 4500 eurot ja 75 senti.
36.Kaebajate isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel otsuse avaldamisel asendada nende nimed initsiaalidega.
/allkirjastatud digitaalselt/
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.