Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

3-23-1204

3-23-1204 Kaebajad ei ela püstitatava ajutise jalgpallihalli vahetus naabruses ja nende väited õigushüvede kahjustamisest on hüpoteetilised ja kaudsed. Sisuliselt vaidlustavad kaebajad üksnes piirkonna miljöö muutumist. Kaebajate tõstatatud probleemid liikluskorraldusega väljuvad nii DP, PT kui ka ehitusloa piiridest. Väited mürataseme tõusust ja valgusreostusest on hüpoteetilised ning ei seondu kaebajate õiguste riivega. PT õigusvastasuse tuvastamise nõudega soovitakse selgelt kompenseerida haldusasjas nr 3-22-1564 mööda lastud tühistamiskaebuse esitamise tähtaega, mis ei ole lubatav. Kaebeõiguse puudumise tõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ja igal juhul ei ole kaebajad põhistanud esmase õiguskaitse vajadust. Ehitusloa alusel on lubatud rajada ajutine jalgpallihall, mis tuleb 5 aasta möödumisel lammutada või taotleda sellele alalist ehitusõigust. PlanS § 125 lg 4 sätestab selgelt, et DP koostamine ei ole nõutav ajutise ehitise püstitamiseks, mistõttu kohaldub asjas EhS § 26 ja seda kehtivast DP-st olenemata. Keelatud ei ole püstitada ajutisi ehitisi ka kehtiva DP-ga alale.

3-23-1204 vajadus puudub, sest ei nähtu, et nende õigused võiksid esialgse õiguskaitse rakendamiseta saada pöördumatult kahjustada. Jalgpallihall teenib avalikku huvi ja võimaldab alal paremaid sportimisvõimalusi. Ühtlasi kasvab vajadus parandada piirkonna tänavaid. Senisele vanale ja amortiseerunud spordiväljakule antakse uus kasutus ning kergliiklusteed korrastatakse. Kolmas isik on põhistanud vajadust staadioni aastaringseks kasutamiseks. Samas on avalikes huvides ka kehtiva DP järgimine. EhS § 27 annab siiski võimaluse rohkem kui viis aastat vana DP-d täiendada ja täpsustada. Praegusel juhul on DP kehtestatud 2007. a-l ning avalikes huvides võib olla ka selle täiendamine. Tegemist on keeruka vaidlusega, kuid ehitusluba ja ehitustegevus ei puuduta tõenäoliselt kaebajate subjektiivseid õigusi. Isegi kui kaebajatel on kaebeõigus, on nende subjektiivsete õiguste riive vähene. Esialgse õiguskaitse kohaldamine omaks seevastu olulist mõju kolmanda isiku õigustele ja avalikele huvidele, sest halli ei oleks ilmselt võimalik sellel aastal rajada ega kasutada. Tegemist on ajutise ehitisega ja selle rajamisega seotud pöördumatud mõjutused on Raja tn 4a suurust ja asukohta arvestades minimaalsed.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-23-1204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohustada vastustajat ja kolmandat isikut sellele vastama, vaid arvestab nende poolt varem esitatuga. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

3-23-1204 mis võib küll osutuda õigusvastaseks, kuid mis nende subjektiivseid õigusi märkimisväärselt ei puuduta. Kuna tegemist on ajutise ehitisega, siis ei saa ka väita, et kaebuse rahuldamise korral ei oleks ehitise lammutamine ebatõenäoline, kui puudub muu reaalne võimalus kaebajate õiguste rikkumise kõrvaldamiseks. Kolmas isik peab arvestama, et haldusmenetluse seaduse § 67 lg 4 p 1 kohaselt ei saa ta haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele mh haldusakti kehtetuks tunnistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamise ajal. Kuivõrd usalduse kaitsele tuginemine on välistatud seadusega, siis ei saa ka vaidlustatud ehitusloa kehtivuse esialgse õiguskaitse korras peatamata jätmisest ühelegi isikule tuleneda kaitstavat usaldust (st õiguspärast ootust), et vaidlustatud ehitusluba ei tühistata.

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.