VV, TL, HHA, UKA, ULK ja MJ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 4. novembri 2021. a projekteerimistingimuste nr 2111802/09138 õigusvastasuse tuvastamiseks ja 3. mai 2023. a ehitusloa nr 2312271/03066 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15. juuni 2023. a määrus
Menetlusosalised
Kaebajad – VV, TL, HHA, UKA, ULK ja MJ, esindaja v.adv Raul Keba Vastustaja – Tallinna linn, esindajad EV ja TP Kolmas isik – MTÜ Jalgpalliklubi Tallinna Kalev
Menetluse alus ringkonnakohtus
VV, TL, HHA, UKA, ULK ja MJ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse VV, TL, HHA, UKA, ULK ja MJ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 15. juuni 2023. a määruse haldusasjas nr 3-23-1204 resolutsiooni punkti 1 peale.
Jätta VV, TL, HHA, UKA, ULK ja MJ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15. juuni 2023. a määruse haldusasjas nr 3-23-1204 resolutsiooni punkt 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Raja tn 4a kinnistu (registriosa nr 23844101; katastritunnus 78405:501:0147, pindala 42 672 m2, sihtotstarve 100% ühiskondlike ehitiste maa) suhtes kehtib Tallinna Linnavalitsuse 22.08.2007 korraldusega nr 1442-k kehtestatud Ehitajate tee, Üliõpilaste tee, Raja tänava ja Akadeemia tee vahelise ala detailplaneering (DP). Planeeringu järgi on kinnistule kavandatud staadion ja seda teenindav hoone. Kinnistul paikneb vana staadion, kus on säilinud üksikud amortiseerunud rajatised.
2.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) andis 04.11.2021 projekteerimistingimused nr 2111802/09138 (PT) Raja tn 4a kinnistule ajutise PVC pneumohalli püstitamiseks kasutusajaga kuni 5 aastat. PT kohaselt soovitakse ajutine PVC pneumohall (ehitisealune pindala 9375 m2 ehk 75 m × 125 m; kõrgus maapinnast kuni 21,5 m) püstitada olemasolevale staadionile ja on kavandatud kasutada jalgpalli sisehallina. Pneumohalli kõrgus ei ületa Akadeemia tee ja Ehitajate tee ristmikul oleva Tallinna Tehnikaülikooli hoonete kompleksi kõige kõrgema hoone (23 m) kõrgust. Ehitajate tee ja Raja tänava äärde on ehitatud ka teisi kuni 5-korruselised suuremahulisi ehitisi, seega ajutine pneumohall sobib väljakujunenud keskkonda. Kavandatu on kooskõlas Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga, puudub vastuolu avalike huvidega ning on linnaelu seisukohast oluline, samuti ei kaasne negatiivset mõju kolmandatele isikutele.
3.VV, TL, HHA ja TS esitasid Tallinna Halduskohtule 21.07.2022 kaebuse TLPA 04.11.2021 projekteerimistingimuste nr 2111802/09138 tühistamiseks (haldusasi nr 3-221564). Tallinna Halduskohus luges 07.10.2022 määrusega kaebuse esitatuks tähtaega rikkudes, jättis kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ja lõpetas haldusasja menetluse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.11.2022 määrusega kaebajate määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu määrus jõustus 07.02.2023.
4.TLPA-le esitati 19.07.2022 ehitusloa taotlus Raja tn 4a kinnistule ajutise jalgpallihalli rajamiseks. Piirkonna elanikud esitasid ehitusloa menetluses 19.08.2022 arvamuse, milles leidsid, et kavandatav pneumohall on vastuolus kehtiva DP-ga ning selle püstitamiseks tuleb koostada uus DP, sest faktiliselt ei püstitata ajutist ehitist. PT on vastuolus ehitusseadustiku (EhS) § 26 lg-ga 3. Analüüsimata on piirkonna elanike õiguste riive (sh liikluskoormus ja liikluskorraldus, müratase, valgusreostus jms). PT ja ehitusloa eelnõu on motiveerimata. TLPA vastas esitatud seisukohtadele 02.06.2023 kirjaga nr 4-3/2102-75.
5.TLPA väljastas 03.05.2023 ehitusloa nr 2312271/03066 ajutise jalgpallihalli, abihoone ja kaugküttetorustiku rajamiseks. Ehitise kasutusajaks on kuni 5 aastat ehitusloa väljastamisest arvates ning 5 aastat pärast ehitusloa väljaandmist tuleb ajutise ehitise kasutamine lõpetada ja ajutine ehitis lammutada.
6.VV, TL, HHA, UKA, ULK ja MJ esitasid Tallinna Halduskohtule 01.06.2023 kaebuse TLPA 04.11.2021 projekteerimistingimuste nr 2111802/09138 õigusvastasuse tuvastamiseks ja TLPA 03.05.2023 ehitusloa nr 2312271/03066 tühistamiseks. Kaebajad palusid ühtlasi esialgse õiguskaitse korras peatada ehitusloa kehtivus. PT ja ehitusluba on õigusvastased ning rikuvad kaebajate õigusi. Pneumohalli püstitamisega kaasnevad püsivad muudatused (sh liikluskoormuse ja mürataseme oluline tõus, valgusreostus, looduskeskkonna muutumine tehislikumaks, liigirikkuse hävimine) mõjutavad kaebajate ja teiste elanike tervist. PT ja ehitusluba on vastuolus planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 1 p-ga 1 ja PlanS § 125 lg 4 ei ole kohaldatav, sest alal on olemas kehtiv DP. Kuna PT-ga lubatud ehitusõigus ei vasta kehtivale DP-le, tuleb pneumohalli püstitamiseks koostada uus DP. Vaidlustatud PT on vastuolus EhS § 26 lg-ga 3, sest kavandatav Eesti suurim PVC jalgpallihall keset looduslikku männimetsa ei sobitu väljakujunenud keskkonda ning on vastuolus avaliku huviga kehtiva DP järgimiseks. Ehitusluba on vastuolus EhS § 3 lg-ga 4, sest kavandatavat pneumohalli ei saa mõistlikult lugeda kuni 5-aastaseks kasutamiseks mõeldud ajutiseks ehitiseks, mis hiljem lammutatakse. Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna kolmas isik soovib ehitusloa alusel alustada pneumohalli püstitamisega (ehitamise alustamise teatis esitati 17.05.2023 ja toimuvad ettevalmistustööd, mh on raiutud mitmeid puid).
7.Tallinna linn palus 08.06.2023 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebajad ei ole kaebuses ega ka haldusmenetluses tõendanud enda subjektiivsete õiguste riivet. 2(6)
3-23-1204 Kaebajad ei ela püstitatava ajutise jalgpallihalli vahetus naabruses ja nende väited õigushüvede kahjustamisest on hüpoteetilised ja kaudsed. Sisuliselt vaidlustavad kaebajad üksnes piirkonna miljöö muutumist. Kaebajate tõstatatud probleemid liikluskorraldusega väljuvad nii DP, PT kui ka ehitusloa piiridest. Väited mürataseme tõusust ja valgusreostusest on hüpoteetilised ning ei seondu kaebajate õiguste riivega. PT õigusvastasuse tuvastamise nõudega soovitakse selgelt kompenseerida haldusasjas nr 3-22-1564 mööda lastud tühistamiskaebuse esitamise tähtaega, mis ei ole lubatav. Kaebeõiguse puudumise tõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ja igal juhul ei ole kaebajad põhistanud esmase õiguskaitse vajadust. Ehitusloa alusel on lubatud rajada ajutine jalgpallihall, mis tuleb 5 aasta möödumisel lammutada või taotleda sellele alalist ehitusõigust. PlanS § 125 lg 4 sätestab selgelt, et DP koostamine ei ole nõutav ajutise ehitise püstitamiseks, mistõttu kohaldub asjas EhS § 26 ja seda kehtivast DP-st olenemata. Keelatud ei ole püstitada ajutisi ehitisi ka kehtiva DP-ga alale.
8.MTÜ Jalgpalliklubi Tallinna Kalev palus 07.06.2023 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Eesmärk on teha staadion korda ja võtta see aastaringsesse kasutusse. Ümberkaudsed spordiklubid ja koolid on juba avaldanud koostöösoovi, mis kinnitab vajadust staadioni aastaringseks kasutamiseks. Toimub ka koostöö Tallinna Tehnikaülikooliga ja üliõpilased alustavad sügisel staadionil sporditunde. Lisaks soovitakse parandada linnaosas liikumis- ja treeningtingimusi ning edendada tervislikke eluviise, eriti arvestades liikumisaastat.
9.Tallinna Halduskohus jättis 15.06.2023 määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), võttis kaebuse menetlusse ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse MTÜ Jalgpalliklubi Tallinna Kalev. Ehitusluba ja ehitusprojekt tuginevad varem väljastatud PT-le, mille üheks õiguslikuks aluseks oli EhS § 26. Kohus nõustub kaebajaga, et kehtiva DP korral ei saa ajutise ehitise püstitamisel PlanS § 125 lg 4 ja EhS § 26 alusel jätta kehtivat DP-d sisuliselt kõrvale. Kuigi ajutise ehitise rajamiseks ei ole DP koostamise kohustust, ei kehti see olukorras, kus DP on juba kehtestatud ja sellega on ühtlasi määratud alale kehtiv ehitusõigus, mida saab EhS § 27 tingimustel PT-ga täpsustada. Kehtivat DP-d ei ole muudetud ega kehtetuks tunnistatud (sh osaliselt). Väljastatud PT-d võib olla võimalik tõlgendada kooskõlas EhS §-ga 27 ning sellisel juhul tuleb mh hinnata, kas staadioni asemel pneumohalli (ajutine ehitis) püstitamine on olemuslik muudatus või mitte. Tuvastamisnõude esitamise lubatavust tuleb täiendavalt kontrollida, sest sellega ei saa murda PT õigusjõudu. PT kehtib ja on täitmiseks kohustuslik. PT õigusvastasuse tuvastamine võiks olla vajalik, kui on ette näha, et plaanitakse anda uus PT ning esineb võimalus, et selle käigus korratakse varasemaid vigu. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine. PT alusel koostatud ehitusprojekt ja selle alusel väljastatud ehitusluba on samuti eelduslikult õiguspärased ning pelgalt kaebajate ettepanekutega mittearvestamisest ei järeldu vastupidist. Kokkuvõtlikult on siiski tegemist keeruka õigusliku olukorraga, mida tuleb menetluse käigus sisuliselt analüüsida. Kaebajad on väitnud, et PT ja ehitusluba rikuvad nende subjektiivseid õigusi omandile, tervise kaitsele ja kodu puutumatusele. Õiguste rikkumise tingivad kasvav liikluskoormus, suurenevad müratase ja õhusaaste, parkimiskohtade vähesus, valgusreostus, hoone keskkonda sobimatus ning teostatavad raied. Kohtu esmasel hinnangul ei pruugi eelnimetatud tegevustest järeldada kaebeõiguse olemasolu, sest need ei ole seostatavad ainuüksi pneumohalli püstitamisega, vaid piirkonna üldisest muutumisest. Pneumohalli rajamisega seotud raietegevus on minimaalne ja sellel ei saa olla märkimisväärset mõju. Kaebajad ei eristu õiguste riive poolest kuidagi teistest pneumohalli läheduses elavatest inimestest. Kohtule ei ole äratuntav, kuidas riivab kavandatud pneumohall konkreetselt kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebeõiguse olemasolu on pigem kaheldav, kuid kohus ei võta selles osas lõplikku seisukohta enne asja sisulist läbivaatamist. Igal juhul on kaebajate subjektiivsete õiguste riive väheintensiivne ning esialgse õiguskaitse 3(6)
3-23-1204 vajadus puudub, sest ei nähtu, et nende õigused võiksid esialgse õiguskaitse rakendamiseta saada pöördumatult kahjustada. Jalgpallihall teenib avalikku huvi ja võimaldab alal paremaid sportimisvõimalusi. Ühtlasi kasvab vajadus parandada piirkonna tänavaid. Senisele vanale ja amortiseerunud spordiväljakule antakse uus kasutus ning kergliiklusteed korrastatakse. Kolmas isik on põhistanud vajadust staadioni aastaringseks kasutamiseks. Samas on avalikes huvides ka kehtiva DP järgimine. EhS § 27 annab siiski võimaluse rohkem kui viis aastat vana DP-d täiendada ja täpsustada. Praegusel juhul on DP kehtestatud 2007. a-l ning avalikes huvides võib olla ka selle täiendamine. Tegemist on keeruka vaidlusega, kuid ehitusluba ja ehitustegevus ei puuduta tõenäoliselt kaebajate subjektiivseid õigusi. Isegi kui kaebajatel on kaebeõigus, on nende subjektiivsete õiguste riive vähene. Esialgse õiguskaitse kohaldamine omaks seevastu olulist mõju kolmanda isiku õigustele ja avalikele huvidele, sest halli ei oleks ilmselt võimalik sellel aastal rajada ega kasutada. Tegemist on ajutise ehitisega ja selle rajamisega seotud pöördumatud mõjutused on Raja tn 4a suurust ja asukohta arvestades minimaalsed.
10.VV, TL, HHA, UKA, ULK ja MJ paluvad 27.06.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu 15.06.2023 määruse resolutsiooni p 1 ja rahuldada nende esialgse õiguskaitse taotlus. Halduskohus leidis vääralt, et kaebajate subjektiivsete õiguste riive on väheintensiivne ning esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus. Kaebajad on seisukohal, et pneumohalli püstitamisega (sh trasside rajamise ja puude raiumisega) saaksid nende õigused pöördumatult kahjustada. Ehitusluba on vastuolus PlanS § 125 lg 1 p-ga 1 ja EhS § 44 p-ga 1. Halduskohus märkis õigesti, et isegi ajutise ehitise püstitamisel ei saa kehtivat DP-d jätta PlanS § 125 lg-le 4 ja EhS §-le 26 tuginedes sisuliselt kõrvale. Kohus on sisuliselt nõustunud, et PT ja ehitusluba ei vasta DP-le. Riigikohtu 20.06.2023 otsusest nr 3-20-19 (p-d 17–19) tuleneb, et vastustaja ei saanud ehitusloa menetluses tugineda materiaalselt õigusvastasele PT-le, vaid pidi kaaluma kaebajate ja teiste piirkonna elanike vastuväiteid ning vajaduse korral tunnistama PT kehtetuks. Ehitusluba rikub kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajatel on subjektiivne õigus nõuda, et ellu ei viidaks DP-s ettenähtuga võrreldes teistsugust lahendust. Tegemist ei ole avalikes huvides või pelgalt miljöö kaitsmiseks esitatud kaebusega, vaid kaebajad on pöördunud kohtusse omandiõiguse, tervise ja eraelu kaitseks, samuti elukeskkonna kaitseks (vt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1). DP tingimusi oluliselt ületava linnaruumi muutusega on selgelt riivatud kaebajate õiguspärane ootus ja õiguskindlus. Kokkuvõtlikult riivavad kaebajate õigusi eelkõige järgmised asjaolud: ebapiisavate parkimiskohtade tõttu halveneb liiklusolukord ja suureneb õnnetuse risk; operatiivsõidukite juurdepääs võib olla raskendatud; kasvab müratase (müra tekitavad nii jalgpallihalli kasutajad kui ka agregaadid); staadionit ümbritsevas metsamassiivis hakkab domineerima kunstmaterjalist pneumohall; pimedal ajal jääb kaebajate eluruumide akendest paistma tehislik valgustulp; praeguse roheala asemele üle 9000 m2 suuruse plastikhalli rajamine hävitab looduslikku mitmekesisust ja inimese elutegevust toetavat looduskeskkonda. Kaebajad ei eristugi teistest piirkonna elanikest (haldusmenetluses esitas sama esindaja vastuväited 62 elaniku nimel), kuid see ei omagi tähtsust. Kavandatavat jalgpallihall ei kavatseta tegelikkuses kasutada ajutiselt (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2021 otsus nr 3-20-1518, p 15). See nähtub asjaoludest, et Tallinna Tehnikaülikool seadis kolmanda isiku kasuks hoonestusõiguse 15 aastaks, halli tööks vajalik infrastruktuur rajatakse püsivalt ning kolmas isik on selgitanud, et kavatseb seda kasutada pikaajaliselt. Vastustaja seisukohtadest saab järeldada, et teadlikult kavandataksegi anda hiljem hoonele alaline ehitusõigus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 4(6)
3-23-1204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohustada vastustajat ja kolmandat isikut sellele vastama, vaid arvestab nende poolt varem esitatuga. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
12.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kaebeõiguse küsimus vajab põhjalikumat hindamist, kuid kaebajate elukohad (Raja tn 7a, Trummi tn 1a, Trummi tn 4) ei asu Raja tn 4a kinnistule kavandatavast ajutisest jalgpallihallist siiski sedavõrd kaugel, et nende kaebeõiguse (st õiguste rikkumise võimalikkuse) saaks ilmselgelt välistada. Planeeringu (DP023610) dokumentidest nähtuvalt asuvad kaebajate elukohad planeeringu kontaktvööndis ehk DP mõjualas. Seejuures ei ole oluline, kas sarnased kahjulikud mõjutused (nt liikluskoormus, müra- ja valgusreostus) võivad tuleneda ka muudest piirkonnas toimuvatest muudatustest, vaid tähtsust omab üksnes see, kas ja kuivõrd võiksid kaebajatele kaasneda (täiendavad) mõjutused tulenevalt vaidlusaluse ehitise püstitamisest. Halduskohtus on iseenesest kaitstavad ka väheintensiivsed õiguste riived (nt Riigikohtu 21.06.2022 määrus nr 3-21-2230, p 9; 04.10.2017 määrus nr 3-17-505, p 9), kuid kaebeõiguse tekkimiseks ei piisa siiski sellisest mõjust, mis isiku õigushüvesid ei kahjusta või võiks neid kahjustada vaid teoreetiliselt (vt Riigikohtu 14.03.2023 määrus nr 3-22-1312, p 17). Kaitstav õigus saab võrsuda sellisest õigusnormist või haldusaktist (sh planeeringust), mille eesmärk on kaitsta mh isiku huve (nt Riigikohtu 25.11.2019 otsus nr 3-17-1930, p-d 13–14.1; 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 15; 31.01.2017 otsus nr 3-3-1-69-16, p 26). Seega ei ole piisav tugineda ka üksnes väitele, et kavandatav ehitis on vastuolus DP-s ettenähtuga, vaid tuleb hinnata, kas DP eesmärk on asjaomases osas olnud kaitsta mh kaebajate huve või mitte. Senise vaate või miljöö säilimine ei ole iseseisvalt kaitstavaks subjektiivseks õiguseks (nt Riigikohtu 28.12.2021 otsus nr 3-17-2023, p 22; 28.03.2012 otsus nr 3-3-1-4-12, p 12).
13.Kui eeldada, et kaebajatel on kaebeõigus, siis ei saa esitatud kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks, olenemata sellest, et TLPA väljastatud 04.11.2021 projekteerimistingimused nr 2111802/09138 kehtivad. Kaebajad on asjakohaselt viidanud Riigikohtu 20.06.2023 otsusele nr 3-20-19 (p-d 17–19), milles on käsitletud mõneti sarnast olukorda. Kaebajad on tõstatanud ka põhjendatud kahtluse, et kavandatavat PVC pneumohalli soovitakse tegelikkuses püstitada kauemaks kui kuni viieks aastaks.
14.Eeltoodule vaatamata nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kohtumenetluse ajaks TLPA 03.05.2023 ehitusloa nr 2312271/03066 kehtivuse peatamine ei ole põhjendatud, sest kaebajate subjektiivsete õiguste võimalik riive on sedavõrd väike, et ehitustegevusega ei saa neile usutavalt kaasneda mingeid pöördumatuid tagajärgi HKMS § 249 lg 1 tähenduses. Seega puudub kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus. Tuleb rõhutada, et kaebajad ei saa ehitusluba vaidlustada avalikes huvides, vaid üksnes enda õiguste kaitseks. Pole äratuntav, kuidas saaks trasside rajamine ja mõne puu raiumine kahjustada kaebajate subjektiivseid õigusi (sh KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud õigust). Oluline osa kaebajate väidetest (nt seoses liiklusohutuse ning operatiivsõidukite ligipääsu ja parkimisvõimalustega) ei ole seotud konkreetselt pneumohalli rajamisega, sest need kaasneksid tõenäoliselt ka DP-s ettenähtud staadioni rekonstrueerimisega. Võimalikud liiklusprobleemid on lisaks lahendatavad tõhusama järelevalvega. Täiendavat müra ja valgusreostust leevendab vähemasti osaliselt nii Raja tn 4a kinnistul kui ka Üliõpilaste tee 2 kinnistul paiknev kõrghaljastus, mis eraldab kaebajate elukohti kavandatavast jalgpallihallist. Hinnang, et PVC-st pneumohall võib muutuda ümbritseva metsaala suhtes domineerivaks, on pigem esteetika küsimus, mille seos kaebajate õigustega ei ole arusaadav. Väide loodusliku mitmekesisuse hävitamisest on samuti ülepakutud, sest vaevalt ka staadionil erilist elurikkust leiduks. Kokkuvõttes tuleb kolmanda isiku huvi ja ka avalikku huvi amortiseerunud staadioni aastaringseks kasutuselevõtuks pidada kaalukamaks kaebajate huvist takistada ehitustegevust, 5(6)
3-23-1204 mis võib küll osutuda õigusvastaseks, kuid mis nende subjektiivseid õigusi märkimisväärselt ei puuduta. Kuna tegemist on ajutise ehitisega, siis ei saa ka väita, et kaebuse rahuldamise korral ei oleks ehitise lammutamine ebatõenäoline, kui puudub muu reaalne võimalus kaebajate õiguste rikkumise kõrvaldamiseks. Kolmas isik peab arvestama, et haldusmenetluse seaduse § 67 lg 4 p 1 kohaselt ei saa ta haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele mh haldusakti kehtetuks tunnistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamise ajal. Kuivõrd usalduse kaitsele tuginemine on välistatud seadusega, siis ei saa ka vaidlustatud ehitusloa kehtivuse esialgse õiguskaitse korras peatamata jätmisest ühelegi isikule tuleneda kaitstavat usaldust (st õiguspärast ootust), et vaidlustatud ehitusluba ei tühistata.
15.Eelneva põhjal jääb kaebajate määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 15.06.2023 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.