Mittetulundusühingute ja kohalike elanike kaebus Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korralduse nr 266 ja 19. detsembri 2024. a korralduse nr 256 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad /nimekiri eemaldatud/, lepinguline esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja Vabariigi Valitsus (Riigi Kaitseinvesteerignute Keskuse kaudu), esindajad v. adv Martin Triipan ja Kaisa Jakobsoo
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 4. septembri 2025. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Vabariigi Valitsuse apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 18. novembril 2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Vabariigi Valitsuse apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 4. septembri 2025. a otsus ja saata asi halduskohtule uueks arutamiseks.
2.Avaldada lahend pärast jõustumist tervikuna.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 19. jaanuaril 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Vabariigi Valitsus otsustas 20. oktoobri 2023. a korraldusega nr 266 laiendada Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja pindala 6763,81 ha ja välispiiri 24 212,67 m võrra (resolutsiooni p 1), jättis harjutusvälja laiendamisel planeerimisseaduse (PlanS) kohaldamata ja keskkonnamõju hindamata (resolutsiooni p-d 2 ja 3), lubas korralduse punktis 3.2.4 toodud tegevusi nõuetekohase lubade olemasolul ellu viia täiendavate uuringute ja mõju hindamiseta (resolutsiooni p 4), algatas Natura asjakohase hindamise korralduse punktis 3.2.1.1 toodud mahus ja viisil II etapi tegevuste suhtes (resolutsiooni p 5), otsustas hinnata looduskeskkonnale (v.a Natura 2000 võrgustiku alale) avalduvaid mõjusid vastavalt korralduse punktis 3.2.2 nimetatule ja selgitada keskkonnameetmed, mis tagavad tegevuse vastavuse õigusaktides sätestatule (resolutsiooni p 6) ning määras keskkonnameetmed looduskeskkonnale avalduvate mõjude leevendamiseks ja kompenseerimiseks, sh Natura 2000 võrgustiku ala kaitseks pärast mõju hindamiste läbiviimist eraldi Vabariigi Valitsuse korraldusega (resolutsiooni p 7). Korralduses olid esitatud kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) Nursipalu harjutusväli (3134 ha-d, välispiiri pikkus 26 860 m) asutati 14. veebruari 2008. a korraldusega nr 79. Harjutusväli on kantud riigihaldusministri 13. aprilli 2018. a käskkirjaga kehtestatud Võru maakonnaplaneeringule 2030+. Rõuge vallal puudub üldplaneering. Võru Vallavolikogu 9. aprilli 2008. a määrusega nr 42 kehtestati Võru valla üldplaneering, milles käsitleti üldisi riigikaitselisi vajadusi, ent harjutusvälja planeeringule kantud ei ole. Sõmerpalu Vallavolikogu 16. juuni 2010. a määrusega nr 11 kehtestatud üldplaneeringus reserveeriti 1045 ha-d Nursipalu harjutusväljaku väljaarendamiseks. Harjutusvälja arendusprogrammi väljatöötamine Kaitseväe peastaabis algas 2022. a suvel; 2) RelvS § 85 lg 3 järgi otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamise või laiendamise. RelvS § 85 lg 3 1 kohaselt võib Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele; 3) planeerimismenetluse läbiviimise pikkusest tuleneks oht riigikaitsele ja seda on kirjeldatud riigisaladust sisalduvas ohuhinnangus; 4) kaitseminister on teinud Vabariigi Valitsusele ettepaneku laiendada harjutusvälja; 5) harjutusvälja laiendamise ainus eesmärk on tagada riigikaitse; 6) riigi eriplaneeringu (REP) menetlus ei oleks olnud sobiv menetlus, kuna asukohavaliku ja detailse lahenduse koostamine Kaitseväe keskpolügooni näitel võttis aega kuus aastat. Ainus realistlik võimalus oli laiendada Nursipalju harjutusvälja (arvestades olemasolevat taristut ja Kaitseväe üksuste paiknemist, samuti mõju eraomanikele ja loodusobjektidele). Riigikaitse huvides ei saa uute sõjaliste võimete arendamisega viivitada. Kaitsevõimet kasvatab harjutuste läbiviimine ja uute võimete kasutusele võtmine, sh Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) liikmesriikide relvajõudude üksuste tegevus Eesti maastikul. Allüksuste ja relvasüsteemide väljaõpe kestab lihtsamate relvade puhul minimaalselt kaks kuud ning keerukamate relvasüsteemide ja suuremate allüksuste puhul minimaalselt kaks kuni kolm kuud. Eestisse roteeritud liitlasüksustele tuleb harjutamiseks tagada piisav aeg. Võimaliku sõjalise rünnaku ajaks peab olema läbi viidud võimalikult palju realistlikke harjutusi. Suuremate manööverharjutuste korraldamiseks vajalike tingimuste loomine võtab. Mida varem alustatakse esimese etapiga, siis seda kiiremini jõutakse lõpliku tulemuseni. Harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata võimaldab harjutusvälja kiiremat 2(18)
3-23-1121 väljaarendamist ja uute sõjaliste võimete kasutama õppimist enne võimaliku sõjalise ohu realiseerumist ning sel on suur tähtsus riigikaitse tagamisel; 7) REP-i menetluse tulemus oleks sisuliselt olnud sama. Riigikaitseliseks vajaduseks tulnuks omandada maad kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) alusel. Kuigi REP-i puhul toimunuks ulatuslikum isikute kaasamine, praegu järgiti haldusmenetluse seaduses (HMS) avatud menetluse kohta sätestatut ning isikute õigused ei jäänud kaitseta; 8) korralduse andmise ajaks on mõju keskkonnale hinnatud ja läbi viidi Natura eelhindamine. Seetõttu saab harjutusvälja laiendamisel alustada tegevuste elluviimisega piiratud mahus. Keskkonnameetmete määramiseks vajalikud uuringud ja mõju hinnangud saab läbi viia 2024. a esimeses pooles.
2.Vabariigi Valitsus otsustas 19. detsembri 2024. a korraldusega nr 256 kinnitada korralduse punktis 3.3.1 nimetatud keskkonnameetmed looduskeskkonnale avalduvate mõjude leevendamiseks ja kompenseerimiseks (resolutsiooni p 1), lubada korralduse punktis 3.3.1 nimetatud keskkonnameetmete ja seire ning punktis 3.3.2 nimetatud müra leevendusmeetmete rakendamisel ja nõuetekohaste lubade olemasolul ellu viia harjutusvälja arendusprogrammist tulenevaid ning Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korralduses nr 266 nimetatud kavandatud tegevusi (s.o raadamine ja ehitustegevus, väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus, suurekaliibrilistest relvadest laskmine) kogu vajalikus mahus (resolutsiooni p 2), tunnistada nõuetele vastavaks harjutusvälja Natura asjakohase hindamise aruande (resolutsiooni p 3), kohustada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskust (RKIK) tagama harjutusväljal kavandatavate tegevuste suhtes keskkonnameetmete rakendamine kooskõlastatult Keskkonnaametiga ning uuendama harjutusvälja kasutuseeskirja (resolutsiooni p 4), kohustada Kliimaministeeriumi tagama Keskkonnaameti kooskõlastatud harjutusvälja metsiste elupaigakao kompensatsioonimeetmete elluviimine (resolutsiooni p 5), muuta Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korralduse nr 266 resolutsiooni p-1 ja laiendada harjutusvälja pindala 6772,14 ha ja välispiiri 24 420,90 m võrra (ala kogupindala 9906,14 ha ja välispiiri pikkus 51 280,90 m) (resolutsiooni p 6) ning asendada 20. oktoobri 2023. a korralduse lisa uue lisaga „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asukoht ja laiendatud piir.“
3.Kaebajad esitasid halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korralduse nr 266 ja 19. detsembri 2024. a korralduse nr 256 tühistamiseks. Kaebajad esitasid kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) menetluse läbiviimine relvaseaduse alusel polnud põhjendatud. REP-i menetluse läbi viimata jätmist pole analüüsitud. REP oleks võimalik koostada isegi 1,5 aastaga, mis pole märkimisväärne täiendav ajakulu. Planeerimismenetluse tulemus oleks võinud olla teine. Samuti oleks selles menetluses isikute õigused paremini kaitstud; 2) riik võttis rahvusvahelise kohustuse viia kiiresti läbi väljaõppe. Sellest aga ei saa järeldada ohu olemasolu. Eesti inimeste huvid jäeti kõrvale. Kaebajatel pole võimalik ohuhinnangu kohta vastuväiteid esitada; 3) RelvS § 85 lg-d 3 ja 31 on põhiseadusega vastuolus. Eesti pole sõjaseisukorras; 4) harjutusvälja asukoha analüüs on teostatud puudulikult. Arvestatud pole isikute õigustega, looduskaitselisi piiranguid pole hinnatud. Analüüsitud pole erinevate tegevuste alternatiive, mahte jms. Olemas on realistlikud alternatiivsed asukohad, nt Orava. Arvestatud pole sotsiaal-majanduslikke ega ajaloolis-kultuurilisi kaalutlusi. Samuti pole järgitud õiget otsustamis- ja kaasamisprotsessi; 5) oluliselt rikuti keskkonnamõju otsuse tegemisel kaasamisnõudeid; 6) avatud menetlus ei täitnud eesmärki ja oli näiline; 7) korralduse alusel võib alustada kompleksi rajamist ja kasutamist piiratud mahus. Selle raames toimub raadamine. Tegevusega kaasneb oluline negatiivne keskkonnamõju 3(18)
3-23-1121 kaitstavatele aladele ja liikidele. See pole kooskõlas keskkonnaseadustiku üldosa normidega. Vastustaja tellitud eelhinnang pole usaldusväärne; 8) eelhinnangu aluseks võetud dokumentide alusel ei saanud eelhinnangut anda. Teised olulised dokumendid on jäetud tähelepanuta. Samuti puudusid olulised uuringud (nt mürauuring). Hinnang sisaldab lünki. Eelhindamises pole analüüsitud seda, et Rõuge jõe vesi juhiti sildade ehitamisel osaliselt kraavidesse. Tiikide kaevamist pole analüüsitud. Samuti pole linde ja põhjavett puudutavat uuritud. Sihtmärgaladel hakatakse tegema kontrollitud põletamisi ja mürgised ained satuvad Mustjõkke; 9) enne Natura asjakohast hindamist teostamata ei olnud lubatud alustada arendusprogrammi tegevuste elluviimist; 10) Timmase loodusalale võib suure tiigi rajamine avaldada ebasoodsat mõju; 11) Haanja linnuala osas pole põhjendatud, miks 4 km raadiusest kaugemale jäävate laskeväljade kasutuse puhul ebasoodne mõju puudub. Välistada ei saa, et tegevus võib mõjutada ka laanepüüd ja värbkakku; 12) Natura asjakohane hindamine tehti ajal, mil osad tegevused ei toimunud. Kui kavandatavad tegevused pole teada, siis ei saa ka mõju hinnata; 13) kuigi RelvS § 85 lg 31 võimaldab kohaldamata jätta planeerimisseaduse, siis ei järeldu, et kohaldamata saaks jätta ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse; 14) inimeste põhiõigusi, kes jäävad harjutusvälja mõjualasse, riivatakse intensiivselt. Harjutusvälja kasutamine toob kaasa ulatusliku mürahäiringu. 2024. a uuring näitab, et Sõmerpalu lasteaias oli müra kuni 104 dB, Nursi lasteaias 99 dB ja Võru linnas 94 dB; 15) korraldus nr 256 on õigusvastane, sest avalikul istungi ei arutatud vastuväiteid. Selge pole, mil määral eksisteerib ohu tõenäosus ja kas Kaitsevägi on see, kes seda on hinnanud. Vibratsiooni- ja lööklaineuuringud jäeti tegemata. Saadetud pole dokumenti, millest nähtuks, et Natura asjakohase hindamise aruanne vastaks looduskaitseseaduse (LKS) § 696 lg-le 2. Tegelikku müra pole uuritud. Uuritud pole mõju inimeste varale. Harjutusvälja piiri on laiendatud, mida Natura eelhinnangus pole arvestatud. Harjutusvälja kasutamise eeskiri puudub. Lähtutud pole eeldusest, et säilitada tuleb metsise elupaigad.
4.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) paljude kaebajate puhul pole selge, kas korraldused nende õigusi riivavad. Kaebajate enamiku elukoht jääb harjutusväljast rohkem kui 4 km kaugusele. Neid teemasid, mis kaebajate õigusi ei puuduta, ei tule käsitada, nt Natura hindamist ja REP-i puudutavaid küsimusi; 2) korralduse nr 266 keskkonnaülevaate eesmärk oli anda ülevaade Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnast, kaardistamaks uuringute vajadus ja tuvastada hindamist vajavad potentsiaalsed olulised keskkonnamõjud. Keskkonnaülevaatega viidi läbi Natura eelhindamine. Nähti ette, et täiendavalt on vaja uurida müra ja vibratsiooni. Korralduses nr 266 tuuakse välja see, millises etapis midagi on lubatud teha, ilma et oleks mõjusid hinnatud. Täiemahuline õppetegevus eeldab hinnanguid; 3) relvaseaduses sätestatud erandi eeldused olid täidetud. Ohuhinnangust järeldub, et esineb pakiline vajadus harjutusväljaku järele. Liitlasvägede Eestisse paigutamine täidab riigikaitselist eesmärki ja teenib kollektiivse enesekaitse põhimõtet. See on osa Eesti riigikaitsest. Oluline pole see, milline on harjutusvälja suhe riigi pindalasse või partnerriikide vastavatesse pindaladesse. Tänane harjutusväljade maht on ammendunud. Teiste riikide harjutusväljad on ülekoormatud. 2. jalaväebrigaadil on Lõuna-Eestis puudulikud võimalused harjutamiseks; 3) kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda REP-i menetluse läbiviimist; 4) RelvS § 85 lg-d 3 ja 31 ei ole põhiseadusega vastuolus; 5) harjutusväljaku asukohavalik on põhjendatud; 4(18)
3-23-1121 6) keskkonnaülevaates võeti aluseks kogu vastaval ajahetkel olemas olnud asjakohane teave. Teeninduslinna ja Valga-Võru raudtee rekonstrueerimist puudutav ei seondu harjutusväljakuga; 7) Nursipalu arenguprogrammi koostamise eelduseks ei olnud keskkonnaülevaate ja Natura eelhinnangu koostamine; 8) kasutuskoormuse osas ei esine ebatäpsusi ja arvestatud on oluliste asjaoludega; 9) Natura eelhindamise tulemusena selgus, et I etapi tegevuste elluviimisel ei avaldu Natura 2000 võrgustiku alale negatiivset mõju. II etapi tegevusele viiakse läbi eraldi uuringud ja analüüsid. Natura 2000 kaitse-eesmärke ei kahjusta ala harjutusvälja koosseisu arvamine kui õiguslik toiming. Sõltumata eelhinnangust ei viida pesitsusrahu ajal harjutusväljal läbi suurekaliibriliste relvadega laskeharjutusi. Natura eelhindamisel pole leevendamismeetmeid analüüsitud; 10) MH arvamus veerežiimi mõju kohta pole sõltumatu. Ta on üks kaebajatest. Samuti puudub tal pädevus; 11) tõene pole väide, et laengud suunatakse soodesse; 12) korralduse nr 266 menetlus oli õiguspärane. Kõiki menetlusnorme järgiti. Isikud kuulati ära ja nad said oma arvamust esitada, samuti oli neile juurdepääs dokumentidele tagatud. Tulenevalt uurimispõhimõttest selgitati välja mõju keskkonnale, hoolimata sellest, et läbi ei viidud keskkonnamõjude hindamist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemiseaduse (KeHJS) mõttes; 13) eksperdid järeldasid, et Natura 2000 Haanja ja Karula linnualade kaitse-eesmärkidele ebasoodne mõju puudub; 14) pärast müra ja vibratsiooni uuringuid tehakse kindlaks, milliseid meetmeid tuleb rakendada.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 4. septembri 2025. a otsusega kaebuse ning tühistas korraldused nr 266 ja 256. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebajatel on puutumus korraldustega nr 266 ja 256 määral, mis tagab neile kaebeõiguse. Kaebeõigus on nii juriidilistel isikutel kui ka Meie Nursipalu MTÜ-l ja MTÜ-l Hoiame Loodust keskkonnaorganisatsioonidena; 2) erinevalt REP-i menetlusest pole RelvaS § 85 lg 3 1 menetluse kohaselt nõutav erinevate alternatiivsete asukohtade kaalumine, ka keskkonnamõjude väljaselgitamine toimub piiratud ulatuses (Vabariigi Valitsuse otsusel võib jätta PlanS-i kohaldamata, mille tagajärjeks on KeHJS-i kohaste mõjude hindamata jätmine). REP-i saab vaidlustada nii subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides (PlanS § 54). RelvaS § 85 lg 3 1 menetluses on ettepanekute esitamise õigus ainult huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada. Olemas on ka nn kiire REP-i menetlus, milles on võimalik jätta KSH algatamata; 3) harjutusvälja laiendamise otsustas Vabariigi Valitsus asjaomase ministri (s.o kaitseministri) ettepanekul; 4) olemas on asjakohane ohuhinnang. Kohus tutvus avaliku ohuhinnanguga ja piiratud juurdepääsuga dokumendiga. Ohuhinnang (ka selle avalikustatud osa) kinnitab selgelt ja usutavalt vajadust tugevdada kaitsevõimet just Kagu-Eesti regioonis. Ohuhinnangus on lähtutud olemasolevast kaitsevõimekusest ja agressori võimalikest ründesuundadest. Ohuhinnangus on välja toodud, et 2023. a-l NATO Vilniuse tippkohtumisel heaks kiidetud kaitseplaanide elluviimiseks on liitlased määranud konkreetsed üksused Eesti kaitsmiseks, mis harjutavad regulaarselt kohapeal. Seetõttu tekkis vajadus arendada taristut, mis olemasoleval kujul muutunud ülesannete täitmiseks ei olnud piisav. Ohuhinnangus on piisavalt põhjalikult selgitatud, milles seisneb oht Eesti julgeolekule lähtuvalt Ukrainas toimuvast sõjast ja Venemaa agressiivsuse tõusust ning miks on vaja täiendavaid sõjalisi võimekusi arendada; 5(18)
3-23-1121 5) harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine, mida kinnitab ka seaduseelnõu 144 SE seletuskiri. Koostöö NATO liitlastega teenib eelkõige Eesti enda julgeoleku huve ega ole taandatav rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. Vastustaja on usutavalt põhjendanud, et samaväärsed alternatiivid (harjutamine muudel Eesti harjutusväljadel, Lätis või Soomes) puuduvad; 6) neljanda eelduse kohaselt tuleb hinnata, kas planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Seejuures tuleb arvestada ka neid asjaolusid, mis viisid antud olukorra kujunemiseni, nt otsuse tegija enda käitumist protsessi algatamisel ja läbiviimisel (avalikkusele antud lubadusi, viivitamist jms). Otsuse tegija ei saa ise tekitada olukorda, kus REP-i läbiviimisele tuleb eelistada vaidlusalust menetlust. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium leidis, et REP oli võimalik koostada 1,5 aastaga ning ülepaisutatud oli väide, et Kaitseväe keskpolügoni kogemuse pinnalt oleks ajakulu olnud 6–8 a. Kaitseväe keskpolügooni REP oli esimene, mis Eestis koostati ning puudus varasem kogemus ja praktika. Samuti tuli nimetatud planeeringu KSH käigus Eestis esmakordselt Natura erisuse rakendamiseks välja töötada hüvitusmeetmete programm, mistõttu kulus nimetatud planeeringu koostamisel aeg sisuliselt Naturaga seotud küsimuste lahendamisele. Samas, arvestades, et Natura hindamine on eelduseks ka korralduse nr 266 alusel harjutusvälja laiendamisel, kaasneb sellega ajakulu, olenemata sellest, kas planeering koostatakse või mitte. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium pidas ka ebaõigeks korralduse nr 266 eelnõus toodud väidet, mille kohaselt on ajaline võit detailse lahenduse koostamise arvelt vaid pool aastat. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arvamusele tuginevad ka kaebajad, tuues välja, et tegelikkuses on võimalik kiire REP menetluse aega vähendada koguni 14 kuuni. Vastustaja pole kummutanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi väiteid REP menetlusele kuluvast ajast. On võimalik, et RelvaS § 85 lg 31 alusel menetluse läbiviimine olnuks mõnevõrra kiirem kui nt kiire REP läbiviimine, kuna RKIK oli varasemalt teostanud asukohavaliku analüüsi, mis näitas Nursipalu harjutusvälja laiendamise eeliseid, ja asunud tellima vastavaid uuringuid 2022. a lõpus. See asjaolu aga ei tõenda, et tegemist oleks planeerimismenetluse läbiviimisest tuleneva viivitusega. RKIK on protsessi läbi viies lähtunud Kaitseväe vajadustest, jättes analüüsi tegemisel arvesse võtmata, millist mõju omab harjutusvälja märkimisväärne laiendamine ümbritsevale elukeskkonnale. Selles valguses erinevaid alternatiive ei kõrvutatud ega uuringuid ei tellitud. Mürauuring valmis pärast otsuse nr 266 vastuvõtmist ning asukoha väljavalimisel see rolli ei omanud. Asukohavaliku kriteeriumiks oli maaomand (eelistatud oli võimalikult väike eraomandi osakaal), kuid see kriteerium ei anna adekvaatset pilti harjutusvälja mõjust elukeskkonnale, mis kujuneb harjutusvälja piiridest väljaspool. Arvestades korralduses nr 266 toodut, et täiendava harjutusvälja vajadus Kagu-Eestisse tekkis 2022. a suvel ning RKIK asus tegutsema Nursipalu harjutusvälja laiendamisega sellest ajast, oli Vabariigi Valitsusel võimalik algatada REP menetlus juba 2022. a sügisel. Arvestades kiire REP-i seadustamist 17. märtsil 2023, olnuks vastustajal võimalik lühendada tavapärase REP-i menetlusele kuluvat aega. Isegi, kui lähtuda sellest, et kiire REP kohaldub hoonetele, mitte rajatistele, olnuks võimalik PlanS-i vastavalt täiendada. Soov luua riigikaitseline erand just Nursipalu tarbeks tulenes poliitilistest valikutest. Seetõttu pole võimalik sedastada, et just planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendaks ohtu riigikaitsele. Eelnõu 144 SE menetlusdokumentides, vaidlustatud korraldustes ja vastustaja menetlusdokumentides on planeerimismenetluse olemust mõistetud ebaõigesti, taandades selle pelgalt formaalseks ärakuulamiseks. RelvaS-i puhul ei toimu erinevate alternatiivide kaalumist, mistõttu on piiratum võimalus isikutel vastuväiteid esitada. Kuna mõjusid hinnatakse asjakohases mahus, kuid seadusega reguleerimata vormis, tähendab see, et otsuse tegija saab suuresti mõjutada arutusele tulevat küsimuste ringi ja teemade käsitlemise põhjalikkust. Näiteks käesoleval juhul mürauuring, mis andis olulist infot Nursipalu harjutusvälja laiendamise mõjudest ümberkaudsetele inimestele, valmis alles pärast korralduse nr 266 vastuvõtmist. See uuring ei 6(18)
3-23-1121 panustanud otsuse tegemisse, vaid üksnes võimalike leevendusmeetmete väljatöötamisse. Olukorras, kus sisuline arendustegevus käib ja hiljem saabuvad uuringutulemused, mis näitavad eeldatust negatiivsemaid mõjusid, ei hakata algset otsust ümber vaatama. Selline tegevus kompromiteerib olulisi haldusmenetluse põhimõtteid, muutes isikute kaasamise ja ärakuulamise formaalsuseks. Seega polnud RelvS-i kohase kiirmenetluse kohaldamine õiguspärane; 7) kuna PlanS kohast menetlust ei ole läbi viidud, ei saa olla veendunud, et tulemus oleks igal juhul samasugune (HMS § 58). Kaebajad on põhjendatult kritiseerinud asukohavaliku kriteeriume, kus mõju elukeskkonnale pole arvesse võetud. Olulist infot andvad uuringud valmisid hiljem. Samuti pole saanud küsida selle kohta, kas RKIK aluseks võetud alternatiivsed asukohad on olnud põhjendatud. Kaebajad on välja toonud, et nt Orava alternatiivi puhul oleks ala piire muutes saanud palju väiksemate negatiivsete mõjudega tulemuse kui Nursipalu laiendamisel, arvestades mh seda, et Nursipalu piire hiljem korrigeeriti. Seega ei saa kohus lähtuda juba koostatud asukohaanalüüsi dokumendist, kuna see ei ole piisav PlanS kohase võrdluse tegemiseks ning kohtu rolliks ei ole haldusorgani asemel asuda välja selgitama, millised olnuksid põhjendatud kriteeriumid; 8) müra teemaga on tegeletud ebapiisavalt. Olukorras, kus uuringud on koostatud pärast sisulise otsuse tegemist, on müra tegelikku mõju asutud pisendama. Akukon Eesti OÜ Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring näitab, et ülenormatiivne müra esineb harjutusvälja lähedalasuvates majapidamistes suurima helivõimsusega relvade kasutamisel maksimaalse laskude arvuga päevadel, samuti suurekaliibriliste relvade üksikute laskude puhul. Probleemiks pole üksnes norme ületav müra. TÜ keskkonnatervishoiu professor Hans Orru on oma ekspertarvamuses välja toonud, et häiritus müratugevuse suhtes võib ilmneda ka kriitilisest tasemest allpool. Inimeste tundlikkus müra suhtes on erinev. Tugev häiritus müra tõttu võib viia H. Orru ekspertarvamuse kohaselt ärevuse ja depressioonini, mis suurendab unehäired, millega omakorda suureneb südame isheemiatõve ja insuldi ning diabeedi risk. H. Orru toob välja, et nt 155 mm liikursuurtüki K-9 lasu puhul jääb LCE=85 dB mürataseme tsoon Võru linna, mille puhul 3% tugevalt häiritutest tähendab ligi 350 elanikku. Ka akustikakonsultant Linda Madalik toob enda ekspertarvamuses välja, et harjutusvälja laiendamise korral suurenevad märgatavalt alad, kus müratase on suurusjärgus 55-56 dB (suurenemine 5,1 km2), 50-54 dB (suurenemine 12 km2) võrra, 45-49 dB (suurenemine 20,4 km2) võrra. L. Madalik toob välja (arvamuse lk 17): „Kuigi müra ei ületa praegu ega ka tulevikus taset, mis põhjustakse ehitus- või kuulmiskahjustusi, põhjustab see tugevat häiringut, mis praeguse hinnangu kohaselt ulatub 4 kilomeetri kaugusele harjutusväljast. Sellel alal elab 3080 peret ja paiknevad lasteaiad. Mürahäiringust mõjutatud inimeste tegeliku arvu kindlakstegemiseks tuleks läbi viia mürahäiringu uuringud teiste riikide eeskujul.“ Ka ilmastikutingimused võivad müra levikul tähtsust omada. 21. novembri 2024. a ja 10. aprilli 2025, a kohtuistungitel kirjeldasid kaebajad enda isiklikest kogemustest praktikas esinenud mürahäiringuid, mis juba olemasolevas olukorras (ilma Nursipalu laienduseta) on tekitanud neile lühemaajalisi tervisekahjusid. On usutav, et kui laiendatud Nursipalu harjutusvälja asutakse kasutama maksimumvõimaluste piires, võib see kaasa tuua läheduses elavate inimeste tervisekahjustuste arvu tõusu. Nagu käesolevas kohtuasjas on selgunud, pole militaarmüra mõju hindamine sõnaselgelt ühegi riigiasutuse (sh Terviseameti) pädevuses, millest tulenevalt selle probleemiga süsteemselt ei tegeleta. Vastustajal tuleb mürahäiringutega tõhusamalt tegeleda. Korralduses nr 256 loetletud meetmed ei pruugi olla piisavad. REP-i menetlus on just see koht, kus erinevad vastandlikud huvid tuleb tasakaalustada, vajadusel kogudes täiendavaid andmeid; 9) kuna kaebus kuulub rahuldamisele, ei ole vaja sisuliselt analüüsida kaebajate väiteid, mis seonduvad RelvS-i põhiseadusele vastavusega, keskkonnaalaste rikkumiste ning Natura hindamisega. Samuti ei ole vaja hinnata kaebajate teisi väiteid, mis seonduvad muude väidetavate menetluslike rikkumistega. 7(18)
3-23-1121
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Vastustaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus pole kontrollinud, kas rikuti kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajad pole kaebuses enda õiguste rikkumist põhjendanud ega seostanud seda vaidlustatud korraldustega. Ettevõtete Aimforest OÜ ja TSR Ehitus OÜ kaebeõigus on kaheldav. Vastustaja ei pea tõendama seda, et kaebajatel pole kaebeõigust. Halduskohus viitas üksnes sellele, et suuremakaliibriliste relvade müra võib ulatuda kaugemale kui 4 km. Kaebajad esitasid üksnes üldise kriitika harjutusvälja toimimise ja muuhulgas selle laiendamise suhtes. Vastustaja esitas kohtule eraldi ülevaate, millest nähtuvalt ei ole otsene seos vaidlustatud korraldusega ja korraldusest tulenev subjektiivsete õiguste võimalik riive mitmete kaebajate puhul selge; 2) halduskohus leidis ekslikult, et vastustaja ei ole veenvalt põhjendanud, et planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele – vastustaja tõi vastavad põhjendused välja korralduses kui ka halduskohtule esitatud vastuses; 3) kuna tegemist on riigikaitset puudutava küsimusega, siis selles valdkonnas vajalike otsuste tegemine on seaduses sätestatud raamides täitevvõimu vastutada. Täitevvõimul peab mõistlikes piirides olema võimalik riigikaitsele avalduvaid ohte ise hinnata ning kohus saab põhjendamatuks pidada selliseid prognoosotsuseid, milles on ilmsed vead. Halduskohus ei võinud asendada vastustaja hinnangut enda hinnanguga. Halduskohtul puudub riigikaitsevaldkonnas pädevus. Tegemist on valdkonnaga, kus on suur ebaselgus ja kaalul on väga olulised õigushüved; 4) kaebajatel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et harjutusväli kavandatakse REP-i, mitte aga vaidlustatud korralduste alusel, kui nende õigused on vaidlusaluses menetluses tagatud; 6) Vabariigi Valitsus ei pea hakkama kummutama Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi korralduse eelnõule esitatud märkusi. Lõpliku hinnangu annab Vabariigi Valitsus. Tegemist oli ministeeriumi esialgsete seisukohtadega ja need on suunatud sellele, et tekitada mõttevahetust. Vabariigi Valitsus langetas vaidlusaluses küsimuses ühehäälse otsuse, sh toetas seda regionaal- ja põllumajandusminister; 7) vastustaja valis kiireima menetluse. REP-i otsus oleks ka halduskohtu põhjendustel tehtud 1,5 a hiljem ja alles pärast seda oleks saanud alustada esimesi arendustegevusi. Selline viivitus poleks olnud mõistlik. Sõjaline oht on kasvanud, kaitsevõimet on vaja suurendada ja demonstreerida, riigi huvi on tuua juurde liitlasüksusi Kagu-Eestisse ja see eeldab harjutusvõimalusi. Harjutusvälja laiendamiseks esines kiireloomuline vajadus; 8) Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kirjas mainitud 1,5-aastane periood oli liiga optimistlik, mitte tõsikindel fakt. REP-i menetlus pole prognoositav. Samuti tuleb läbi viia täismahus KSH; 9) REP oleks kõige optimistlikuma stsenaariumi korral kehtestatud 2025. a kevadel. Korraldus võeti vastu seevastu 2023. a sügisel. Kaotatud oleks väärtuslikku aega; 10) ajasääst tekkis sellest, et planeerimismenetluses tuleks läbi viia ajaliselt erinevad etapid, seevastu praegusel juhul sai etapid läbida üheaegselt; 11) 2023. a alguses ei olnud teisi menetlusliike, mis oleks võimaldanud kiirendatud korras harjutusvälja planeerida. PlanS-i muudatused jõustusid 17. märtsil 2023. Toimusid Riigikogu valimised ja valitsus astus ametisse 17. aprillil 2023. Uus valitsus küsis Riigikogult kiiremaks menetluseks uut õiguslikku alust. Seadus võeti vastu 15. juunil 2023; 12) arvesse ei tule võtta üksnes planeerimismenetlusele kuluvat aega, vaid ka aega, mis kulub erinevate üksikotsuste tegemisele (nt metsa raadamine, teede ehitamine). Mida varem alustatakse harjutusvälja rajamisega, siis seda varem lõppevad ka võimalikud kohtuvaidlused; 8(18)
3-23-1121 13) RelvS ja LKS-i kohane menetlus tagas menetlusõiguste kaitse. Järgida tuli HMS-i ja halduskohus pole leidnud, et HMS-i norme oleks rikutud. HMS-i menetlus tagab isikute õiguste kaitse. Harjutusvälja asukoha küsimus oli arutluse all ja isikud esitasid selle kohta oma seisukohti. Korralduses on sellekohased kaalutlused, mida kaebajatel oli võimalik vaidlustada. Halduskohus jättis hindamata asukoha analüüsi ega toonud välja, milles on selle koostamisel eksitud. Orava alternatiivi puhul oleks mõju Natura kaitsealale olnud suurem. Vastustaja arvestas mõju elukeskkonnale läbi selle, et kriteeriumitena võeti arvesse eramaade osakaalu ja elu- ning ühiskondlike hoonete arvu, sh piiranguvööndisse jäänud hoonete arvu. Sõelale jäänud valiku puhul tehti põhjalikud mõjude analüüsid mitmes etapis. Esmalt lubati tegevusi väiksemas mahu ja pärast tulemuste saamist suuremas mahus. Tegemist oli olemasoleva harjutusvälja laiendamisega, mitte uue harjutusvälja loomisega. Kaebajad ei saa nõuda seda, et harjutusväli oleks kavandatud teiste inimeste lähedale. Arusaamatu on halduskohtu seisukoht, et RelvS-i menetluses saab vastustaja mõjutada arutusele tulevaid küsimusi ja teemade põhjalikkust. Korraldused anti avatud menetluses. Planeerimismenetlusest väiksemal määral menetluslike õiguste tagamine ei ole õigusvastane. Halduskohus ei leidnud, et asjassepuutuvad normid oleksid põhiseadusega vastuolus; 14) korralduste andmisel käsitleti militaarmüra. Korraldused anti erineval ajal ja nende aluseks olid erinevad uuringud. Esimese korraldusega ei lubatud suurekaliibriliste relvade kasutamist. Seetõttu tuligi teise korralduse andmise ajal selle müraga tegeleda. Esimese korraldusega otsustati, et läbi tuleb viia mürauuringud, et selgitada välja mõjud elanikele ja näha ette leevendusmeetmed. Sellest, et mürauuring valmis pärast esimese korralduse andmist, ei järeldu, et esimest korraldust ei olnud õige anda. Akukon Eesti OÜ mürauuring ei näita ülenormatiivset müra. Paikvaatluse ajal väidetud müra ei tajutud, kuigi toimusid suurekaliibrilistest relvadest laskmised, müra ei ületanud normaset Ld65 dB. Mürahäiringu leevendamiseks on rakendatud seiret (seirejaam mõõdab müra 24/7), teavitamist (suuremast mürast teavitatakse), toetusmeedet (hoonete helikindlaks ehitamine) ja kasutuseeskirja.
7.Kaebajad taotlevad vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kui ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, siis tuleks hinnata kaebajate neid seisukohti, mida halduskohus ei hinnanud; 2) halduskohus jaatas õigesti kaebajate kaebeõigust. Vastustaja oleks pidanud selle järelduse ümber lükkama, kui ta sellega ei nõustu; 3) kõigi kaebajate seisukohti elukeskkonna halvenemise osas kaitses eelkõige Meie Nursipalu MTÜ. Iga 85 kaebaja osas eraldi otsuse tegemine ei ole põhjendatud. Vastustaja sidus kaebeõiguse küsimuse ekslikult 2 km kaugusega. Ligi poolte kaebajate kinnistud on kas harjutusvälja piirides või kuni 2 km kaugusel, sh asub seal Aimforest OÜ kinnistu ja TSR Ehitus OÜ tegevuskoht. Ülejäänud kaebajad asuvad harjutusväljalt kostva müra piirkonnas. Harjutusvälja mõju pole tänaseni lõpuni teada, sest riik omandab jätkuvalt piirkonnas maid ja sellega suureneb harjutusvälja pindala; 4) RelvS-i eeldused polnud täidetud; 5) ringkonnakohus peab analüüsima kõikide eelduste esinemist sõltumata sellest, et vastustaja neid ei vaidlustanud; 6) halduskohus leidis õigesti, et vastustaja otsus oli õigusvastane. Korraldus ei taganud kaebajate õiguste kaitset. REP-i korral oleks läbi viidud asukohavalik, KSH, kaasatud oleks puudutatud isikud ning ehitamisele oleks eelnenud planeering. Ajalist võitu pole olnud; 7) menetlusõigusi ei tagatud. Kaebajate ärakuulamine oli formaalne (aeg oli lühike, avaliku koosoleku kohta esitatu puudulikku teavet, vastuseid ei antud, uuringud teostati viivitusega). Vastustaja rikkus menetlusõigusi asukohavalikul. Mõjuhinnangud olid oluliste puudustega. Mõju elukeskkonnale pole hinnatud. Elukeskkond pole üksnes majapidamiste arv; 9(18)
3-23-1121 8) militaarmüra oli esimese korralduse andmise hetkeks välja uurimata. Hilisemad uuringud varasemat korraldust ei muutnud ja inimesed pidid tekkinud olukorda taluma. Mürahäiringu puhul tuleb lähtuda ettevaatuspõhimõttest ja seda vähendada võimalikult suures mahus ka siis, kui see normtasemeid ei ületa. Eriteadmistega isikud leidsid, et müra puudutavat tuleb täpsemalt analüüsida. Praegused uuringud pole piisavad. Tegelikkuses on ka öisel ajal tegevusi toimunud. Vastustaja viidatud seirejaam ei tööta. Teavitused pole tõhusad. Toetusmeetmed pole piisavad. Kasutuskord kehtestatakse ühepoolselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohtuasjas on vaidluse all küsimus, kas Vabariigi Valitsus laiendas Nursipalu harjutusvälja õiguspäraselt, sh kaebajate õigusi ja avalikes huvides esitatud kaebuse raames avalikku huvi rikkumata.
9.Harjutusväli on maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja väljaõppeehitiste kompleksiga, kus korraldatakse taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ja lõhketöid ning katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat (RelvS § 85 lg 1). Harjutusväli on juriidilise eristaatusega maa-ala koos sellel asuvate ehitistega (RKHKo 3-18-913, p 9).
10.Vabariigi Valitsus on pädev organ, otsustamaks Kaitseväe harjutusvälja asutamise ja laiendamise üle (RelvS § 85 lg 3). Harjutusväli õiguslikus mõttes on loodud pärast Vabariigi Valitsuse vastavasisulise otsuse tegemist ja sellega on maa-alale omistatud avalik-õiguslik staatus (vt RKHKo 3-18-913, p 10).
11.Maa-alale harjutusvälja õigusliku staatuse omistamisest üldjuhul ei järeldu, et seal oleks lubatud kõik RelvS § 85 lg-s 1 nimetatud tegevused ja et harjutusvälja saaks asuda rajama. Nende tegevuste lubatavus sõltub omandisuhetest, ehitusõiguslikest, riigikaitselistest, ohutusjm nõuetest tulevate lisatingimuste täitmisest (RKHKo 3-18-913, p 11).
12.PlanS § 27 lg-test 1 ja 2 ehk üldreeglist tuleneb, et olulise ruumilise mõjuga riigikaitselise ehitise, mille asukohavaliku või toimimise vastu on suur riiklik huvi, püstitamiseks tuleb koostada riigi eriplaneering (RKHKo 3-18-913, p 11; RKPJKo 5-18-4/10, p 74).
13.16. juulil 2023 jõustusid relvaseaduse, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (§ 3 lg 2) ning looduskaitseseaduse (10. ptk) muudatused, mille eesmärgiks oli luua õiguslikud alused, et erandlikus olukorras lubada Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade kiirendatud korras arendamist ilma planeerimismenetlust läbi viimata.
14.RelvS § 85 lg 31, millele tuginedes otsustas Vabariigi Valitsus jätta kohaldamata planeerimisseaduse sätted, sätestab järgmist: „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel võib Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele.“ Teiseks jättis Vabariigi Valitsus keskkonnamõjud hindamata vastavalt KeHJS § 3 lg-le 2, kus on sätestatud: „Kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või 10(18)
3-23-1121 hädaolukorra laiendamine, võib keskkonnamõju jätta hindamata, kui hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada.“ Kolmandaks otsustas Vabariigi Valitsus LKS 10. ptk kohaselt algatada Natura asjakohase hindamise korralduse p-s 3.2.1.1 toodud mahus ja viisil.
15.Vabariigi Valitsuse apellatsioonkaebuse alusel on ringkonnakohtus vaidluse all küsimus, kas harjutusvälja laiendamisel planeerimismenetluse läbiviimise korraldamata jätmine oli kooskõlas RelvS § 85 lg-ga 31.
16.Kaebajad peavad taluma üksnes avaliku võimu õiguspärase tegevusega tekitatud häiringuid ja kui tegevusel, sh selle aluseks oleval haldusaktil puudub seaduslik alus, siis on ka sellega kaasnev häiring õigusvastane (vrd RKHKo 3-20-286, p 15).
17.RelvS § 85 lg 31 kohaselt võib Kaitseväe harjutusvälja laiendamisel jätta planeerimismenetluse läbi viimata, kui täidetud on järgmised materiaalsed eeldused: 1) tegemist on Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamise või laiendamisega; 2) harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine; 3) esineb oht riigikaitsele ning 4) planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Norm näeb ette järgmised formaalsed eeldused: 1) olemas on valdkonna eest vastutava ministri ettepanek ja 2) asjakohane ohuhinnang.
18.Normi kohaldamise formaalsed eeldused olid täidetud. Vabariigi Valitsus langetas oma otsuse Kaitseministri ettepanekul ning ettepank sisaldas ohuhinnanguid (Kaitseväe 14. juuli 2023. a hinnang nr RS-1-21/23/745-2 „Ohuhinnangud, ühise kaitsetegevuse ettevalmistamine ning sellest tulenevad vajadused Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks“ ja Kaitseväe 18. oktoobri 2023. a hinnang nr RS 1-21/23/845-3 „Täiendus dokumendile „Ohuhinnangud, ühise kaitsetegevuse ettevalmistamine ning sellest tulenevad vajadused Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks““.
19.Täidetud on esimene materiaalne eeldus, s.o, et tegemist on Kaitseväe harjutusvälja laiendamisega.
20.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et täidetud oli teine eeldus – s.o Kaitseväe harjutusvälja laiendamise ainus eesmärk oli riigikaitse tagamine. Selle eelduse all ei mõelda harjutusvälja kasutamise otstarvet, vaid põhjust miks harjutusvälja on vaja asutada või laiendada (eelnõu 144 seletuskiri, lk 9).
20.1.Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus ning põhiseaduslik kord (riigikaitseseadus § 2 lg 1).
20.2.Vaidlustatud korralduse p-s 3.1 esitatud põhjendustest lähtuvalt saab järeldada, et Nursipalu harjutusvälja laiendamise põhjuseks oli riigikaitse tagamine. Korraldusest nähtub kokkuvõtlikult alljärgnev.
20.3.Venemaa Föderatsioon alustas 24. veebruaril 2022 täiemahulist agressiooni Ukraina vastu. Selle tulemusena on julgeolekuolukord Euroopas, sh Eestis märkimisväärselt halvemuse suunas muutunud. Venemaa Föderatsioon käsitab Balti riike NATO haavatava osana, milles sõjalist survet avaldada. Sõltumatult Ukraina vastu suunatud agressioonist on Venemaal veel piisavalt jõudu usutava sõjalise surve avaldamiseks. Tõenäoline on, et 11(18)
3-23-1121 Venemaa Föderatsioon käsitab Eesti piiri vahetus lähetuses sõjalise võimekuse taastamist esmatähtsana ja relvajõudude võimete kvantitatiivne taastamine toimub kuni nelja aastaga. Eesti riigi vastu sõjalise rünnaku tõenäosus lähiaastate ajaraamis kasvab.
20.4.Kaitsevõime suurendamise teel tõrjutakse sõjalist ohtu. Üheks julgeolekugarantiiks on demonstreerida reaalset sõjalist valmidust. Eesti riigikaitse põhineb iseseisval kaitsevõimel ja kollektiivkaitsel (s.o NATO liikmelisus). Kaitsevägi täidab iseseisvat kaitsevõimet eeskätt ajateenijate ja reservväelaste sõjalise väljaõppe ning alalise kaitsevalmiduse teel. Suurendada tuleb nii iseseisvat kui ka kollektiivkaitse võimet. Iseseisvat kaitsevõimet suurendatakse uute relvasüsteemide kasutusele võtmisega ja maakaitses võitlejate ja ajateenijate suurendamisega,
2.jalaväebrigaadi täiendatakse lisavõimetega. NATO Madriidi 2022. a suve tippkohtumisel otsustati minna heidutushoiakult üle tõkestusheidutusele ja selle tulemusena paigutati täiendavad liitlasüksused NATO idapiirile. 2. jalaväebrigaad paigutati Lõuna-Eestisse.
20.5.Uus relvastus ja liitlasüksuste koostöö eeldab harjutuste läbiviimist harjutusväljadel. Sõjaline edu eeldab üksuste eelnevat väljaõpet relvastuse ja üksuste koostöö vallas. Sõjalised harjutused peavad toimuma võimalikult realistlikus olukorras ja lahingumoonaga, s.o tundes maastikku ja keerulisi relvasüsteeme.
20.6.Pärast 24. veebruari 2022 julgeolekuolukorrast tingitud kaitsevõime suurendamine (olemasolevate ja uute relvasüsteemidega ja koostöö maastikul harjutamine) nõuab LõunaEestis suuremat harjutusvälja, mille minimaalne suurus mööndustega on ligikaudu 10 000 ha-d. Harjutusvälja suuruse tingivad relvade ja laskemoona ohutusalad ja üksuste suurused. Eesmärgiks on luua harjutusväli ühe vähendatud soomuspataljoni lahinglaskmise läbiviimiseks koos kõrgema üksuse lahingutoetuse elementidega. Võimaldada kahe pataljoni põhilaskeväljaõppe läbiviimine samaaegselt ning brigaadi taktikaliste manöövrite läbiviimine piiratud mahus.
20.7.Vaidlusaluse asukoha tingisid vastase võimalikud rünnakusuunad ning uute sõjaliste võimete ja liitlaste paiknemine. Samuti harjutusvälja asukohavaliku muud kriteeriumid (s.o võimalikult suur riigimaade osakaal harjutusvälja alas, kaugus Taara linnakust maksimaalselt 50 km, harjutudvälja minimaalne suurus 10 000 ha-d, looduskaitselised piirangud, võimalus ala kasutada vähemalt neljast küljest, üldine hea juurdepääs, sh raudtee lähedus ning väljaõpet takistavate objektide (nt elektriliinid, gaasitrassid jmt) puudumine) (selle kohta vt ka dtl 1030-1036).
20.8.Vaidlustatud korralduses märgitu lubab seega järeldada, et harjutusvälja laiendamise ainsaks põhjuseks oli Eesti riigikaitse tagamine.
21.Järgmise eelduse kohaselt peab esinema oht riigikaitsele, s.o Eesti riigi iseseisvusele ja sõltumatusele, maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkusele ning põhiseaduslikule korrale.
21.1.Relvaseadus ega teised riigikaitset reguleerivad seadused ohu mõistet ei ava. Kuigi ohu mõiste on avatud korrakaitseseaduse § 5 lg-s 2, mille kohaselt on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine, ei pea ringkonnakohus õigeks antud vaidluse puhul sellest definitsioonist üks ühele lähtuda. Korrakaitseseadus on mõeldud kohalduma riigi sisemise turvalisuse kaitsmiseks ning selle loomisel pole arvestatud, et seda tuleks kohaldada ka riigi välise julgeoleku kaitsmisel. Riigi välise julgeoleku puhul on kaalukausil suurusjärgu võrra kaalukamad õigushüved, s.o riigi iseseisvus ja sõltumatus, maa-ala, territorialvee ja 12(18)
3-23-1121 õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus ning põhiseaduslik kord (s.o eeskätt Eesti riik kui Eesti rahva kollektiivne hüve). Antud kontekstis peab ringkonnakohus õigeks mõista ohtu kui olukorda, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada tõenäoliseks, et aset leiab kaitstava õigushüve kahjustamine.
21.2.Praeguses riigikaitse küsimuses ei asu kohus vastustaja ohuprognoosi asendama enda ohuprognoosiga (vrd RKHKo 3-17-1545, p 26). Tegemist on riigi välist julgeolekut puudutava küsimusega. Kaalul on väga oluline õigushüve (s.o riigi suveräänsus ja iseseisvus, tema territooriumi terviklikkus ning põhiseaduslik kord). Kohtuvõimul endal puudub vaidlusaluse ohuprognoosi tegemiseks sisuline kompetents, s.t pole sarnaseid sisulisi teadmisi, oskusi ja kogemust nagu on nt Välisluureametil ja Kaitseväe luurekeskusel. Sellesisuline ohuprognoos sünnib paljuski ka erinevate riikide luurevõrgustiku koostöös. Tegemist on prognoosiga, mis on väga kompleksne ja eriliselt muutlik. Seetõttu hindab kohus, kas vastustaja on prognoosi tegemisel hindamispiire järginud (nt, kas on kõiki olulisi asjaolusid hindamisel arvesse võtnud, kas arvesse võetud asjaolud olid teemakohased ja ega pole juhindutud asjatundmatutest asjaoludest).
21.3.Ohuhinnangu aluseks on Kaitseväe saladust sisaldavad hinnangud (vt käesolev otsus, p 18) ning nende alusel koostatud „Avalik ohuhinnang, Eesti sõjalise kaitse korraldamine ning Nursipalu harjutusvälja roll“ (dtl 1296–1299). Avalikus ohuhinnangus märgitakse järgmist: „Oht
1.Eesti jaoks on regionaalselt ja globaalselt tegemist halvima julgeolekuolukorraga aastakümnete jooksul.
2.Esmakordselt pärast Teise maailmasõja lõppu toimub Euroopas mastaapne konventsionaalne sõda. Lisaks kuhjuvad pinged Aafrikas, Lähis-Idas ja India ning Vaikse ookeani piirkonnas.
3.Venemaa Föderatsiooni vaenulikest eesmärkidest lähtuv oht Eestile on eksistentsiaalne. NATO on hinnanud Venemaad kõige prioriteetsemaks ja vahetumaks ohuks. Venemaa vaenulikud eesmärgid ei muutu ning Venemaa sõjaline oht on pikaajaline.
4.Venemaa režiim on deklareerinud, et tema eesmärk on taastada 1997. aastal eksisteerinud NATO laienemisele eelnev julgeolekuolukord.
5.Venemaa režiim peab Balti riike vaenulikeks ning seab kahtluse alla Eesti iseseisvuse, suveräänsuse, sõltumatuse ning ajaloolise järjepidevuse. Venemaa vaenulikud eesmärgid lähtuvad puhvertsoonide, huvi- ja mõjusfääride poliitikast, mis vastustavad Eesti kuulumise NATO-sse.
6.Samuti nõueldakse NATO liitlaste sõdurite ning sõjalise tehnika ära viimist Balti riikidest, mida kirjeldatakse poliitilistes väljaütlemistes kui konfliktijoont. Eesti ja NATO jaoks on Venemaa ähvardused ja nõudmised vastuvõetamatud, kuid nendesse suhtutakse äärmise tõsidusega.
7.Venemaa agressiivne retoorika, ründava iseloomuga õppused ning valmidus kasutada sõjalist jõudu, sh tuumaähvarduste najal, oma vaenulike eesmärkide saavutamiseks on viimase 15 aasta jooksul ainult kasvanud.
8.Ukraina võit sõjas Venemaa vastu on Eesti elulistes julgeolekuhuvides. Materiaalne toetus Ukrainale sõltub Lääne tahtest ja suutlikkusest kiirendada kaitseinvesteeringuid ja kaitsetööstuse tootmisvõimekust. 2023. aastal suudavad kaitsesse vähemalt 2% investeerida ainult 11 NATO liitlast.
9.Venemaa on järjepidevalt investeerimas täiendavaid ressursse sõja võitmiseks Ukrainas, kuna usub, et suudab pikemas perspektiivis murda Lääne poliitilise tahte ja suutlikkuse Ukrainat poliitiliselt, majanduslikult ja sõjaliselt toetada.
10.Venemaa relvajõud on sõjas Ukraina vastu kandnud märkimisväärseid kaotusi elavjõus ja tehnikas. Samas on Venemaa suutnud neid kaotusi järjepidevalt korvata läbi mobilisatsiooni 13(18)
3-23-1121 ja vabatahtlike värbamise. Vastupidiselt ootustele on Venemaa ühiskonnas sõjale jätkuvalt kõrge toetus.
11.Venemaa majandus on ümber lülitunud sõjaaja režiimile ning prioriseeritakse sõjatööstuskompleksi, mis suurendab Venemaa võimekust taastada ja toota sõjatehnikat ning laskemoona.
12.Lisaks on Venemaa kiiresti loonud toimivad tarnekanalid Iraani ja Põhja-Koreaga sõjatehnika ja laskemoona impordiks. Samuti leiab Moskva võimalusi minna mööda kehtestatud sanktsioonidest ja ekspordipiirangutest. Venemaa tegutseb sõjaliste piiranguteta Valgevene territooriumil.
13.Venemaa ühiskonnas valitsevad vaenulikud meeleolud ja märkimisväärne võime tagada oma relvajõududele elavjõudu ja materiaalset ressurssi ohustab Eestit ja NATO-t. NATO liitlased hindavad Venemaa relvajõudude kvantitatiivset suutlikkust märkimisväärseks.
14.Venemaa otsib ja tekitab mõrasid NATO liitlaste ja Euroopa Liidu liikmesriikide ühtsuses toetada Ukraina sõja võitmist.
15.Sõja tulemusena jätkuv mistahes Ukraina territooriumi anneksioon, okupatsioon ning relvajõudude ja paramilitaarsete rühmituste paiknemine Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud piirides oleks Eesti jaoks tõsine oht.
16.See tõestab Venemaale, et sõjalise agressiooni hind võib olla kõrge, kuid tasub end ära. Teiseks annab see Venemaale võimaluse ümber paigutada ja taastada oma relvajõud ning valmistuda järgmiseks agressiooniks, sh NATO vastu.
17.Venemaa peab Balti riike NATO haavatavamaks osaks, mistõttu oleksid need NATO ja Venemaa konflikti korral koht, kus sõjalist survet avaldada. Seetõttu käsitleb Venemaa Ukraina sõja tõttu nõrgenenud sõjalise võimekuse taastamist Eesti piiri vahetus läheduses esmatähtsana.
18.Varasemate hinnangute kohaselt saab Venemaa relvajõudude võimed kvantitatiivselt taastada Eesti piiri vahetus läheduses kuni nelja aastaga. Värsked hinnangud Venemaa võime kohta toota ja taastada sõjatehnikat ja laskemoona, sh mitme strateegilise liitlase poolt, on võrreldes käesoleva aasta kevadega suurenenud kaks kuni neli korda.
19.Venemaa plaanib Ukraina sõja kogemusi arvesse võttes ka relvajõudude reformi. Selle raames soovitakse suurendada relvajõude ning formeerida ka uusi üksusi, sh Eesti piiride vahetus läheduses.
20.Balti riikide seisukohast on Venemaal piisavalt jõudu meie piirkonnas usutava sõjalise surve avaldamiseks. Samuti tuleb arvestada, et Venemaa on suuteline rünnakuks ka nõrgenenud sõjalise potentsiaaliga, mis võib vähendada Balti riikide suunalise rünnaku ettevalmistamise aega.
21.Venemaa juhid on ajalooliselt näidanud üles võimet teha valearvestusi teiste riikide sõjalise võimekuse ja poliitilise tahte suhtes ja võivad seda ka tulevikus teha, vaatamata NATO sõjalisele heidutusele.
22.Valearvestusi Venemaa valmiduse kohta rakendada sõjalist jõudu on teinud ka NATO – alates Gruusia sõjast, Krimmi annekteerimisest, Ida-Ukraina okupeerimisest, kuni täiemahulise sõja eskalatsioonini 24. veebruaril 2022.
23.Venemaa on demonstreerinud, et on valmis astuma palju teravamasse vastasseisu Läänega. Venemaa on valmis tegutsema rahvusvahelises isolatsioonis, kuid leiab vajalikku toetust oma vaenulikele eesmärkidele ka globaalselt.
24.Eesti ei saa lubada mistahes Venemaa valearvestuse riski NATO valmiduses ja suutlikkuses kaitsta igat sentimeetrit Eesti territooriumist.
24.Eesti ei saa lubada mistahes Venemaa valearvestuse riski NATO valmiduses ja suutlikkuses kaitsta igat sentimeetrit Eesti territooriumist. Võimaliku sõjalise jõu kasutamine Eesti vastu.
14(18)
3-23-1121
25.Venemaa on ja jääb Eesti naabriks ning geograafiat ei muuda. Ajalooliselt on Venemaa rünnanud Eestit kirdest ja kagust. Seda on aastaid harjutatud ka erinevate sõjaliste õppuste käigus.
26.Kirde ja kagu operatiivsuunad on Eesti kaitseplaneerimises seetõttu endiselt aktuaalsed.
27.Muutunud on vaid asjaolu, et täna ei kavanda Eesti oma sõjalist kaitset üksi, vaid koos NATO liitlastega.
28.2023. aastal NATO Vilniuse tippkohtumisel heaks kiidetud kaitseplaanide elluviimiseks on liitlased määranud konkreetsed üksused Eesti kaitsmiseks, mis harjutavad regulaarselt kohapeal. Just seetõttu on Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA üksused integreeritud 1. jalaväebrigaadi ja 2. jalaväebrigaadi tegevustesse.
29.Lisaks hoiab Suurbritannia brigaadisuurust üksust kõrges valmiduses Eestisse saatmiseks, mis planeeritakse Eesti diviisi koosseisu ja on valmis vajadusel kohe Eesti kaitsmiseks appi tulema.
30.See on NATO kollektiivkaitse operatsioonist ning tugevdatud kaitsehoiakust (forward defence) lähtuv sõjaline vajadus, et heidutada Venemaad.
31.Sõda Ukrainas demonstreerib, kui raske on tagasi vallutada okupeeritud territooriume ka sadade tuhandete kogenud Ukraina relvajõudude liikmete toel. Lühidalt pärast täiemahulist sissetungi kontrollis Venemaa ligi 27% Ukraina territooriumist. Venemaa kontrollib täna ala, mis on ligi 2,5x Eesti pindalast.
32.Eesti teab väga hästi, mida tähendab agressori võimu all elamine. Seega on liitlaste järjepidev ning suurendatud kohalolek ja sõjaline valmidus Eestit kaitsta, mis eeldab taristu ja harjutusväljade olemasolu, riigi julgeoleku seisukohalt vältimatult vajalik.
33.Eesti ei saa aktsepteerida riski, et liitlased ei saa vajalikes tingimustes harjutada Eesti sõjalist kaitsmist, et demonstreerida Venemaale usutavalt NATO liitlaste tahet ja suutlikkust seda teha.“
21.3.Ainuüksi juba avaliku ohuprognoosi alusel saab piisavalt järeldada, et ohuprognoosi koostamisel pole vastustaja hindamispiire ületanud. Aluseks on võetud asjakohane alusteave, mida on riigikaitse seisukohalt hinnatud. Selle hinnangu alusel järeldas vastustaja, et Venemaa Föderatsiooni eesmärgiks on, et tema naabruses puuduks iseseisev ja sõltumatu Eesti riik oma maa-ala, territoriaalvee, õhuruumi ja põhiseadusliku korraga. Avalikus dokumendis on tuginetud Venemaa Föderatsiooni varasemale ja praegusele tegevusele teiste enda naabruses olevate riikide ründamisel, riiki juhtivate isikute väljaütlemistele Venemaa Föderatsiooni eesmärkide määratlemisel ning Läänest ja NATO-st, sh Balti riikidest vaenlase kuvandi loomisel. Nende asjaolude üle vaidlus puudub. Samuti on võetud arvesse Venemaa Föderatsiooni relvajõudude taastamise ja suurendamise kiirust ning paiknemist Eesti naabruses. Lisaks on dokumendis võetud arvesse seda, kas ja millisel määral Venemaa Föderatsioon võtab arvesse rahvusvahelist survet oma eesmärkide saavutamisel – ta on valmis tegutsema ka rahvusvahelises isolatsioonis. Eelneva tõttu jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et täidetud oli eeldus, et esineb riigikaitse kahjustamise tõenäosus ehk oht.
22.Viimase eeldusena peab planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendama ohtu riigikaitsele. Seadusandja on selle eelduse all mõelnud, et: 1) kui järgida tuleks planeerimisprotsessi, siis võib tekkida olukord, kus Eesti ei suuda enda kaitsevõimet tõsta enne sõjalise ohu realiseerumist või 2) ajakriitilist olukorda tuleb jaatada ka siis, kui sõjalise rünnaku tõenäosus kasvab lähiaastatel. Nii planeerimismenetluse läbiviimiseks, harjutusvälja valmimiseks kui ka reaalsete harjutuste tegemiseks ning sellest tulenevalt kaitsevõime kasvuks kulub aega (eelnõu 144 SE seletuskiri, lk 10). Küsimus on selles, et RelvS § 85 lg 3 1 kasuks otsustamine peab riigikaitse ohuolukorras kaitsevõime suurendamiseks andma tajutava ajavõidu. Kaitseväe ajavõit reaalsete harjutuste läbiviimiseks ja seeläbi kaitsevõime suurendamiseks tuleneb sellest, kui aega ei tuleks kulutada planeerimismenetluse 15(18)
3-23-1121 läbiviimisele, vaid Kaitsevägi saaks koos liitlastega kohe pärast harjutusvälja laiendamist asuda seda kasutama reaalsete harjutuste läbiviimiseks.
22.3.Halduskohus asus seisukohale, et viimast eeldust ei saanud lugeda täidetuks põhjusel, et Vabariigi Valitsus ei kummutanud Põllumajandus- ja Regionaalministeeriumi 14. septembri 2023. a kirjas (dtl 1330–1332) esitatud neid väiteid, mis rääkisid REP-i menetluse kasuks.
22.4.Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda vaidlusaluse menetluse asemel REP-i menetluse läbi viimist (vrd RKHKo 3-17-2023, p 23).
22.5.Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi 14. septembri 2023. a kirjas (dtl 1330-1332), millega kooskõlastati märkustega korralduse nr 266 eelnõu, märgiti, et 17. märtsil 2023 jõustusid planeerimisseaduse muudatused (seaduseelnõu 696), mille kohaselt võib REP-i koostmaisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel. Kirjas lisatakse, et selle muudatuse eesmärgiks oli lühendada planeerimise menetlust ja kiirendada riigile olulise ehitise rajamist (s.o hinnanguliselt 2–3 aasta võrra). Kirjas märgitakse, et võrdlus Kaitseväe keskpolügooni REP-ga polnud kohane ning ministeeriumi hinnangul on võimalik REP koostada 1,5 aastaga.
22.6.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus omistanud eespool viidatud kirjale põhjendamatult olulise kaalu. Viidatud kirjas esitatud seisukohad olid antud korralduse nr 266 kooskõlastamise menetluses. Samas otsustas vastustaja seisukoha kohaselt Vabariigi Valitsus konsensuslikult korralduse andmise poolt. Teiseks on õige vastustaja seisukoht, et REP-i menetluse kasuks otsustamine oleks kaasa toonud selle, et arendustegevusi poleks saanud koheselt alustada, vaid alles pärast REP-i menetluse lõppemist. Kõige positiivsema stsenaariumi korral oleks ajakadu võinud olla 1,5 aastat. Ka selline ajahorisont oleks olnud liiga pikk, kuna sõjaline oht Eestile oli kasvanud, sõjalist kaitsevõimet oli vaja suurendada, riigi huvi oli tuua juurde liitlasüksusi Kagu-Eestisse ning liitlasüksuste Eestisse tuleku eelduseks oli täiendavate harjutamisvõimaluste olemasolu. Kolmandaks ei saanud kirjas kajastatud aega (1,5 aastat) käsitada fakti, vaid kirja koostaja prognoosina. Prognoosi aluseks olevad asjaolud polnud teada, nt see, kui kaua võib KSH ja Natura hindamine aega võtta.
22.7.Ükski muu asjaolu ei luba samuti järeldada, et tegemist oleks olnud kunstlikult tekitatud viivitusega selleks, et REP-i menetlust pahatahtlikult vältida. Vastustaja toob õigesti välja, et NATO Madridi tippkohtumise järel otsustati Eesti kaitseks luua diviisi struktuur ja määrata täiendavad liitlasüksused. Kaitsevägi koostas 2022. a sügisel harjutusvälja arendamisega seotud analüüsi (sh asukoha valiku analüüsi). Harjutusvälja laiendamise vajalikkust tutvustati 2022. a oktoobris ning novembris kohalikele omavalitsustele ning kohalikele elanikele. 2022. a lõpus telliti esimene keskkonnaülevaade ja Natura eelhinnang. Kuna eespool viidatud tegevuste ajal alternatiivsed kiireloomulised menetlused puudusid, siis eeldati põhjendatult Kaitseväe keskpolügooni REP-i näitel ajakuluga kuus aastat. Planeerimisseaduse muudatused (eelnõu 696 SE), mis jõustusid 17. märtsil 2023, nägid küll ette kiirema REP-i menetluse. Uues koosseisus Vabariigi Valitsus asus ametisse 17. aprillil 2023. Relvaseaduse vaidlusalused muudatused võeti vastu 15. juunil 2023. Kui Vabariigi Valitsus oleks pidanud otsustama REP-i kasuks, siis oleks kõige positiivse stsenaariumi korral reaalset kaitsevõimet saanud kasvatama hinnanguliselt kaks aastat pärast Vabariigi Valitsuse ametisse astumist ehk 2025. a aprilliks. Seevastu vaidlusalune korraldus anti 20. oktoobril 2023 ja pärast seda asuti etapiviisiliselt erinevaid kaitsevõimet suurendavaid tegevusi ellu viima. Tegemist ei olnud ilmselgelt meelevaldse prognoosiga.
16(18)
3-23-1121
22.8.Korralduse nr 266 p-s 2.1 on piisavalt kirjeldatud seda, milles seisneb tajutav ajaline võit, kui planeerimismenetlust ei läbita. Riigi kaitsevõimet ei suurenda mitte harjutusvälja laiendamise otsustus, vaid selle reaalselt kastusse andmine. Kui läbida tuleks planeerimismenetlus, siis selle aja võrra veniks harjutusvälja kasutusse andmine. Aega kulub ka taristu valmimisele ja harjutuste läbiviimisele. Kaitsevõimet suurendab läbiviidavate harjutuste positiivne mõju Kaitseväe üksustele, sh oskus kasutada uusi sõjalisi võimeid ning Kaitseväe ja Eestis paiknevate NATO liikmesriikide relvajõudude üksuste koostöö harjutamine Kagu-Eesti maastikul. Eesmärkide saavutamine (s.o kaitsevõime suurendamine) eeldab harjutuste läbiviimist, õpitunde ning õpitundide elluviimist taktikalistesse protseduuridesse. Tihti tuleb läbida mitu õppetsüklit. Allüksuste ja relvasüsteemide väljaõpe kestab minimaalselt kaks kuud lihtsamate relvasüsteemide ning väiksemate allüksuste puhul eeldusel, et kahe kuu pikkune sõduri baaskursus on eelnevalt läbitud. Keerukamate relvasüsteemide ning suuremate allüksuste (kuni pataljoni taseme) väljaõpe eeldab veel minimaalselt kaks kuni kolm kuud. Ajateenijatega mehitatud üksuse terviklik väljaõppetsükkel kestab 11 kuud. Täiendavalt on vajalik tagada piisav aeg Eestisse roteeritud liitlasüksustega harjutamiseks (kuus kuud). Suuremate manööverharjutuste korraldamiseks vajalike tingimuste loomine võtab aega, kuid on sõltuv kogu protsessi algusest ehk mida varem alustatakse esimese etapiga, seda kiiremini jõutakse lõpliku tulemuseni. Sõltumata sellest, millal täpselt jõutakse maksimaalse võimekuse loomiseni, on seni oluline iga ajateenija, reservväelase ja liitlasüksustega tehtud väiksem ning suurem laske- ja manööverharjutus, millega hoitakse ja tõstetakse väljaõppetaset, et saavutada maksimaalne lahinguvalmidus.
23.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et vaidlusalused korraldused olid antud kooskõlas RelvS § 85 lg-ga 31 ja sellel põhjendusel ei olnud õige kaebust rahuldada.
24.Täiendavalt tuleb märkida, et kuigi halduskohus analüüsis, kas vaidlusalused korraldused anti kooskõlas nende eeldustega, mille volitusnorm ehk RelvS § 85 lg 3 1 sätestas, jättis ta hindamata, kas vaidlusalused korraldused rikkusid kõigi kaebajate õigusi. Kaebajad ei saa nõuda objektiivse õiguse järgimist, vaid õigusvastane tegevus peab omama negatiivset mõju ka kaebajate õiguslikult kaitstavale positsioonile, nt omand, tervis vm õiguslikult kaitstav hüve, kui kaebus esitati enda õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1; vt RKHK 3-221312, p-d 17–18; 3-3-1-15-16, p-d 16 ja 17). Kaebajad on küll kirjeldanud negatiivseid mõjusid (vt dtl 17–27; 396–410). Samas on vastustaja seadnud kahtluse alla kõigi kaebajate õigustele negatiivse mõju olemasolu, sh nt tulenevalt sellest, et harjutusväli jääb neist liialt kaugele või sellest, et tegemist on juriidiliste isikutega (vt nt dtl 1022–1025; 1628–1629). Halduskohus on jätnud kaebajate ja vastustaja selle kohased seisukohad analüüsimata, mistõttu pole võimalik aru saada, kas kõigi kaebajate õigustele üldse negatiivne mõju vaidlusaluste korralduste tõttu kaasneb (HKMS § 157 lg 1, § 158 lg 1 esimene lause ja 165 lg 1 p 4).
25.Kuna osad kaebajad on kaebuse esitanud avaliku huvi kaitseks ja osad kaebajad enda õiguste kaitseks, siis tuleb halduskohtul lähtuvalt sellest vaidlustatud korralduste õiguspärasust kontrollida (vt RKHK 3-3-1-15-16, p-d 16 ja 17; 3-3-1-87-11, p 28).
25.Halduskohus toob täiendavalt välja, et vastustaja on müra teemaga tegelenud ebapiisavalt ja sellega tuleb vastustajal tõhusamalt tegeleda. Samas pole halduskohtu põhjendustest ja seisukohast võimalik aru saada, kas vaidlustatud korralduste alusel tekitava müra tõttu on vaidlusalused korraldused õigusvastased ja kas müra tõttu rikutakse kõigi või osade kaebajate õigusi (HKMS § 157 lg 1, § 158 lg 1 esimene lause ja 165 lg 1 p 4). Näiteks, kui müra ei ületa sellist taset, mis kahjustaks inimese tervist, aga uus olukord on müra tõttu 17(18)
3-23-1121 halvem kui eelnev, siis tuleks hinnata, kas kaalumise teel on leitud õige lahendus (vrd RKHKo 3-20-2273, p 13). Halduskohus pole müra puudutavaid väiteid sisuliselt analüüsinud ega müraga seonduvat sidunud iga üksiku kaebajaga eraldi. Ilma seda analüüsimata ja teadmata ei ole võimalik kaebust rahuldada.
26.Kuna halduskohus rahuldas kaebuse üksnes RelvS § 85 lg 31 argumendil, siis ei analüüsinud ta kaebajate teisi väiteid, mis seonduvad menetlust reguleerivate normide ja keskkonnaalaste rikkumistega ning Natura hindamisega, sh need väited, mis puudutavad asukohavalikut. Kaebuses esitatud väited on ulatuslikus osas seega jäänud analüüsimata (HKMS § 157 lg 1, § 158 lg 1 esimene lause ja 165 lg 1 p 4).
27.Praeguses menetlusetapis oleks ennatlik asuda hindama, kas vaidlusalune norm on põhiseadusvastane. Analüüsitud pole seda, kas vaidlusaluse menetluse tulemusena on kõigi kaebajate õigusi rikutud ning kas kaebajate õigused on jäänud selle tõttu kaitseta, et läbi ei viidud planeerimismenetlust, vaid haldusmenetlus.
28.Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus õigeks – arvestades analüüsimata jäänud väidete suurt tähendust otsuse tegemisel – hakata neid väiteid ise esimesena hindama ja seeläbi kohtuotsuse puudusi kõrvaldama. Selliselt toimides lahendaks ringkonnakohus asja sisuliselt esimese kohtuinstantsina, mille tulemusena põhiseaduse §-s 149 sätestatud kolmeastmeline kohtusüsteem ei toimiks ning menetlusosalistele jääks vähem võimalusi kohtuotsuse edasikaebamiseks. Eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus HKMS § 199 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel halduskohtu otsuse ning saadab asja HKMS § 200 p 2 alusel samale halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
29.Kaebaja AA suri 30. septembril 2025. Asja uuel arutamisel tuleb halduskohtul välja selgitada, kas AA osas on võimalik haldusmenetlus lõpetada (HKMS § 152 lg 1 p 5) või taotleb surnud kaebaja õigusjärglane menetlusse astumist menetlusosalise üldõigusjärglasena (HKMS § 29 lg 1).
30.Kuna ringkonnakohus saadab asja uueks lahendamiseks halduskohtule, siis otsustab menetluskulude küsimuse halduskohus.
(allkirjastatud digitaalselt)
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.