Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
14. mai 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1121
Haldusasi
Meie Nursipalu MTÜ, loend eemaldatud, Aimforest OÜ ja TSR Ehitus OÜ kaebus Vabariigi Valitsuse kohustamiseks algatama riigi eriplaneering Nursipalu harjutusvälja asukoha väljaselgitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad – Meie Nursipalu MTÜ, loend eemaldatud, Aimforest OÜ ja TSR Ehitus OÜ, esindaja vandeadvokaat Jaanika Reilik-Bakhoff Vastustaja – Vabariigi Valitsus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 2. juuni 2023. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus Meie Nursipalu MTÜ, loend eemaldatud, Aimforest OÜ ja TSR Ehitus OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada määruskaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 2. juuni 2023. a määrus haldusasjas nr 3-23-1121.
3.Lubada muuta kaebust Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korralduse tühistamise nõude esitamiseks. Muus osas keelduda kaebuse muutmise avalduses toodud nõuete lubamisest.
4.Saata asi halduskohtule edasiseks menetlemiseks, sh esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigkohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 235 lg 1).
1.Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusega nr 79 asutati kaitseväe Nursipalu harjutusväli (asukoht Võru maakonnas Sõmerpalu ja Rõuge vallas; pindala 3134 ha, välispiiri pikkus 26 860 m).
3-23-1121
2.Sõmerpalu Vallavolikogu 16.06.2010 otsusega nr 11 kehtestatud Sõmerpalu valla üldplaneeringuga reserveeriti Sõmerpalu valla lõunaosas riigikaitsemaana 1045 ha maad Nursipalu harjutusväljaku väljaarendamiseks. 20.07.2011 koostati Nursipalu harjutusvälja ja selle ümbruse rohevõrgustiku eksperthinnang (OÜ Hendrikson & Ko, Tartu 2011).
3.Nursipalu harjutusvälja laiendamise kavatsusest andis riik teada Antsla Vallavolikogu 22.11.2022 istungil ja avalikkusele Tsoorus toimunud koosolekul.
4.23.12.2022 avaldati riigihange (viitenumber 258195) „Valga maantee ja Sõmerpalu ühendustee” riigihanke registris (ettenähtud lepingu eseme üleandmise lõpp-tähtaeg 14.06.2024; rajatiste üleandmine hiljemalt 31.12.2023). Hankeleping sõlmiti 23.03.2023. 09.01.2023 avaldati hanketeade „Nursipalu harjutusvälja teeninduslinnaku projekteerimine ja ehitus” riigihanke registris (hoonete ja rajatiste valmimine hiljemalt 31.12.2023; pakkumuste esitamise tähtaeg 18.04.2023). 11.01.2023 avaldati hanketeade „Hoonete ehitustööd 2023/S 008-019077 seoses hankega „Nursipalu harjutusvälja teeninduslinnaku projekteerimine ja ehitus”“. 12.01.2023 saatis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) välja metsatakseerimise pakkumise kutse nr 5-2/23/177-1 ning algatas maaomanike maade takseerimise. 31.01.2023 avaldati riigihangete registris hanketeade „Tsiatsungõlmaa lasketiiru geodeetiline uuring”. 22.02.2023 sõlmiti selles hankes hankeleping; tööde valmimise tähtaeg oli 22.04.2023. 16.03.2023 esitas RKIK Keskkonnaministeeriumile 10 metsateatist Tsiatsungõlmaa kinnistu raadamise kohta. Keskkonnaministeerium registreeris 22.03.2023 metsateatised. Raietööd tehti 01.04.2023. MTÜ Meie Nursipalu vaie metsateatiste registreerimise peale tagastati, kuna mets oli vaide esitamise ajaks raadatud. Järgnevad metsateatised registreeriti 10.04.2023; raietööd lõppesid 14.04.2023. Keskkonnaamet võttis 29.03.2023 menetlusse Pugastu II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse (10.02.2023 nr DM-123710-1 ning 13.03.2023 nr DM-123710-4). Taotletav mäeeraldis asub Nursipalu harjutusväljaku piiranguvööndis. Taotleja soovib uue mäeeraldise kasutuselevõtuga varustada Nursipalu harjutusvälja kavandatavat laiendust selleks vajaliku materjaliga. 27.04.2023 saadeti Võru vallale Nursipalu harjutusvälja jaoks puurkaevu asukoha kooskõlastuse taotlus. 03.05.2023 esitati taotlus Nursipalu harjutusvälja teeninduslinnaku ühendamiseks Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
5.Meie Nursipalu MTÜ, loend eemaldatud Aimforest OÜ ja TSR Ehitus OÜ esitasid 23.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluvad kohustada Rahandusministeeriumi algatama riigi eriplaneering, et selgitada välja Kaitseväele vajaliku harjutusvälja asukoht. Osa kaebajate kinnisasjad tuleb Nursipalu harjutusväljaku laiendamise korral sundvõõrandada; osa kaebajate kinnistud jäävad harjutusväljaku laiendamisel piiranguvööndisse. Meie Nursipalu MTÜ põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse ja selle edendamine.
2(9)
3-23-1121 Vabariigi Valitsus on kohustatud algatama riigi eriplaneeringu Kagu-Eesti harjutusvälja rajamiseks. Kuigi riigi eriplaneeringu menetlust ei ole algatatud (sh koostatud asukoha eelvaliku lähteseisukohti ja otsuse eelnõud ega algatatud keskkonnamõju strateegilist hindamist), on Nursipalu harjutusvälja laiendamisega juba alustatud ja viidud ellu mitmeid laiendamiseks vajalikke tegevusi (nt tehtud raieid laienduse territooriumil, alustatud teede rajamist ning hankeid piirdeaia, majutushoone ja harjutusvälja teenindava hoone projekteerimiseks ja ehitamiseks). Harjutusvälja laiendamiseks puudub õiguslik alus. Vastustaja on otsustanud laiendamise jaoks luua eraldi seadusliku aluse, et vältida praegu seaduses olevat planeeringuliigi kasutamist (riigi eriplaneering). Riigikaitselise erandi menetluses (mis lubaks teha mõju-uuringuid ja rajada harjutusvälja üheaegselt) harjutusvälja rajamine pole põhjendatud ning avalik julgeolek ei seisne pelgalt ühes suures harjutusväljas. Harjutusvälja laiendamisega kaasneb oluline negatiivne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale; negatiivne mõju piirkonna ettevõtlusele; oluline mõju keskkonnale. Kaebajate eesmärk on peatada selline riigi tegevus, mille osas puuduvad igasugused mõjuhinnangud, sh Natura hindamine. Kaebajate kaasamine ja nende huvide kaalumine on menetluses vältimatult vajalik. Kaebajad ei saa oodata, et riik harjutusvälja valmis teeb, mis võib tähendada, et kohtusse pöördumisel öeldaks, et harjutusväli on juba valmis. Piirkondlikud arengudokumendid ei oma siis enam kaalu.
6.Kaebajad esitasid esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada kuni riigi eriplaneeringu kehtestamiseni kõik toimingud, mis on seotud Nursipalu harjutusvälja laiendamisega, sh edasised raied ja hanked („Valga maantee ja Sõmerpalu ühendustee“ ja „Nursipalu harjutusvälja teeninduslinnaku projekteerimine ja ehitus“), samuti tegevused seoses puurkaevu rajamise ja Võru linna kanalisatsiooniga ühendamise osas. Õiguslikult ebaselges olukorras tuleks vältida pöördumatute tagajärgede tekkimist. Kaebuse eesmärk on, et vastustaja algataks riikliku eriplaneeringu asukohavaliku tegemiseks. Kui harjutusväli ehitatakse kohtumenetluse kestel suures osas valmis, siis ei toimu enam nõutavat kaalumist ja kaebajate õigus kohtusse pöörduda jääb illusoorseks. Oluline on peatada riigi õigusvastane tegevus muu hulgas selleks, et hoida ära pöördumatud muutused looduskeskkonnas.
7.Tallinna Halduskohtu 02.06.2023 määrusega tagastati kaebus ja jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Riigi eriplaneeringu algatamise pädevus on Vabariigi Valitsusel ning planeeringu algatamise otsustamisel on haldusorganil reeglina ulatuslik kaalutlusõigus. Vabariigi Valitsusel pole kohustust algatada riigi eriplaneeringut, kui ta leiab, et see pole riiklikult olulise küsimuse kiireks lahendamiseks sobiv menetlus. Kuigi kehtiva õiguse kohaselt on harjutusvälja rajamiseks või laiendamiseks võimalik planeeringuliik riigi eriplaneering, on vastustajal võimalik seaduseelnõu Riigikogu menetlusse esitamise kaudu leida teine lahendus, millega luuakse tagantjärgi õiguslik alus. Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (144 SE) algatati 11.05.2023. Eelnõu eesmärk on võimaldada Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade kiirendatud rajamist erandlikes olukordades. Esiteks luuakse selleks õiguslik alus harjutusväljade rajamiseks ilma planeerimisseaduses sätestatud menetlust läbi viimata, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Vastustajat ei saa seega pidada tegevusetuks olukorra õiguslikul lahendamisel. Teiseks võimaldatakse hinnata kavandatava tegevuse ning strateegilise planeerimisdokumendi (nt valdkondlik arengukava, programm, strateegia, detailplaneering) elluviimisega kaasnevat mõju Natura 2000 võrgustiku alale eraldiseisvalt. Sellist eraldiseisvat hindamist saab rakendada juhtudel, mil tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat 3(9)
3-23-1121 negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ole võimalik välistada, kuid puudub muu oluline keskkonnamõju keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) tähenduses, mis tingiks keskkonnamõju hindamise (KMH) või keskonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajaduse. Sellisel juhul saab loobuda KMH või KSH tegemisest ning asendada selle eelnõukohase Natura hindamisega. Kogu mõju hindamise menetlus muutub sellega paindlikumaks, kiiremaks ja odavamaks nii otsustajale kui ka arendajale. Kehtiva seaduse probleem on, et direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) art 6 lõikes 3 ette nähtud Natura aladele avalduvate mõjude hindamist saab teha üksnes KMH või KSH raames. Tegemist on ajamahukate menetlustega, mille kestus on KMH näitel hinnanguliselt 1,5–3 aastat, mis näitab, et sellises menetluslikus vormis keskkonnamõju hindamisi tuleks teha vaid siis, kui see on tegevuse eeldatava olulise keskkonnamõju taustal põhjendatud. Seadust on vaja muuta, kuna ehkki KMH ja KSH tegemine ei oleks sisuliselt vale, on need menetlused suure halduskoormusega, ajamahukad ja kallid ning seetõttu on nende rakendamine piiratud ulatusega mõjude väljaselgitamiseks ülemäärane. Muudatuse tulemusena ei pea harjutusvälja arendamiseks algatama, koostama ega kehtestama planeeringut, vaid harjutusvälja asutamise või laiendamisega seotud Vabariigi Valitsuse otsuse andmed kantakse planeeringusse. Puudutatud isikute kaasamine toimub Vabariigi Valitsuse otsuse tegemise menetluses (avatud menetlus). Kaebajad, kelle õigusi antav haldusakt puudutab, kaasatakse ka juhul, kui kehtivat õigust muudetakse ja riigi eriplaneeringu asemel kohaldatakse riigikaitselise erandi menetlust. Seetõttu puudub vajadus kaebuse muutmiseks ettepaneku tegemiseks. Ka õiguskantsler märkis 07.03.2023 kirjas nr 7-4/230211/2301174, et kui puudub kohane regulatsioon konkreetse juhtumi lahendamiseks, tuleb õigusakte muuta enne tegutsema asumist. Kohustamiskaebuse esitamine kohtule eeldab üldjuhul, et eelnevalt on pöördutud haldusorgani poole ning saadud keeldumine või on haldusorgan tegevusetu talle esitatud taotluse menetlemisel (HKMS § 46 lg 2; vt ka menetlustoimingu puhul kaebeõiguse piirangut – HKMS § 45 lg 3). Praegusel juhul on see eeldus täitmata ning kaebajatel pole ka subjektiivset õigust riigi eriplaneeringu algatamisele. Kaebajatel on võimalik kõik loakohustuslikud tegevused vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras eraldi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebuse tagamisel, mille esitamiseks kaebajatel puudub kaebeõigus, ei ole põhjendatud. Kaebajate nõue praeguses asjas on kohustada algatama riigi eriplaneeringut. Esialgse õiguskaitse taotlus peab üldjuhul olema seotud kaebuse esemega ega saa olla abstraktne (kõiki võimalikke tulevikus tehtavaid tegevusi keelav), mis praegusel juhul ei võimaldaks ka kaebeõiguse tunnustamisel taotlust rahuldada. Kaebajate eesmärk sellise abstraktse esmase õiguskaitse taotluse esitamisel paistab olevat ka see, et kohus tõkestaks seadusandliku tegevuse, mis võimaldaks Nursipalu harjutusvälja (kaitseväe territooriumi eriliik) laiendamist (koos teeninduslinnaku objektide ehitamisega) riigikaitselise erandi menetluses. Selline kohtu tegevus oleks ilmselgelt õigusvastane. Esineb ülekaalukas avalik huvi tagada riigi kaitsevõimekus.
8.Kaebajad esitasid 12.06.2023 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 02.06.2023 määruse tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse tagastamine on lubatud üksnes kaebeõiguse ilmselge puudumise korral. Halduskohus ei ole kaebeõiguse puudumist piisavalt põhjendanud.
4(9)
3-23-1121 Kaebuse eesmärk ei ole takistada seaduse muutmist, vaid kohustada riiki tegutsema seaduslikul alusel. Nursipalu harjutusvälja on asutud laiendama riigi eriplaneeringut algatamata, kuigi see on ainus viis harjutusväljaku planeerimiseks. Harjutusvälja laiendamiseks tehtavad tööd toimuvad huvitatud isikuid kaasamata, kuid planeerimismenetluses selline kaasamine toimuks (vt ka Riigikohtu 21.10.2021 otsus asjas nr 3-18-913, p 13). Seaduse muutmise kavatsus ei võimalda asuda tegutsema seadusliku aluseta. Planeerimismenetluse läbiviimine enne harjutusvälja laiendamist kaitseb kaebajate huve, võimaldades neid menetlusse kaasata, ning seetõttu on kaebajatel õigus nõuda planeerimismenetluse läbiviimist. Planeerimismenetluses selgitataks välja ka harjutusvälja laienduse mõju looduskeskkonnale. Vastustajal ei ole riigi eriplaneeringu algatamisel kaalutlusõigust, sest faktiliselt on Nursipalu harjutusvälja laiendamine otsustatud. Harjutusvälja laiendamisel on oluline mõju kaebajatele ja looduskeskkonnale. Nursipalu harjutusvälja laiendusalasse jäävad mitmed looduskaitsealad ja Natura 2000 võrgustiku alad. Kohustamisnõue on kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobiv. Tähtsust ei oma, et kaebajad ei ole kohustamisnõudega pöördunud eelnevalt haldusorgani poole, sest harjutusväljaku laiendamiseks tuli vastustajal riigi eriplaneeringu menetlus algatada omal initsiatiivil (vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-81-14, p 14). Halduskohus leidis ekslikult, et kaebajatel on võimalik vaidlustada kõik harjutusvälja laiendamiseks tehtavad tegevused eraldi. Metsateatiste vaidlustamine ei ole praktikas võimalik, sest nende registreerimise järel tehakse raietööd kohe. Hangete vaidlustamine ei ole RHS § 185 lg 1 järgi kaebajate poolt võimalik. Tee ehitamist ei otsustata haldusaktiga ja pole teada, kas tegemist on riigikaitselise või avaliku teega. Erinevate kaebuste esitamine on kaebajate jaoks oluliselt ebamugavam. Esialgse õiguskaitse korras tuleb ära hoida harjutusvälja laiendamine enne selleks seadusliku aluse loomist. Kui kohus ei pidanud kaebajate soovitud abinõud õigeks, oleks halduskohus saanud kohaldada sobivat esialgse õiguskaitse abinõu.
9.Vastustaja palus 22.06.2023 vastuses jätta määruskaebuse rahuldamata. Riigile olulisi ehitisi ei tule kavandada riigi eriplaneeringuga, vaid seda saab teha ka muu planeerimismenetlusega. Siiski on riigi eriplaneering Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks efektiivseim. Kaebajatel puudub aga õigus nõuda selle algatamist. Riigi eriplaneeringu algatamine või algatamata jätmine on kaalutlusotsus, mis tehakse lähtuvalt planeerimisseaduse (PlanS) §-s 28 sätestatud menetluskorrast. Riigi eriplaneeringu algatamissoovi korral tuleb esitada riigi eriplaneeringu algatamise taotlus planeeringu koostamise korraldajale, kelle ülesanne on taotluse alusel, sh koostöös puudutatud valitsusasutustega, välja selgitada riigi eriplaneeringu koostamise vajadus ning teha sellest lähtuvalt ettepanek Vabariigi Valitsusele riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks (PlanS § 28 lg 5 alusel) või algatamata jätmiseks (PlanS § 28 lg 2 alusel). Sellist taotlust riigi eriplaneeringu algatamiseks Rahandusministeeriumile esitatud ei ole. Riigikaitse ja julgeoleku valdkonda puudutavates küsimustes on Kaitseministeerium nii Kaitseväe keskpolügooni kui Soodla harjutusvälja puhul ise omaalgatuslikult teinud Vabariigi Valitsusele riigi eriplaneeringu algatamise ettepanekuid ja korraldanud seejärel nende koostamist. Praegusel juhul ei ole Kaitseministeerium seda teinud.
10.Vabariigi Valitsus otsustas 20.10.2023 korraldusega nr 266 relvaseaduse (RelvS) § 85 lg-te 3 ja 31 alusel ilma planeerimisseadust kohaldamata laiendada Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 5(9)
3-23-1121 korraldusega nr 79 asutatud Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja pindala 6763,81 ha võrra ja välispiiri 24 212,67 m võrra. Laiendatud Kaitseväe Nursipalu harjutusväli asub Võru maakonnas Rõuge, Võru ja Antsla valdade territooriumil (kogupindala 9897,81 ha ja välispiiri pikkus 51 072,67 m). Lisaks otsustati KeHJS § 3 lg 4 alusel jätta KeHJS-i kohane keskkonnamõju hindamata ning lubada korralduse p-s 3.2.4 toodud tegevusi nõuetekohaste lubade olemasolul ellu viia täiendavate uuringute ja mõju hindamiseta. Ühtlasi algatati looduskaitseseaduse (LKS) § 694 lg 1 ja § 91 lg 24 alusel Natura asjakohane hindamine korralduse p-s 3.2.1.1 toodud mahus ja viisil II etapi tegevuste suhtes ning kohustati RKIK-i korraldama Natura asjakohane hindamine ja asjakohasel juhul Natura erandi menetluse läbiviimine. Korralduse järgi tuleb hinnata looduskeskkonnale (v.a Natura 2000 võrgustiku alale) avalduvad mõjud vastavalt korralduse p-s 3.2.2 nimetatule ja selgitada keskkonnameetmed, mis tagavad tegevuse vastavuse õigusaktides sätestatule. Keskkonnameetmed looduskeskkonnale avalduvate mõjude leevendamiseks ja kompenseerimiseks, sh Natura 2000 võrgustiku ala kaitseks, määratakse pärast mõju hindamiste läbiviimist eraldi Vabariigi Valitsuse korraldusega. Korralduse p 3.2.4 kohaselt on täiendavate uuringute ja mõju hindamiseta lubatud viia ellu järgmised I etapi tegevused, eeldusel, et olemas on asjakohased load, kui need on õigusaktide kohaselt nõutud: –
Nursipalu harjutusvälja idaservas asuva Tsiatsungõlmaa raadamisala raadamine ja ehitustööd;
–
Lõuna laskevälja idaossa kavandatud väikesekaliibrilistest relvadest laskmiseks;
–
Ida laskevälja keskossa kavandatud raadamisala idaosa raadamine kuni 50 ha suurusel alal ning kasutamine väikesekaliibrilistest relvadest laskmiseks perioodil septembrist jaanuari lõpuni. Tegevuse lubamise eelduseks on alal kasvavate II kaitsekategooria taimeliigi palu-karukella isendite ümberistutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määruses nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“ toodud tingimustele;
–
Põhja laskevälja lõunaserva (olemasolev sihtmärgiala) kõrvale kavandatud raadamisala raadamine ja kasutamine väikesekaliibrilistest relvadest laskmiseks;
–
Lääne laskeväljale kavandatud raadamisala läänepoolseima osa raadamine kuni 40 ha suurusel alal ning kasutamine väikesekaliibrilistest relvadest laskmiseks perioodil septembrist jaanuari lõpuni;
–
teekoridoride raadamine, olemasolevate teede rekonstrueerimine ja uute teede ehitamine ning teede kasutamine. Teekoridoride raadamine ja teede ehitamine on võimalik väljaspool kaitstavaid loodusobjekte (Keretü looduskaitseala);
–
tavapäraste sildade ja jõe ületuse õppekohtade ehitamine ja kasutamine, v.a truupsildade rajamine Rõuge jõele; kraavide ja neile kavandatud settetiikide/puhastuslodude rajamine ning tuletõkkeribade rajamine väljaspool kaitstavaid alasid. Kraavide rajamist tuleb vältida 300 m raadiuses kaitstavatest aladest või täpsustada nendega kaasnevat mõju kaitstavatele aladele.
–
raadamisala
raadamine
ja
kasutamine
11.Kaebajad esitasid 20.11.2023 kaebuse muutmise avalduse, taotledes Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korralduse nr 266 tühistamist, Rahandusministeeriumi kohustamist algatada riigi eriplaneeringu menetlus ning keelata korralduse nr 266 p-s 3.2.4 toodud tegevuste elluviimine, alternatiivselt kohustada Vabariigi Valitsust algatama KSH või Natura hindamine ja keelata korralduse nr 266 p-s 3.2.4 toodud tegevuste elluviimine enne KSH-d või Natura hindamist. 6(9)
3-23-1121
12.Kaebajad esitasid 21.11.2023 avalduse esialgse õiguskaitse taotluse muutmiseks ja soovivad ka Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korralduse nr 266 kehtivuse peatamist. Korralduse nr 266 kehtivust peatamata ei ole võimalik ära hoida pöördumatuid tagajärgi keskkonnale. Kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju tuleb selgitada välja ja arvestada otsustusprotsessi varajases staadiumis, kui kavandatava tegevusega seotud põhimõttelised alternatiivid on veel otsustamiseks avatud. Mõju hindamine ei tohi piirduda juba väljatöötatud lahenduse mõjude hindamise, tagantjärgi korrigeerimise ja leevendusmeetmete väljapakkumisega, vaid sel peab olema aktiivne roll otsuse tervikliku lahenduse kujunemisel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajatel puudus kaebuse esitamise ajal subjektiivne õigus nõuda riigi eriplaneeringu algatamist. Riigi eriplaneeringu eesmärk ei ole ühegi üksikisiku huvide kaitse (PlanS § 27 lg 1). Riigi eriplaneeringut ei kehtestata kaebajate õiguste paremaks kaitseks, vaid avalikes huvides. Kaebuse põhjendustest nähtub siiski, et kaebajate eesmärk halduskohtusse pöördumisel ei olnud see, et Nursipalu harjutusväljakut laiendatakse ja selleks algatatakse riigi eriplaneeringu menetlus. Kaebajate eesmärk oli ära hoida tegevused, mis olid suunatud Nursipalu harjutusväljaku rajamisele viisil, kus seda ei ole otsustatud riigi eriplaneeringuga ja seejuures eelnevalt hinnatud tegevuse keskkonnamõju. Halduskohtu ülesanne on HKMS § 2 lg 4 ls 2 järgi tõlgendada kaebaja avaldusi, lähtudes selle esitaja tegelikust tahtest. Kaebuse nõuet võis mõista nii, et kaebajad taotlesid Nursipalu harjutusväljaku laiendamise keelamist enne riigi eriplaneeringu kehtestamist. Kui halduskohtul oli, arvestades seda, et kaebajaid esindab vandeadvokaat, kahtlus kaebuse nõuete tõlgendamisel, tulnuks tal jätta kaebus käiguta, selgitades esitatud nõudes kaebeõiguse puudumist, ja küsida kaebajailt nende tahte kohta kaebuse esitamisel.
14.Ringkonnakohus märgib siiski, et keelamiskaebuse esitamisel pidanuks kaebajate nõue olema selgelt piiritletud. On vältimatult vajalik, et kaebaja määraks kaebuse aluse ehk põhiliste eluliste asjaolude kogumi, mille kohta nõue esitatakse (HKMS § 41 lg 2; vt ka Riigikohtu 31.01.2024 määrus asjas nr 3-22-1389, p 9). Keelamiskaebusega ei saa nõuda mistahes piiritlemata tegevuste keelamist Nursipalu harjutusvälja laienduse alal abstraktselt määratletud haldusorganite poolt. Kaebajad oleks saanud aga halduskohtus oma nõudeid täpsustada.
15.Ekslik on halduskohtu seisukoht, et Vabariigi Valitsusel oli võimalik kaebuse esitamise ja halduskohtu määruse tegemise ajal kehtinud õiguslikus olukorras rajada Nursipalu harjutusvälja ilma riigi eriplaneeringut algatamata sel põhjusel, et Vabariigi Valitsus oli esitanud Riigikogule seaduseelnõu 144 SE eesmärgiga võimaldada harjutusvälja rajamist ilma riigi eriplaneeringuta ja seeläbi seadustada harjutusvälja rajamine tagantjärele. Seaduslikkuse põhimõte (põhiseaduse § 3) nõuab, et riigivõimu teostatakse üksnes seaduste alusel. Seega tuli Vabariigi Valitsusel ja teistel riigiasutustel järgida harjutusvälja rajamisel sel ajal kehtinud seadusi. Kui riigi eriplaneeringu koostamist sooviti vältida, tuli nende toimingute tegemiseks, mis nõuavad riigi eriplaneeringu kehtestamist, muuta seadusi enne nende tegevustega alustamist.
16.Halduskohus eksis kaebust kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastades menetlusnormide vastu. Kuigi kaebus harjutusvälja laiendamise keelamise nõudes võis olla liiga abstraktne, tulnuks halduskohtul lubatud nõudeid kaebajatele selgitada ja anda võimalus kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajatel võis olla kaebeõigus konkreetsete haldusaktide vaidlustamisel, mis anti harjutusvälja laiendamiseks, samuti konkreetselt piiritletud toimingute keelamise nõude esitamisel, mida tehakse ilma haldusaktita. 7(9)
3-23-1121
17.Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse jõustumisega 16.07.2023 õiguskord vaidlusaluses küsimuses muutus ning kaebajaid ei oleks enam viinud sihile kaebuse nõue keelata harjutusvälja rajamise toimingute tegemine ja haldusaktide andmine enne riigi eriplaneeringu kehtestamist, sest RelvS § 85 lg 31 võimaldab harjutusvälja asutamist ja laiendamist ka riigi eriplaneeringuta. Määruskaebuse lahendamisel ei ole oluline, milliseid nõudeid sai kaebaja esitada relvaseaduse novelli järel. Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korraldusega nr 266 otsustati Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendada. Kaebajad esitasid selle korralduse andmise järel kaebuse muutmise taotluse. Seetõttu ei ole halduskohtu määruse tühistamisel vaja enam selgitada kaebajatele kohaste nõuete esitamise võimalust, vaid hinnata, kas muudetud nõudes kaebuse menetlusse võtmine on võimalik.
18.Ringkonnakohus peab võimalikuks selgitada ise välja nõuded, mida kaebuse muutmise järel halduskohus saab menetleda. Kaebuse muutmise avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Eelmärgitud põhjustel ei ole kohustamisnõue riigi eriplaneeringu algatamiseks, et välja selgitada Kaitseväele vajaliku harjutusvälja asukoht, kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobiv nõue. Kaebuse eesmärgi saavutamiseks ei ole vaja kaebust ka käiguta jätta keelamisnõude täpsustamiseks, sest korralduse nr 266 tühistamise nõudega saavad kaebajad oma õigusi tõhusalt kaitsta. Korralduse nr 266 tühistamise nõudes saavad kaebajad tugineda sellele, et korralduse andmisel ei ole piisavalt kaalutud harjutusvälja rajamise alternatiivseid, keskkonda ja kaebajaid vähem koormavaid asukohti ning pole piisavalt hinnatud tegevuse keskkonnamõjusid. Tühistamisnõude tagastamiseks kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ei oleks alust, sest harjutusvälja laiendamisega kaasneva mõju puhul ei saa välistada omandiõiguse ega keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 23 lg-s 1 sätestatud õiguse piirangut. Korralduse nr 266 p-ga 3.2.4 lubatud tegevuste keelamise nõue on hõlmatud korralduse tühistamise nõudega, sest kaebuse rahuldamise korral tühistamisnõude osas langeb ära ka selle korraldusega lubatud toimingute õiguslik alus. Kui kaebajad soovivad ära hoida nende tegevuste elluviimist kohtumenetluse ajal, st enne korralduse nr 266 tühistamise nõudes lõpliku kohtulahendi jõustumist, saavad nad seda teha esialgse õiguskaitse menetluses.
19.Kaebajad taotlevad Vabariigi Valitsuse korralduse nr 266 andmise tõttu esialgset õiguskaitset teistsugusel viisil kui halduskohtus. Halduskohus ei ole praeguses asjas selle korralduse kehtivuse peatamist hinnanud. Haldusasjas nr 3-24-820 on Meie Nursipalu MTÜ kaebuse alusel esialgse õiguskaitse korras peatatud mõnede raielubade alusel Nursipalu harjutusvälja laienduse alal teekoridoride raadamine. Seega saab korralduse nr 266 alusel raadamistöid teha vaid selles osas, milles esialgse õiguskaitse taotlus jäi viidatud kohtuasjas rahuldamata; samuti on võimalik kraavide, sildade ja jõeületuskohtade rajamine. Kaebajatel on võimalik raiet lubavaid haldusakte vaidlustada ka nende andmise järel. Vaidlustatud kohtumääruses ei hinnanud halduskohus kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust kaebajate eesmärgi saavutamiseks. Muudetud nõuetes kohtuotsuse täitmise tagamiseks esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel tuleb hinnata kaebuse eduväljavaateid ja arvesse võtta avalikku huvi korraldust nr 266 täita. Selleks võib olla vajalik koguda täiendavaid tõendeid. Seetõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist määruskaebuse lahendamisel. Kaebuse eduväljavaateid ja avalikku huvi korralduse nr 266 alusel tegevuste kavandamisel saab tuleb hinnata halduskohtul. Arvestades, et sama Vabariigi Valitsuse korraldus on vaidlustatud sarnastel asjaoludel ka haldusasjas nr 3-23-2634, tasub halduskohtul kaaluda nende kohtuasjade liitmist.
20.Seetõttu rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt, tühistab halduskohtu 02.06.2023 määruse, lubab kaebuse muutmist korralduse nr 266 tühistamise nõudes kaebuse esitamiseks ja saadab asja halduskohtule edasiseks menetlemiseks. 8(9)
3-23-1121
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.