Meie Nursipalu MTÜ kaebus Keskkonnaameti raielubade nr 50000696365, 50000696367, 50000696369, 50000696371, 50000696377, 50000696379, 50000696381, 50000696383, 50000696385 ja 50000696387 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 9. aprilli 2024. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – Meie Nursipalu MTÜ, esindaja HN Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja SL Kolmas isik – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, esindaja MV
Menetluse alus ringkonnakohtus
Meie Nursipalu MTÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse Meie Nursipalu MTÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu
9.aprilli 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-820 resolutsiooni punktide 5 ja 6 peale.
Rahuldada Meie Nursipalu MTÜ määruskaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 9. aprilli 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-820 resolutsiooni punkt 6 ja teha uus määrus, millega rahuldada Meie Nursipalu MTÜ esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt.
Keelata Keskkonnaameti 14. märtsi 2024. a raielubade nr 50000696371, 50000696377, 50000696379, 50000696381, 50000696383 ja 50000696387 ning 15. märtsi 2024. a raielubade nr 50000696369 ja 50000696385 alusel Nursipalu harjutusvälja laienduse alal teekoridoride raadamine enam kui 15 (viisteist) meetri laiuselt kuni haldusasja nr 3-24-820 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Muus osas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Tallinna Halduskohtu 9. aprilli 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-820 resolutsiooni punkt 5 jätta muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
3-24-820
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vabariigi Valitsus otsustas 20.10.2023 korraldusega nr 266 relvaseaduse (RelvS) § 85 lg-te 3 ja 31 alusel ilma planeerimisseadust (PlanS) kohaldamata laiendada Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusega nr 79 asutatud Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja pindala 6763,81 ha võrra ja välispiiri 24 212,67 m võrra. Laiendatud Kaitseväe Nursipalu harjutusväli asub Võru maakonnas Rõuge, Võru ja Antsla valdade territooriumil (kogupindala 9897,81 ha ja välispiiri pikkus 51 072,67 m). Lisaks otsustati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 4 alusel jätta KeHJS-i kohane keskkonnamõju hindamata ning lubada korralduse p-s 3.2.4 toodud tegevusi nõuetekohaste lubade olemasolul ellu viia täiendavate uuringute ja mõju hindamiseta. Ühtlasi algatati looduskaitseseaduse (LKS) § 694 lg 1 ja § 91 lg 24 alusel Natura asjakohane hindamine korralduse p-s 3.2.1.1 toodud mahus ja viisil II etapi tegevuste suhtes ning kohustati Riigi Kaitseinvesteeringute Keskust (RKIK) korraldama Natura asjakohane hindamine ja asjakohasel juhul Natura erandi menetluse läbiviimine. Korralduse järgi tuleb hinnata looduskeskkonnale (v.a Natura 2000 võrgustiku alale) avalduvad mõjud vastavalt korralduse p-s 3.2.2 nimetatule ja selgitada keskkonnameetmed, mis tagavad tegevuse vastavuse õigusaktides sätestatule. Keskkonnameetmed looduskeskkonnale avalduvate mõjude leevendamiseks ja kompenseerimiseks, sh Natura 2000 võrgustiku ala kaitseks määratakse pärast mõju hindamiste läbiviimist eraldi Vabariigi Valitsuse korraldusega. Korralduse p 3.2.4 kohaselt on täiendavate uuringute ja mõju hindamiseta lubatud viia ellu järgmised I etapi tegevused, eeldusel, et olemas on asjakohased load, kui need on õigusaktide kohaselt nõutud: –
Nursipalu harjutusvälja idaservas asuva Tsiatsungõlmaa raadamisala raadamine ja ehitustööd;
–
Lõuna laskevälja idaossa kavandatud väikesekaliibrilistest relvadest laskmiseks;
–
Ida laskevälja keskossa kavandatud raadamisala idaosa raadamine kuni 50 ha suurusel alal ning kasutamine väikesekaliibrilistest relvadest laskmiseks perioodil septembrist jaanuari lõpuni. Tegevuse lubamise eelduseks on alal kasvavate II kaitsekategooria taimeliigi palu-karukella isendite ümberistutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määruses nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“ toodud tingimustele;
–
Põhja laskevälja lõunaserva (olemasolev sihtmärgiala) kõrvale kavandatud raadamisala raadamine ja kasutamine väikesekaliibrilistest relvadest laskmiseks;
–
Lääne laskeväljale kavandatud raadamisala läänepoolseima osa raadamine kuni 40 ha suurusel alal ning kasutamine väikesekaliibrilistest relvadest laskmiseks perioodil septembrist jaanuari lõpuni;
–
teekoridoride raadamine, olemasolevate teede rekonstrueerimine ja uute teede ehitamine ning teede kasutamine. Teekoridoride raadamine ja teede ehitamine on võimalik väljaspool kaitstavaid loodusobjekte (Keretü looduskaitseala);
–
tavapäraste sildade ja jõe ületuse õppekohtade ehitamine ja kasutamine, v.a truupsildade rajamine Rõuge jõele;
–
kraavide ja neile kavandatud settetiikide/puhastuslodude rajamine ning tuletõkkeribade rajamine väljaspool kaitstavaid alasid. Kraavide rajamist tuleb vältida 300 m raadiuses kaitstavatest aladest või täpsustada nendega kaasnevat mõju kaitstavatele aladele.
raadamisala
raadamine
ja
kasutamine
2(10)
3-24-820
2.Keskkonnaamet registreeris metsaregistris 14.03.2024 metsateatised nr 50000696365, 50000696367, 50000696371, 50000696377, 50000696379, 50000696381, 50000696383 ja 50000696387 ning 15.03.2024 metsateatised nr 50000696369 ja 50000696385, millega kiitis metsaseaduse (MS) § 32 lg 2 p 4 ja § 41 lg 81 alusel heaks raietööd (metsa raadamise) kokku 53,2 ha ulatuses. Raadamise alusdokumentideks on: –
Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korraldus nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“;
–
kaitseministri 28.08.2023 käskkirjaga nr 124 kinnitatud „Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm“ koos Nursipalu laienduse keskkonnaülevaatega.
Raieload sisaldavad märkust, et LKS § 55 lg 61 alusel on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Lindude pesitsemise tippaeg on aprilli keskpaigast suve keskpaigani. Lindude asustustihedus on reeglina kõrgem segametsades (laane-, salu- ja soovikumetsades) ning kasvab metsa vanuse tõustes.
3.Meie Nursipalu MTÜ esitas Tallinna Halduskohtule 18.03.2024 kaebuse raielubade nr 50000696365, 50000696367, 50000696369, 50000696371, 50000696377, 50000696379, 50000696381, 50000696383, 50000696385 ja 50000696387 tühistamiseks. Kuna kaebaja on keskkonnaorganisatsioon, on tal kaebeõigus tulenevalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §-dest 30 ja 31. Vaidlusaluste raielubadega kavandatakse raadamistöid Nursipalu harjutusvälja laienduse alal (vt Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korraldus nr 266). Kuna Natura asjakohane hindamine ja mürauuring on alles tegemisel, siis pole teada, milliseid leevendavaid meetmeid tuleks inimeste tervise ja looduse kaitseks neist lähtuvalt rakendada. Samuti ei ole täidetud tingimus, mille kohaselt peaks enne raadamistöid olema ümber istutatud kaitsealune liik (palu-karukell). Raadamistöid on lubatud I etapis teha pärast korralduses toodud tingimuste täitmist ja kuni 50 ha suurusel alal, kuid metsateatiste järgi planeeritakse raadamist 51,27 ha ulatuses. Korralduses nr 266 toodud tingimused raietöödeks ei ole täidetud. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses peatada vaidlusaluste raielubade täitmine või kehtivus kuni uuringutulemustest lähtuvate meetmete rakendamiseni ja ettenähtud tingimuste täitmiseni. Kui mets raiutakse maha, ei ole endist olukorda enam võimalik taastada. Ka metsaga kaetud maa on kasutatav militaarse harjutusalana. Samuti on piirkonnas olemas tihe teedevõrk. Raadataval alal planeeritavate laskeharjutuste läbiviimiseks ei ole praegu tagatud turvanõuded inimeste elu ja tervise kaitseks. Tegemist on piirkonna elanike poolt kasutatava puhke- ja marjametsaga, kus liigub hulgaliselt inimesi. Ala ei saaks kavandatava laskealana kasutusele võtta enne Vabariigi Valitsuse sellekohast otsust. Seega ei tule raadamisega kiirustada ning ei saa väita, et metsa raadamine parandaks praegusel ajal kaitseväe ja liitlaste harjutusvõimalusi või metsa praegu raiumata jätmine neid halvendaks. Senised kaitseväelised tegevused saavad jätkuda ka ala raadamiseta. Pärast raadamist ei oleks alal enam võimalik tuvastada kaitsealust liiki (palu-karukell), ammugi mitte seda ümber istutada. Nursipalu harjutusväljaga seotud planeeritava taristu rajamise võimalik mõju looduskeskkonnale ei ole veel teada ning uuringute tulemuste põhjal võidakse harjutusvälja piire või taristu asukohta otsustada muuta. Seega ei ole õigustatud ka etteruttavad tegevused, mida ei oleks hiljem võimalik tagasi pöörata.
4.Tallinna Halduskohus kaasas 19.03.2024 määrusega kolmanda isikuna menetlusse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ning peatas HKMS § 252 lg 4 alusel ajutise abinõuna raielubade nr 50000696365, 50000696367, 50000696369, 50000696371, 50000696377, 50000696379, 50000696381, 50000696383, 50000696385 ja 50000696387 kehtivuse 30 päevaks.
3(10)
3-24-820
5.RKIK esitas 27.03.2024 seisukohas esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastuväited ja taotluse esialgse õiguskaitse määruse tühistamiseks. Korralduses nr 266 ettenähtud tegevuste kiire elluviimine on Eesti riigi julgeoleku seisukohalt kriitilise tähtsusega, et tagada võimalus vajalikuks väljaõppeks ja harjutusteks. Vabariigi Valitsus leidis, et riigikaitse huvist lähtuvalt ei saa harjutusvälja laiendamisel aktsepteerida PlanS-i ja KeHJS-i menetlustest tingitud ajakulu. Vaidlusalune raadamine on eelduseks, et jätkata mitmeid Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks vajalikke tegevusi. Raadamise viibimine mõjutab ka teisi harjutusvälja laiendamiseks vajalikke tegevusi, sh pärsib väljaõpet ning Eesti kaitseväe ja liitlaste harjutusi, riivates riigikaitse olulisi avalikke huve. Keskkonnaeksperdid selgitasid enne korralduse nr 266 andmist välja, milliseid tegevusi võib Nursipalu harjutusvälja laienduse alal teha kohe ja milliseid uuringuid tuleb veel teha enne teatud tegevuste lubamist. Samuti tehti Natura eelhindamine, mille käigus fikseeriti tegevused, millel puudub mõju, ning tegevused, mille mõju Natura aladele ei saa välistada ja seega on vajalik täiendav hindamine. Vaidlustatud raieload on kooskõlas korraldusega nr 266 ja keskkonnaülevaatega ning jäävad I etapis lubatud tegevuste raamidesse ja ei riku kaebaja õigusi. Natura asjakohane hindamine ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ei mõjuta I etapi tegevuste elluviimist, mis on lubatud täiendavate hindamisteta (vt korralduse nr 266 p 3.2.4). Metsateatiste nr 50000696365 ja 50000696367 alusel on kavandatud raadamine 17,78 ha suurusel alal väljaspool palu-karukellade leiukohta. Metsateatiste nr 50000696369, 50000696371, 50000696377, 50000696379, 50000696381, 50000696383, 50000696385 ja 50000696387 alusel planeeritakse raadata 35,42 ha ulatuses teekoridore väljaspool kaitsealasid. Raadamiste võimalikku mõju (sh kumulatiivset) analüüsiti Natura eelhindamise käigus ja leiti, et mõju puudub. Praeguses asjas ei saa vaidlustada korraldust nr 266 ja selles tehtud otsustust jätta KeHJS-i kohane keskkonnamõju hindamata. Natura asjakohane hindamine viiakse läbi vastavalt seaduses sätestatule (LKS § 698). Lisaks hinnatakse mõjusid looduskeskkonnale vastavalt korralduse nr 266 p-dele 3.2.2 ja 3.2.3 ning rakendatakse vajaduse korral leevendusja hüvitusmeetmeid. Vaidlusalused raieload ei ole eeltoodud hindamiste ja uuringutega seotud. Harjutusvälja välispiirist sissepoole jäetakse võimalusel 0,5–1 km puhvertsoon militaarmüra vähendamiseks. Raadamisalad nähtuvad keskkonnaülevaate jooniselt 1 (lk 9). Raadamine ei ole ennatlik, vaid samuti osa Nursipalu harjutusvälja laiendamisest, mis on eelduseks järgnevatele planeeritud tegevustele. Mõjude hindamisel on arvestatud 30 m laiuste teekoridoridega ning olemasolevate teede kandevõime ei ole piisav, et seal suurte masinatega pidevalt sõita.
6.Tallinna Halduskohus võttis 09.04.2024 määrusega Meie Nursipalu MTÜ kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 1), tunnistas vastustajaks Keskkonnaameti (resolutsiooni p 2) ning tühistas 19.03.2024 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu (resolutsiooni p 5) ja jättis Meie Nursipalu MTÜ esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 6). Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest pärast raadamist ei oleks raie-eelset olukorda võimalik taastada ja kaebuse eesmärk jääks saavutamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole siiski põhjendatud, sest kaebuse eduväljavaated on vähesed. Kaebaja peamine argument on, et korralduses nr 266 toodud raadamistööde tingimused ei ole täidetud ning raadamist ei tohiks teha enne Natura asjakohase hindamise ja mürauuringu tulemuste selgumist. Asja materjalidest ei nähtu, et harjutusvälja laiendamise I etapis kavandatud raadamistööde teostamine oleks ilmselgelt ennatlik või lubamatu ning vaidlustatud raieload seetõttu õigusvastased. Praeguses asjas on vaidlustatud üksnes raieload ja korraldus nr 266 ei ole vaidluse all. Seega ei saa kaebaja esitada vastuväiteid sellele, millises ulatuses ja mis tingimustel on harjutusvälja laiendamine põhjendatud. Korralduse nr 266 põhjendatust puudutavad väited tuleb seega jätta tähelepanuta. Vaidlust ei saa olla, et RKIK-l oli õigus metsateatised esitada ja KeA-l raieload väljastada mh korralduse nr 266 põhjal (vt MS § 32 lg 2 p 4).
4(10)
3-24-820 Korralduse nr 266 p 3.2 kohaselt tellis RKIK kavandatavast tegevusest potentsiaalselt oluliselt mõjutatud keskkonnast ülevaate saamiseks laiendatava ala keskkonnaülevaate. Korraldusega algatati osaliselt Natura asjakohane hindamine ning otsustati teatavas mahus hinnata mõjusid looduskeskkonnale, lubades samas korralduse p-s 3.2.4 toodud I etapi tegevusi nõuetekohaste lubade olemasolul ellu viia täiendavate uuringute ja mõju hindamiseta. See punkt hõlmas mh Ida laskevälja keskossa kavandatud raadamisala idaosa raadamist kuni 50 ha suurusel alal, kui istutatakse ümber alal kasvavad II kaitsekategooria taimeliigi palu-karukella isendid. RKIK on selgitanud, et vaidlustatud raielubade nr 50000696365 ja 50000696367 on kavas raadamine 17,78 ha ulatuses väljaspool palu-karukellade leiukohta. Kuna raadamine ei puudutaks palukarukella kasvukohta, ei ole põhjendatud kaebaja väited ümberistutamist puudutava tingimuse mittejärgmise kohta. Samuti on korralduse nr 266 p-ga 3.2.4 lubatud teekoridoride raadamine ja teede ehitamine väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. RKIK-i selgituse järgi on raielubade nr 50000696369, 50000696371, 50000696377, 50000696379, 50000696381, 50000696383, 50000696385 ja 50000696387 alusel kavas raadata 35,42 ha ulatuses teekoridore väljaspool kaitsealasid. Kuna Natura eelhindamise käigus (vt Skepast&Puhkim OÜ, 25.08.2023 projekt nr 22007503, p 3.4.1.1) tuvastati, et kõnealuste raielubade alusel kavandatud raadamistöödel puudub kahjulik mõju Natura alale, ei olnud täiendav mõjude hindamine nõutav. Eeltoodut ei väära kaebaja väide, et arvestada tuleb kuhjuvaid mõjusid, sest ka võimalikke koosmõjusid on Natura eelhindamise käigus käsitletud (vt p 3.5). Korralduse nr 266 p-st 3.2.3 nähtuvalt tuleb mh teha militaarmüra ja vibratsiooni uuring, kuid seegi uuring ei ole I etapis teostatavate raadamistööde vältimatuks eelduseks. RKIK-i selgituse kohaselt on kaebaja kartus müratunnelite tekkimisest alusetu ning 30 m laiuste teekoridoride vajadus ei ole praeguses vaidluses asjassepuutuv. Kuni 30 m laiuste teekoridoride raadamise vajadusest on lähtutud nii keskkonnaülevaates (lk 16–17) kui ka Natura eelhinnangus (lk 17). Kuna vaidlustatud raielubade alusel planeeritud raadamistööde osas ei ole peetud täiendavat mõjude hindamist vajalikuks ja korraldus nr 266 anti avatud menetluses, siis ei ole asjakohane väide, et avalikkus pole saanud kaasa rääkida. Asjakohatu on ka seisukoht, et raadamisega ei ole vaja kiirustada. Harjutusvälja kiiremas korras laiendamise vajalikkust on korralduses nr 266 piisavalt selgitatud. Seejuures on raadamine eelduseks järgnevate harjutusvälja laiendamiseks vajalike tegevuste elluviimiseks. Sõltumata sellest, kui kiireloomuliseks raadamise vajadust hinnata, ei oleks põhjendatud lükata raielubade realiseerimist teadmata ajaks edasi, sest nende alusel võimaldatud raadamine on kooskõlas korraldusega nr 266. Lubatud ulatuse raadamisega alustamiseks ei pea ootama ära Natura asjakohase hindamise ega korralduse nr 266 p-s 3.2.2 käsitletud mõjuhinnangute tulemusi. Kuna kavandatud raadamiste puhul ei tuvastatud olulise keskkonnamõju kaasnemist, tuleb avalikku huvi tagada Eesti riigi julgeolek pidada ilmselgelt kaalukamaks kaebaja huvist lükata raadamist edasi, kuni kõikide harjutusvälja laiendamiseks nõutavate mõjuhinnangute ja uuringute järelduste selgumiseni.
7.Meie Nursipalu MTÜ palub 11.04.2024 määruskaebuses (täiendatud 15.04.2024) tühistada halduskohtu 09.04.2024 määrus ja uue määrusega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Pärast esialgse õiguskaitse abinõu tühistamist jätkati 10.04.2024 hommikul raietega. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) töötaja sõnul anti korraldus saata metsa raiuma viis metsalangetusmasinat. Halduskohus lähtus vaid RKIK-i seisukohas sisalduvast väärinfost. Tegelikult esineb vältimatu ja viivitamatu esialgse õiguskaitse vajadus. Üldise kaitsevalmiduse ajal (vt riigikaitseseaduse (RiKS) § 8 lg 1) tuleb mis tahes arendustööde tegemisel lähtuda kehtivatest seadustest. Sel ajal ei ole riigikaitsehuvi ülim, vaid avalikuks huviks on ka looduskaitse ja rahvatervis. Seadus ei sätesta, et riigikaitseline erand laieneks kõigile korralduses nr 266 planeeritud tegevustele (sh metsateatiste menetlemisele).
5(10)
3-24-820 RKIK-i poolt 22.12.2022 tellitud keskkonnaülevaate aluseks oli varasem arendusprogramm, mitte kehtiv kaitseministri 28.08.2023 käskkirjaga nr 124 kinnitatud „Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm“. Planeeritavate arendustegevuste võimalikku mõju (sh Natura võrgustiku aladele) ei saa hinnata eelmiste arendustegevuste dokumentide põhjal. Samuti ei saa esialgselt muul eesmärgil tellitud töö (keskkonnaülevaade) olla aluseks Natura eelhinnangule. Eeltoodut arvestades on vältimatult vajalik, et korralduses nr 266 ettenähtud arendustegevusi ei viidaks ellu enne, kui võimalikud mõjud on kehtivate seaduste ja korralduse nr 266 kohaselt hinnatud. Oluline on seegi, et Nursipalu harjutusvälja laienduse alal on metsa juba ulatuslikult raiutud (alates 2022. a novembrist kuni 2024. a märtsini enam kui 1100 ha-l kokku üle 100 000 tm) ning elukeskkonna terviklikkuse seisukohalt ei saa arendusprojekti eri osasid käsitleda eraldi. RKIK on kohalikele elanikele lubanud jätta võimaluse korral maksimaalselt metsa alles, kuid ei ole põhjendanud, miks peaks raadatavad teekoridorid olema maksimaalse 30 m laiusega, kui arendusprogrammi järgi piisaks 13–15 m laiustest teekoridoridest. Looduse ja inimeste kaitseks on oluline jätta kasvama võimalikult palju metsa, mitte tekitada koridore, kus müra ja lööklaine vabalt liigub. Keskkonnaülevaates on 30 m teekoridoride puhul juhitud tähelepanu vajadusele hinnata võimalikke mõjusid kaitstavatele liikidele. Sh on selgelt märgitud, et mõjude hindamise eelduseks on kalakotka, metsise ja must-toonekure inventuuride teostamine ning olulist mõju raadamisala idaosas ei eeldata vaid juhul, kui raadatakse perioodil septembrist jaanuari lõpuni. Teatavasti algab 15. aprillil pesitsusrahu. LKS-i kohaselt on keelatud lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Alal asuvad teed on praegugi kasutatavad ja need on RMK poolt ehitatud nii, et kannaksid ka raskeid metsaveomasinaid. Korralduse nr 266 järgi laiendatud harjutusvälja ala kohta puudub kasutuseeskiri. Eeldatavalt koostatakse see pärast looduskaitseliste uuringute lõpetamist, kui on selgunud rakendatavad leevendavad meetmed (keskkonnakorralduskava). Seega ei ole praegu kuidagi reguleeritud ala kasutamine laskeharjutusteks (sh ohutusnõuded) ning ei vasta tõele, et raadataval Ida laskevälja alal saaks väikesekaliibrilisi relvi juba kasutada. Korralduses nr 266 on eeltingimusena nähtud ette palu-karukella ümberistutamine, kuid seda ei ole toimunud. RKIK algatas 27.02.2024 riigihanke „Nursipalu harjutusvälja palu-karukellade ekspertarvamus“ (viitenumber 276433) ja hankeleping sõlmiti 21.03.2024, mille kohaselt on täitmise tähtaeg 13.06.2024. Seega on RKIK ise algatanud palu-karukella ümberistutamise protsessi, kuigi Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määruse nr 248 kohaselt peab seda protsessi juhtima KeA, keda ei ole kaasatud. RKIK eirab ka keskkonnaülevaates (p 4.2.2, lk 24) ettenähtud tingimusi, sest kuna tõenäoliselt on suurem osa kaitstavate taimeliikide elupaikadest teadmata, siis võivad mh raadamise tegelikud mõjud olla kirjeldatust suuremad. Mõjude leevendamiseks tuleb kaitstavad taimeliigid enne raadamise ja ehitustööde alustamist ümber istutada. Korraldusest nr 266 ei nähtu samuti, et palu-karukella ümberistutamise eeldus ei kehti, kui raadamine jagada omakorda veel väiksemateks etappideks kui 50 ha. Teistsugune lähenemine võimaldaks keskkonnainfoga manipuleerida. Palu-karukella kasvukohad Ida laskevälja alal ei ole täpselt teada, mistõttu on keskkonnaülevaate juhtekspert AK esitanud kohtule vastuolulise kinnituse, et vaidlustatud metsateatiste alal kaitstavat taimeliiki ei ole ning järelikult puudub vajadus ka selle ümberistutamiseks. Kaebajal on kahtlus, et AK on rikkunud keskkonnamõju hindaja litsentsi nõudeid. RKIK on täiendavalt sõlminud lepingu, mille eesmärgiks on inventeerida potentsiaalsed metsa vääriselupaigad, mis asuvad Nursipalu harjutusväljal (73 eraldist pindalaga ca 127 ha) ja selle ümbruses 10 km ulatuses (58 eraldist pindalaga ca 83 ha). Töö peaks olema valmis 13.11.2024. Sellist hinnangut ei ole võimalik anda, kui mets on raadatud. Osad vääriselupaigad piirnevad raadatavate teekoridoridega (metsateatise nr 50000696383 ala kõrval paikneb vääriselupaik nr 207786; metsateatise nr 50000696371 juures asub vääriselupaik nr 206496) ja kuna uuring on pooleli, ei ole inventeerimata vääriselupaikade asukohad veel teada. Raadamine põhjustab alale jäävate vääriselupaikade hävimise. Samuti võib seda põhjustada veerežiimi muutus tulenevalt 6(10)
3-24-820 raadamisest ja teede ehitamisest. Kuna tõenäoliselt on suurem osa elupaiku teadmata, siis tuleb mõjude leevendamiseks kaitstavad seene- ja samblikuliigid harjutusvälja laienduse alal enne raadamise ja ehitustööde alustamist inventeerida (vt keskkonnaülevaate lk 29). Ilma asjakohase inventuuri tulemusteta võidakse raadamise lubamisega tekitada loodusele pöördumatut kahju. Kuna harjutusvälja laiendamise vajadus oli RKIK-le teada juba 2022. a-l, oleks võinud liikide inventuuri tellida juba varem. Asjaolu, et seda ei tehtud, ei saa olla põhjenduseks, miks ei peaks inventuuri nõuetekohaselt läbi viima. Raadatava ala vahetus läheduses paiknevad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Timmase looduskaitseala ja Rõuge jõe hoiuala ning ebasoodne mõju neile ei ole välistatud. Võimalikud mõjud on alles väljaselgitamisel ja seega tuleb lähtuda ettevaatuspõhimõttest. Korralduse nr 266 järgi on lubatud I etapi tegevustena raadamistööd Ida laskevälja idaosa keskosas, kuid raadamisele on planeeritud ka teekoridorid, mida korraldus ei võimalda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida teiste menetlusosaliste seisukohti, vaid arvestab nende poolt seni esitatuga. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
9.Praeguses asjas on vaidlustatud 14.03.2024 ja 15.03.2024 registreeritud lubava märkega metsateatised (raieload), millega Keskkonnaamet andis RKIK-le loa Nursipalu harjutusvälja laienduse alal kasvava metsa raadamiseks kokku 53,2 ha suurusel alal. Vaidlusalused raieload puudutavad 17,78 ha ulatuses Ida laskevälja raadamisala idaosa ja 35,42 ha ulatuses väljaspool kaitsealasid asuvaid teekoridore (vt RKIK 27.03.2024 vastuse lisad 1 ja 2). Kaebaja hinnangul ei ole täidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korralduses nr 266 seatud tingimused Nursipalu harjutusvälja laienduse I etapi raadamistööde tegemiseks. Samas on kaebaja paljuski esitanud vastuväited korraldusele nr 266, mis ei ole praeguse vaidluse esemeks. Meie Nursipalu MTÜ ja hulk teisi isikuid on korralduse nr 266 tühistamist taotlenud haldusasjas nr 3-23-1121 esitatud 20.11.2023 kaebuse muutmise taotluses, mis on seni lahendamata. Sarnaselt halduskohtule jätab ka ringkonnakohus seetõttu tähelepanuta kaebaja väited, mis puudutavad harjutusvälja laiendamise ja selle ulatuse ning valitud menetluskorra (st riigikaitselise erandi) põhjendatust, samuti täiendavate keskkonnamõjude hindamise ja uuringute vajalikkust ning harjutusvälja laienduse kasutamise võimalikkust. Vaidlustatud raielubade õigusaktide nõuetele vastavuse kontrollimise raames ei saa kohus asuda kontrollima raadamise alusdokumentide õiguspärasust ning ka KeA-le ei ole alust heita ette keskkonnaohu vältimata jätmist olukorras, kus raadamise alusdokumendid on piisavalt põhjalikud (vrd Riigikohtu 28.09.2023 otsus nr 3-21-979, p 25). Seejuures tuli KeA-l ühtlasi arvestada, et Vabariigi Valitsus oli korraldusega nr 266 otsustanud rakendada RelvS § 85 lg-s 31, KeHJS § 3 lg-s 2 ja LKS § 91 lg-s 24 sätestatud erandeid.
10.Ringkonnakohus nõustub, et kaebajal on kaebeõigus (KeÜS § 30 lg 2, § 31 lg 1 p 1) ning esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 249 lg 1). Usutavaks võib pidada, et RKIK on Tallinna Halduskohtu 19.03.2024 määrusega peatatud raadamistöid pärast esialgse õiguskaitse abinõu 09.04.2024 määrusega tühistamist viivitamata jätkanud ning raielubadega hõlmatud metsaala raadamine võidakse viia lähiajal lõpule. Metsa raadamise tagajärjed oleksid tõenäoliselt osalt pöördumatud ja igal juhul võtaks metsa taastumine aega aastakümneid.
11.Raieload nr 50000696365 ja 50000696367 võimaldavad metsa raadamist kokku 17,78 ha (13,02 ha + 4,76 ha) ulatuses riigimaa katastriüksustel 91804:001:0171 (Võru metskond 126) 7(10)
3-24-820 ja 91804:001:0167 (Võru metskond 123). Kõnealune ala jääb Ida laskevälja keskosasse ning korralduse nr 266 resolutsiooni p 4 ja põhjenduste p 3.2.4 kohaselt on seal nõuetekohaste lubade olemasolul lubatud täiendavate uuringute ja mõju hindamiseta ellu viia mh järgmisi tegevusi: „Ida laskevälja keskossa kavandatud raadamisala idaosa raadamine kuni 50 ha suurusel alal ning kasutamine väikesekaliibrilistest relvadest laskmiseks perioodil septembrist jaanuari lõpuni. Tegevuse lubamise eelduseks on alal kasvavate II kaitsekategooria taimeliigi palukarukella isendite ümberistutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2004. a määruses nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“ toodud tingimustele.“
12.Vaidlust ei ole selles, et raielubadega kavandatud raadamisala paikneb väljaspool seni teadaolevaid palu-karukella elupaiku. Kaebaja on iseenesest õigesti viidanud, et „Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaate“ (Skepast&Puhkim OÜ 28.08.2023 töö nr 22007503) p-s 4.2.2.2 (lk 28) on märgitud, et kuna tõenäoliselt on osa kaitstavate taimeliikide elupaikadest teadmata, siis võivad mõjud liikidele mh raadamise tagajärjel olla suuremad kui ülevaates kirjeldatud. Eeltoodule vaatamata on keskkonnaülevaate kokkuvõttes (p 6, lk-d 65 ja 67) leitud, et Ida laskevälja keskossa kavandatud raadamisala idaosa raadamisega on kuni 50 ha suurusel alal võimalik alustada ilma täiendava mõju hindamiseta, kuid selle eelduseks on alal kasvavate II kaitsekategooria taimeliigi palu-karukella isendite ümberistutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määruses nr 248 toodud tingimustele. Korralduse nr 266 p-s 3.2.4 ongi eeltoodust lähtutud. Korraldusest nr 266 ega keskkonnaülevaatest ei tulene nõuet, et raadamist ei tohi teostada väiksemates osades, vaid üksnes kõik ca 50 ha korraga. Väide keskkonnainfoga manipuleerimise võimalusest jääb arusaamatuks, sest asjaolu, kas kavandatav raadamine kattub kaitsealuse taimeliigi elupaigaga, on üheselt tuvastatav, sõltumata raadatava ala suurusest. Palukarukella isendite ümberistutamise tingimus saab puudutada ainult seda ala, kus on teadaolevad palu-karukella elupaigad. Olenemata sellest, et osa palu-karukella kasvukohti võivad olla seni teadmata, ei ole raadamise alusdokumentides nähtud siiski vajadust täiendavate uuringute või inventuuri tegemiseks (vt ka keskkonnaülevaate p 7), vaid peetud piisavaks leevendus- või kompensatsioonimeetmeks, et alal kasvavad palu-karukella isendid istutatakse enne raadamise ja ehitustööde alustamist ümber.
13.AK on oma 27.03.2024 seisukohas (vt RKIK 27.03.2024 vastuse lisa 3) selgitanud, et metsateatised ei näe ette raadamist üheski teadaolevas palu-karukella kasvukohas ning kuna kaitstava liigi kasvukohas raadamist ei toimu, puudub ka vajadus taimede ümberistutamiseks. See seisukoht ei kuidagi vastuoluline, kui arvestada, et keskkonnaülevaates on küll mööndud, et kasvukohti võib olla veel, kuid ei peetud sellele vaatamata vajalikuks täiendavaid uuringuid. See tähendab, et isegi kui palu-karukella isendite ümberistutamine oleks toimunud enne siinses asjas vaidlustatud raielubadega kavandatud raadamist, ei oleks ümberistutamine eeldanud ega tinginud palu-karukella uute elupaikade otsimist alalt, kus selle kaitsealuse taimeliigi isendeid ei ole seni tuvastatud. Kui raadamistööde käigus leitakse mõni seni teadmata palu-karukella elupaik, rakendub selles osas isendi kaitse vastavalt LKS § 48 lg-le 4. Kuivõrd vaidlusalused raieload ei seondu palu-karukellade ümberistutamisega, siis ei oma asja lahendamisel tähtsust ja jäävad tähelepanuta kaebaja väited, et nimetatud protsessi ei tohiks juhtida RKIK, vaid seda peaks tegema KeA.
14.Raieload nr 50000696369, 50000696371, 50000696377, 50000696379, 50000696381, 50000696383, 50000696385 ja 50000696387 seonduvad kokku 35,42 ha ulatuses teekoridoride raadamisega väljaspool kaitsealasid. Korralduse nr 266 resolutsiooni p 4 ja põhjenduste p 3.2.4 kohaselt on nõuetekohaste lubade olemasolul täiendavate uuringute ja mõju hindamiseta lubatud ellu viia muu hulgas järgmisi tegevusi: „teekoridoride raadamine, olemasolevate teede rekonstrueerimine ja uute teede ehitamine ning teede kasutamine. Teekoridoride raadamine ja teede ehitamine on võimalik väljaspool kaitstavaid loodusobjekte (Keretü looduskaitseala).“ 8(10)
3-24-820 Sama tuleneb keskkonnaülevaatest (p 6, lk 67). Kaebaja on leidnud, et korraldus nr 266 ei anna võimalust teha I etapis teekoridoride raadamistöid väljaspool Ida laskevälja keskosa. Sellega ei saa kuidagi nõustuda. Korralduses nr 266 ja keskkonnaülevaates ei ole teekoridoride raadamise lubatavust piiratud Ida laskevälja keskosaga, vaid täiendavate uuringute ja mõju hindamiseta välistatud teekoridoride raadamine üksnes kaitsealadel. Kaebaja hinnangul ei saa põhjendatuks pidada ka harjutusvälja laienduse alal teekoridoride raadamist 30 m laiuselt, kuivõrd Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi kohaselt piisaks 13–15 m laiustest teekoridoridest.
15.Kaebaja viitab õigesti, et korralduses nr 266, arendusprogrammis ega keskkonnaülevaates ei ole täpsemalt selgitatud, millise laiusega peaks tee-ehituse tarbeks raadatav koridor olema ja miks on vajalik just sellise laiusega teekoridor. RKIK selgitas 27.03.2024 seisukohas (lk 6), et 30 m laiusega koridorid on vajalikud sõjaväelise väljaõppe läbiviimiseks. Täpsemalt selleks, et oleks võimalik tee ääres peatuda, jalastuda, liikuda taktikaliste masinatega ja harjutada teedelt mahaliikumist. See selgitus ei tugine samas raadamise alusdokumentidele. Iseenesest vastab tõele, et nii Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaate aruandes (p 4.2.1.2, lk 16–17) kui ka Natura eelhinnangus (p 3.4.1.1, lk 17) on arvestatud kuni 30 m laiuste teekoridoride raadamise vajadusega. Seda, et arendajalt saadud sisendi alusel on mõjude hindamisel lähtutud 30 m laiustest teekoridoridest, on kohtumenetluses esitatud 27.03.2024 seisukohas täiendavalt kinnitanud projekti juhtekspert AK.
16.Kaitseministri 28.08.2023 käskkirjaga nr 124 kinnitatud Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi p-st 2.b.5 (lk 14) tulenevalt koosneks teedevõrk kahest teede kategooriast: I kategooria tee on 7 m lai ja II kategooria tee on 5 m lai ning mõlema kategooria puhul ei tohi kummalgi pool teed olla puid ega põõsaid vähemalt 4 m ulatuses sõidutee servast. Programmist ei nähtu, et harjutusvälja eesmärgipäraseks kasutamiseks või harjutusvälja alale kavandatud teedevõrgu ehitamiseks on vajalik teekoridoride raadamine 30 m laiuselt. Vajadust 30 m laiuste teekoridoride järele ei saa järeldada asjaolust, et sellise maksimaalse laiusega teekoridoridest on arendaja soovil lähtutud keskkonnaülevaate koostamisel. Kohtul puudub teave selle kohta, millise laiusega teekoridorid nägi ette arendusprogrammi varasem versioon või muu sisendiks olnud dokument, mis võeti aluseks keskkonnaülevaate koostamisel. See ei ole ka määrav, sest raadamise ühe alusdokumendina on märgitud üksnes 28.08.2023 kinnitatud arendusprogramm. Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et küsimus 30 m laiuste teekoridoride vajalikkusest ei ole raielubade õiguspärasuse hindamisel asjassepuutuv. MS § 41 lg-test 8 ja 81 tulenevalt peab metsateatistega kavandatavad raadamistööd olema raielubade andmiseks kooskõlas MS § 32 lg 2 p-s 4 märgitud raadamise alusdokumentidega, milleks on praegusel juhul teedevõrgu rajamist puudutavas osas esmajoones harjutusvälja arendusprogramm. Asjaolu, et keskkonnaülevaade võimaldaks ilma täiendavate uuringute ja mõju hindamiseta põhimõtteliselt ka 30 m laiuste teekoridoride raadamist, ei tähenda, et keskkonnaülevaade annakski aluse metsa raadamiseks sellises ulatuses. Kuivõrd raadamise alusdokumentidest ei tulene vajadust enam kui 15 meetri laiuste teekoridoride järele, siis ei olnud KeA-l alust suuremas mahus raadamist lubada.
17.Kaebaja väited, mis käsitlevad alal praegu asuvate teede kasutatavust (st uue teedevõrgu rajamise vajalikkust) ning teekoridoride raadamise võimalikke mõjusid kaitstavatele liikidele, ei ole asjassepuutuvad, sest teekoridoride raadamine on alusdokumentides selgelt ette nähtud ja see tegevus on lubatud ilma täiendavate uuringuteta. Kaebaja viidatud kaitstavate linnuliikide inventuuri vajadusele on juhitud tähelepanu seonduvalt kavandatud teekoridoride raadamisega Keretü looduskaitsealale (vt keskkonnaülevaate p 4.2.1.2). Siinses asjas vaidlustatud raieload ei võimalda teekoridoride raadamist kaitsealadel. Samuti ei tulene keskkonnaülevaatest nõuet, et raadamistööd peaksid toimuma perioodil septembrist jaanuari lõpuni, vaid kõnealune ajaline piirang on keskkonnaülevaates läbivalt seostatud üksnes samuti täiendavate uuringuteta lubatud väikesekaliibrilistest relvadest laskmise ja taktikalise tegevusega (lk-d 16, 19, 63, 67). 9(10)
3-24-820
18.Potentsiaalsete metsa vääriselupaikade inventeerimisega seonduv ei puuduta vaidlustatud raielubasid, kuna nendega ei ole kavandatud raadamist olemasolevates vääriselupaikades (vt keskkonnaülevaate joonis 8, lk 35), mistõttu ei saa esineda ka vajadust raadamise tõttu hävivaid vääriselupaiku lähipiirkonnas kompenseerida. Kuigi keskkonnaülevaate p-s 4.2.2.3 (lk 28–29) on III kaitsekategooria liikide osas viidatud vajadusele teha enne metsade raadamist kaitsealuste liikide inventuurid, et mõjusid liikidele oleks võimalik objektiivselt hinnata ja leevendada ning vajaduse korral elupaikade kadumist veenvalt kompenseerida, ei ole korralduses nr 266 ega keskkonnaülevaate kokkuvõtvas osas sellele vaatamata nähtud ette, et teekoridoride raadamine eeldaks mingeid täiendavaid uuringuid ja mõju hindamist. Sama puudutab kaebaja väiteid, mis käsitlevad võimalikke mõjusid Natura 2000 võrgustiku aladele.
19.Kokkuvõttes on raielubade tühistamiseks esitatud kaebusel kavandatavate teekoridoride raadamise ulatust puudutavas osas ringkonnakohtu hinnangul arvestatavad eduväljavaated ning olukorras, kus raadamise alusdokumentidest ei nähtu, et harjutusvälja teedevõrgu rajamiseks oleks hädavajalik metsa raadamine enam kui 15 meetri laiuste teekoridoride ulatuses, ei saa riigikaitsehuvi pidada looduskaitselisest huvist selgelt kaalukamaks. Seetõttu on põhjendatud HKMS § 251 lg 1 p 5 alusel keelata kavandatavate teekoridoride tarbeks metsa raadamine laiemalt kui 15 meetrit. Kohaldatav esialgse õiguskaitse abinõu vastab sisuliselt vaidlustatud raielubade täitmine osalisele peatamisele (HKMS § 251 lg 1 p 1).
20.Eelneva põhjal tuleb Meie Nursipalu MTÜ määruskaebus rahuldada osaliselt. Tallinna Halduskohtu 09.04.2024 määruse resolutsiooni p 5 jääb muutmata, kuid ringkonnakohus tühistab halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 6 ning teeb uue määruse, millega rahuldab Meie Nursipalu MTÜ esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt, keelates raielubade nr 50000696369, 50000696371, 50000696377, 50000696379, 50000696381, 50000696383, 50000696385 ja 50000696387 alusel teekoridoride raadamise laiemas ulatuses kui 15 meetrit. Ringkonnakohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kehtib HKMS § 249 lg-st 4 tulenevalt kuni praeguse haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Ülejäänud osas jääb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
21.Ringkonnakohus juhib täiendavalt tähelepanu, et RKIK kui valitsusasutus (vt Vabariigi Valitsuse seaduse § 60 lg 2) ei saa olla praeguses asjas kolmandaks isikuks, vaid peaks osalema menetluses kaasatud haldusorganina (vrd Riigikohtu 21.11.2023 määrus nr 3-21-1203, p 4.1; 31.05.2023 määrus nr 3-20-2402, p 14; nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2023 otsus nr 3-22358, p-d 8–10). (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.