X.X kaebus Tallinna Vanglalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitise 1280 eurot väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X.X Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Andella Tsilk
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X.X tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.
2.Jätta X.X korduvad kohtuniku taandamise ja riigi õigusabi taotlused läbi vaatamata.
3.Jätta X.X kahju hüvitise suurendamise nõue summas 1640 eurot koos menetlusabi taotlusega läbi vaatamata.
Jätta X.X kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
6.Tagastada X.Xle enam tasutud riigilõiv summas 1,1 eurot. tagasisaamiseks tuleb X.Xl esitada kohtule oma pangakonto andmed.
Riigilõivu
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsus avaldatakse jõustumisel tervikuna. Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse füüsiliste isikute, v.a esindajate, nimed tähemärkidega. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.01.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult (HKMS § 52 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest
arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X (kaebaja) esitas 10.09.2024 Tallinna Vanglale avalduse (dtl 29) mittevaralise kahju hüvitamiseks 300 eurot ja varalise kahju hüvitamiseks 230 eurot. Avalduse kohaselt ei võtnud vangla ladu vastu kaebajale Saksamaalt saadetud raamatuid ja brošüüre, mis saadeti seejärel kaebaja emale. Samuti palus kaebaja laol ära tuua tema raamatud, brošüürid, pühakirjad, ikoonid, ristid, palvehelmed ning vangla poolt vastu võetud 23 raamatut.
2.Viru Vangla (kes esindas haldusmenetluses Tallinna Vanglat – vt Viru Vangla 03.12.2024 vastus, dtl 27–28) jättis 06.11.2024 vastusega nr 5-37/24/1117-2 (dtl 3–4) kaebaja avalduse rahuldamata. Paki vastuvõtmisest keelduti, sest selle saatmisest ei olnud vanglat eelnevalt teavitatud. Teavitamise kohustus tuli justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (sisekorraeeskiri) § 743 lg-st 1 ja Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirja nr 1-1/18/88 „Tallinna Vangla kodukord“ (kodukord) p-st 14.2.3. Kuna paki vastuvõtmisest keelduti õiguspäraselt, siis ei ole kaebajale hüvitamisele kuuluvat kahju tekitatud.
3.Kaebaja esitas 15.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (dtl 8–10) Tallinna Vanglalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks kokku 530 eurot.
4.Kaebaja esitas 23.10.2024 Tallinna Vanglale 750 euro suuruse kahju hüvitamise avalduse (dtl 64) põhjusel, et kaebajale ei väljastata laost korraga rohkem kui 5 raamatut, ladu ei tee tema asjade inventuuri, ei vaheta kambris raamatuid, ei too ära 23 raamatut, ei väljasta visiitkaarte, ikoone, riste ja pühakirju ning ladu ei võta vastu kaebaja ema saadetud pakki.
5.Viru Vangla jättis 23.12.2024 otsusega nr 5-37/24/131-2 (dtl 65–66) kahju hüvitamise avalduse rahuldamata põhjusel, et kaebaja ei ole kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid ja kahju ei ole äratuntav. Kaebaja ei ole esitanud taotlust asjade laost väljastamiseks või vahetamiseks, ei ole esitanud taotlust paki saatmiseks vanglasse ega esitanud taotlust, et kaebaja raamatud kajastuksid isiklike asjade nimekirjas detailselt.
6.Kaebaja palus 03.01.2025 ja 05.01.2025 avaldustes (dtl 50–52) liita 750 euro suuruse kahju hüvitamise nõue asjaga nr 3-24-3130.
8.1.Kaebajale saadeti Saksamaalt 23 raamatut ja brošüüre, mida vastustaja kaebajale kätte ei andnud, vaid saatis tagasi. Vastustajat oli kirja teel teavitatud ja kaebajal oli kolmanda üksuse 2(8)
3-24-3130
juhataja K. Koormi suuline kokkulepe 9 kg paki saabumise kohta, millest 5 kg pabertrükiseid saadeti tagasi. Vastu võeti 27 piiblit, mis olid ostetud võõrkeelt kõnelevate kinnipeetavatele annetamiseks. Samuti oli K. Koormi suuline luba saada kambrisse uued testamendid, mida tasuta jagada.
8.2.Kaebaja on viibinud kinnises eraldatud ruumis. Trükised aitaksid tal suhelda kaaskinnipeetavate ja vangla ametnikega kirja teel. See loob kaebajale heaolutunde, kuna saab olla vanglale kasulik läbi kinnipeetavate usule toomise ja nende elu parandamise. Iga kord, kui kaebaja pakk tagasi saadetakse, on kaebajal hingelised kannatused. Kaebajal on peavalud, teda valdab viha, paanika ja depressioon. Mõned saadetud trükised on teoloogilise sisuga. Kaebajale pakke toov vangla ametnik käitub ebaviisakalt.
8.3.Vastustaja peab kõik kaebaja lao asjad kohale tooma, et kaebaja saaks valida ja vahetada 5 raamatut, kaelaristi ja 20 cm puitristi. Kambris on lubatud raamatuid ja teavikuid mõistlikus koguses ning õppekirjandust 5 raamatut. Raamatud soovis kaebaja jätta raamatukogusse või annetada vanglale. Vastustaja ei väljasta kaebajale lubatud esemeid: 20 cm ja 11 cm pikkune puitkrutsifiks ning 11 cm pikkune krutsifiks ilma metallist osaga.
8.4.Vastustaja on ära kaotanud ühe õigeusu palveraamatu (7 eurot), 12 cm pikkuse jumalaema ikooni (15 eurot), 12 cm pikkuse Kristuse ikooni (15 eurot) ja 12 cm pikkuse ingli ikooni (15 eurot). Tatjana S. konfiskeeris kaks postkaarti, kaks ümbrikut, 12 trükist ja 32 lendlehte (brošüüride ja postkaartide kategoorias). Postkaarte ja ümbrikke ei olnud tal õigus konfiskeerida. Tatjana S. ebaviisakas käitumine tekitas kaebajale moraalse kahju. Vastustaja ladu ei ole kaebajale asju ära toonud, mis põhjustab kaebajale moraalset ja hingelist kahju, mis väljendus depressioonis.
Vastustaja seisukohad:
9.1.Kaebaja 10.09.2024 esitatud kahjunõue põhineb eeldusel, et vangla oleks pidanud vastu võtma või väljastama pakke ja esemeid, mille osas ei olnud täidetud kehtestatud nõuded. Vastavalt sisekorraeeskirja § 743 lg-le 1 ja kodukorra p-le 14.2.3 võtab vangla pakke vastu ainult juhul, kui paki saatmisest on eelnevalt teavitatud digitaalselt allkirjastatud teavituse kaudu, mis sisaldab loetelu esemetest ja nende kogustest. Antud juhul ei esitanud kaebaja postipaki saatja nõuetekohast taotlust, mistõttu keeldus vangla paki vastuvõtmisest. Ilma asjakohaste taotlusteta ei ole vanglal lubatud selliseid toiminguid teostada.
9.2.Kaebaja 23.10.2024 esitatud kahjunõude põhisisu oli, et laost ei väljastata talle tema soovitud koguses raamatuid jm asju, lao poolt ei võeta pakki vastu ning et ladu ei tee tema asjade detailset inventuuri. Nõue jäi rahuldamata, sest kaebaja ei esitanud taotlust asjade laost väljastamiseks või vahetamiseks ning postipaki saamiseks ei olnud jätkuvalt saatja poolt taotlust esitatud. Mis puudutab isiklike asjade detailset inventuuri, siis ei ole äratuntav, kuidas selline küsimus saaks kaebajale kahju tekitada, sest talle endale on talle kuuluvad asjad teada. Üldine ebamugavus või rahulolematus ei ole hüvitatav mittevaraline kahju, samuti ei saa mittevaralise kahjuna käsitleda tagajärgi, mille vältimine eeldanuks isiku enda tegutsemist (st vajalike taotluste esitamist).
9.3.Kaebajale ei ole põhjustatud varalist kahju ega sellist hingelist valu või kannatusi, mis ületaksid lävendit, mida saab lugeda mittevaraliseks kahjuks võlaõigusseaduse § 128 lg 5 mõttes.
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetluslikud taotlused 3(8)
3-24-3130
10.Kaebaja esitas 28.11.2025 tähtaja ennistamise taotluse (dtl 406–408), milles palus ennistada mööda lastud menetlustähtaja 02.2025–11.2025. Kaebaja märkis, et möödunud tähtaeg puudutab vastamata jäänud ja edasikaebamata määrusi.
11.Käesoleval juhul ei ole selge, millise konkreetse tähtaja ennistamist kaebaja soovib. Kaebaja on vanglas viibimise ajal olnud aktiivne ja esitanud kohtule mitmeid avaldusi. Vangla on taganud kaebajale võimaluse esitada kohtule seisukohti ja määruskaebusi. Seega ei ole vanglas viibimine takistanud kaebajal tähtaegu järgida. Kaebaja seisukoht seoses mitmete kohtuasjade ja erinevate tähtaegadega ei ole tähtaja ennistamiseks piisav põhjendus. Kaebaja on mitmete kaebuste ja avaldustega ise põhjustanud olukorra, kus tal on käimas mitu menetlust erinevate tähtaegadega. Seoses tervisliku seisundiga ei ole kaebaja esitanud kohtule tõendeid, mis tõendaksid, et kaebajal ei olnud võimalik tervislikel põhjustel kohtumenetluses osaleda.
12.Kohus otsustas 16.07.2025 määruses (dtl 274–277) vaadata asja läbi kirjalikus menetluses, määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning menetlusosalistele tähtajad täiendavate taotluste, seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Täiendavaid taotlusi, tõendeid ja seisukohti oli kaebajal võimalik esitada kuni 14.11.2025 ning teise poole esitatule vastamiseks oli aega kuni 28.11.2025. Kohus leiab, et kaebajal oli piisavalt aega täiendavate taotluste, seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Samuti on kaebaja selle aja jooksul esitanud kohtule mitmeid avaldusi, seega ei olnud kaebajal takistusi määratud tähtaegu järgida. Kaebaja on esitanud tähtaega järgides taotlusi ja seisukohti. Kohus leiab, et käesoleval juhul puudub alus menetlustähtaja ennistamiseks ja kohus jätab kaebaja avalduse rahuldamata.
13.Kaebaja esitas 28.11.2025 taotluse kohtuniku taandamiseks (dtl 398–399). Kaebaja on ka varem käeolevas menetluses taotlenud kohtuniku taandamist, mis jäeti 07.05.2025 määrusega rahuldamata (dtl 223–224). Tegemist on korduva taotlusega, mille kohus jätab läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 3).
14.Kaebaja esitas 28.11.2025 avalduse (dtl 396–397) täiendava 1640 euro suuruse kahju hüvitamiseks ja selles osas riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus on seisukohal, et kaebaja on esitanud nõude suurendamise avalduse hilinenult. Täiendavaid taotlusi, tõendeid ja seisukohti oli kaebajal võimalik esitada kuni 14.11.2025 (dtl 274–277) ja kohus jättis kaebaja tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Kaebuse nõude suurendamise tõttu menetluse uuendamine põhjustab asja põhjendamatut venimist. Seetõttu jätab kohus kahju hüvitamise nõude suurendamise avalduse läbi vaatamata. Samal põhjusel puudub vajadus lahendada ka selles osas esitatud menetlusabi taotlust.
15.Kaebaja esitas 28.11.2025 riigi õigusabi taotluse esindaja määramiseks (dtl 403–405). Kohus on lahendanud asjas kaebaja riigi õigusabi taotluse ja jätnud selle 17.12.2024 määrusega rahuldamata. Kaebaja esitas 25.03.2025 ja 30.06.2025 korduvad riigi õigusabi taotlused (dtl 134–136, 246–247), mille kohus jättis 07.04.2025 ja 16.07.2025 määrustega (dtl 152–157, 274–277) läbi vaatamata. Praeguseks ei ole riigi õigusabi taotluse lahendamise asjaolud muutunud. Kaebaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Ei esine selliseid uusi asjaolusid, mis annaksid alust riigi õigusabi määrata. Kaebaja korduv taotlus jääb läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 3).
16.Kaebaja esitas avalduse riigilõivu 22,5 eurot tagastamiseks, kuna selles osas on kaebajale antud menetlusabi ja vabastatud ta riigilõivu tasumisest. Kohus selgitab, et praeguses asjas on menetluses kaebaja kahju hüvitamise nõue kokku summas 1280 eurot (530 eurot + 750 eurot). Nõudelt summas 530 eurot on tasutud riigilõiv 15,9 eurot ja nõudelt summas 750 eurot on tasutud riigilõiv 22,5 eurot, kokku 38,4 eurot. Kohus vabastas 07.04.2025 määrusega kaebaja 3100 euro suuruse täiendava kahju hüvitamise nõude esitamisel riigilõivu tasumise 4(8)
3-24-3130
kohustusest osas, mis ületas 50 eurot. Kaebaja ei tasunud 50 euro suurust riigilõivu, seetõttu jättis kohus 16.07.2025 määrusega kaebaja kahju hüvitamise nõude summas 3100 eurot väljamõistmiseks läbi vaatamata. Kohus ei andnud kaebajale 1280 euro suuruse kahju hüvitamise nõude osas menetlusabi. Seetõttu puudub alus 22,5 euro suurust riigilõivu tagastada ja kohus jätab avalduse tähelepanuta. Kahju hüvitamise nõue
17.Käesoleval juhul on menetluses kaebaja kaebus varalise ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks kokku summas 1280 euro. Viru Vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotlused rahuldamata 06.11.2024 otsusega nr 5-37/24/117-2 (dtl 3-4) ja 23.12.2024 otsusega nr 5-37/24/131-2 (dtl 65-66).
18.Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RvastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RvastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
19.Riigikohtu halduskolleegium on 19.06.2025 otsuses asjas nr 3-22-1384 (p 13) asunud seisukohale, et mittevaraline kahju on hüvitatav RVastS §-des 7 ja 9 sätestatud tingimustel, mille kohaselt peab avaliku võimu kandja (RVastS § 2 lg 1) olema tegutsenud õigusvastaselt ja sellega rikkunud isiku õigusi avalik-õiguslikus suhtes. Lisaks peab olema isikul tekkinud kahju. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse ja kahju vahel peab esinema põhjuslik seos. Isik peab olema eelnevalt ammendanud õiguskaitsevahendid, mida RVastS § 7 lg 1 kohaselt tuleb kasutada, st ta peab olema esitanud haldusakti kehtetuks tunnistamise nõude (RVastS § 3), jätkuva toimingu lõpetamise nõude (RVastS § 4) või haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude (RVastS § 6). Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise puhul tuleb lisaks silmas pidada, et seda võib nõuda üksnes inimene ja juhul, kui on alandatud süüliselt tema väärikust, kahjustatud tervist, võetud vabadus, samuti kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise ning au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1). Eeltoodud sätete järgi hüvitatakse mittevaraline kahju vaid juhul, kui avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus oli süüline. Kui mittevaralise kahju hüvitamise mõni eeldus puudub, tuleb nõue jätta rahuldamata. Kui mõni neist eeldustest ei ole konkreetsel juhul täidetud, puudub vajadus hinnata ülejäänud eeldusi.
20.Kaebaja kaebus koosneb kahest nõudest. Esimene nõue on summas 530 eurot (mittevaraline kahju 300 eurot ja varaline kahju 230 eurot), milles kaebaja heidab ette, et vastustaja ei võtnud vastu talle Saksamaalt saadetud raamatuid ja brošüüre. Kaebaja palus vastustajal ära tuua tema raamatud, brošüürid, pühakirjad, ikoonid, ristid ja palvehelmed. Lisaks palus kaebaja ära tuua vangla poolt vastu võetud 23 raamatut. Teine nõue on summas 750 eurot (mittevaraline kahju 700 eurot ja varaline kahju 50 eurot) ning puudutab kaebaja isiklike asjade laost väljastamist. Kaebaja avaldas rahulolematust, et talle ei väljastata laost korraga rohkem kui 5 raamatut, ladu ei tee tema asjade inventuuri, ei vaheta kambris raamatuid, ei väljasta visiitkaarte ja pühakirju, ning ladu ei võta vastu ema saadetud pakki.
21.Sisekorraeeskirja § 742 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud saada pakki üks kord kalendrikuu jooksul. Postiga saadetud pakk peab vastama postiteenuse osutaja poolt pakile
5(8)
3-24-3130
kehtestatud nõuetele. Vanglal on õigus keelduda paki vastuvõtmisest, kui viidatud nõudeid on rikutud. Sisekorraeeskirja § 743 lg 1 kohaselt võtab vastustaja postiteenuse osutajalt vastu vaid pakid, mille saatmisest on paki saatja vanglat eelnevalt VangS § 28 1 lg-s 1 sätestatud tingimusel teavitanud ja mis vastavad 15. peatükis sätestatud nõuetele. Teavitus peab sisaldama loetelu saadetavatest esemetest ja ainetest ning nende kogust. VangS § 281 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud saada ja saata pakke. Paki sisu kontrollib vanglateenistus enne selle üleandmist kinnipeetavale tema juuresolekul. Kinnipeetavale paki saatmine on lubatud üksnes vanglale eelnevalt digitaalselt allkirjastatud teavituse saatmise korral või tuues paki isiklikult vanglasse. Kodukorra p 14.2.3 kohaselt tuleb kinnipeetavale vanglasse postipaki saatmiseks saatjal esitada eelnevalt vanglale digitaalselt allkirjastatud teavitus, mis peab sisaldama loetelu esemetest ja ainetest ning nende kogustest. Paki vastuvõtmisest keeldumise korral informeeritakse saatjat teavituse registreerimisest 5 tööpäeva jooksul ja selgitatakse keeldumise põhjuseid. Kui vangla ei ole saatja teavitusele pärast nimetatud aja möödumist vastanud, on saatjal õigus pakk kinnipeetavale saata. Pakile peab olema märgitud teavituse esitaja ees- ja perekonnanimi. Saabunud postipakid avatakse kinnipeetava juuresolekul ja selles sisalduvaid esemeid tutvustatakse talle paki saabumisest 7 tööpäeva jooksul. Esemed, mis on taotlusesse märgitud ja on kinnipeetavale vanglas lubatud, antakse kinnipeetavale kambrisse või paigutatakse hoiule lattu. Esemed, mis peavad olema kirjas ühtses nimekirjas, kannab vanglateenistuja ühtsesse nimekirja.
22.Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et vastustajale oleks eelnevalt saadetud VangS § 281 lg-s 1 sätestatud digitaalselt allkirjastatud teavitusi kaebajale pakkide saatmise kohta. Samuti ei väida kaebaja, et sellekohased taotlused oleksid eelnevalt vastustajale esitatud. Kaebaja väidab, et vastustajat oli kirja teel teavitatud 9 kg paki saabumisest. Kohtule ei ole sellekohaseid tõendeid esitatud ja jääb arusaamatuks, millise kirjaga oli vastustajat teavitatud. VangS § 281 lg 1 sätestab teavitusele digitaalse allkirja vorminõude. Lihtkirjaline teavitus ei vasta viidatud sätte vorminõudele.
23.Pakke ei toodud vanglasse isiklikult, vaid need saabusid postiteenuse osutaja vahendusel. Kuna vastustajale ei olnud esitatud eelnevalt digitaalselt allkirjastatud teavitusi kaebajale pakkide saatmise kohta, siis ei olnud praegusel juhul kaebajale pakkide saatmine lubatud ning tegemist oli lubamatute pakkidega. Seega ei olnud vastustajal õigust võtta postiteenuse osutajalt pakke vastu. Vastustaja on käitunud õiguspäraselt ega ole rikkunud kaebaja õigusi. Kohus nõustub vastustajaga, et postipaki vastuvõtmisest õiguspärase keeldumise tõttu ei ole vastustaja kaebajale varalist ega mittevaralist kahju põhjustanud.
24.Kaebaja seisukoht, et tal oli K. Koormi suuline luba asjade vanglasse saatmiseks, ei ole asjakohane. Tallinna Vanglasse pakkide saatmise osas on sätestatud kindlad reeglid, mida järgides on võimalik vanglasse kinnipeetavale pakke saata. Kui nimetatud reeglid on järgimata, siis ei ole vanglasse pakkide saatmine lubatud. Üksnes üksuse juhi suuline luba ei anna õigust kaebajale pakke vanglasse saata.
25.Kaebaja heidab vastustajale ette, et vastustaja ei väljasta talle raamatuid, brošüüre, pühakirju, ikoone, riste, palvehelmeid, visiitkaarte ega vaheta kambris välja raamatuid. Kodukorra p 8.2 kohaselt esitab kinnipeetav asjade laost väljastamiseks või lattu paigutamiseks vormikohase taotluse (kodukorra lisa 2) vanglateenistuse ametnikule ning annab ära ja saab esemed kätte graafikus märgitud väljastamise nädalal. Esemeid väljastatakse üks kord kuus. Vangla-
6(8)
3-24-3130
teenistuse ametnik kontrollib taotluse sisu ning otsustab asjade (v.a elektriseadmed ja vaba aja veetmise vahendid) väljastamise.
26.Eeltoodust tulenevalt peab kaebaja esitama laost asjade väljastamiseks vormikohase taotluse. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei ole selleks vormikohast taotlust esitanud. Kuna kaebaja ei ole esitanud laost asjade väljastamiseks vormikohast taotlust, siis ei ole vastustajal ka kohustust asju väljastada ja vastustaja ei ole laost asjade väljastamata jätmisel käitunud õigusvastaselt. Kuna vastustaja ei ole enda kohustust rikkunud, siis ei esine praegusel juhul õigusvastast tegevust, mis võiks kaebaja õigusi rikkuda ja kahju põhjustada.
27.Kui kaebaja soovis laost asju saada, siis oleks ta pidanud esitama vormikohase taotluse. Taotluse rahuldamata jätmise korral saanuks ta esitada vastustajale vaide ning vaideotsuse peale kaebuse halduskohtule (RVastS § 3). Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja võimaliku kahju ärahoidmiseks ja enda eesmärkide saavutamiseks kasutanud ammendavalt õiguskaitsevahendeid.
28.Kaebaja heidab vastustajale ette, et talle ei väljastata laost korraga rohkem kui 5 raamatut. Kodukorra p 8.7.9 kohaselt on kinnipeetaval keelatud hoida kambris rohkem kui 5 isiklikku raamatut. Kohus nõustub vastustajaga, et kodukord ei erista raamatuid nende sisu järgi. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal võimaldati hoida kambris 5 raamatut ja rohkemate raamatute kambris hoidmine on vastustaja kodukorra viidatud punkti kohaselt keelatud. Vastustaja on järginud kodukorda ega ole käitunud õigusvastaselt.
29.Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja ei ole esitanud vastustajale taotlust selleks, et saada kambrisse rohkem kui 5 raamatut. Vastava taotluse rahuldamata jätmise korral oleks kaebajal võimalik esitada vastustajale vaie ning vaideotsuse peale kaebus halduskohtusse (RVastS § 3). Seega ei ole kaebaja kambrisse rohkemate raamatute saamiseks ja võimaliku kahju ärahoidmiseks kasutanud ammendavalt õiguskaitsevahendeid.
30.Kaebaja nõuab varalise kahju hüvitamist summas 280 eurot (230 + 50 eurot). Kaebaja selgitab, et varaline kahju on tekkinud seoses paki saatmisega Saksamaalt vanglasse, sealt kahel korral kaebaja elukohta ja tagasi vanglasse ning bensiini ostmisel. Lisaks märgib kaebaja, et vastustaja on ära kaotanud ühe õigeusu palveraamatu (7 eurot), 12 cm pikkuse jumalaema ikooni (15 eurot), 12 cm pikkuse Kristuse ikooni (15 eurot) ja 12 cm pikkuse ingli ikooni (15 eurot). Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit varalise kahju tõendamiseks. Varalise kahju suuruse kohta on üksnes kaebaja paljasõnalised väited. Kohus ei saa mõista hüvitist välja kaebaja paljasõnaliste väidete alusel. Kohus selgitab, et kahju tekkimise ning selle ja vastustaja väidetavalt õigusvastase tegevuse vahelise põhjusliku seose tõendamise kohustus on kaebajal. Kuna vastustaja ei ole käitunud õigusvastaselt ning varalise kahju tekkimine ei ole tõendatud, jääb kaebaja kaebus varalise kahju osas rahuldamata.
31.Kaebaja heidab vastustajale ette, et ladu ei tee tema asjade inventuuri. Vastustaja on mõistnud kaebaja nõuet selliselt, et kaebaja soovib, et tema raamatud kajastuksid isiklike asjade nimekirjas detailselt, mitte üldiselt kirjana „raamatud“. Kaebaja ei ole vastustaja sellekohasele tõlgendusele vastu vaielnud.
32.Kodukorra p 3.4 kohaselt kantakse kinnipeetava isiklikud asjad kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (vangiregister) isiklike asjade nimekirja (ühtne nimekiri). Ühtne nimekiri tehakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale allkirja vastu ja teine säilitatakse laos. Kinnipeetava asjadest koostatud ühtsesse nimekirja ei märgita hügieenitarbeid, ajakirjandust, kirjatarbeid, sokke, sukki, sukapükse, aluspesu, sh rinnahoidjaid, ja juuksekumme.
7(8)
3-24-3130
33.Eeltoodust tulenevalt kantakse kaebaja raamatud isiklike asjade nimekirja, kus vastustaja vastuse kohaselt kajastuvad need üldise nimetusena „raamatud“. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja isiklike asjade nimekirjas on kajastatud kaebaja esemed. Seadusest, vangla sisekorraeeskirjast ega kodukorrast ei tulene, kui detailselt peavad kinnipeetava raamatud isiklike asjade nimekirjas kajastuma. Kuna vastustaja on kajastanud isiklike asjade nimekirjas kaebaja esemed, sh raamatud, siis ei ole vastustaja sellekohast kohustust rikkunud ega ole käitunud õigusvastaselt. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal peab olema ka endal teada, millised asjad tal laos on. Kui kaebaja soovib enda raamatute detailsemat kajastatust isiklike asjade nimekirjas, siis tuleb kaebajal esitada vastustajale sellekohane selgesõnaline taotlus. Kui vastustaja jätab kaebaja taotluse rahuldamata, siis on kaebajal võimalik esitada vastustajale vaie ning vaideotsuse peale kaebus halduskohtule. Käesoleval juhul ei ole kaebaja vastustajale sellekohast taotlust esitanud.
34.Kokkuvõttes ei nähtu kohtule asjas esitatud tõenditest ja seisukohtadest, et vastustaja oleks käitunud õigusvastaselt. Samuti ei nähtu, et kaebajale oleks avaldunud sellist hingelist valu, mis oleks mittevaralise kahjuna hüvitatav. Mittevaralise kahjuna ei ole käsitletav üksnes kaebaja nördimus, et ta ei saanud enda pakke ja isiklikke esemeid vastustaja laost. Vangla on kinnipidamisasutus, kus olles on vajalik taluda teatud piiranguid ja järgida vanglas kehtivaid reegleid. Nii pakkide saatmise kui ka asjade laost väljastamiseks on ette nähtud kindlad reeglid, mida tuleb järgida, ning kehtestatud vormikohased taotlused, mis tuleb esitada. Kaebaja ei ole tegutsenud reeglite kohaselt ega esitanud enda eesmärkide saavutamiseks vajalikke taotluseid. Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole käitunud õigusvastaselt ega ole tekitanud kaebajale kahju. Kaebaja ei ole ise kasutanud ammendavalt õiguskaitsevahendeid, ei ole esitanud enda eesmärkide saavutamiseks vajalikke taotlusi (nt laost asjade väljastamiseks) ega tõendanud kahju tekkimist. Kohus jätab kaebaja kahju hüvitamise taotluse terves ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus
35.Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seepärast jäävad menetluskulud tema kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt enda menetluskulusid tõendavaid dokumente, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
36.Kaebajal tuli tasuda 1280 euro suuruse kahju hüvitamise nõude pealt riigilõivu 38,4 eurot. Kaebaja on tasunud kohtule kokku riigilõivu 39,5 eurot (25.12.2024 tasunud 15,39 eurot, 14.03.2025 tasunud 22,5 eurot, 14.08.2025 tasunud 0,45 eurot ja 22.10.2025 tasunud 0,65 eurot), st 1,1 eurot nõutust enam (samas ebapiisavalt, et kaebaja esitatud nõude suurendamise avaldusi menetlusse võtta). HKMS § 104 lg 5 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kaebaja on tasunud riigilõivu 1,1 eurot ettenähtust rohkem ja see tuleb talle tagastada.
37.Kaebajal tuleb riigilõivu tagasisaamiseks esitada kohtule oma pangakonto andmed, sest kaebaja on hetkeseisuga vanglast vabanenud.
/allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.