1.F.Q esitas 10.09.2024 Tallinna Vanglale avalduse mittevaralise kahju 300 eurot ja varalise kahju 230 eurot hüvitamiseks.
2.Viru Vangla (kes esindas haldusmenetluses Tallinna Vanglat) jättis 06.11.2024 vastusega nr 5-37/24/1117-2 F.Q avalduse rahuldamata.
3.F.Q esitas 15.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks kokku 530 eurot. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigi õigusabi määramiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kaebaja soovis, et kohus võtaks menetlusabi taotluse lahendamiseks teiste asjade juurest praegusele asjale juurde erinevad tõendid ja taotlused. Samuti taotles ta menetluse kiirendamist.
3-24-3130
4.Tallinna Halduskohus jättis 17.12.2024 määrusega menetlusabi taotluse rahuldamata, jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu summas 15,9 eurot tasumiseks. Samuti jättis kohus rahuldamata kaebaja riigi õigusabi ja menetluse kiirendamise taotluse ning taotluse võtta praeguse asja juurde teiste asjade juurest tõendeid ja dokumente.
5.F.Q tasus kaebuselt riigilõivu 25.12.2024. Kaebaja taotles 31.12.2024 Tallinna ja Viru Vanglatelt dokumentide väljanõudmist.
6.Tallinna Halduskohus jättis 02.01.2025 määrusega kaebuse käiguta ning jättis rahuldamata kaebaja taotluse nõuda Tallinna ja Viru Vanglatelt välja 750 euro suurune kahju hüvitamise nõue.
7.F.Q palus 03.01.2025 ja 05.01.2025 avaldustes liita käesoleva menetlusega 750 euro suuruse kahju hüvitamise nõue.
8.Tallinna Halduskohus palus 28.01.2025 kohtunõudega Tallinna Vanglalt selgitust kaebaja 750 euro suuruse kahju hüvitamise nõude osas.
9.Tallinna Vangla selgitas 06.02.2025 vastuses kohtunõudele, et kaebaja esitas 23.10.2024 Tallinna Vanglale 750 euro suuruse kahju hüvitamise avalduse, mis jäeti Viru Vangla 23.12.2024 otsusega nr 5-37/24/131-2 rahuldamata.
10.F.Q esitas 04.02.2025 Tallinna Halduskohtule menetluse kiirendamise, riigi õigusabi ning riigilõivust vabastamise taotluse. Kaebaja esitas 06.02.2025 täiendavad selgitused.
11.Tallinna Halduskohus jättis 13.02.2025 määrusega menetluse kiirendamise taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1), rahuldas kaebaja taotluse kaebuse nõude muutmiseks (resolutsiooni p 2), jättis riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 3), jättis menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4), jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale riigilõivu 22,50 eurot tasumiseks aega 15 päeva määruse p 4 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 5). Kuna kaebuse nõuet on muudetud ning kahju hüvitamise nõudele on lisandunud 750 euro suurune nõue, tuleb sellelt täiendavalt tasuda riigilõivu. Kaebaja esitas 04.02.2025 menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kaebaja vabakasutuskonto väljavõttelt ajavahemiku 04.10.2024–04.02.2025 kohta nähtub, et kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud 4 kuu sissetulek on olnud 1176 eurot, millest vastavalt Riigikohtu 12.04.2016 otsusele asjas nr 3-3-1-35-15 kuulub mahaarvamisele vältimatu kulu 177,2 eurot (4 × 44,3), nõuete fondi ja vabanemisfondi tehtud ülekanded (kokku 795,2 eurot) ning elektri eest tasutu (kokku 11,48 eurot). Kaebaja laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek (HKMS § 112 lg 1 p 1) on seega 96,06 eurot [(1176 – 177,2 – 795,2 – 11,48) ÷ 4 × 2]. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2 kohaselt tasutakse halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu 3% summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro. Kaebaja esitatud 1280 euro (530 + 750) suuruse kahju hüvitamise nõudelt tuleb tasuda riigilõivu kokku 38,4 eurot. Kaebaja on tasunud riigilõivu 15,9 eurot. Seega tuleb tal täiendavalt tasuda riigilõivu 22,5 eurot. Eeltoodud põhjendustel ei ole kaebaja maksejõuetu ja tema vabastamine täiendava riigilõivu tasumisest ei ole põhjendatud. Kaebaja on sissetulekutest nähtuvalt võimeline tasuma täiendavat riigilõivu summas 22,5 eurot.
2(3)
3-24-3130
12.F.Q palub 20.02.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 13.02.2024 määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4 ning rahuldada riigi õigusabi ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlused. Kaebajal puuduvad vahendid advokaadi eest ja riigilõivu tasumiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.HKMS § 203 lg 1 näeb ette, et määrusega puudutatud menetlusosaline võib halduskohtu määruse peale esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 119 lg 1 esimene lause sätestab, et halduskohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või riigi õigusabi seaduse § 15 lg-s 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse. Halduskohus ei ole 13.02.2025 määrusega lahendanud kaebaja riigi õigusabi taotlust sisuliselt, vaid jättis määruse resolutsiooni p-ga 3 riigi õigusabi taotluse HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata. HKMS ei näe ette sellise määruse peale määruskaebuse esitamise õigust ja määrus ei takista ka asja edasist menetlust HKMS § 203 lg 1 tähenduses. Halduskohus on küll selgitanud, et 13.02.2025 määruse resolutsiooni p 3 peale saab esitada määruskaebuse, kuid see eksitav selgitus ei tekita siiski kaebajale määruskaebuse esitamise õigust. Seega tuleb määruskaebus halduskohtu 13.02.2025 määruse resolutsiooni p 3 peale HKMS § 187 lg 3 p 6 ja § 207 lg-te 1 ja 2 alusel läbivaatamatult tagastada. Määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2, § 207 lg 1).
14.Halduskohtu 13.02.2025 määruse resolutsiooni p 4 peale esitatud määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning HKMS §de 52–54 ja 205 nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
15.Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebaja majanduslik seisund (taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise sissetuleku alusel, vt HKMS § 112 lg 1 p 1) võimaldab tal 22,50 euro suurust riigilõivu tasuda. Seega tuli menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
16.Määruskaebuses on esitatud taotlus asja menetleva kohtuniku taandamiseks. Kui kaebaja leiab, et asja menetlev kohtunik ei ole erapooletu, on kaebajal võimalik esitada Tallinna Halduskohtule põhistatud avaldus kohtuniku taandamiseks vastavalt HKMS § 13 lg-le 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dele 23–30.
17.Kaebaja palub määruskaebuses tõsta kahjunõuet 600 euro võrra summale 1880 eurot ning 20.02.2025 määruskaebuse täienduses määrata kahjunõudeks 2920 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et kui kaebaja soovib rahalise nõude suurendamist, siis tuleb esitada vastav taotlus põhiasja lahendavale Tallinna Halduskohtule.
18.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 13.02.2025 määruse resolutsiooni p 4 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt) 3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.