3-22-2371 B.K kaebus Keskkonnaameti 27. oktoobri 2022. a korralduse nr DM-112836-41 tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt tühistamiseks Kaebaja B.K Vastustaja Keskkonnaamet, esindajad Merle LiivrandSieger ja Evelyn Jallai Kolmas isik OÜ NURME TEEDEEHITUS, esindaja vandeadvokaat Sandor Elias Kaasatud haldusorgan Tori vald, esindaja Siiri Jõerand
Haldusasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2023. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
B.K apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B.K taotlus tunnistajate ülekuulamiseks. Jätta asja materjalide hulka võtmata uute tõenditena apellatsioonkaebuse ning 17. veebruari 2025. a ja 1. septembri 2025. a menetlusdokumendi lisad.
2.Rahuldada B.K apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2023. a otsuse resolutsiooni punkt 5. Mõista B.K-lt OÜ NURME TEEDEEHITUSE kasuks välja esimese ja teise kohtuastme menetluskulu 500 eurot. Ülejäänud osas jätte menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Ülejäänud osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2023. a otsus muutmata.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. oktoobril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-22-2371 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B.K elab alates 2000. aastast Pärnu maakonnas Tori vallas (endine Sauga vald) Nurme külas asuval Toominga kinnistul.
2.Sauga Vallavolikogu kehtestas 27. veebruari 2002. a otsusega nr 6 Kruusa maaüksuse detailplaneeringu, mille eesmärgiks oli ehitada välja täite- ja puistematerjalide sorteerimise ja ladustamise platsid. Kruusa kinnistu asub Toominga kinnistu vahetus läheduses (kinnistuid eraldab Nurme-Papsaare kõrvalmaantee, teeregistri nr 19123).
3.Kruusa kinnistul asub Nurme jäätmekäitluskoht, mida opereerib kinnistu omanik OÜ NURME TEEDEEHITUS. Enne keskkonnaloa KL-516629 andmist oli Keskkonnaamet 2. septembri 2016. a korraldusega nr 1-3/16/2252 väljastanud OÜ-le NURME TEEDEEHITUS jäätmeloa L.JÄ/3279661, mis andis õiguse Nurme jäätmekäitluskohas jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks.
4.OÜ NURME TEEDEEHITUS esitas 29. detsembril 2020 Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse, mille eesmärgiks oli jätkata Nurme jäätmekäitluskoha tegevust.
5.Keskkonnaamet väljastas 27. oktoobri 2022. a korraldusega nr DM-112836-41 OÜ-le NURME TEEDEEHITUS keskkonnaloa KL-516629. Keskkonnaluba annab õiguse jäätmete taaskasutamiseks (sorteerimiseks, sõelumiseks ja purustamiseks – R12s, ringlussevõtuks – R5m, ladustamiseks – R13) ning jäätmekäitluskoha aastane käitlusmaht on 100 000 tonni aastas.
6.B.K esitas halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetega tuvastada Keskkonnaameti 27. oktoobri 2022. a korralduse tühisus, alternatiivselt tühistada vaidlustatud korraldus. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) keskkonnaluba on tühine, kuna sellest ei selgu õigused ja kohustused, õigused ja kohustused on vastukäivad. Keskkonnaloa andmise menetluses jätsid vastustaja ja kaasatud haldusorgan täitmata kohustuse hinnata erinevate tegevuste mõju kumulatiivselt. Jäätmeloaga on antud õigus kogu Nurme jäätmekäitluskohas tekitada keskkonnahäiringutena müra ja tolmu, mis rikub kaebaja põhiõigusi; 2) keskkonnaluba rikub õigust eraelu puutumatusele ning õigusele tegelda oma planeeritud tegevusega Toominga kinnistu igas punktis jäätmetolmu ja tootmismüra vabalt; 3) keskkonnaluba on vastuolus Sauga valla 2016. a üldplaneeringuga. Tegemata on keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelmenetlus; 4) keskkonnaloaga pole reguleeritud kõiki mõju omavaid tegevusi, nt jäätmete vedu; 5) Kruusa detailplaneeringu (Kruusa DP) seletuskiri kohustas kolmandat isikut rajama kõrghaljastuse, kuid selle asemel on jäätmevall, mis ei asenda detailplaneeringust tulenevat rohevööndit; 6) senikaua, kuni kolmanda isiku tegevus ei vasta Kruusa DP-le, ei saa keskkonnaluba väljastada; 2(10)
3-22-2371 7) vastustaja ei või otsustamisel piirduda vaid taotluses või teiste isikute poolt esitatud andmetega. Ta peab omal initsiatiivil uurima välja kõik faktilised asjaolud.
7.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) keskkonnaloa alusel lubatud kolmanda isiku tegevused on piiratud tegevuskoha, konkreetsete jäätmeliikide, koguste ja toimingukoodidega (vt Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2011. a määrus nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“).Vaidlustatud korraldus kohustab järgima keskkonnaloa taotluses kirjeldatud kavandatavat tegevust ja tehnoloogiat. Korraldusele on lisatud tingimus, et tööde tegemisel tuleb arvestada korrakaitseseaduse (KorS) § 56 lg-s 2 sätestatut. Keelatud on tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte ajavahemikul kell 22.00– 06.00 ja puhkepäevale eelneval ööl kell 00.00–07.00); 2) keskkonnaloa andmisel võeti arvesse kavandatavaid mahte, jäätmete iseloomu ja nende võimalikke mõjusid keskkonnale. Arvestades käideldavate jäätmete koguseid ja vahekaugust Toominga kinnistuga ei teki negatiivseid mõjusid keskkonnale või elanikkonnale. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kolmanda isiku tegevusest tulenev müra ja tolm on kahjustanud kaebaja tervist või mis tõendaks väidetavate terviserikete seost müra ja tolmuga. Sellest omakorda järeldub, et ei ole ka esitatud tõendeid, mis tõendaks keskkonnaloa alusel lubatud tegevuse kahjulikku mõju kaebaja tervisele. Väljastatud keskkonnaluba on sisult sarnane varem kehtinud jäätmeloaga, ehkki kogused on vähenenud ning toimingukoodina on lisatud ringlussevõtt; 3) Terviseamet hindas 2019. a-l Nurme jäätmekäitluskohast lähtuvat müra. Peamine müraallikas oli maanteeliiklus. Keskkonnaamet viis 2017. ja 2020. a-l läbi menetluse ja rikkumisi ei tuvastanud; 4) kolmanda isiku tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise (KMH) kohustusega, kuna tavajäätmete taaskasutamine ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ja § 11 lg 3 mõttes. Kuna kolmas isik oma tegevust ei muuda ning puudus alus väitele, et tegevus tooks kaasa olulise keskkonnamõju, siis otsustas vastustaja KMH-d mitte teha. Tegemist on toimiva käitluskohaga, kus ei ole tuvastatud rikkumisi, mida kaebaja siinses haldusasjas vastustajale ette heidab; 5) üld- ja detailplaneeringuid pole rikutud; 6) Keskkonnaamet kaasas menetlusse vajalikud isikud, sh kaebaja, ning küsis keskkonnaloale seaduses sätestatud arvamused. Kaebaja esitas keskkonnaloataotluse menetluses arvamuse kolmel korral.
8.Kolmas isik oli kokkuvõtlikult järgmisel seisukohal: 1) keskkonnaloa andmisest keeldumiseks puudus alus. Selleks aluseks pole keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1. Tõendatud pole, et normtasemeid oleks ületatud; 2) müra ja tolmu eest kaitseb vall ja haljastus; 3) tegevuse jätkamiseks ei olnud tarvis läbida detailplaneeringu menetlust (planeerimisseaduse § 125 lg-d 1 ja 2). Üldplaneering ei keela jäätmekäitluskohal tegevuse jätkamist; 4) KMH-d ei tulnud teha, sest see tegevus pole hõlmatud KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevustega. Konkreetsed käitlustoimingud ei kuulu Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 §-s 10 sätestatud tegevuste hulka. Seetõttu kohaldub KeHJS §-s 2 3 sätestatud vabastus; 5) vastustaja ei rikkunud menetlusreegleid. 3(10)
3-22-2371
9.Kaasatud haldusorgan oli kokkuvõtlikult järgmisel seisukohal: 1) vaidlusalust tegevust saab jätkata, kui seda ajaliselt piirata; 2) planeeringute, müravalli ja roheala osas on kolmas isik nõuded täitnud; 3) koostatud mürakaart ei kinnita normide rikkumist Toominga kinnistul.
10.Tallinna Halduskohus jättis 21. detsembri 2023. a otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja esindajakulu 2901,60 eurot. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kuigi kaebaja kinnitas 22. mai 2022. a avalduses, et alates 2021. a-st on ta pere juurest lahkunud, siis ei ole põhjendatud jätta kaebust kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. Kohus ei hinda kaebuse väiteid, mis on seotud kaebajale kuuluvate äriühingute õiguste rikkumisega. Halduskohtusse pöördus üksnes kaebaja isiklikult; 2) haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p-s 5 sätestatud tühisuse alust ei esine. Keskkonnaloas on reguleeritud lubatavad tegevused jäätmeseadus (JäätS) § 81 kohaselt ning seatud vajalikud tingimused tegevuste elluviimiseks. Asjaolu, et kaebajale ei meeldi väljastatud keskkonnaluba, ei tähenda, et see oleks vastuoluline; 3) keskkonnaloa tühistamise aluseks pole see, et kaebaja ei saanud soovitud dokumendiga keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kohe tutvuda. Kaebaja ei väida, et pärast dokumentide saamise soovimist oleks vastustaja keeldunud neid talle avaldamast; 4) keskkonnaluba pole vastuolus Kruusa DP-ga. Kruusa DP hõlmab Killustiku kinnistut. Kruusa DP seletuskirjast nähtub, et planeeritaval maaüksusel on kavas välja ehitada täite- ja puistematerjalide sorteerimise ja ladustamise platsid (punkt 3). Lisaks nähtub DP-st, et tootmisala eraldamiseks teest oli ette nähtud rajada sinna kõrghaljastus (punktid 3 ja 5). Kaebaja toob kaebuses välja, et kolmanda isiku tegevus ei vasta DP-le, kuna rikub planeeringus märgitud rohevööndit. Kohtuistungil vaadati koos kaebajaga Kruusa DP koosseisus olevaid kaarte „teed ja platsid“ ning „põhijoonis“, kus on peale märgitud „Roheline vöönd“. Mida täpselt rohelise vööndi all silmas on peetud, seda Kruusa DP seletuskiri ei ava. Kaebaja hinnangul tähendab see, et kolmas isik on kohustatud kogu elektriliini ja maantee vahelise ala (mille pindala on hinnanguliselt ca 32 000 m2) ulatuses rajama kõrghaljastuse. Kohus sellega ei nõustu ning jääb Tallinna Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2022. a otsuse haldusasjas nr 3-20-597 punktis 19 toodud seisukoha juurde: „Iseenesest võib kaitstav õigus võrsuda mh planeeringu sellisest sättest, mille eesmärk on kaitsta mh kaebaja huve (nt Riigikohtu 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 15), ning roheline vöönd ja kõrghaljastus on Kruusa DP-s nähtud vähemasti mh ette tootmisala läheduses (st kahjulike mõjutuste leviku alal) elavate inimeste kaitseks ja neil on õigus nõuda sellest kinnipidamist. Küll tuleb silmas pidada, et planeeringulahenduse moodustavad kogumis planeeringu seletuskiri, joonised ja planeeringu kehtestamise otsus. Planeeringust tulenevate nõuete selgitamiseks peab seetõttu tõlgendama planeeringu joonist ja tekstilist osa koos (nt Riigikohtu 05.03.2019 otsus nr 3-13-385, p 11; 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 26). Kruusa DP-st ilmneb kohustus, et tootmisala tuleb planeerida maanteest eemale ja eraldada maanteest kõrghaljastusega, kuid seda nõuet ei ole alust sisustada viisil, et joonistel näidatud rohelise vööndi saab moodustada ainult kõrghaljastus. Samuti puuduvad DP materjalides konkreetsed nõuded rohelise vööndi suurusele.“ Kruusa DP-st ei tule kohustust rajada kõrghaljastust Kruusa kinnisasja koosseisus olevale Juure katastriüksusele. Kuigi praegu on Juure maaüksus Kruusa kinnisasja osa, siis kuna Kruusa DP seda osa ei hõlma, siis ei saa Kruusa DP-st Juure katastriüksusele ka kohustusi tulla. Nüüdseks on kolmas isik Kruusa kinnistu DP-s märgitud alale maantee äärde ehitanud nii müravalli kui ka istutanud puudeheki. Seega ei ole kolmanda isiku tegevus detailplaneeringuga vastuolus; 5) keskkonnaluba pole vastuolus üldplaneeringuga. Kuna Kruusa DP ei hõlma nüüdseks Kruusa kinnistu koosseisus olevaid Juure ja Tüve katastriüksuseid, siis nende osas peab kolmanda isiku tegevus vastama keskkonnaloa andmise ajal kehtinud Sauga valla 4(10)
3-22-2371 üldplaneeringule. Sauga valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on kolmanda isiku maaalale Nurme-Vana-Pärnu tee ääres ette nähtud 50% äri- ja teenindusettevõtte ning 50% tootmismaa juhtotstarve, et võimaldada mitmekülgsemat äritegevust (punkt 2.11.2). Seega ei nähtu Sauga valla üldplaneeringust, et Nurme jäätmekäitluskoht asuks nt rohealal. Ka Juure ja Tüve maaüksused, mis maareformi käigus Kruusa kinnistu koosseisu erastati, omasid sihtotstarvet tootmismaa (100%). Üldplaneeringu järgne juhtotstarve tähendab üksnes maa-ala valdavat kasutust. Sauga valla üldplaneering ei keela tootmise maa-ala jäätmekäitluskohana kasutada. Kuna tõendatud on, et kolmanda isiku tegevusega on kehtiva Sauga valla üldplaneeringu koostamisel arvestatud, siis tähendab see muu hulgas seda, et eksisteerib ühiskondlik kokkulepe, mis aktsepteerib kolmanda isiku tegevust konkreetses asukohas; 6) kaebaja ei ole tõendanud, et Tori Vallavalitsuse ja selle eelkäija Sauga Vallavalitsuse seisukohad, mille kohaselt Nurme jäätmekäitluskohast lähtuvad võimalikud keskkonnahäiringud on üksnes lokaalsed ja kumuleeruvad mõnevõrra vaid teiste tavapäraste häiringutega (nt liiklusest tingitud müra ja tolm), oleksid valed. Kohus jääb Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 3-20-597 punktis 20 väljendatud seisukoha juurde, et üldplaneeringu koostamisel ja selle raames KSH korraldamisel ei pidanud vald pöörama erilist tähelepanu kolmanda isiku tegevusele ja kaebaja olukorrale ning üldplaneering ei ole sellest tulenevalt õigusvastane. Sauga valla üldplaneeringut ei muuda õigusvastaseks ka selle raames koostatud KSH-s tehtud märkus, et mõjude prognoosimisel võib esineda palju määramatust. Vaidlust ei saa olla, et KSH valmimise ajal oli Nurme jäätmekäitluskoht juba olemas ning kohtu hinnangul võib pidada eluliselt usutavaks, et kui selles oleks nähtud reaalset probleemi, siis oleks seda KSH-s ka kajastatud; 7) kuna jäätmekäitluskoha rajamine otsustati juba detailplaneeringuga ning seda suunda ei ole hilisemate planeeringutega, sh valla üldplaneeringuga, muudetud, siis saab sellest järeldada, et Nurme jäätmekäitluskoha rajamine ja selle jätkuv tegutsemine vastab kogukondlikule kokkuleppele; 8) kaebajale ei tule KeÜS § 23 lg-st 1 õigust nõuda keskkonnaloa tühistamist. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kolmanda isiku kinnisasjalt leviks kaebaja kinnistule tolm sellises ulatuses, et see kahjustaks tema kinnisasja kasutamist. Samuti ei ole kaebaja põhistanud usutavalt seda, et mürahäiring ületaks õigusaktidega kehtestatud piirmäärasid. Asjaolu, et kaebajale kolmanda isiku tegevusest tingitud müra ei meeldi, ei ole aluseks keskkonda kasutava tegevuse keelamiseks või lõpetamiseks. Tootmisterritooriumil võivad paralleelselt toimuda nii sellised tegevused, mis keskkonnaluba vajavad, kui sellised, mis seda ei vaja. Nii on see ka praegusel juhul, kusjuures kaebajale tolmu ja müra tekitava tegevusega ei tegele piirkonnas mitte ainult kolmas isik, vaid ka Valev Udras OÜ; 9) JäätS § 81 lg-st 2 ei tulene, et keskkonnaloas tuleks reguleerida kogu tootmisprotsessi (kuidas jäätmed saabuvad ja territooriumilt lahkuvad). Keskkonnaloas on kasutatavatele tehnoloogiatele seatud tehnilised ja keskkonnakaitselised nõuded. Vastustaja sidus kolmanda isiku tegevuse taotlusega ning seal märgitud tehnoloogiate kasutamisega. Kaebaja ei väida, et kolmanda isiku keskkonnaloa taotluses märgitud kasutatav tehnoloogia oleks kuidagi puudulik või ei vastaks parimale võimalikule tehnikale; 10) keskkonnaloa õigusvastasust ei too kaasa see, et selles on viidatud KorS § 56 lg-le 2; 11) kontrollkäikude raames pole tuvastatud tolmu levikut Toominga kinnistule. YouTubeʼi videotest pole aru saada asukoht ja kas tegemist on tolmuga ning kelle tegevusest on see tingitud. 3. novembri 2023. a kontrollkäigul rikkumisi ei tuvastatud; 12) kõrvalmaanteel nr 19123, mille ääres Nurme jäätmekäitluskoht asub, liikus Transpordiameti 2021. a liiklussageduse andmete kohaselt keskmiselt ööpäevas 1236 autot, sh 188 autorongi ja 54 veoautot/bussi. Terviseameti kesklabor ja Tori valla üldplaneeringu koostamisel hinnati Nurme jäätmekäitluskoha tegevusest tingitud müra. Terviseameti 23. oktoobri 2019 kella 11.30-st kuni 24. oktoobri 2019 kella 10.30-ni teostatud mõõtmiste 5(10)
3-22-2371 tulemused näitavad, et müra oli normi piires. Mõõtekoht asus Toominga kinnistu elamu välisterritooriumil. Mõõtemikrofon paiknes elamu 2. korruse terrassil magamistoa akende ees. Uuringust nähtub, et Toominga kinnistu elamu juures võib esineda päevasel ajal kogumüratase vahemikus 49–55 dBA ning maksimaalsed müratasemed võivad küündida kuni 65 dBA-ni. Samas möönis ekspert, et peamine müraallikaks on autoliiklus ja OÜ Nurme Teedeehitus tööst põhjustatud müra päevased hinnatud tasemed Toominga kinnistul on vahemikus 43–49 dBA ning need tegevused toimuvad tööpäeviti ajavahemikul 8.00–17.00. Terviseameti müramõõtmise aruande adekvaatsust kinnitab ka Tori valla üldplaneeringu raames tehtud müramõõtmise aruanne, millest nähtub, et kolmanda isiku tootmisega seotud tegevustest levib Toominga kinnistu õuealani müratase umbes 41 dBA. Kuivõrd müratasemed Toominga kinnistul ei ületanud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 „Müra normtasemed“ ettenähtud II kategooria alade (sh elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad) müra piirväärtust liiklusmüra puhul päeval 60 (65) dBA ja öösel 55 (60) dBA ning tööstusmüra puhul päeval 60 dBA ja öösel 45 dBA, siis ei saa KeÜS § 23 lg 4 järgi eeldada, et kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale on rikutud. Mürauuringute ajal polnud kolmanda isiku kinnistul müravalli ja haljastust. Kuna nüüdseks on need olemas, siis on alust arvata, et kaebaja olukord on vähemalt paranenud ega pole halvemaks muutunud; 13) kuigi jäätmekäitluskoht asub maalihkeohu piirkonnas, siis see ei mõjuta kolmanda isiku tegevust. Keskkonnaamet küsis kaasatud haldusorganilt haldusmenetluses maalihkeohu kohta ning kaasatud haldusorgan vastas oma 21. oktoobri 2022. a vastuskirjas järgmist: „[müravalli] paiknemine maalihkeohtlikul lõigul ei tähenda, et igal pool tingimata maalihked toimuvad ja kõik ehitised oleksid ohus. Lihkeohtlikkuse hindamisel lähtutakse alati halvima juhu stsenaariumist, mis eeldab paljude ebasoodsate tegurite samaaegset esinemist. Uuringutele tuginedes on Sauga valla kehtiv üldplaneering lihkeohtlikel lõikudel ehituskeeluvööndiks määratlenud 80 m. Viimase 2022. aastal teostatud IPT Projektijuhtimine OÜ töö „Tori valla Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude kaardistamine, lihkeohtlikel jõelõikudel ehituskeeluvööndi piiri määramine ning lihkeohu vältimise põhimõtete väljatöötamine“ on soovitatav ehituskeeluvööndi ulatus maalihkeohust lähtuvalt Sauga jõel 100 m. Müravall on rajatud enne eelnimetatud töö valmimist ning pinnasevalli hari asub Sauga jõe veepiirist ligikaudu 100 m kaugusel. Pinnasevalli rajamisel ei ole teostatud puurimis- vms töid, mis oleks rajamisel hetkel põhjustada suurt koormust või tugevat vibratsiooni. Arvestama peame siinkohal, et müratõkke ja jõe vahel asub veel ka kõrvalmaantee nr 19123, millel liigub Transpordiameti 2021. aasta liiklussageduse andmete kohaselt keskmiselt ööpäevas 1236 autot, sh 188 autorongi ja 54 veoautot/bussi. Kõrvalmaanteel oleva liiklusega kaasneb samuti liiklusmüra ja teatav vibratsioon, mis antud piirkonda igapäevaselt mõjutab. Eelnimetatud strateegilistest dokumentidest tulenevalt on OÜ-l Nurme Teedeehitus õigus Nurme jäätmekäitluskohas ehitus- ja lammutusjäätmeid ning maavara kaevandamisel tekkinud jäätmeid sortida ja vaheladustada eesmärgiga neid taaskasutada. Leiame, et ettevõte on omalt poolt keskkonnahäiringute vähendamiseks rakendanud leevendavaid meetmeid ja tegutseb õigus- ning sihipäraselt Nurme jäätmekäitluskohas.“ Pärast sellise seisukoha saamist ei pidanud vastustaja täiendavaid uuringuid teostama; 14) vastustaja ei pidanud tegema KMH-d ega koostama eelhinnangut. Olulise keskkonnamõjuga tegevused on toodud KeHJS § 6 lg-s 1 ning jäätmete käitlemiseks keskkonnaloa andmist selles nimetatud ei ole. Küll aga on jäätmekäitlus toodud eelhinnangu kohustusega tegevuste loetelus (KeHJS § 6 lg 2 punkt 11). KeHJS § 6 lg 2 punktis 11 ei mõisteta jäätmekäitlust JäätS-i tähenduses, vaid KeHJS § 6 lg 2 punkti 11 tähenduses. Eelhinnangu koostamine on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 §-s 10. Eelhinnang tuleb anda jäätmekäitluskoha rajamisel, laiendamisel või rekonstrueerimisel (§ 10 punkt 1) ning ööpäevas kuni 100 tonni tavajäätmete põletamisel või keemilisel töötlemisel (§ 10 punkt 2). Kuna kolmanda isiku tegevus ei vasta nendele tunnustele, siis ei pidanud vastustaja eelhinnangut koostama. Nurme jäätmekäitluskoht on 6(10)
3-22-2371 olemasolev, s.t tegemist on jätkuva tegevusega, mille mahud varem väljastatud jäätmeloaga võrreldes on vähenenud. Kolmanda isiku kavandav tegevus ei too kaasa olulisi muutusi; 15) kaebaja oli menetlusse kaasatud ja ta sai korduvalt seisukohti esitada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Apellatsioonkaebusest on võimalik lugeda välja järgmised kokkuvõtlikud põhjendused: 1) rikutud on kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Kolmas isik põhjustab õigusvastaseid müra- ja tolmuhäiringuid; 2) rikutud on üld- ja detailplaneeringu nõudeid; 3) esineb maalihkeoht; 4) tehtud pole KMH-d ega selle eelhinnangut; 5) rikutud on menetlusnõudeid; 6) kolmanda isiku menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.
12.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja jääb varem toodud seisukohtade juurde ja on nõus halduskohtu põhjendustega.
13.Kolmas isik taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist ja on nõus halduskohtu põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Kaebaja taotlus kuulata tunnistajatena üle eriteadmistega isikud, kes koostasid mürauuringud, jääb rahuldamata. Kaebaja pole ära märkinud, milliseid asjaolusid ta soovib eriteadmistega isikute ütlustega tõendada. Asjaolu, et kaebaja pole nõus uuringutulemustega, ei loo vajadust eriteadmistega isikuid üle kuulata, seda iseäranis olukorras, kus puudub kahtlus mõõtmiste tulemustes ja mõõtemetoodika asjakohasuses (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). HKMS § 62 lg 2 ning § 198 lg 2 ja lg 3 alusel tuleb jätta toimikusse võtmata apellatsioonkaebuse lisad (Keskkonnaameti 8. novembri 2022. a dokumendid ning Tori Vallavalitsuse dokumendid, samuti rahvastikuregistri väljavõte kaebaja elukoha kohta seisuga 20. jaanuar 2024). Kaebaja pole põhjendanud, miks ta ei esitanud nimetatud dokumente halduskohtule, samuti pole ta selgitanud, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks need vajalikud on. Elukoha küsimusele pole vaidluse lahendamisel tähendust omistatud. Samuti tuleb jätta toimikusse võtmata 17. veebruari 2025. a ja 1. septembri 2025. a menetlusdokumendi lisad, sest need ei oma asja lahendamisel tähendust.
15.Ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning nõustub halduskohtu otsusega ja ei korda kõiki põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).
16.Ringkonnakohus jagab halduskohtu järeldust, et keskkonnaloaga pole rikutud kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Tõendamist pole leidnud, et kaebaja kinnistule leviks vaidlusaluse tegevuse tulemusena selline müra ja tolm, mis rikuks kaebaja õigusi. Keskkonnaloa (tabel J6) kohaselt on kolmas isik kohustatud oma tegevuses järgima müra normtaset ja vältima tolmuhäiringut ning KorS § 56 lg-s 2 sätestatud kellaajalisi 7(10)
3-22-2371 piiranguid. Kolmas isik toob põhjendatult esile, et keskkonnaloaga ei ole kolmandale isikule antud õigust põhjustada õigusakte rikkuvaid häiringuid.
17.Vaidlustatud korralduse p-des 3.2.1 ja 3.5 on analüüsitud müra küsimust, mis võib lühiajaliselt esineda materjali sõelumise ja purustamise, sh laadimise ajal. Terviseameti läbi viidud müramõõtmise tulemus lubas järeldada, et vaidlusalune tegevus ei toonud kaasa norme ületavaid määrasid ja vaidlusalune tegevus pole peamine müraallikas, vaid selleks on maanteeliiklus (selle kohta vt ka halduskohtu otsus, p 10 alap 12). Kaebaja esitatud ükski väide ei luba seada kahtluse alla Terviseameti füüsikalabori mõõtmiste tulemusi ja valitud mõõtemetoodika asjakohasust. Aruanne põhines helirõhu taseme mõõtmistel ja arvutustel. Mõõtmine toimus Toominga kinnistu elamu välisterritooriumil (mikrofon asus teise korruse terrassil magamistoa akna ees). Mõõtmised toimusid kolmapäeva ennelõunast kuni neljapäeva ennelõunani. Ilm oli pilves, sademeteta ja tugeva tuuleta (selle kohta vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2022. a otsus asjas nr 3-20-597, p-d 23–24). Ka Tori valla müra vähendamise tegevuskava p 5.2 kinnitab, et naaberkinnistult leviv müra (41dBA) jääb alla I kategooria tööstusmüra piiri (sihtväärtused 55 dBA ja 45 dBA). Viimati märgitut kinnitab ka Tori valla välisõhu mürakaardi p 6.2.
18.Vaidlustatud korralduse p-s 3.2.1 on analüüsitud väidetava tolmuhäiringu küsimust. Tolm võib tekkida transpordi käigus liikumisteedel, selle vähendamiseks on piiratud liikumiskiirust käitluskohtade ladude juures, osad teed on ehitatud kõvakattelisteks teedeks, mida saab pesta ja harjata. Keskkonnainspektsiooni 16. juuni 2017. a ja 2. juuli 2020. a protokollide kohaselt ülemäärase Tolmu kandumist kaebaja kinnistule ei täheldatud (selle kohta vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2022. a otsus asjas nr 3-20-597, p 22).
19.Täiendava meetmena, mis peab aitama müra- ja tolmuhäringut leevendada, rajati Kruusa kinnistule müravall koos haljastusega paralleelselt Nurme-Papsaare maanteega. Sellega on eraldatud tootmisfunktsiooniga kinnistu teisel pool maanteed asuvast maatulundusmaast (vt vaidlustatud korraldus, p-d 3.2.1 ja 3.5; Tallinna Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2022. a otsus asjas nr 3-20-597, p 24).
20.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et vaidlusalune keskkonnaluba pole vastuolus Kruusa DP ja üldplaneeringuga.
21.Ringkonnakohus jääb ka praeguses asjas 18. oktoobri 2022. a otsuse asja nr 3-20-597 p-s 19 võetud seisukohtade juurde, et nõustuda ei saa kaebaja järeldusega, et Kruusa DP nägi ette kohustuse rajada kogu elektriliini ja maantee vahelise ala ulatuses kõrghaljastus. Kruusa DP-s on märgitud kohustus, et tootmisala tuleb planeerida maanteest eemale ja eraldada maanteest kõrghaljastusega. Seda nõuet ei tule sisustada viisil, et joonistel näidatud rohelise vööndi saab moodustada ainult kõrghaljastus. DP-s puuduvad nõuded rohelise vööndi suurusele. Kuna kolmas isik on rajanud Kruusa katastriüksusele maantee äärde lisaks müravallile puudeheki, siis pole ta tegutsenud vastuolus DP-ga.
22.Kolmanda isiku kinnistud paiknevad Sauga valla üldplaneeringu kohaselt tootmis- ning äri- ja teenindusettevõtte juhtotstarbega maa-alal. Kuid ainuüksi nimetatud asjaolust ei saa järeldada, et keskkonnaloa andmine oleks õigusvastane. Sauga valla üldplaneeringu seletuskirja p 3.4.6 ei võimalda järeldada, et kolmanda isiku tegevust tuleks pidada üldplaneeringuga vastuolus olevaks. Üldplaneeringuga määratav maakasutuse juhtotstarve kujutab endast maa-ala kasutamise valdavat otstarvet, mis annab piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad (vt planeerimisseaduse § 6 p 9, § 75 lg 1 p 18 ja lg 4), kuid juhtotstarve võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus 8(10)
3-22-2371 on valdav (nt Riigikohtu 18.10.2016 otsus nr 3-3-1-31-16, p 16). Seejuures DP-ga, mis kehtestati 27. veebruaril 2002 ehk enne üldplaneeringut, kavandati vaidlusaluste täite- ja puistematerjalide sorteerimise ja ladustamise platside väljaehitamine. Üldplaneeringuga pole asutud Kruusa DP-ga ette nähtud tegevust keelama.
23.Halduskohus on õigesti järeldanud, et vastustaja ei pidanud talle teada antud teabe alusel hakkama täiendavalt analüüsima maalihkeohu küsimust. Keskkonnaamet uuris Tori vallalt maalihkeohu kohta, millele vald vastas 21. oktoobri 2022. a kirjaga kokkuvõtlikult, et soovitav ehituskeeluvöönd on maalihkeohu tõttu 100 m ning pinnasevalli hari asub ligikaudu 100 m kaugusel Sauga jõe veepiirist. Samuti toodi kirjas esile, et pinnasevalli rajamisel ei puuritud ega tehtud töid, mis oleks põhjustanud suurt koormust või vibratsiooni. Lisaks on vaidlustatud korralduse p-s 3.4 põhjendatult välja toodud, et jäätmete käitlus- ja ladustusala jääb jõest enam kui 130 m kaugusele.
24.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et vaidlusaluses jäätmekäitluskohas tavajäätmete taaskasutustoimingud ei kuulunud KehJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevuste hulka. Samuti ei esinenud KMH eelhinnangu koostamise kohustust tulenevalt Vabariigi Valitsuse
29.augusti 2005. a määruse nr 224 §-st 10 ja KeHJS §-st 23.
25.Vastustaja pole rikkunud kaebaja ärakuulamiskohustust. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja saanud avaldada oma arvamuse. Asja materjalid ei luba järeldada uurimiskohustuse rikkumist.
26.Vaidlustatud korraldus pole halduskohtu toodud põhjendustel tühine HMS § 63 lg 2 p 5 mõttes.
27.Halduskohus on õiguspäraselt jätnud kaebaja taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata. Kuna kohtuistung helisalvestati (HKMS § 84 lg 2, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 52 lg 1), on menetlusosaliste sisulisi seisukohti protokollis kajastatud minimaalselt. Helisalvestis on protokolli osa ja vajadusel saab kaebaja tugineda helisalvestises kajastatule.
28.Kaebaja on seisukohal, et kolmanda isiku menetluskulude temalt välja mõistmine on ebaõiglane. Kolmas isik nõudis halduskohtus kaebajalt õigusabikulu 5803,20 euro (ilma käibemaksuta) välja mõistmist. Halduskohus pidas seda kulu põhjendatuks ja õiglaseks pooles ulatuses (s.o 2901,60 eurot) põhjusel, et kaebaja oli haldusasjas 3-20-597 samu õigusküsimusi vaielnud. Samuti olid kaebajale erinevad ametiasutused vastanud nt detail- ja üldplaneeringuga seonduvalt, mistõttu oli tal võimalik hinnata kaebuse rahuldamise perspektiivi. Lisaks arvestas kohus sellega, et kaebaja esitatud tekstid olid väga keeruliselt mõistetavad. Apellatsiooniastmes taotleb kolmas isik kaebajalt 2340 euro (ilma käibemaksuta) hüvitamist. Ringkonnakohtu hinnangul saab kulu suurust pidada põhjendatud ja vajalikuks. Samas nõustub ringkonnakohus siiski kaebajaga, et kolmanda isiku õigusabikulu kaebajalt välja mõistmine 5241,60 euro ulatuses oleks praeguses asjas ebaõiglane. Haldusasjas nr 3-20597 nõudis kaebaja, et Tori vald ja Keskkonnaamet heastaks kahjulikud tagajärjed (s.o jäätmekäitluskohast põhjustatud negatiivsed häiringud) ning hüvitaks tekitatud kahju. Praeguse vaidluse esemeks oli kolmandale isikule väljastatud keskkonnaluba. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik järeldada, et kaebaja mured oleksid ilmselgelt 9(10)
3-22-2371 põhjendamatud ja tema käitumine pahatahtlik. Vaidlusalune tegevus omab mõju kaebaja õigustele ja see toimub tema vahetus läheduses. Seejuures on kaebaja kolmandale isikule kui äriühingule väljastatud keskkonnaloa vaidlustanud ilma välist õigusabi kasutamata. Ringkonnakohtu hinnangul oleks siinsel juhtumil 5241,60 euro väljamõistmine kaebajalt ebaõiglane ja piiraks kohtusse pöördumise õigust ebaproportsionaalselt. Kohtumenetluses osalemine ei tohi olla takistavalt kallis (vt kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-67-14, p-d 32.2, 33 ja 35). Kolmas isik pidi vaidlusalust tegevust kaebaja naabruses kavandades teatud ulatuses taluma vaidlusaluse keskkonnaloa kohtuliku kontrolliga seotud kulusid (vrd RKHKo 3-3-167-14, p 35). Ka kolmandale isikule pidi teada olema, et tema naabruses elab kaebaja, kelle elu hakkab vaidlusalune tegevus negatiivselt mõjutama. Arendaja peab arvestama, et keskkonnaloa saav tegevus võib häirida vahetus läheduses viibivaid isikuid ning tal tekitavad äriprojektiga seoses mõistlikus ulatuses kulud oma tegevuse seaduslikkuse avalikkusele ja puudutatud isikutele põhjendamiseks. Esindajakulu väljamõistmist ei saa seada sõltuvusse kaebaja võimest ennast arusaadavalt väljendada. Ringkonnakohtu hinnangul on siinsel juhtumil õiglane, tagamaks ühelt poolt kaebeõiguse realiseerimine ja teiselt poolt kolmanda isiku teatud ulatuses menetluskulude väljamõistmine, kui kaebajalt välja mõista kolmanda isiku kasuks 500 eurot (HKMS § 108 lg 11).
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.