Maksuõigus › Maksuotsused

3-22-1410 OÜ (kustutatud) maksuvõla 223 418,97 eurot. Vastutusotsuse kohaselt oli W.J Lullaby OÜ ainus juhatuse liige 06.07.2020–11.10.2021 ning osanik alates 06.07.2020. Lullaby OÜ-l on tasumata maksustamisperioodidel 2021. a märts kuni oktoober deklareeritud tööjõumaksud ja -maksed, käibemaks ning erijuhtude tulumaks. W.J rikkus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada esindatava tasumiskohustus kogusummas 223 418,97 eurot, mis tuleneb MKS § 105 lg-st 1 koostoimes tulumaksuseaduse § 40 lg-ga 4 ja § 54 lg-ga 4, töötuskindlustuse seaduse § 42 lg 1 p-dega 2 ja 3, sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p-ga 4, kogumispensionide seaduse § 11 lg 1 p-ga 4 ning käibemaksuseaduse § 38 lg-ga 1. Lullaby OÜ maksuvõlg tekkis W.J tahtliku tegevuse tulemusena. W.J esitas Lullaby OÜ juhatuse liikmena AKO Eesti OÜ-le müügiarveid ulatuses, mis ei katnud kõiki majandustegevusega seotud kulutusi. Lullaby OÜ esitatud arvete kogusumma oli 437 085,46 eurot, kuid ainuüksi töötajatele tehtud väljamaksete suuruseks oli 450 719,03 eurot. Lullaby OÜ arvelduskontodele laekus kokku 539 114,52 eurot, millest töötasudena maksti välja 450 719,03 eurot. Pärast töötasu maksmist jäi äriühingul raha maksukohustuste tasumiseks 88 395,40 eurot, ent maksukohustuse suuruseks oli kokku 278 684,46 eurot. Seega laekus Lullaby OÜ kõikide kohustuste katteks 190 288,97 euro võrra vähem raha. Sellisel viisil äriühingu majandustegevuse korraldamine juhatuse liikme poolt ei saanud olla juhuslik. Veelgi enam, AKO Eesti OÜ 2021. a deklareeritud kogukäive oli 1 890 071,68 eurot, mis näitab, et AKO Eesti OÜ-l oli piisavalt suur müügitulu, et katta kõik tööjõurendiga seotud kohustused. See asjaolu ei saanud olla W.Jle teadmata. Olles nii Lullaby OÜ kui AKO Eesti OÜ juhatuse liige, lõi W.J AKO Eesti OÜ-le maksueelise, mis seisnes tööjõumaksukohustuste tasumise vältimises ning lisaks tekkis Lullaby OÜ esitatud arvete alusel AKO Eesti OÜ-l sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalus. Lullaby OÜ esitas 25.01.2021 maksuvõlgade tasumise ajatamise taotluse maksustamisperioodi 12.2020 maksukohustuste tasumiseks tasumistähtajaga 20.01.2022. Koos ajatamistaotlusega esitas äriühing ka kasumiaruande 2020. a kohta, mille kohaselt oli äriühingu kahjum 106 840,88 eurot. See näitab, et juba 2020. a-l ei laekunud äriühingu majandustegevuse katteks piisavalt raha. Juhatuse ainuliikmena oli W.J sellest teadlik, kuid sellest olenemata jätkas kahjumlikku majandustegevust. Pärast pangakontode arestimist hakkas Lullaby OÜ kasutama arveldamiseks TransferWise Ltd kontot, kuhu AKO Eesti OÜ kandis kokku 278 910 eurot. TransferWise Ltd kontolt tasuti omakorda töötajate töötasusid. Eeltoodu ilmestab, et W.J ei soovinudki Lullaby OÜ juhatuse liikmena täita äriühingu maksukohustusi, vaid otsis viise, kuidas vältida maksukohustuste sundtäitmist ning jätkata majandustegevust. Majandustegevuse sellisel viisil korraldamisega põhjustas W.J äriühingu maksuvõlgade suurenemise. Kui W.J poleks Lullaby OÜ juhatuse liikmena rikkunud tasumiskohustust ning oleks korraldanud äriühingu majandustegevust selliselt, et esitatud müügiarved oleksid vastanud kohustuste suurusele ja kõikide nõuete katteks oleks laekunud piisavas ulatuses raha, ega oleks suunanud ümber äriühingu raha, oleks maksuvõla tekkimine olnud välditav. W.J vastutab ka 2021. a oktoobri tööjõumaksude ja -maksete ning käibemaksu tasumise eest, kuigi 2021. a septembri käibemaksu ja 2021. a oktoobri tööjõumaksude ja -maksete tasumise tähtpäev saabus pärast tema juhatuse liikmeks oleku aega. W.J teadis juhatuse liikmena, et AKO Eesti OÜ-le esitatud arved ei katnud kõiki majandustegevusega seotud kulutusi, sh kohustust täita maksukohustusi, ning suunas äriühingu rahavood teistele kontodele, vältimaks maksukohustuste sundtäitmist. Seega lõi W.J teadlikult olukorra, kus jäid tasumata maksukohustused, mille tasumise tähtpäev saabus pärast tema juhatuse liikmeks oleku aega. Vastutuskohustus sõltub juhatuse liikme süülisest teost või tegevusetusest, millega rikuti maksuseadust. W.J õigusvastane tegevus juhatuse liikme volituste kehtivuse ajal tõi kaasa ka maksustamisperioodide 09.2021 KMD-l ja 10.2021 TSD-l deklareeritud maksukohustuste 2(12)

3-22-1410 tasumata jätmise, sõltumata sellest, et selle tagajärg ilmnes alles nimetatud perioodi maksukohustuste täitmise tähtpäeval, s.o 20.10.2021 (KMD) ja 10.11.2021 (TSD). MTA-l puudub võimalus maksuvõlga sisse nõuda äriühingu vara arvelt. Harju Maakohus lõpetas 21.12.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-17158 Lullaby OÜ pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Lullaby OÜ otsustati likvideerida 6 kuu jooksul raugemismääruse jõustumisest. Lullaby OÜ ajutine pankrotihaldur tõi välja, et ettevõttel puuduvad vara ja vahendid, et tasuda maksuvõlga. Ajutise halduri hinnangul lõppes äriühingu tegevus hiljemalt septembris 2021.

3-22-1410 Maksuhalduri järeldus, et kaebaja oleks AKO Eesti OÜ juhatuse liikmena justkui saanud mõjutada Lullaby OÜ-le makstava tasu suurust, ei ole põhjendatud. Kaebaja taandas end AKO Eesti OÜ juhatuse liikmena Lullaby OÜ-ga seotud otsuste tegemisest. Kaebaja tegutses kriisis heas usus ning majanduslikult kõige otstarbekohasemal viisil, lootes säilitada majandustegevust ja ületada raske periood ning siis tasuda kõik maksud ja äriühingu muud kohustused. Ka TranswerWise Ltd konto avas kaebaja selleks, et majandustegevust käigus hoida, sest töötajatele oli tarvis tasuda. Kaebaja püüdis leida võimalusi ettevõtte majandusraskuste ületamiseks, kuid jätkuva COVID-19 leviku tingimustes ei õnnestunud rahalisi toetajaid leida. 2021. a hilissügiseks oli ettevõtte täitmata kohustused kasvanud ning puudusid väljavaated täiendavate investeeringute saamiseks, mis võimaldanuks ettevõttel keerulisemad ajad ületada ja oma tegevust kasumlikult jätkata. Kaebaja hindas äriplaani ebaõnnestunuks ja ettevõtte makseraskused püsivateks. Sel põhjusel esitas kaebaja 02.11.2021 Harju Maakohule avalduse Lullaby OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Ka ajutine pankrotihaldur ei tuvastanud juhatuse liikmete rikkumisi ettevõtte juhtimisel ega seda, et tegemist oleks olnud maksejõuetuse tahtliku tekitamisega (sh maksude tahtliku tasumata jätmisega). Kaebaja sõlmis MTA-ga maksuvõla tasumise ajatamise kokkuleppe, kuid kujunenud majanduslik olukord ei võimaldanud maksegraafikut täita. MTA ei olnud Lullaby OÜ ainus võlausaldaja – lisaks maksuvõlale ei suutnud Lullaby OÜ täita oma kohustusi ka töövõtjate ees. Maksuhalduri seisukoht võiks paika pidada siis, kui kaebaja oleks ettevõttest saadava tulu pööranud enda kasuks, asunud dokumente peitma või hävitama, raamatupidamine ja aruandlus oleks olnud korraldamata, ettevõte oleks raskuste tekkimisel kirjutatud nn tankisti nimele jne. Praegusel juhul aga nii pole, vaid Lullaby OÜ raamatupidamise dokumendid vastavad nõuetele ja nende põhjal on võimalik saada täielik ülevaade toimunud tehingutest. Maksuhaldur on oma seisukoha kujundanud üksnes pangakontode väljavõtete põhjal. Maksuhaldur rikkus vastutusotsust tehes oluliselt uurimispõhimõtet, jättes asjas tähtsust omavad asjaolud (ennekõike COVID-19 mõju ettevõtte äriplaani nurjumisele ja seeläbi maksuvõla ja muude võlgnevuste tekkimisele) välja selgitamata ning hindas tõendeid vääralt. Vastustaja ei ole viidanud ühelegi tõendile, mis viitaks kaebaja pahausksele käitumisele, ja ei ole ka põhjendanud, millistest vahenditest tulnuks kaebajal tasuda maksuvõlg ning milles konkreetsemalt seisnes kaebaja juhtimisviga.

3-22-1410 töölepingutes märgitud e-posti aadresside lõpp @ako.ee. Eeltoodu kinnitab vastutusotsuses toodud seisukohta, et Lullaby OÜ tegevus seondus ainult AKO Eesti OÜ-ga. AKO Eesti OÜ suunas ja kontrollis sisuliselt Lullaby OÜ tegevust. Eeltoodu kinnitab täiendavalt, et kaebaja juhatuse liikmena esitas teadlikult AKO Eesti OÜ-le müügiarveid, mis ei katnud kõiki kulusid. Kaebaja tegeles Lullaby OÜ juhatuse liikmena maksude optimeerimisega. Lullaby OÜ registreeriti 06.07.2020 äriregistris, kuid AKO Eesti OÜ-ga on töövõtuleping vormistatud juba 03.07.2020. Kaebaja asutas äriühingu ajal, mil COVID-19 viiruse levik oli teada. COVID-19 levik ei takistanud kaebajal esitamast temaga seotud AKO Eesti OÜ-le arveid selliselt, et täpselt said tasutud töötajatele makstavad töötasud, kuid Lullaby OÜ maksukohustused jäid täitmata. Seetõttu ei ole tõsiselt võetav kaebaja väide, et COVID-19 viiruse leviku tõttu ei olnud turuolukorra muutus ettenähtav. AKO Eesti OÜ töötajad vormistasid töölepinguid isikutega, kes justkui olid Lullaby OÜ poolt tööle võetud. Kaebaja ega AKO Eesti OÜ ei ole väitnud, et Lullaby OÜ ja AKO Eesti OÜ oleksid sellise teenuse osutamises kokku leppinud ning Lullaby OÜ oleks AKO Eesti OÜ-le teenustasu tasunud. Kaebaja tegevus Lullaby OÜ juhatuse liikmena tekitas temaga seotud AKO Eesti OÜ-le maksueelise, mis seisnes maksukohustuste tasumise vältimises, ning lisaks tekkis AKO Eesti OÜ-l sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalus Lullaby OÜ esitatud arvetelt.

3-22-1410 et juhatuse liige pärast äriühingu pangakontode arestimist suunab raha teistele kontodele ning kasutab neid töötajatele töötasude maksmiseks, järeldada seda, et majandustegevusega jätkamise eesmärgiks oli hoida kõrvale maksude tasumisest. Küll aga ei saa juhatuse liige sellises olukorras ja viisil jätkata majandustegevusega tegelemist nii kaua kui võimalik, vaid see peab olema kantud eesmärgist tuua äriühing makseraskustest välja. Maksuhaldur on õigustatult asunud seisukohale, et kaebaja ei tegutsenud vaidlusalusel perioodil Lullaby OÜ majandustegevusega jätkates mitte eesmärgiga tuua äriühing makseraskustest välja, vaid selleks, et soodustada AKO Eesti OÜ majandustegevust tööjõukulude arvelt. Tuvastatud on ja vaidlus puudub, et Lullaby OÜ majandustegevus seisnes hoolduskoristus- ja eripuhastustöödega seotud tööjõurendi vahendamises hoolduskoristus- ja erikoristustööde ning kinnisvarahaldusega tegelevale äriühingule AKO Eesti OÜ. AKO Eesti OÜ üheks osanikuks on äriregistri andmetel kaebaja, kes oli ka Lullaby OÜ ainuosanik. Samuti oli kaebaja mõlema äriühingu juhatuse liige. Lullaby OÜ ja AKO Eesti OÜ vaheline töövõtuleping sõlmiti 03.07.2020, s.o enne Lullaby OÜ äriregistris registreerimist, mis toimus 06.07.2020. Vaidlus puudub ka selles, et hind, millega Lullaby OÜ AKO Eesti OÜ-le tööjõurenditeenust müüs, võimaldas üksnes töötajatele töötasude tasumist, aga tööjõurendiga seotud maksukohustusi see ei katnud. Kaebaja on kaebuses möönnud, et Lullaby OÜ makseraskuste tekkimisel mängis olulist rolli asjaolu, et turule siseneti madalate tööjõurendi hindadega. Samas märgib kaebaja, et lootis soodsa koristusteenusega suurendada Lullaby OÜ turuosa ja seeläbi jõuda edaspidi kasumliku tegevuseni ning selleks oli Lullaby OÜ-l sõlmitud töötajatega töölepingud mahus, mis ületasid AKO Eesti OÜ-le vajalikku töömahtu. Täpsemaid selgitusi või tõendeid Lullaby OÜ majandustegevuse laienemise plaanide kohta ei ole kaebaja maksu- ega kohtumenetluses esitanud. Seega puudub kohtul võimalus hinnata kaebaja kirjeldatud äriplaani reaalset olemasolu. Kaebaja väide COVID-19 viiruse ettenägematust mõjust turuolukorrale pole tõsiselt võetav, sest Lullaby OÜ asutati COVID-19 viiruse leviku ajal. Kaebaja väited Lullaby OÜ klientide tegevuse ümberkorraldamisest COVID-19 pandeemia tingimustes ja selle tõttu vajaduse vähenemisest Lullaby OÜ töötajate teenuse järele on arusaamatud olukorras, kus Lullaby OÜ-l oli ainult üks klient, kelle käive 2021. a-l varasema aastaga võrreldes hoopis kasvas. AKO Eesti OÜ käibeandmetest nähtuvalt oli äriühingu 2020. a deklareeritud kogukäive 1 448 719,10 eurot ning 2021. a kogukäive 1 890 071,68 eurot (vt MTA 12.06.2023 vastuse lisa 13, dtl 242). Seega ei saanud AKO Eesti OÜ käibemahud olla Lullaby OÜ makseraskuste tekkimise põhjuseks. Maksuhalduri väitele, et AKO Eesti OÜ müügitulu võimaldanuks katta kõik Lullaby OÜ tööjõurenditeenuse osutamisega seotud maksukohustused, ei ole kaebaja sisuliselt vastu vaielnud, leides vaid, et leping vastab turutingimustele. Samuti puudub võimalus kontrollida kaebaja väidet, et ta otsis makseraskustesse sattunud Lullaby OÜ-le viimase hetkeni investoreid ja püüdis ettevõtet päästa. Olukorras, kus kaebaja selgitused ei sisalda mistahes teavet, milliseid samme ta astus või plaanis astuda Lullaby OÜ majandustegevuse laienemisega seoses, milliste klientide tõttu Lullaby OÜ majandustulemused langesid ning mida ta konkreetselt tegi Lullaby OÜ makseraskustest väljatoomiseks, ei ole usutav, et kaebajal oli plaan taastada Lullaby OÜ maksevõime ja täita tulevikus maksukohustused. Ainuüksi asjaolust, et Lullaby OÜ-l oli AKO Eesti OÜ vajadusi ületav töömaht, sellist järeldust teha ei saa. Pigem on usutav, et nii Lullaby OÜ majandustegevus kui ka sellega jätkamine pärast makseraskuste tekkimist oli vajalik üksnes AKO Eesti OÜ-le, kes sai Lullaby OÜ-lt hoolduskoristus- ja erikoristustööde teostamiseks tööjõumaksude võrra soodsamat tööjõudu. Kaebajal oli võimalik korraldada Lullaby OÜ majandustegevust selliselt, et kõik maksukohustused oleksid saanud täidetud. Kaebaja väide, et ta ei saanud AKO Eesti OÜ juhatuse liikmena Lullaby OÜ-ga sõlmitavate kokkulepete sisu mõjutada, kuna taandas end AKO Eesti OÜ juhatuse liikmena Lullaby OÜ-ga seotud otsuste tegemisest, ei ole usutav. Ainuüksi asjaolud, et Lullaby OÜ ja AKO Eesti OÜ vahelise töövõtulepingu on allkirjastanud 6(12)

3-22-1410 viimase esindajana teine isik ning et kaebaja või temaga seotud AKO Eesti OÜ seda väidab, ei tõenda, et kaebaja nende kokkulepete sisu mõjutada ei saanud. Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja kogemustega juhatuse liige rendiks töötajaid äriühingule hinnaga, millest tehinguga seotud maksukohustuste täitmiseks raha ei jää, ilma isikliku kasuta. Siinsel juhul seisnes kaebaja kasu temaga seotud AKO Eesti OÜ tööjõumaksukohustuste tasumise vältimises ning lisaks tekkis AKO Eesti OÜ-l sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalus Lullaby OÜ esitatud arvete alusel. Seega käitus kaebaja huvide konflikti situatsioonis, vaatamata enda väidetule. Kui kaebajal poleks AKO Eesti OÜ juhatuse liikmena olnud Lullaby OÜ-ga sõlmitud kokkulepete sisu üle mingisugust mõju, siis ei räägiks kaebaja AKO Eesti OÜ klientidest kui Lullaby OÜ klientidest (vt kaebuse p-d 12, 13 ja 27; kohtuistungi helisalvestis ajamärk 00:38:38 kuni 00:51:37). Olukorras, kus kaebaja teadlikult ei taganud juhatuse liikme volituste kehtivuse ajal tehingute tegemisel iseendaga seotud äriühinguga Lullaby OÜ-le piisavate rahavoogude olemasolu, mis võimaldanuks tasuda ka tehingutest tekkinud maksukohustused, vastutab kaebaja ka 2021. a septembri KMD-l ja oktoobri TSD-l deklareeritud maksukohustuste tasumata jätmise eest. Täidetud on ka kõik muud tingimused kaebaja suhtes vastutusotsuse tegemiseks. Vastutusotsuse tegemine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Harju Maakohus lõpetas 21.12.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-17158 Lullaby OÜ pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Seega ei pidanud MTA enne vastutusotsuse tegemist püüdma Lullaby OÜ-lt maksuvõlga kolm kuud sisse nõuda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-22-1410 tekitamise tunnuseid. Lullaby OÜ tegelik maksejõuetuse põhjus seisnes selles, et soovides oma tegevust laiendada, võttis Lullaby OÜ põhjendatud riske ning värbas tööjõudu enam, kui selleks oli jooksvalt vajadust. Teiste sõnadega pidi Lullaby OÜ katma ka nende töötajate kulud, kes olid uute klientide ootel. Kuigi vastustaja on õigesti märkinud, et osa töötajate töötamise periood ei kattu kontrolliperioodiga, ei ole ta samas ümber lükanud kaebaja väidet, et Lullaby OÜ-l oli kontrolliperioodil üle kahe korra enam tööjõuressurssi, kui ta seda rakendas AKO Eesti OÜ lepingu täitmiseks. Kuigi kaebaja esitas oma 08.04.2024 menetlusdokumendis konkreetsed arvutused ja esitas tõenditena töölepingud, leidis kohus otsuses, et Lullaby OÜ makseraskustest väljatoomise kavatsust ei saa järeldada sellest, et Lullaby OÜ-l oli rohkem töötajaid, kui vajas AKO Eesti OÜ. Halduskohus ei põhjendanud seejuures, miks seda järeldada ei saa, ega esitanud ühtegi teist majanduslikult loogilist seletust, miks värbas Lullaby OÜ endale ülemäära tööjõudu. Täiendava tööjõu olemasoluks oli vaid üks põhjus – kaebaja soovis Lullaby OÜ tegevust laiendada. Koristusteenuse osutamise spetsiifikast tulenevalt peab tööjõud olemas olema juba enne uue kliendiga lepingu sõlmimist – vajalik on teha proovitööd, et klient saaks tutvuda teenuse kvaliteedi ja sobivusega ning langetada otsuse teenuse tellimise kohta. Kui teenuseleping on sõlmitud, tuleb kohe tagada koristusteenuse osutamine. Kuigi selleks olid vahendid ja piisav tööjõud olemas, ei õnnestunud kaebajal uusi kliente juurde saada, sest kontoriruumide kasutus ja seega ka nende koristamise vajadus vähenes olulisel määral. Küsimus ei olnud selles, et kaebaja ei teadnud, et tegemist on pandeemiaga, vaid selles, et samas sektoris tegutsevad ettevõtted lootsid olukorra paranemist ning turu taastumist. Nüüdseks on teada, et koristusteenuse turg ei ole samas mahus taastunudki, kuid seda ei saanud kaebaja tollal teada. Ei olnud välistatud, et turuolukord võis nädalatega normaliseeruda ning töötajate koondamine oleks olnud ennatlik ning majanduslikult põhjendamatu, mis oleks samuti viinud Lullaby OÜ makseraskusteni. Töötajate koondamine oleks omakorda toonud äriühingule kaasa kohustuse tasuda koondamistasusid. Töötajatele tehtav kulu oli niigi optimeeritud ning neile makstav töötasu ei ületanud märkimisväärselt töötasu alammäära. Kuna puhastusteenuse järele oli nõudlus vähenenud, ei õnnestunud kaebajal leida investoreid, et raskel ajal majanduslikult toime tulla. Kaebajal endal puudus perekonna ülalpidamise kõrvalt raha äriühingusse investeerimiseks. Kuigi kaebaja on vastutusotsust vaidlustades viidanud ka põhjusliku seose puudumisele kaebaja tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel, ei ole halduskohus põhjusliku seose küsimust otsuses käsitlenud. Vastutusotsuses puuduvad konkreetselt kirjeldatud ära jäänud tegevused ja viited juhatuse liikme seadusest või põhikirjast tulenevate kohustuste rikkumisele (vt Riigikohtu 28.12.2022 otsus nr 3-20-2325, p 31). Kaebaja ei tekitanud tahtlikult olukorda, kus maksukohustuste täitmiseks puudusid likviidsed vahendid. Kaebajale pole ette heidetud rahaliste vahendite äriühingust väljaviimist, vaid on abstraktselt viidatud äriühingu tegevuse optimeerimise ja tööjõukulude kokkuhoiu vajadusele, mis ei oleks aga maksuvõla tekkimist ära hoidnud ega kohustusi vähendanud. Sellisel juhul tulnuks vastutusotsuses analüüsida, millisel hetkel ja milline juhatuse liikme otsustuspädevuses olev otsus tulnuks teha, et maksuvõlga ei tekiks või juurde ei tekiks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-1410 kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 esimese lause kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Neist sätetest tuleneb, et äriühingu juhatuse liige vastutab äriühingu maksuvõla eest, kui ta rikkus oma MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi, rikkumine oli tahtlik või pandi toime raskest hooletusest ning rikkumise tagajärjel on tekkinud maksuvõlg (nt Riigikohtu 11.12.2019 otsus nr 3-17-2235, p 11). MKS § 40 lg 4 kohaselt tuleb süü tuvastamisel lähtuda VÕS § 104 lg-tes 3–5 sätestatust. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS § 104 lg 5). Tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (s.o teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja õigusvastase tagajärje soovimine), kuid hooletus on valdavalt seotud objektiivsete tunnustega (s.o kohaste nõuete mittejärgimine). Kui isik teab temal lasuva kohustuse (MKS § 8 lg 1) olemasolust või peab seda kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis arvestades teadma ja jätab kohustuse täitmata, siis ei saa olla eluliselt usutav, et ta ei tahtnud õigusvastast tagajärge (s.o maksuvõla teket; vt Riigikohtu 21.04.2022 otsus nr 3-20-1415, p 12.2). MKS § 96 lg-te 5 ja 6 kohaselt ei ole vastutusotsuse tegemiseks alust, kui puudub kehtiv maksuvõlg, maksusumma määramise aegumistähtaeg on möödunud, maksuvõlg on võimalik nõuda sisse maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt või juriidilise isiku õigusvõime on lõppenud. MKS § 96 lg 5 teise lause kohaselt võib mh seaduslikule esindajale (MKS § 40 lg 1) teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot (või kui pankrotimenetlus on lõppenud raugemise tõttu – vt Riigikohtu 06.10.2021 otsus nr 3-19-1161, p 14.2).

3-22-1410 Asjaolu, et AKO Eesti OÜ oli Lullaby OÜ ainus klient, on kaebaja kinnitanud ka halduskohtu istungil (vt 16.04.2024 istungi helisalvestis, ajamärk 00:50:36).

3-22-1410 OÜ kohustus maksta töötajatele iga kuu töötasu olla nii ulatuslik, kui esitatud lepingute põhjal võiks arvata. Täiendavalt tuleb märkida, et kohtumenetluses esitatud töölepingutel on Lullaby OÜ esindajaks märgitud AKO Eesti OÜ töötajad. Kaebaja selgitas halduskohtu istungil, et tööjõurendi puhul ongi seos töö tellija ja töövõtja vahel ning protsess oli korraldatud nii, AKO Eesti OÜ töötajad saaksid Lullaby OÜ töötajatega töölepingud pärast töövestlust objektil kohe ilma eraldi Lullaby OÜ poole pöördumata ära sõlmida (vt 16.04.2024 istungi helisalvestis, ajamärk 01:24:29). Ringkonnakohtu istungil selgitas kaebaja, et AKO Eesti OÜ poolt olid objektidel objektijuhid, kes haldasid renditööjõudu (vt ringkonnakohtu 10.09.2025 istungi helisalvestis, ajamärk 00:31:05). Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab see, et esitatud töölepingutega võetigi tööle töötajaid üksnes AKO Eesti OÜ jaoks ning kaebaja väide, et nende töölepingutega oli tööle võetud rohkem töötajaid, keda sooviti kasutada ka teistele klientidele tööjõurenditeenuse pakkumiseks, ei vasta tõele. Ühtlasi tekitab eeltoodud asjaolu kahtluse, kas Lullaby OÜ poolt AKO Eesti OÜ-le esitatud arved (vt vastustaja praeguses asjas esitatud 12.06.2023 vastuse lisa 19, dtl 250–261) kajastavad kogu teenust, mida Lullaby OÜ tegelikult AKO Eesti OÜ-le osutas. Kui AKO Eesti OÜ ei vajanud nii suures mahus tööjõudu, nagu tema enda töötajate vahendusel sõlmitud lepingute alusel oleks Lullaby OÜ olnud võimeline pakkuma, tekib küsimus, miks need lepingud just AKO Eesti OÜ töötajate vahendusel sõlmiti. Kaebaja ei ole esitanud sellele loogilist seletust.

Vabariigi Valitsus kuulutas seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse tõenäolise Eestisisese leviku laienemisega Eestis välja eriolukorra 12.03.2020, Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil–Riigi Teataja

11(12)

3-22-1410 investeerida. Kokkuvõttes on pigem usutav, et kaebaja korraldas Lullaby OÜ tegevuse algusest peale eesmärgiga, et maksude tasumiseks vahendeid ei jätku, sest see oli kasulik temaga seotud AKO Eesti OÜ-le ja seega ka temale endale.

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.