Kaebaja – X.I Vastustaja – Rae vald, esindaja Erik Niinemaa
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
vallalt
varalise
kahju
hüvitise
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X.I kaebus osaliselt. Mõista Rae vallalt X.I kasuks välja varalise kahju hüvitis 1793,75 eurot ja viivis 124,72 eurot.
2.Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse avalikule teatavakstegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
Mõista Rae vallalt X.I kasuks välja menetluskulud 54,70 eurot.
4.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi ning kaebaja lapse nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
KOHTU SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 29.09.2025 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.X.I on Rae valla elanik olnud alates 11.01.2021. Kaebaja laps G.R (sündinud yy.yy.yyy) on olnud Rae valla elanike registris alates 11.01.2021 ja Rae valla
3-25-187 lasteaiakoha järjekorras alates 15.01.2021. Rae vallale esitatud lasteaiakoha saamise avaldusele märkis kaebaja, et ta soovib saada lapsele kohta elukohajärgses (Peetri teeninduspiirkonna) lasteaias alates 01.05.2022.
2.Laps sai xx.xx.xxxx 1,5-aastaseks. Rae vald ei pakkunud kaebajale soovitud ajal lasteaiakohta elukohajärgses lasteaias. Kaebaja leidis lapsele koha erahoius ESTCARE OÜ, kus vaba kohta oli pakkuda alates 04.05.2022. Erahoiu, Rae valla ja kaebaja vahel sõlmiti leping, millega Rae vald hakkas lasteaia kohatasu hüvitama osaliselt otse lastehoiule.
3.Rae vald tegi lapsele kohapakkumise 19.04.2024, mille kaebaja aktsepteeris. Laps sai koha alates 26.08.2024.
4.Kaebaja esitas 09.01.2025 Rae vallale taotluse hüvitada talle perioodil 04.05.2022–23.08.2024 tekitatud kahju 1837,55 eurot.
Rae vald jättis 21.01.2025 kaebaja taotluse rahuldamata.
6.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 23.01.2025 kaebuse, mille kohus võttis menetlusse 1837,55 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebuse põhjendused on järgmised.
1) Kui kaebaja laps sai 1,5-aastaseks, ent Rae vallast lasteaiakohta ei pakutud, hakkas kaebaja otsima lapsele erahoiukohta. 04.02.2022 pöördus ta ESTCARE OÜ poole uurimaks, kas neil on pakkuda vaba hoiukohta. Vaba kohta oli pakkuda alates 04.05.2022. 2) Kaebajale tekkisid erahoiuteenuse tõttu lisakulud – tal tuli maksta rohkem igakuist toiduraha ning eraldi muusika- ja liikumistundide tasu, mis valla lasteaedades on kohatasu hinna sees. Kõnealusel perioodil pidi kaebaja tasuma muusika- ja liikumistundide eest tasu summas 832,25 eurot, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias. Kõnealusel perioodil pidi kaebaja tasuma toiduraha tasu summas 1005,3 eurot, mida ta maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias (toiduraha hoius oli 4-5,5 eurot päevas, Järveküla lasteaias samal perioodil 2-2,4 eurot päevas). Kahju arvestuse tabel on esitatud digitaalse toimiku lehel (dtl) 9. 3) Kaebaja nõuab ka viivist seadusjärgses määras alates 09.01.2025.
Rae vald palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.
1) Vastustaja tuvastas kaebaja nõude menetlemisel et kaebaja, Linnupesa lastehoid (Estcare OÜ) ja Rae vald sõlmisid 05.05.2022 kaebaja lapse lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu nr 2022-0116. Vastustaja vastas kaebajale 21.01.2025, et nimetatud lepingu kohaselt hüvitas vald kohatasu selliselt, et lapsevanema tasuda jäi kohatasu samas määras nagu munitsipaallasteaias. Toidukulu maksumuse hüvitas eelpool nimetatud lepingu alusel lapsevanem. KELS § 24 lg 3 punktis 5 on sätestatud, et hoolekogu otsustab lasteaia lapse toidukulu päevamaksumuse. Seega ei sõltu toidukulu maksumus kohalikust omavalitsusest ja ei ole kohaliku omavalitsuse seadusest tulenev kohustus, vaid lapsevanemad, kes on hoolekogus, on otsustanud ja olnud nõus toidukulu tasumisega. Kuna kohatasu kehtestab vald, siis hüvitabki vald eralasteasutuse kohatasu munitsipaallasteaia kohatasu määra ületavas summas. Kuna hoius käivad kuni 4aastased lapsed, on tegevusi võimalus lõimida ja integreerida õpetaja poolt päeva tegevustesse. Tasu huvitegevuse eest on lapsevanema soovil eraldi tasutav lisatasu ja ei kuulu 2(8)
3-25-187 kohatasu hulka. Ka munitsipaallasteaedades on tasulised huviringid, mille eest lapsevanemad maksavad, mistõttu jättis vastustaja kaebaja nõude rahuldamata. 2) Kaebaja on esitanud Rae vallale munitsipaallasteaia kohataotluse 15.01.2021 sooviga saada lasteaiakoht 01.05.2022 Peetri teeninduspiirkonna Järveküla lasteaeda, teise eelistusena Assaku lasteaeda. Alates 26.08.2024 käib laps Järveküla lasteaias. 3) KELS § 10 lg 1 teise lause kohaselt võib valla- või linnavalitsus pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut ja mille realiseerimiseks sõlmisid pooled 05.05.2022 Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ alusel kolmepoolse lepingu nr 2022-0116 kaebaja lapse lastehoiuteenuse rahastamiseks. Vastavalt lepingu punktidele 2.2 ja 3.1.5 kohustus lapsevanem tasuma eralastehoiu teenuse eest sama summa, mis oleks tal tulnud tasuda juhul, kui laps oleks käinud samal perioodil munitsipaallasteaias. Seda summat ületava lastehoiu teenuse kulu kohustus vastavalt lepingu punktile 3.1.7 tasuma Rae vald. Rae vald on lepingust tuleneva kohustuse täitnud. Leping ei näinud ette toidukulude hüvitamist, vaid need pidi lepingu järgi lapsevanem tasuma täies ulatuses. Kaebaja ise nõustus selle kohustusega, seega pole vastustaja kaebajale kahju tekitanud. Lisaks on kaebaja enammakstud lapse toiduraha arvestamise aluseks võtnud toiduraha päevatasu munitsipaallasteasutuses perioodil mai 2022–november 2022 2 eurot päevas ja perioodil detsember 2022–september 2024 2,40 eurot päevas. Munitsipaallasteasutuses ehk Rae valla Peetri teeninduspiirkonna Aruheina lasteaias on toidupäeva maksumus alates 01.09.2022 2,50 eurot kõikides vanuserühmades (vastuse lisa 2). Seega pole kahjunõue ka arvestuslikult põhjendatud. 4) Kaebaja pole lisanud tõendeid selle kohta, milliseid konkreetseid tegevusi kaebuses viidatud muusika- ja liikumistunnid sisaldasid ja millises mahus need tunnid lastehoius toimusid (mitu tundi päevas, mitu päeva nädalas). Samuti pole tõendatud asjaolu, et Linnupesa lastehoius toimunud huvitegevuste tasu oleks kuulunud lapse munitsipaallasteaias käies munitsipaallasteaia kohatasu maksumusse. Ka munitsipaallasteasutuses on huviringid täiendava tasu eest, mis ei kuulu kohatasu hulka ning lapsevanemad peavad nende eest eraldi tasuma. Linnupesa lastehoiu poolt väljastatud lastehoiuteenuste arvetel mai 2022–august 2022 pole tegevusi lahti kirjutatud ning viidatud on vaid huvitegevuste tüki hinnale. Alates septembrist 2022 on arvetel ka kuude lõikes huvitegevuse tüki hind muutunud. Miks on huvitegevuse hind erinevatel kuudel erinev ja mida huvitegevus nendel kuudel sisaldas, jääb kaebuses selgusetuks. Kuna muusika- ja liikumistundide tasu hüvitamise nõue on põhistamata ja tõendamata, pole vastustajal võimalik sellele nõudele seisukohta avaldada ning vastustaja palub kohtul jätta nimetatud nõue rahuldamata. 5) Kaebaja nõuab Rae vallalt viivise tasumist alates 09.01.2025, kuid ei ole kaebuses märkinud, millises summas ja millisel konkreetsel alusel ta vastustajalt viiviseid nõuab, mistõttu on esitatud nõue põhjendamata. Kuna vastustaja ei tunnista kaebaja nõudeid, pole alust ka viiviste nõude rahuldamiseks. 6) Vastustaja on asendanud lapsevanema nõusolekul munitsipaallasteaia koha lapsehoiuteenusega ning leppinud kaebajaga kokku kogu teenuse vallapoolse rahastuse osas. Toidukulude hüvitamine jäi lepinguga kaebaja kanda ja leping ei näinud ette ka lapse eralastehoiu huvitegevuste hüvitamist valla poolt. Seega pole vastustaja kaebaja õigusi rikkunud ega õigusvastaselt toiminud ning kahju hüvitamiseks pole ükski eelnimetatud eeldustest täidetud, mistõttu tuleb kaebus jätta tervikuna rahuldamata.
3(8)
3-25-187
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.
4.Nagu ka vastustaja märgib, peavad kahju hüvitamiseks olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg-d 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3). Kulud peavad olema eelkõige vajalikud ja mõistliku suurusega (RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).
5.KELS § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Selline kohustus on olemuslikus osas vastaval kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega.
6.Praegusel juhul ei ole sisulist vaidlust järgmiste asjaolude üle. Kaebaja ja tema lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas, tegemist on sama elukohaga. Kaebaja on lapsele taotlenud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5-aastane: lapsele (sündinud yy.yy.yyyy ning Rae valla elanikuna registreeritud 11.01.2021) taotleti lasteaiakohta 15.01.2021. Kaebaja taotles kohta alates 01.05.2022. Laps hakkas erahoius käima 04.05.2022 ja käis seal kuni 23.08.2024, kuna laps sai koha teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias ja hakkas seal käima alates 26.08.2024.
7.Käesolevas asjas kahjunõude ajavahemiku alguseks, s.o 04.05.2022 seisuga ei olnud kaebaja laps lasteaiakohta saanud, vaid ta sai selle alates 26.08.2024 ehk enam kui kaks aastat hiljem.
8.Asjaolu, et kaebaja võttis lepinguga kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha ja kohatasu, ei tähenda seda, et lepingu sõlmimise tõttu polegi vastustaja kaebajale kahju tekitanud või et kaebaja oleks loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha. Praeguse kohtuasja asjaoludest ilmneb üheselt, et kaebajal oli soov panna laps munitsipaallasteaeda ja ta esitas vastava taotluse vastustajale mõned kuud pärast lapse sündi. Lastehoiulepingu sõlmimine ei olnud seega kaebaja vabatahtlik valik. Ka juhul, kui kaebaja oleks erahoiu koha otsimata jätnud, ei oleks vastustajal olnud talle pakkuda kohta munitsipaallasteaias. 4(8)
3-25-187
9.Kuigi KELS § 10 lg 1 teine lause lubab omavalitsusüksusel vanema nõusolekul asendada pooleteist- kuni kolmeaastase lapse koha lasteasutuses lapsehoiuteenusega, on Riigikohus selgitanud, et see eeldab vanema vabatahtlikku loobumist oma õigusest saada lasteaiakoht, kusjuures omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lg 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest (Riigikohtu 06.02.2023 otsus nr 5-22-10, p 35). Praeguse kohtuasja asjaolud annavad aluse eeldada, et kaebaja oli sunnitud sõlmima lepingu erahoiuga, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata ega võimaldanud kaebaja lapsele lasteaiakohta.
10.Kuna vastustaja jättis praegusel juhul KELS § 10 lg-ga 1 vastuolus kaebaja lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka kaebaja vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus.
11.Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta. Seega tuleb vastustajal hüvitada kahju ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud kõnealusel perioodil käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.
12.Kaebaja toob esmalt välja, et pidi kõnealusel perioodil tasuma muusika- ja liikumistundide eest, mis on munitsipaallasteaias hinna sees, tasu kokku 832,25 eurot. Esitatud kahjuarvestuse ning selles kajastatud arvete kohaselt on kaebaja tasunud huvitegevuse eest tasu kokku 832,25 eurot – arved on esitatud summades 20 eurot, 30 eurot, 37 eurot ja 47 eurot (viimase kuu eest 35,25 eurot).
13.Tallinna Halduskohus on varasemalt korduvalt selgitanud, et huvitegevuse puhul on tegemist kulutustega, mis on seotud sellega, et laps saaks samasugust teenust, nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias, kus muusika- ja liikumistunnid on õppekava osaks: KELS § 16 kohaselt on lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ § 16 lg 1 sätestab, et õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused. Samuti on eelnimetatud määruse § 16 lg 2 p-de 5, 6 ja 7 kohaselt nii muusika, kunst kui ka liikumine valdkondadeks, milles tuleb esitada õppekavas õppeja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused. Munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis lähtub riiklikust õppekavast. Õppekava valdkondadeks on muuhulgas muusika, kunst ja liikumine (määruse § 16 lg 2 p-d 6 ja 7). Munitsipaallasteaia arvetel on need tegevused hõlmatud kohatasuga. Niisiis kuuluvad liikumis-, kunsti- ja muusikatunnid teatud ulatuses munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse hulka, seevastu lapsehoiuteenuse osutajale ei kohaldu koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ega ka õppekava järgne kohustus muusika-, kunsti- ja liikumistunde pakkuda.
14.Kaebaja ja lastehoiu vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse osutamise lepingus on toodud, et kuutasule lisandub toitlustus ja huvitegevuse tasu. Huvitegevuseks on saviõpe, lastejooga ja muusikatund. Kohtu hinnangul võivad need tegevused olla olemuselt sellised, mis kuuluvad munitsipaallasteaias pakutavate muusika-, kunsti- ja liikumistundide hulka ning on hõlmatud kohatasuga. Kaebaja on lisaks selgitanud, et
5(8)
3-25-187 need tegevused olid integreeritud tavapärasesse päevakavasse ennelõunasel ajal ning viidi läbi õpetajate poolt samades rühmaruumides, kus lapsed sõid, mängisid ja magasid. Seegi kinnitab järeldust, et tegemist oli sarnaselt korraldatud ja olemuselt selliste tegevustega, mis kuuluvad munitsipaallasteaias pakutavate muusika-, kunsti- ja liikumistundide hulka. Kaebaja hinnangul oli muusika- ja liikumistundides osalemine kohustuslik osa Linnupesa lastehoiu tegevusest ning talle ei jäänud muljet, et tal olnuks võimalust nimetatud tegevustest loobuda. Seega ei nähtu ei nähtu kohtule, et lapse huvitegevuses osalemine oleks olnud lapsevanema jaoks vabatahtlik valik.
15.Eelnevat arvestades järeldab kohus, et kaebaja ei ole erahoius huvitegevusele kulutanud sellisel määral, millest saaks järeldada, et ta ei soovinud saada pelgalt munitsipaallasteaia teenusega võrdväärset teenust, vaid kasutada täiendavaid huviringe, milliseid pakuvad ka munitsipaallasteaiad. Vastupidi – kaebajal tuli kaebajal lapsele munitsipaallasteaias kohatasuga hõlmatud teenusega sarnase teenuse tagamiseks tasuda ka huvitegevuse eest. Kuna vastustaja rikkus oma kohustust tagada kaebaja lapsele koht munitsipaallasteaias, mistõttu kaebaja pidi samaväärse teenuse saamiseks huviringidele täiendavaid kulutusi tegema, on põhjendatud vastustajalt nende kulutuste ulatuses hüvitis välja mõista.
16.Vastustaja viidatud arusaamatust seoses muutunud huvitegevuse tasuga on kaebaja selgitanud asjaoluga, et laps sai algse osalise koha (esmalt 2 ja siis 3 päeva nädalas) asemel alates 01.09.2023 täiskoha, mistõttu tõusis vastavalt ka tasu huvitegevuse eest. See ei mõjuta kuidagi järeldust, et kaebaja on lapse erahoius käimise tõttu tasunud kokku 832,25 eurot rohkem, kui ta oleks tasunud valla lasteaias.
17.Teiseks nimetab kaebaja kahjuna enammakstud söögiraha, mida tal tuli tasuda 1005,30 euro võrra rohkem, kui ta oleks maksnud munitsipaallasteaias. Vastustaja arvates pole kahjunõue arvestuslikult põhjendatud, kuna Peetri teeninduspiirkonna Aruheina lasteaias on toidupäeva maksumus alates 01.09.2022 2,50 eurot, kaebaja on enda kahjuarvestuse puhul aluseks võtnud aga maksumused 2 ja 2,40 eurot päevas.
18.Enammakstud söögiraha tõttu kaebajale tekkinud kahju puhul tuleb lähtekohaks võtta toiduraha maksumus juhul, kui kaebaja oleks saanud koha enda teeninduspiirkonna lasteasutuses. KELS § 10 lg 1 kohaselt tuleb lasteaiakoht tagada teeninduspiirkonna lasteasutuses. Kaebaja lapse teeninduspiirkonnaks oli Peetri teeninduspiirkond. Olenemata lasteaia kohataotlusele märgitud lapsevanema eelistusest oleks vastustaja oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitnud mis tahes faktiliselt kasutatava teeninduspiirkonna lasteaia koha pakkumisega, sest vastustajal ei olnud kohustust kohapakkumise tegemisel arvestada vanema eelistusega. Vastustaja vastusest nähtuvalt oli Peetri teeninduspiirkonna kõrgeima toiduraha päevatasuga lasteasutuseks alates 01.09.2022 Aruheina lasteaed. Kohtul ei ole teavet, et Aruheina lasteaed ei oleks olnud kaebajale faktiliselt kasutatav. Aruheina lasteaias oli toiduraha päevatasu alates 01.09.2022 2,50 eurot ning see tuleb võtta ka kaebajale tekitatud kahju arvestamisel aluseks perioodil alates 01.09.2022. Sellele eelneva perioodi (mai 2022 – august 2022) osas ei ole vastustaja arvestuse aluse osas etteheiteid teinud, mistõttu lähtub kohus vastaval perioodil kaebaja nimetatud toiduraha päevatasust 2 eurot päevas.
19.Kaebaja on eralasteasutuses tasunud toiduraha kokku 1852,50 eurot (360 päeva eest). Perioodil mai 2022 – august 2022 kuulunuks munitsipaallasteaias toidurahana tasumisele 36 eurot (18 x 2 eurot), kuid lastehoiu kasutamise tõttu tuli kaebajal tasuda 88 eurot (18 päeva; 2 x 4 eurot + 16 x 5 eurot). Perioodil september 2022 – august
6(8)
3-25-187 2024 kuulunuks Aruheina munitsipaallasteaias toidurahana tasumisele 855 eurot (342 x 2,5 eurot), kuid lastehoiu kasutamise tõttu tuli kaebajal sama aja eest toidurahana tasuda 1764,50 eurot (342 päeva; 233 x 5 + 109 x 5,5 eurot). Seega on kaebaja kokkuvõttes tasunud söögirahana 961,50 eurot rohkem, kui ta oleks tasunud juhul, kui tema laps saanuks käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses (kaebaja enda kahjuarvestuse kohaselt oli vahe 1005,30 eurot).
20.Eelnevat kokku võttes on kaebaja lapse erahoius käimise tõttu perioodil 01.05.2022 – 23.08.2024 munitsipaallasteaiaga võrreldes tasunud huvitegevuse eest 832,25 eurot rohkem, kui ta oleks tasunud valla lasteaias, ning toiduraha 961,50 eurot rohkem, kui ta oleks tasunud valla lasteaias. Seega on kaebajale tekitatud kahju suuruseks kokku 1793,75 eurot.
21.Sellist kahju ei oleks kaebajale tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.
22.RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides.
23.Kohtu hinnangul selliseid asjaolusid ei esine. Kujunenud lasteaiakohtade alases kohtupraktikas mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused reeglina välja terves ulatuses. Kaebaja seisukohalt vaadatuna oli vastustaja kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Vastustajale pidi juba avalduse vastuvõtmisel olema selge, et lasteaiakohtade nappuse tõttu võib juhtuda, et vastustaja ei täida kaebaja ees KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust. Kui vastustajal kaebaja soovitud ajal kohta pakkuda polnud, pidi talle olema ettenähtav, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanemale kahju ning vastustaja võib olla kohustatud hüvitama kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps.
24.Kaebaja on nõudnud vastustajalt ka viivise tasumist alates 09.01.2025. Kaebajale lõppes kahju tekkimine augustis 2024. a, seega on kahjunõue viivisenõude algusajaks muutunud sissenõutavaks.
25.Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga 113 (RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu). Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille esimese lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu 27.11.2014 otsuse nr 3-3-1-66-14 p 19).
7(8)
3-25-187
26.Kaebaja on viivise nõudmisel viidanud seadusjärgsele määrale, millest saab järeldada, et ta on silmas pidanud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra. Lähtudes VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära muutumisest, tuleb viivisenõuet arvestada eraldi kahe perioodi kohta:
26.1.09.01.2025 – 30.06.2025: kokku 173 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 3,15%1 ja viivisemäär kokku 11,15%;
26.2.01.07.2025 – 29.08.2025: kokku 60 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 2,15%2 ja viivisemäär kokku 10,15%.
27.Hüvitise suurust (1793,75 eurot) arvestades on viivis perioodi 09.01.2025 – 29.08.2025 eest kokku 124,72 eurot.3
28.Kaebaja on taotlenud viivist alates 09.01.2025, kuid ei ole täpsustanud lõpukuupäeva. Sellest saab järeldada, et ta taotleb viivist ka edasiulatuvalt. HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).
29.Kokkuvõttes mõistab kohus kaebajale kahjuna välja 1793,75 eurot. Sellele lisandub viivis 124,72 eurot (kuni kohtuotsuse avalikult teatavakstegemiseni tekkinud viivis). Alates kohtuotsuse avalikule teatavakstegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi.
31.Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 56 eurot. Kohus rahuldas kaebuse põhinõudes 1793,75 eurot, sh viivisenõue ei mõjuta riigilõivu arvestust. Kohus rahuldas põhinõude ca 97,6 % ulatuses, mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 54,70 eurot HKMS § 108 lg 2 alusel. Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.