Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.08.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1672
Haldusasi
Menetlusosalised
Weinsto Caring BWTC OÜ (pankrotis) kaebus Maksu- ja Tolliameti 06.07.2022 maksuotsusele nr 12.23/058196-10 Kaebaja – Weinsto Caring BWTC OÜ (pankrotis), (endise ärinimega Ösel House OÜ) Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Dmitri Koroljov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.10.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Weinsto Caring BWTC (pankrotis) apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
OÜ
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.09.2025. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-22-1672 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(6)
3-22-1672 ehitusmaterjalid. Viidatud kulude osas on Taviko väljastanud kaebajale vaidlusalused arved. Kaebaja on tasunud arved Tavikolt saadud juhise kohaselt Taviko võlausaldajatele kokku 25 437,36 euro ulatuses. Arve vormilised puudused ei saa olla aluseks tagastusnõude rahuldamata jätmiseks.
3(6)
3-22-1672 dokumenti (sh arvel viidatud akti) tehingu kohta koostatud ei ole. Taviko 31.01.2022 arvelt nr 1041 nähtuvalt soetas kaebaja ühe koguse „muid tegevuskulusid“ hinnaga 15 400 eurot (sh käibemaks 2 566,67 eurot) ning ka selle tehingu kohta ühtegi dokumenti koostatud ei ole. Kaebaja esitatud andmete kohaselt on arvete eest on tasutud kokku summas 25 437,36 eurot Taviko võlausaldajatele ning seniajani on tasumata 11 850,64 eurot. Kui vaidlusalusel arvel kajastatud tehing ei ole identifitseeritav, pole tegemist väheolulise puudusega. Antud juhul ei selgu vaidlusalustelt arvetelt, millise kauba ja/või teenuse eest need on esitatud ning tehingute kohta pole koostatud ühtegi dokumenti, mis võimaldaks tuvastada ja kontrollida arvetel kajastatud majandustehingute sisu ja arvnäitajaid. Seega ainuüksi seetõttu, et Taviko arved ei vasta arvele kui algdokumendile esitatavatele nõuetele, ei ole võimalik nende alusel sisendkäibemaksu arvata maha. Olukorras, kus algdokumentidest ei selgu, millise konkreetse kauba või teenuse eest on arved esitatud, pole kaebaja väide, et tegemist on reaalsete tehingutega, kontrollitav. Kaebaja volitatud esindaja poolt Taviko 31.12.2021 arvel nr 1041 kajastatud majandustehingu „arve vastavalt aktile nr 301221“ täpsustamist kohtuistungil ei saa pidada usaldusväärseks. Kui kaebajal olid olemas vaidlusalust majandustehingut täpsustavad andmed, pidanuks ta maksukorralduse seaduse (MKS) § 56 lg-st 1 tuleneva kohustuse valguses need esitama maksuhaldurile juba maksumenetluses. Antud juhul esitas kaebaja sellekohase selgituse esimest korda üldse alles volitatud esindaja poolt koostatud eriarvamuses, selgitades järgnevat: „Ösel House OÜ on ostnud TAVIKO HOUSE OÜ käest ehitusmaterjale ning hüvitanud osaliselt tehtud kulutusi seoses ehitusobjektide, asukohaga Sihi tn 6 Tallinn ja Lilldungenkuja 4, Porvoo lõpuni ehitamiseks ning TAVIKO HOUSE OÜ on viidatud tehingute eest väljastanud Ösel House OÜ-le arved 1041 ja 1041“. Isegi kohtule esitatud kaebuses väidab kaebaja mõlema arve kohta ühiselt, et need on väljastatud ehitusobjektidel Sihi tn 6 ja Lilldungenkuja 4 tehtud ehitustööde ja ostetud ehitusmaterjalide eest. Seega, asudes alles kohtuistungil andma Taviko 31.12.2021 arvel nr 1041 kajastatud tehingu kohta konkretiseerivat teavet, võttis kaebaja maksuhaldurilt võimaluse uurimispõhimõtet rakendades seda teavet kontrollida ning asetab kohtu olukorda, kus kohus peab maksuhalduri eest asuma tuvastama maksukohustuse seisukohalt olulisi asjaolusid. Pealegi pole Taviko 31.12.2021 arvel nr 1041 kajastatud majandustehing piisavalt identifitseeritav ka peale selle täpsustamist. Taviko 31.12.2021 arvel nr 1041 märgitud tehingu hinnaks koos käibemaksuga on 21 888 eurot. Kaebaja poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt müüs Taviko kaebajale nimetatud arve alusel edasi Sihi tänava ja Lilldungenkuja objektidega seoses varem valmis ostetud ehitusmaterjali, mida peaks kinnitama kolm kaebusele lisatud Oserv OÜ poolt Tavikole väljastatud Ehitus Outlet arvet maksumusega kokku 5437,36 eurot (sh käibemaks) ning 13.04.2022 maksekorraldus nr 354, millelt nähtub kaebaja poolt Oserv OÜ-le 5437,36 euro tasumine selgitusega „Taviko House OÜ arvete katteks kolmepoolse kokkuleppe alusel“. Kuna puudub mis tahes dokumenteeritud teave Taviko poolt 31.12.2021 kaebajale väljastatud arvel nr 1041 üldsõnaliselt kajastatud tehingu majandusliku sisu kohta ning arvestades arve täpsustamist alles kohtuistungil, pole võimalik kaebaja poolt Oserv OÜle 5437,36 euro tasumist Taviko ehitusmaterjalide eest vaidlusaluse arvega usaldusväärselt siduda. Lisaks moodustab kaebaja poolt viidatud Taviko ehitusmaterjalide eest tasumine 5437,36 eurot vaid ca 25% vaidlusalusel 31.12.2021 arvel nr 1041 märgitud summast ning mingisugust aimu ei anna see selle kohta, millist ehitusmaterjali soetas kaebaja Taviko House OÜ-lt ülejäänud 75% arvel märgitud summa ulatuses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
4(6)
3-22-1672 Halduskohtu 27.10.2023 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. I Halduskohus leidis ebaõigesti, et arvel nr 1010 kajastatud tehing on majandusliku sisu poolest kaugmüük, mitte ehitusteenus. Käibemaksuseaduse mõttes pole maksuobjektiks mitte üksikud sooritused, vaid majanduslikud tehingud. Puudub vaidlus, et kaebaja ehitas Soomes töövõtulepingu alusel RVle elumaja. Samuti puudub vaidlus, et arvel nr 1010 kajastatud vundamendiplokid tarniti Soome seoses elumaja ehitustöödega. Pole tuvastatud, et kliendid soovisid kaebajalt plokke majaehitusest eraldiseisvalt. Seega vastab vaidlusaluse majandustehingu sisu töövõtulepingu sätetele ning olukorras, kus töövõtulepingu esemeks olev kinnisasi asub Soomes, ei ole käibe tekkimise kohta Eesti ning käivet ei pea Eestis käibemaksuga maksustama. Kõiki tehinguid tuleb hinnata kogumis. Seega on kaebaja õigesti deklareerinud arvega nr 1010 seotud käibe kui 0% teenusemüügi Euroopa Liidus. II Kaebaja on täitnud MKS § 56 lg-s 1 sätestatud kaasaaitamiskohustuse, esitades oma seisukohad ja täpsustused 01.07.2022 kirjalikult peale seda, kui maksuhaldur saatis kaebajale kontrolliakti. Seega leidis halduskohus ekslikult, et kaebaja asus alles kohtuistungil täpsustama Taviko arvetega seotud majandustehingute sisu. Kaebaja esitas halduskohtule tõendid selle kohta, et Taviko sõlmis kaks ehitustööde töövõtulepingut. Puudub vaidlus, et mõlemad lepingud on lõpuni täitnud kaebaja. Taviko arvetega seoses on kaebaja selgitanud, et tehingud olid seotud tehase ruumide allrentimisega Tavikolt ning eelnimetatud kahe töövõtulepingu täitmisega. Tammneeme Maja OÜ rentis Tavikole tootmishooneid elementmajade tootmiseks. Taviko sõlmis kaks ehitustöövõtulepingut märtsis ja juulis 2022 (Lilldunkenkuja 4 ja Sihi 6). Kuna märtsis 2022 tekkisid Tavikol makseraskused, sõlmisid Taviko, kaebaja ja Tammneeme Maja kolmepoolse kokkuleppe, millega kaebaja võttis tootmisruumid allrendile selliselt, et renditasu makstakse otse Tammneeme Maja arveldusarvele. Allrenti kajastavad arved on Taviko väljastanud 2021. a juulis, septembris ja oktoobris ning kommunaalteenuse arve perioodi juuni–oktoober 2021 eest novembris 2021. Lisaks ruumide allrendile lepivad Taviko ja kaebaja kokku selles, et kaebaja võtab tasu eest üle eelnimetatud kaks ehitustöövõtulepingut selliselt, et kaebaja ostab Tavikolt ära olemasolevad ehitusmaterjalid ning hüvitab Tavikole tehtud kulutused. Selle alusel väljastaski Taviko arved nr 1041 ja 1041/2. Võttes arvesse, et kaebaja oli tasunud Taviko võlgnevusi viimase tarnijatele, on kaebaja nõude, mis on Tavikol tema vastu, tasaarveldanud. Asjaolu, et kaebaja on tarnijatele otse tasunud, kinnitavad koopiad maksekorraldustest.
5(6)
3-22-1672 käibega ei saa tegemist olla juba põhjusel, et kauba saajaks on lõpptarbija, mitte maksukohustuslane. Halduskohus märkis otsuses õigesti, et konkreetse tehingu sisuks oli ehitusplokkide müümine. Eeltoodut ei väära asjaolu, et vaidluse tekkides tühistas kaebaja algse arve (ehitusmaterjalide müük RVle) ning vormistas uue (teenuse müük AKle). AK on selgitanud, et temal puudub kaebajaga seos, ta vaid tasus elukaaslasele RVle esitatud arve. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega, mille järgi tuleks teenuse osutamise lepingu olemasolul lugeda ka kõik teenuse osutamisega seotud kauba müümise tehingud maksuõiguslikult teenuse osutamiseks. Teenuse osutaja võib mõistagi teenuse saajale müüa teenust, mille hind sisaldab ka teenuse osutamiseks kasutatud materjalide ja muude teenuse osutamiseks vajalike sisendite maksumust. Selleks aga, et nende sisendite maksumust käsitada teenuse hinnana, peab arvel üheselt kajastuma teenuse osutamine. Vaidlusalune arve sisaldas üksnes vundamendimüüri plokkide hinda, mitte ei müüdud vundamendi ehitamise teenust. II
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.