Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.10.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1672
Haldusasi
Ösel House OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 06.07.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/058196-10 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks rahuldama kaebaja 11.03.2022 tagastusnõuded
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise aeg
Kaebaja – Ösel House OÜ, esindaja vandeadvokaat Kristjan Aava Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas Aas 29.09.2023
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.11.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3.2 TAVIKO HOUSE OÜ 31.12.2021 arvel nr 1041 ja 31.01.2022 arvel nr 1041 kajastatud kaubad ja teenused on seotud ehitusobjektide - Sihi tn 6 Tallinn ja Lilldungenkuja 4, Porvoo - lõpuni ehitamisega. Mõlema objektidega seoses on esialgu sõlminud ehitustöövõtulepingud TAVIKO HOUSE OÜ, kes on ostnud objektidele ehitusmaterjalid ja teinud osaliselt nii ettevalmistus- kui ka ehitustöid. Käesoleval juhul on kaebaja võtnud üle kahest töövõtulepingust tulenevad kohustused ehitustööde lõpetamiseks ning on hüvitanud TAVIKO HOUSE OÜ-le ehitusobjektidega Sihi tn 6 ja Lilldungenkuja 4 tehtud ettevalmistus- ja osalised ehitustööd ning valmis ostetud ehitusmaterjalid ning viidatud kulude osas on väljastanud TAVIKO HOUSE OÜ kaebajale vaidlusalused arved. Kaebaja on tasunud vaidlusalused arved TAVIKO HOUSE OÜlt saadud juhise kohaselt TAVIKO HOUSE OÜ võlausaldajatele kokku 25 437,36 eurot. Arve vormilised puudused ei saa olla aluseks tagastusnõude rahuldamata jätmiseks.
22.12.2021 väljastatud arve nr 1010 tehingukirjeldusega „[v]undamendi müüri plokid lilldungenkuja 4 porvoo“ summas ilma käibemaksuta 5227 eurot, 20% käibemaks 1045 eurot ja kokku koos käibemaksuga 6 272,40 eurot ning 3) kaebaja poolt detsember 2021 deklareeritud käibe, millelt ei nähtu eelnimetatud arvel kajastatud tehingu deklareerimist (vt kontrolliakti p 1.1.2). Kaebaja poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt on õige müügiarve tema poolt koos eriarvamusega maksuhaldurile esitatud C. C 22.12.2021 väljastatud arve nr 1010 „teenuse müük EL 0%“ summas 6 272,20 eurot. Arve on seotud ehitustöödega Soomes ning on deklareeritud 2021 detsembrikuu käibedeklaratsioonil kui 0% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud. Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et Y. Y 22.12.2021 väljastatud arve nr 1010 on tühistatud. Maksuhaldur kaebaja väidetele seoses Y. Y 22.12.2021 väljastatud arve nr 1010 tühistamisega vastu ei vaielnud, ent leiab jätkuvalt, et vaidlusaluse tehingu sisuks on kauba ühendusesisene kaugmüük, mitte teenuse müük EL-i (vt kohtuistungi helisalvestis 23:15 jj). Seega taandub vaidlus kaebaja deklareerimiskohustuse rikkumise osas küsimusele, kas kaebaja on õigesti deklareerinud tema poolt C. C 22.12.2021 väljastatud arvel nr 1010 kajastatud müügi välisriigis asuva kinnisasjaga seotud ehitusteenusena. Seejuures puudub vaidlus, et nimetatud arve alusel müüs kaebaja Y. Y Eestist Soome vundamendimüüri plokke ega selle üle, et tehing toimus. Kaebaja on seisukohal, et vaidlusaluse arve aluseks olev tehing vastab KMS § 10 lg 4 p-le 1, mille kohaselt teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui osutatakse välisriigis asuva kinnisasjaga seotud teenust, sealhulgas ehitamine, hindamine ja hooldamine ning kinnisasja võõrandamiseks, ehitamise ettevalmistamiseks ja korraldamiseks osutatav teenus ning majutusteenus. Kaebaja hinnangul pole antud juhul tegemist eraldiseisva müügitehinguga, vaid osaga elumaja ehitustöödest, mida kaebaja tegi Y. Y töövõtulepingu alusel Soomes ning mida ei saa eelduslikult teha ilma ehitusmaterjalita. Kaebaja leiab, et kuna võlaõigusseaduse mõistes on töövõtulepingu esemeks tulemuse saavutamine, mis hõlmab ka materjali ning mille sees üksikuid müügitehinguid ei tehta ning pooled pole antud juhul eraldiseisvalt kokku leppinud ehitusmaterjali müügis ja tarnimises, tuleb KMS § 10 lg 4 p 1 alusel öelda, et tegemist on ehitustöödega Soomes (vt kohtuistungi helisalvestis alates 48:41). Kohus leiab, et kaebaja tõlgendus, mille kohaselt kõik toimingud, mis käibemaksukohustuslane maja ehituseks sõlmitud töövõtulepingu raames välisriigis asuva lepingu objektiks oleva kinnisasjaga teeb, on KMS § 10 lg 4 p 1 mõttes ehitusteenus, on meelevaldne ega ole kooskõlas seadusega, mis teeb selget vahet kaubal ja teenusel. Käibemaksuga ei maksustata mitte tsiviilõiguslikke tehinguid, vaid majanduslikke sooritusi. Majanduslik sooritus, mis vaidlusaluse arve alusel toimus on kaebaja poolt vundamendiplokkide võõrandamine ja toimetamine Eestist Soome seal maksukohustuslasena registreerimata isikule. Vundamendiplokk kui asi on KMS § 2 lg 3 p 1 kohaselt kaup. Kauba võõrandamine ja toimetamine võõrandaja poolt või eest teise liikmesriiki seal maksukohustuslasena registreerimata isikule on KMS § 2 lg 9 kohaselt ühendusesisene kaugmüük. Asjaolu, et vaidlusalune vundamendiplokkide müük toimus töövõtulepingu täitmise raames ning kaebaja ei olnud vormistanud Y. Yiga ehitusmaterjali müügi osas eraldi müügilepingut, ei anna õigust lugeda kauba müüki KMS § 10 lg 4 p 1 tähenduses teenuse osutamiseks.
Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur õigesti asunud seisukohale, et kaebajal oli kohustus deklareerida vaidlusalune majandustehing kauba ühendusesisese kaugmüügina, mitte välisriigis asuva kinnisasjaga seotud teenusena. KMS § 101 lg-st 7 tulenevalt on ühendusesisese kaugmüügi käibe tekkimise koht Eesti, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) kauba võõrandajal või teenuse osutajal ei ole asukohta või püsivat tegevuskohta mujal liikmesriigis peale Eesti; 2) kaup võõrandatakse ja toimetatakse teise liikmesriiki või teenust osutatakse teises liikmesriigis asu- või elukohta omavale isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena; 3) käesolevas lõikes nimetatud tingimustele vastava kauba ja teenuse käive kokku ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega ületa jooksval kalendriaastal 10 000 eurot. Kohus nõustub maksuhalduriga, et antud juhul on täidetud kõik KMS § 101 lg-s 7 sätestatud tingimused, käibe tekkimise kohaks on Eesti ning tehing kuulub maksustamisele 20%lise käibemaksu määraga.
Kohus märgib, et see, kui vaidlusalusel arvel kajastatud tehing ei ole identifitseeritav, pole väheoluline puudus. Kohtupraktikas on leitud, et majandustehingu sisu ei saa tuleneda isikute ütlustest, vaid see peab olema üheselt nähtav asjakohasest dokumentatsioonist (vt TlnRKo 3202408, p 9) ning kui arvetel kajastatud kaubad ja teenused ei ole dokumentide alusel piisavalt identifitseeritavad, siis nende alusel sisendkäibemaksu maha arvata ei saa (vt TlnRKo 3-19-596, p 10-14). Antud juhul ei selgu vaidlusalustelt arvetelt, millise kauba ja/või teenuse eest need on esitatud ning tehingute kohta pole koostatud ühtegi dokumenti, mis võimaldaks tuvastada ja kontrollida arvetel kajastatud majandustehingute sisu ja arvnäitajaid. Seega ainuüksi seetõttu, et Taviko House OÜ arved ei vasta arvele kui algdokumendile esitatavatele nõuetele, ei ole võimalik nende alusel sisendkäibemaksu arvata maha. Olukorras, kus algdokumentidest ei selgu, millise konkreetse kauba või teenuse eest on arved esitatud, pole kaebaja väide, et tegemist on reaalsete tehingutega, kontrollitav. 7.4 Kaebaja volitatud esindaja poolt Taviko House OÜ 31.12.2021 arvel nr 1041 kajastatud majandustehingu „arve vastavalt aktile nr 301221“ täpsustamist kohtuistungil ei saa kohtu hinnangul pidada usaldusväärseks. Esiteks, kui kaebajal olid olemas vaidlusalust majandustehingut täpsustavad andmed, pidanuks ta maksukorralduse seaduse § 56 lg-st 1 tuleneva kohustuse valguses need esitama maksuhaldurile juba maksumenetluses. Kuivõrd kohtumenetluses kontrollitakse maksuotsuse õiguspärasust, mitte ei viida läbi maksumenetlust, ei tohiks maksukohustuslasel olla võimalik kohtumenetluses esitada andmeid ja tõendeid, mida ta oleks saanud ja pidanud esitama kaasaaitamiskohustuse raames maksumenetluses. Antud juhul esitas kaebaja selgituse seoses Taviko House OÜ tehingutega maksuhaldurile esimest korda üldse alles volitatud esindaja poolt koostatud eriarvamuses, selgitades järgnevat: „Ösel House OÜ on ostnud TAVIKO HOUSE OÜ käest ehitusmaterjale ning hüvitanud osaliselt tehtud kulutusi seoses ehitusobjektide, asukohaga Sihi tn 6 Tallinn ja Lilldungenkuja 4, Porvoo lõpuni ehitamiseks ning TAVIKO HOUSE OÜ on viidatud tehingute eest väljastanud Ösel House OÜ-le arved 1041 ja 1041.“ Isegi kohtule esitatud kaebuses väidab kaebaja mõlema arve kohta ühiselt, et need on väljastatud ehitusobjektidel Sihi tn 6 ja Lilldungenkuja 4 tehtud ehitustööde ja ostetud ehitusmaterjalide eest. Seega, asudes alles kohtuistungil andma Taviko House OÜ 31.12.2021 arvel nr 1041 kajastatud tehingu kohta konkretiseerivat teavet, võttis kaebaja maksuhaldurilt võimaluse uurimispõhimõtet rakendades seda teavet kontrollida ning asetab kohtu olukorda, kus kohus peab maksuhalduri eest asuma tuvastama maksukohustuse seisukohalt olulisi asjaolusid. Kohtu hinnangul on selline käitumine maksukohustuslase poolt pahatahtlik ning viitab pigem soovile üldsõnaliselt vormistatud arvet tagantjärele sisustada, kui annab usaldusväärset kinnitust tehingu toimumise kohta. Teiseks, Taviko House OÜ 31.12.2021 arvel nr 1041 kajastatud majandustehing pole piisavalt identifitseeritav ka peale selle täpsustamist. Taviko House OÜ 31.12.2021 arvel nr 1041 märgitud tehingu hinnaks koos käibemaksuga on 21 888 eurot. Kaebaja poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt müüs Taviko House OÜ kaebajale nimetatud arve alusel edasi Sihi tänava ja Lilldungenkuja objektidega seoses varasemalt valmis ostetud ehitusmaterjali, mida peaks kinnitama kolm kaebusele lisatud Oserv OÜ poolt Taviko House OÜ-le väljastatud Ehitus Outlet arvet maksumusega kokku 5437,36 eurot (sh käibemaks) ning 13.04.2022 maksekorraldus nr 354, millelt nähtub kaebaja poolt Oserv OÜ-le 5437,36 euro tasumine selgitusega „Taviko House OÜ arvete katteks kolmepoolse kokkuleppe alusel“ (vt kohtuistungi helisalvestis alates 44:23; dtl 58-61). Kohus leiab, et kuivõrd puudub mis tahes
dokumenteeritud teave Taviko House OÜ poolt 31.12.2021 kaebajale väljastatud arvel nr 1041 üldsõnaliselt kajastatud tehingu majandusliku sisu kohta ning arvestades arve täpsustamist alles kohtuistungil, pole võimalik kaebaja poolt Oserv OÜ-le 5437,36 euro tasumist Taviko House OÜ ehitusmaterjalide eest vaidlusaluse arvega usaldusväärselt siduda. Lisaks moodustab kaebaja poolt viidatud Taviko House OÜ ehitusmaterjalide eest tasumine 5437,36 eurot vaid ca 25% vaidlusalusel 31.12.2021 arvel nr 1041 märgitud summast ning mingisugust aimu ei anna see selle kohta, millist ehitusmaterjali soetas kaebaja Taviko House OÜ-lt ülejäänud 75% arvel märgitud summa ulatuses.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.