Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.08.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1392
Haldusasi
N.F-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 30.03.2022 käskkirjale nr 1.9-2.9/23p
Menetlusosalised
Kaebaja – N.F, esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Margit Maidla ja Irina Punko
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25.07.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
N.F-i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
12.06.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta haldusasja materjalide juurde võtmata 14.07.2025 menetlusdokumendile lisatud 07.07.2025 e-kiri.
kaebaja
2.Jätta N.F-i apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.07.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-1392 muutmata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.09.2025. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-22-1392 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 30.03.2022 käskkirjaga nr 1.9-2.9/23p vabastati piirivalveosakonna laevastiku piirivalvelaeva XXX vanemmehaanik N.F politseiteenistusest politseiametniku kutsesobivusnõuetele mittevastavuse tõttu avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 95 lg 1 alusel. Siseministri 12.04.2013 määruse nr 15 „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord“ § 2 lg 1 kehtestab nõuded isikuomadustele, millele politseiametnik peab vastama, et olla võimeline täitma politseile pandud ülesandeid. Tulenevalt sama lõike p-st 1 peab politseiametnik olema lojaalne Eesti Vabariigile, aus ja seaduskuulekas. Piirivalvelaev XXX sõitis 03.03.2022 Vaindloo saarele, kui laeva vanemmehaanikul N.F-il tekkis konflikt laeval olnud PPA piirihaldusbüroo seiretehnika vanemametnikuga. Konflikti põhjuseks oli N.F-i arusaam Ukraina sõjast. Üldlevinud arusaamast erinev arusaam Ukraina sõjast on N.F-il põhjusel, et ta saab infot sõja kohta kremlimeelsetest infokanalitest. Samasisulisi konflikte on N.F-il olnud ka laevameeskonna liikmetega. Konfliktid on tekkinud sellest, et N.F-i arvates algatas sõja Ukraina ise ning ta ei usu, mida Eesti meedias sõjast räägitakse. Laeva kapteni sõnul on N.F olnud vene meediaväljas alates 2014. a-st. Kapteni hinnangul on N.F-i poliitiline ja õiguslik tunnetus ning maailmavaade selgelt mõjutatud kremlimeelsest ajakirjandusest, eriti televisioonist. Juba siis, kui Ukraina sõda veel ei käinud, ei suutnud N.F uskuda Eesti kanalitest tulevat infot ja püüdis ka teisi laevameeskonna liikmeid ümber veenda. N.F-i sõnul on kõik Ukrainaga seonduv Lääne ja Eesti riikliku propagandamasina väljamõeldis. Ida-Ukrainas toimuv on lihtsalt kodusõjalaadne sisekonflikt, kus halvad Ukraina rahvuslased tapavad häid ja süütuid venemeelseid inimesi. N.F-i hinnangul on Vene maailmal täielik õigus oma huve ja tahet teistele riikidele peale suruda. Eesti kuulumine NATO-sse on aga selge provokatsioon ja oht Venemaale, seega Eestile kahjulik. Laevastiku juht viis 28.03.2022 N.F-iga läbi vestluse, kus N.F küll tunnistas, et Ukrainas toimub sõda, mitte Vene Föderatsiooni erioperatsioon, kuid leidis, et „Ukraina poliitikud ei teinud head tööd läbirääkimistel, et sõda vältida. Venelastel oli mingi põhjus Ukrainasse tungida, mingi luureinfo, mille põhjal sõda alustada.“ Politseiametnikule on esitatud kõrgendatud nõuded isikuomadustele, mis ühelt poolt peavad tagama ametile pandud põhiülesannete efektiivse täitmise, kuid teisalt kindlustama, et politseiametnikud käituvad väärikalt ja hoiavad asutuse mainet. Tegemist on aga teiste meeskonnaliikmete usalduse küsimusega. Töötades laeval, kus viibitakse koos väikesel territooriumil pika aja vältel, on eriti oluline, et iga meeskonnaliiget saab usaldada. N.F on kremlimeelse suhtumisega kaotanud meeskonnaliikmete usalduse, mistõttu on koostöö jäädavalt kahjustatud. Politseiametnik peab olema lojaalne riigile, aus ja seaduskuulekas. Lojaalsus riigile tähendab toetust ja truudust oma riigile ja selle kaudu ka inimestele. Ukrainas toimuva agressiooni on hukka mõistnud kogu maailm. Eesti on püüdnud Ukrainat aidata nii palju kui võimalik. Eestlased ise on üle elanud oma rahvuse süstemaatilise hävitamise, mistõttu puudutab Eesti inimesi Venemaa hävitustöö Ukrainas eriti sügavalt. Samas töötab Eesti ühes suuremas riigiasutuses inimene, kes tegutseb risti vastupidiselt Eesti riigi 2(6)
3-22-1392 põhimõtetele ja tegevusele. See tähendab, et inimene ei ole oma riigile lojaalne, mis omakorda tähendab, et ta ei saa PPA-s töötada.
2.N.F esitas 28.04.2022 käskkirjale vaide, mis jäeti PPA 30.05.2022 vaideotsusega nr 1.9-3/780-4 rahuldamata.
3.N.F esitas 28.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 30.03.2022 käskkirja nr 1.9-2.9/23p õigusvastasuse tuvastamiseks ning hüvitise 118 058,38 eurot väljamõistmiseks. Käskkiri tugineb vääral õiguslikul alusel. Siseministri määrus ei saa olla aluseks ATS § 95 lg 1 ja § 15 p 5 alusel teenistusest vabastamiseks. ATS § 15 p 5 viitab muule seaduses sätestatud nõudele ning siinjuures saab kõne alla tulla eriseadustes välja toodud konkreetsed alused. Politseiametniku puhul saavad selleks olla politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) §-s 40 sätestatud alused. Lojaalsuse hindamine on üldjuhul subjektiivne ja seda saab eelkõige hinnata isiku tegude järgi. Väidetavaid etteheiteid saaks pidada eelkõige väärituks teoks, mille tuvastamiseks tulnuks läbi viia distsiplinaarmenetlus, mis oleks tuvastanud selle täpsema sisu ning andnud ka kaebajale võimaluse oma seisukohti ja välja toodud etteheiteid selgitada. Kui asutus oleks distsiplinaarmenetluse läbi viinud, siis oleks selgunud, et talle käskkirjas tehtud etteheited ei vasta tegelikkusele ja tema teenistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Käskkiri on põhjendamis- ja kaalutlusvigadega. Sellest ei selgu, milline on olnud konkreetne tegevus, mis näitab, et kaebaja on ohustanud või kahjustanud Eesti riigi huve, selle põhiseaduslikku korda või pole oma ametiülesandeid täitnud vajaliku hoolsusega. Võimalikud erinevad arvamused päevakajaliste sündmuste kohta ei võimalda anda hinnangut isiku lojaalsusele. Jääb paljasõnaliseks, mille alusel väidab kapten, et kaebaja poliitiline ja õiguslik tunnetus on „selgelt mõjutatud kremlimeelsest ajakirjandusest, eriti televisioonist.“ Kaebaja on aastaid töötanud antud ametikohal ning pole tänini ühegi teoga andnud põhjust enda mitte usaldamiseks. Käskkirjas pole arvestatud kaebaja pikaajalist teenistusstaaži (teenistusest vabastamise kuupäeva seisuga 33 aastat 7 kuud 25 päeva). Käskkirja andmisel on vastustaja jätnud täitmata selgitamiskohustuse ja jätnud kaebaja ära kuulamata. Kaebaja kutsuti 28.03.2022 vestlusele. Kaebaja vastused/selgitused kedagi ei huvitanud. Talle pakuti võimalust lahkuda oma soovil, millega kaebaja ei nõustunud. Siis paluti vastata küsimustikule, kuid ei antud võimalust anda seletusi. Kaebaja vastuseid ei ole käskkirjas isegi mainitud, mis tähendab, et see toiming oli formaalne ega asendanud ärakuulamist. Kui vastustaja oleks jälginud uurimispõhimõtet, siis oleks ta saanud teada, et kaebaja on pärast sõja puhkemist ka ise Ukraina sõjapõgenikke toetanud: 1) kaebaja annetas Pagulasabi MTÜ annetusnumbril; 2) kaebaja pere osales XX lasteaias Ukraina lastele kaisukarude kogumise kampaanias; 3) kaebaja ja tema pere on viinud Punasele Ristile mähkmeid, värvipliiatseid, koolikotte, saunalinasid, maiustusi ja hügieenitarbeid. Kui kaebaja oleks nii kremlimeelne, ei teeks ta seda kindlasti. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista kuue kuu hüvitis 14 331,46 eurot koos saamata jäänud palgaga 17 326,92 eurot ning saamata jäänud tulu hüvitisega 86 400 eurot. Hüvitise kogusummaks on seega 118 058,38 eurot.
4.PPA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses toodud seisukohtade juurde.
5.Tallinna Halduskohus jättis 25.07.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. ATS § 95 lg 1 kohaselt vabastatakse ametnik teenistusest, kui ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt ATS § 14 lg-st 1 või 2 või §-st 15. ATS § 15 p 5 kohaselt ei või isikut teenistusse võtta muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist 3(6)
3-22-1392 välistava asjaolu esinemisel. PPVS §-st 38 ja § 39 lg-st 1 tulenevalt võib politseinikuna teenistusse võtta isiku, kes vastab politseiniku kutsesobivusnõuetele. Vabariigi Valitsuse 22.06.2006 määruse nr 141 „Politseiametnike kutsesobivusnõuded“ § 1 p 1 kohaselt peab politseiametnik olema lojaalne Eesti Vabariigile. Selles sättes on lojaalsuskohustus seejuures asetatud kõikidest teistest politseiametniku isikuomadusele seatud nõuetest ettepoole. Seega näeb kehtiv õigus ette riigile mittelojaalse politseiametniku politseiteenistusest vabastamise. Erinevalt mitmetest muudest kutsesobivusnõuetest, millele vastavus on kas objektiivselt mõõdetav ja/või konkreetse dokumenti alusel üheselt kindlaks tehtav, eeldab ametniku lojaalsuse üle otsustamine hinnangu andmist ametniku tegevust ja väljaütlemisi puudutavate asjaolude kogumile. Politseiametniku teenistusest vabastamine on põhjendatud, kui PPA on ametniku käitumist või väljaütlemisi puudutavad faktilised asjaolud õigesti tuvastanud ning teinud nende pinnalt loogilise järelduse, et ametniku lojaalsuses ei saa olla veendunud. Selline hinnang ei tohi olla meelevaldne. Käesoleva vaidluse lahendamisel on oluline kindlaks teha, kas vastustaja on põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja lojaalsuses ei saa olla piisavalt veendunud. Asjas on tuvastatud, et laeva XXX meeskonna liikmed pöördusid 2022. a märtsis PPA laevastiku juhi poole põhjusel, et ühe meeskonnaliikme (kaebaja) vaated Ukraina sõjale on Venemaad toetavad. Nimetatud asjaolu on tuvastatud laevastiku juhi A.S seletuskirja ja laeva kapteni K.K ettekandega. A.S seletuskirjast nähtub, et meeskonnaliikmete sõnul toetas kaebaja Venemaa agressiooni Ukrainas ja surus neile oma arvamust peale. K.K ettekandest nähtub, et Venemaa infokanalite mõjul on kaebaja venemeelsed vaated aja jooksul radikaliseerunud ning jõudnud veendumuseni, et Venemaal on õigus oma huve teistele riikidele peale suruda. Samuti on tuvastatud, et vestlusel laevastiku juhiga õigustas kaebaja Venemaa sissetungi Ukrainasse. Eeltoodud asjaolud kogumis võimaldavad põhjendatult kahelda kaebaja lojaalsuses. Sellise isiku puhul puudub riigil kindlus, et konfliktsituatsioonis on ta valmis kaitsma Eesti põhiseaduslikku korda. Politseiametniku puhul on selline kindlustunne seda olulisem, et ametiülesannete täitmisel on politseiametnikul õigus kohaldada isikute suhtes vahetut sundi ja teha isikute põhiõigusi väga intensiivselt riivata võivaid toiminguid. Politseiametniku puhul vajab riik ja ühiskond kindlust eeskätt selles, et ametnik jääb lojaalseks ka mistahes ametitegevusega seoses ette tulevates kriitilistes olukordades ega lase sellistes olukordades oma otsustusi – mida võib olla vaja teha väga kiiresti ja millel võivad olla asjassepuutuvate isikute seisukohast rasked tagajärjed – mõjutada oma maailmavaatelistest veendumustest. Politseiametnik, kes on oma väljaütlemistega mõista andnud, et peab võimalikuks toetada Venemaa agressiivset tegevust sõltumatu naaberriigi suhtes ei õigusta politseiametnikult nõutavat usaldust. Tema puhul ei saa olla veendunud, et ta jääb eeskätt olukorras, kus Eesti Vabariigi julgeoleku ja avaliku korra kaitse huvid võivad sattuda konfrontatsiooni tema isiklike väärtushinnangute ja maailmavaatega, lojaalseks Eesti Vabariigile. Käskkiri on piisaval määral motiveeritud, mis on taganud sellest arusaamise ja selle kontrollitavuse. Asjaolu, et käskkirja tekstis pole ära märgitud kaebaja pikka teenistusstaaži, ei tähenda, et sellega pole otsustamisel arvestatud. Kaevatav otsus riivab küll kaebaja õigust elukutsevalikule, kuid riigi sisejulgeoleku tagamises väljenduv avalik huvi on Ukraina sõja tõttu kujunenud julgeolekupoliitilises kontekstis sellest selgelt kaalukam. Kaebaja väide, et tema teenistusest vabastamine on põhjustatud kiusust, on paljasõnaline ja tõendamata. Põhjendatud pole kaebaja etteheide, et vastustaja pole täitnud selgitamiskohustust ja järginud uurimispõhimõtet. Puudub vaidlus, et 28.03.2022 toimus kaebaja meelsuse teemal laevastiku juhi ja kaebaja vestlus. Vastustaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt kujunes vestluse käigus laevastiku juhil arusaam, et kaebaja tuleb teenistusest vabastada ning puudub vaidlus, et see tehti kaebajale samas ka teatavaks. Seega sai kaebaja vestlusel teadlikuks, milline otsus 4(6)
3-22-1392 on kaalumisel ning tal oli võimalus anda asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Asjaolu, et kõike kaebaja poolt laevastiku juhile öeldut pole käskkirjas mainitud, ei tähenda, et kaebaja ärakuulamist ei toimunud, nagu leitakse ekslikult kaebuses. Uurimispõhimõtte mittejärgimine seisneb kaebaja väitel selles, et vastustaja ei selgitanud enne otsustamist välja, et kaebaja on toetanud Ukraina sõjapõgenikke. Kirjeldatud asjaolu pole käesoleva vaidluse kontekstis oluline. Sõjapõgenike materiaalne toetamine on kahtlemata humaanne akt, kuid ei välista „kremlimeelsust“. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.N.F palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 25.07.2023 otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde. Peale ringkonnakohtu 12.06.2025 istungil tunnistajate ülekuulamist esitas kaebaja järgmised täiendavad selgitused. Kaebajale sisuliselt heidetakse ette, et ta vaatas Vene infokanaleid ja seda ka pärast sõjalise tegevuse algust Ukrainas. Kuna teised meeskonnaliikmed ei vallanud vene keelt, siis kaebaja oli see, kes edastas neile televisioonist saadud infot, mis ei tähenda, et ta edastas neile oma arvamuse asjast. Meeskonnaliikmete tundmus (tunnetus nagu nad ütlevad), et kaebaja väljendab sellega enda seisukohti, ei ole piisav järelduse tegemiseks, et kaebaja pole lojaalne Eesti riigile. Kaebaja toetust Venemaale järeldati sellest, et kaebaja vaatas info võrdluseks Vene televisiooni ja edastas valjuhäälselt sealt saadud teavet enda kaastöötajate informeerimiseks, mitte tõeksvõtmiseks. Tõendamata on, et kaebaja võtab Vene televisioonist saadud infot 100% tõena ja soovib, et ka teised seda teeksid. Ka T.R 03.03.2022 diskussiooni arendades, seejuures enda väljaütlemiste tagajärgedele mõtlemata, soovis kaebaja pelgalt jagada talle kui vene keelt oskavale inimesele Vene televisioonist saadud infot kõrvuti teistest allikatest saadud infoga (Eesti TV, BBC jne), mis ei tähenda, et kaebaja soovis sellega avaldada enda meelestatust Ukraina sõja osas. Enne käskkirja andmist ei ole keegi teistest meeskonnaliikmetest A.S ega kapteni poole pöördunud, kõik seletused on A.S nõudel esitatud hiljem. Kui tulnukski kahtlusi kontrollida, siis kontrolli ei ole toimunud. Arenguvestlust vastavalt seaduse nõuetele ei ole toimunud. Vestluses ei ole kaebajale esitatud küsimusi seoses tema väidetavate väljaütlemistega. Küsimustikus kajastatud vastused on ametnikule kohased. Kohtumenetluses läks rõhk asjaolule, et kaebajal oli laevas digiboks, millega sai vaadata mh ka Vene kanaleid. See ei olnud keelatud. Vene kanalitest saadud infot jagas kaebaja meeskonnaliikmetele, kuid tegemist ei olnud tema enda seisukohtadega. Kaebaja ärakuulamisõigust rikuti jämedalt, sest kaebajalt ei küsitud seletuskirja enne ega pärast vestlust, samuti ei võimaldatud oma arvamust esitada enne käskkirja andmist.
7.PPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes haldus- ja vaidemenetluses toodud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja edastas 14.07.2025 kirjaliku seisukoha lisana ringkonnakohtule H.Pi 07.07.2025 e-kirja, milles viimane kui väidetavalt alates 1984. a-st SAT-televisiooniga tegelev isik selgitab Vene kanalite vaatamise võimalusi. Ringkonnakohus jätab nimetatud dokumendi tõendina haldusasja juurde võtmata (HKMS § 198 lg 3). Kaebajal puudus takistus sama dokumendi esitamisel halduskohtule. Lisaks pole tegemist asja lahendamise seisukohast asjassepuutuva tõendiga, sest see ei seondu kaebaja lojaalsuse küsimusega.
5(6)
3-22-1392
9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub haldusakti materiaalset õiguspärasust puudutavas osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Ringkonnakohus kuulas 12.06.2025 kohtuistungil tunnistajatena üle A.S, T.R, T.V, V.H ja P.Pi. Tunnistajate ütlused olid omavahel kooskõlas ning kinnitasid 30.03.2022 käskkirjas tuvastatud asjaolusid. Ühegi tunnistaja ütlusest ei saa järeldada, et kaebaja soovis oma seisukohti väljendades üksnes tutvustada neile Vene kanalites Ukraina sõja kohta avaldatavad teavet. Kõik tunnistajad mõistsid, et kaebaja väljendab oma isiklikku meelsust. Arvestades, et enamike tunnistajatega töötas kaebaja koos pikaajaliselt, ei ole taoline vääritimõistmine usutav. Seetõttu ei pea ringkonnakohus usutavaks ka kaebaja vastupidist väidet. Lisaks jääb kohtule ebaselgeks, mis oli kaebaja huvi, kui ta hoidis end pidevalt Vene kanalite infoväljas ning jagas sealset teavet ka teistele. T.R seletuse ja ütluse järgi oponeeris kaebaja ETV-s kajastatud infole. Venemaa käitumise õigustamist kinnitasid nii kirjalikult kui ka kohtuistungil suuliselt P. P, T. V ja V.H. Ringkonnakohtul puudub põhjus eeldada, et kõigil neil isikutel on kaebaja suhtes mingi vaen, mille tõttu andsid nad ebaõigeid ütlusi. Ringkonnakohus tõdeb, et Venemaa agressiooniga seotud küsimustes Venemaad toetavaid või õigustavaid seisukohti avaldanud politseiametniku teenistuse jätkamine on seda enam välistatud sellises olukorras, nagu siinsel juhul, kus asjaomase laevameeskonna töö käigus võib reaalselt tekkida vajadus takistada Venemaa Föderatsiooni asutuste initsieeritud või viimaste kaasabil toimuvaid piiririkkumisi, mis võib äärmuslikul juhul põhjustada konfrontatsiooni piiril tegutsevate Venemaa Föderatsiooni asutuste või ametiisikuga. Halduskohus osutas õigesti, et sellises olukorras on vajalik, et kõik piirivalvelaeva meeskonna ülesannete tõhusaks täitmiseks vältimatu, et meeskonnaliikmed saaksid üksteist usaldada. Usaldada ei saa aga meeskonnaliiget, kes oma väljaütlemistes avaldanud, et peab Venemaa Föderatsiooni agressiivset tegevust suveräänse naaberriigi vastu põhimõtteliselt mingisuguste Venemaa rahvuslike huvide kaitseks õigeks või vajalikuks.
10.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga osas, et vastustaja oleks pidanud peale 28.03.2022 vestlust ning kaebaja teenistusest vabastamise osas põhjendatud seisukoha kujundamist andma kaebajale võimaluse kirjaliku seisukoha esitamiseks. Asjaolu, et kaebajale öeldi 28.03.2022 vestlusel, et ta ei sobi politseiteenistusse, ei asenda ärakuulamist. Samas ei too eeltoodud minetus kaasa käskkirja tühistamist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58), sest ei saanud mõjutada haldusakti sisulist õiguspärasust. Kohtumenetluses ei ole ilmnenud selliseid asjaolusid, millega vastustaja oleks pidanud käskkirja andmisel kindlasti arvestama, ent millega ta ärakuulamisõiguse rikkumise tõttu arvestada ei saanud. Sõjapõgenike väidetav toetamine ei lükka ümber kaebaja hinnanguid Venemaa sõjategevusele. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kaebaja läbis ka vaidemenetluse, kus sai esitada kõik oma vastuväited käskkirjale, ning PPA-l oli vaideotsust tehes võimalik neid vastuväiteid hinnata. Vastustaja ei pidanud käskkirja kehtetuks tunnistamist võimalikuks.
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.