3-22-1392/33 - Teenistussuhted - Riigiteenistus - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 30.03.2022 käskkirjaga nr 1.9-2.9/23p vabastati piirivalveosakonna laevastiku piirivalvelaeva XXXX vanemmehaanik N.F politseiteenistusest politseiametniku kutsesobivusnõuetele mittevastavuse tõttu avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 95 lg 1 alusel. Käskkirja põhjendus: 1.1 Siseministri 12.04.2013 määruse nr 15 „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord“ § 2 lg 1 kehtestab nõuded isikuomadustele, millele politseiametnik peab vastama, et olla võimeline täitma politseile pandud ülesandeid. Tulenevalt sama lõike p-st 1 peab politseiametnik olema lojaalne Eesti Vabariigile (EV), aus ja seaduskuulekas. 1.2 03.03.2022 sõitis piirivalvelaev XXXX Vaindloo saarele, kui laeva vanemmehaanikul N.F-il tekkis konflikt laeval olnud PPA piirihaldusbüroo seiretehnika vanemametnikuga. Konflikti põhjuseks oli N.F-i arusaam Ukraina sõjast. Üldlevinud arusaamast erinev arusaam Ukraina sõjast on N.F-il põhjusel, et ta saab infot sõja kohta kremlimeelsetest infokanalitest. Samasisulisi konflikte on N.F-il olnud ka laevameeskonna liikmetega. Konfliktid on tekkinud sellest, et N.F-i arvates algatas sõja Ukraina ise ning ta ei usu, mida Eesti meedias sõjast räägitakse. 1.3 Laeva kapteni sõnul on N.F olnud vene meediaväljas alates 2014.a-st. Kapteni hinnangul on N.F-i poliitiline ja õiguslik tunnetus ning maailmavaade selgelt mõjutatud kremlimeelsest ajakirjandusest, eriti televisioonist. Juba siis kui Ukraina sõda veel ei käinud ei suutnud N.F uskuda Eesti kanalitest tulevat infot ja püüdis ka teisi laevameeskonna liikmeid ümber veenda. N.F-i sõnul on kõik Ukrainaga seonduv Lääne ja Eesti riikliku propagandamasina väljamõeldis. Ida-Ukrainas toimuv on lihtsalt kodusõjalaadne sisekonflikt, kus halvad Ukraina rahvuslased tapavad häid ja süütuid venemeelseid inimesi. N.F-i hinnangul on Vene maailmal täielik õigus oma huve ja tahet teistele riikidele peale suruda. Eesti kuulumine NATO-sse on aga selge provokatsioon ja oht Venemaale, seega Eestile kahjulik. 1.4 28.03.2022 viis laevastiku juht N.F-iga läbi vestluse, kus N.F küll tunnistas, et Ukrainas toimub sõda, mitte Vene Föderatsiooni (VF) erioperatsioon, kuid leidis, et „Ukraina poliitikud ei teinud head tööd läbirääkimistel, et sõda vältida. Venelastel oli mingi põhjus Ukrainasse tungida, mingi luureinfo, mille põhjal sõda alustada.“

KK ütlustele. Jääb paljasõnaliseks, mille alusel väidab kapten, et kaebaja poliitiline ja õiguslik tunnetus on „selgelt mõjutatud kremlimeelsest ajakirjandusest, eriti televisioonist.“ Käskkirjas on sisustamata, milline on kaebaja poliitiline ja õiguslik tunnetus ning kuidas see on seotud tema teenistusülesannete täitmisega. Kapteni ütlustest jääb mulje, et tal on kaebaja suhtes isiklik vimm, mistõttu on ta kasutanud juhust, et kaebaja teenistusest vabastamisele kaasa aidata. 4.3 Käskkirjas tuuakse välja, et laevameeskond ei saa usaldada inimest, kes levitab riigis ja ühiskonnas üldlevinud väärtustele vastupidiseid arvamusi. Kuivõrd kaebajale ei edastatud meeskonnaliikmete ütluste kirjalikke transkriptsioone, siis ei ole väide usalduse kaotusest kuidagi tõendatud ega usutav. Kaebaja on aastaid töötanud antud ametikohal ning pole tänini ühegi teoga andnud põhjust enda mitte usaldamiseks. Käskkirjas pole arvestatud kaebaja pikaajalist teenistusstaaži (teenistusest vabastamise kuupäeva seisuga 33 aastat 7 kuud 25 päeva): 1) Nõukogude Armees 07.05.1987-03.06.1989; 2) Eesti Kaitseväes 03.05.199331.07.2007; 3) piirivalveametnikuna piirivalveteenistuses 01.08.200731.12.2009; 4) PPA-s politseiametnikuna 01.01.2010-30.03.2022. 4.4 Käskkirja andmisel on vastustaja jätnud täitmata selgitamiskohustuse ja jätnud kaebaja ärakuulamata. Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud oluliselt selgitamiskohustust hetkest, kui ta kutsuti 28.03.2022 vestlusele. Kaebaja vastused/selgitused kedagi ei huvitanud. Talle pakuti võimalust lahkuda oma soovil - sellega kaebaja ei nõustunud. Siis paluti vastata küsimustikule, kuid ei antud võimalust esitada oma seletused. Kaebaja vastuseid ei ole käskkirjas isegi mainitud, mis tähendab, et see toiming oli formaalne ega asendanud ärakuulamist. Käskkirja andmisel pole vastustaja täitnud ka uurimispõhimõtet. Kui vastustaja oleks jälginud uurimispõhimõtet, siis oleks ta saanud teada, et kaebaja on pärast sõja puhkemist ka ise Ukraina sõjapõgenikke toetanud: 1) kaebaja annetas Pagulasabi MTÜ annetusnumbril; 2) kaebaja pere osales Audru lasteaias Ukraina lastele kaisukarude kogumise kampaanias; 3) kaebaja ja tema pere on viinud Punasele Ristile mähkmeid, värvipliiatseid, koolikotte, saunalinasid, maiustusi ja hügieenitarbeid. Kui kaebaja oleks nii kremlimeelne, ei teeks ta seda kindlasti. 4.5 Kaebaja leiab, et põhjendatud on vastustajalt kuue kuu hüvitise väljamõistmine lähtudes järgnevatest asjaoludest: 1) teenistussuhe lõpetatud sisuliselt päevapealt; 2) kaebajal puudub tõenäoliselt võimalus tulevikus asuda uuesti samale või sarnasele ametikohale; 3) õigusvastase otsusega on oluliselt halvendatud kaebaja majanduslikku olukorda: kaebajal on kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustus ja eluasemelaen (igakuise maksega 430,33 eurot). Kaebaja kuue kuu keskmine palk on 14 331,46 eurot (brutos). Lisaks on kaebajalt võetud võimalus senisele sissetulekule kuni politseipensionile jäämiseni. Kaebaja keskmine brutotöötasu oli 2 388,57 eurot kuus (14 331,46:6). Seega 31.03.2022-08.04.2023 (politseipensioni saamise õiguse tekkimise kuupäev) oleks kaebaja teeninud 2 8662,92 eurot brutos. Eesti Töötukassa (ETK) 31.03.2022 otsusega nr 122014176 on kaebajale määratud töötuskindlustushüvitis kuni 01.04.2023 summas 1 1336 eurot brutos. Seega jääb kaebaja kahjuhüvitiseks sissetuleku vähenemise eest 17 326,92 eurot. Lisaks eeltoodule on kaebajalt võetud võimalus saada politseipensioni (08.04.2023 täitunuks kaebajal vajalik staaž). Kaebaja leiab, et saamata jäänud tulu mõistlikuks hüvitiseks võiks olla vähemalt summa, mis vastab aprillist 2023 saamata jääva 720 euro korrutist vähemalt kümne kalendriaastaga ehk kokku 86400 eurot brutos (720 x 12 x 3). Kokku nõuab kaebaja seega kuue kuu hüvitist 14 331,46 eurot koos saamata jäänud palgaga 17 326,92 eurot ning saamata jäänud tulu hüvitisega 86 400 eurot. Hüvitise kogusummaks oleks 118 058,38 eurot.

5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 5.1 Käskkiri tugineb kohasel ja asjasse puutuval õiguslikul alusel. Siseministri 12.04.2013 määrus nr 15 on antud PPVS § 39 lg 2 alusel, mis on volitusnorm, mis seob määrust seadusega. RK põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on selgitanud, et määrusandlusõiguse eesmärgiks on vähendada seadusandja koormust ja anda normide tehnilise detailiseerimine üle valitsusele, et tagada seeläbi paindlik haldustegevus ning vältida seaduste ülekoormamist tarbetute üksikregulatsioonidega. Kaebaja vabastamine käskkirjas loetletud õiguslikel alustel ei andnud PPA-le mingisugust eelist menetluse liigi, menetlemise kiiruse valikul või kvaliteedi tagamisel. 5.2 Käskkirjas on täidetud põhjendamiskohustus ja puuduvad kaalutlusvead. Vaidest ja kaebusest nähtuvalt ei nõustu kaebaja sellega, et VF meediakanalite jälgimise tõttu kujunenud meelsuse tõttu ei vasta ta enam politseiametnikule kehtestatud kutsesobivusnõuetele. Seega on kaebajale arusaadav, milline kaebaja konkreetne tegevus oli põhjuseks tema teenistusest vabastamisel. Kaebaja peab enda teenistusest vabastamist kiusuks, kuid ei esita selle kohta mingeid tõendeid ega ava veenvalt ja piisava põhjalikkusega, kuidas ta on jõudnud sellisele järeldusele. 5.3 PPA täitis selgitus- ja uurimiskohustuse ning tagas kaebaja ärakuulamise. Teave kaebaja meelsusest ja sellest tingitud pingetest meeskonnas jõudis laevastiku juhini, kes kontrollis ja selgitas välja asjaolud ning andis 28.03.2022 korraldatud vestlusel kaebajale võimaluse anda selgitusi, esitada oma arvamus ja lükata ümber kahtlused. Peamiseks teemaks oli sõda Ukrainas ja kaebaja suhtumine sellesse. Seega on kaebaja ära kuulatud. Vestlusel sai juhile selgeks, et kaebaja meelsuse ning suhtumise tõttu ei ole võimalik temaga teenistussuhet jätkata. 5.4 Lojaalsuse nõue on PPA-s väga oluline, sest vastupidine võib halvata politsei tegevuse. PPA hinnang kaebaja käitumisele on piisavalt objektiivne selleks, et erapooletu ja mõistlik vaatleja nõustuks, et politseis ei saa teenistust jätkata isik, kes õigustab sõjategevust ja levitab sõjapropagandat oma meeskonnas. Kaebaja pidi aduma, et tema poliitilise arusaam ei lange kokku riigi ega PPA omaga ning selle aktiivne jagamine ja kaitsmine PPA-s võib oluliselt mõjutada usaldussuhet tema ja riigi/PPA vahel. 5.5 Ei saa nõuda iseseisvalt hüvitist saamata jäänud palga või pensioni eest (vt RK 18.10.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-13-16. Kaebaja arvutused saamata jäänud palga ja pensioni suuruse kohta tuleb jätta tähelepanuta. Võttes eeskujuks viidatud RK lahendi seisukohtu ja arvestades, et kaebaja on saanud hüvitist ETK-st, ta saab pensioni väljateenitud aastate pensionide seaduse järgi vähemalt kuni vanaduspensioni ea saabumiseni, kaebaja ei ole töövõimetu ja tal on võimalik leida erialast tööd erasfääris, on hüvitise suurus ilmselgelt üle paisutatud.

6.1 Kaevatavast käskkirjast nähtuvalt ja arvestades vastustaja esindaja kohtuistungil antud selgitusi on kaebaja vabastatud politseiteenistusest kutsesobivusnõuetele mittevastavuse tõttu ja põhjusel, et vastustajal puudub kindlus, et kaebaja on lojaalne EV-le. ATS § 95 lg 1 kohaselt vabastatakse ametnik teenistusest, kui ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt ATS § 14 lg-st 1 või 2 või §-st 15. ATS § 15 p 5 kohaselt ei või isikut teenistusse võtta muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistava asjaolu esinemisel. PPVS §-st 38 ja § 39 lg-st 1 tulenevalt võib politseinikuna teenistusse võtta isiku, kes vastab politseiniku kutsesobivusnõuetele. Vabariigi Valitsuse 22.06.2006 määruse nr 141 „Politseiametnike kutsesobivusnõuded“ § 1 p 1 kohaselt peab politseiametnik olema lojaalne EV-le. Selles sättes on lojaalsuskohustus seejuures asetatud kõikidest teistest politseiametniku isikuomadusele seatud nõuetest ettepoole. Seega näeb kehtiv õigus ette EV-le mittelojaalse politseiametniku politseiteenistusest vabastamise. Erinevalt mitmetest muudest kutsesobivusnõuetest, millele vastavus on kas objektiivselt mõõdetav ja/või konkreetse dokumenti alusel üheselt kindlaks tehtav, eeldab ametniku lojaalsuse üle otsustamine hinnangu andmist ametniku tegevust ja väljaütlemisi puudutavate asjaolude kogumile. Politseiametniku teenistusest vabastamine on põhjendatud, kui PPA on ametniku käitumist või väljaütlemisi puudutavad faktilised asjaolud õigesti tuvastanud ning teinud nende pinnalt loogilise järelduse, et ametniku lojaalsuses ei saa olla veendunud. Selline hinnang ei tohi olla meelevaldne. Käesoleva vaidluse lahendamisel on oluline kindlaks teha, kas vastustaja on põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja lojaalsuses ei saa olla piisavalt veendunud. 6.2 Asjas on tuvastatud, et laeva XXXX meeskonna liikmed pöördusid 2022 märtsis PPA laevastiku juhi poole põhjusel, et ühe meeskonnaliikme (kaebaja) vaated Ukraina sõjale on VF toetavad. Nimetatud asjaolu on tuvastatud laevastiku juhi AS seletuskirja ja laeva kapteni KK ettekandega (vt kaebaja 28.06.2023 menetlusdokumendi lisa 4; vastustaja 12.12.2022 menetlusdokumendi lisa 1). AS seletuskirjast nähtub, et meeskonnaliikmete sõnul toetas kaebaja VF agressiooni Ukrainas ja surus neile oma arvamust peale. KK ettekandest nähtub, et VF infokanalite mõjul on kaebaja venemeelsed vaated aja jooksul radikaliseerunud ning jõudnud veendumuseni, et VF-l on õigus oma huve teistele riikidele peale suruda. Samuti on tuvastatud, et vestlusel laevastiku juhiga õigustas kaebaja VF sissetungi Ukrainasse. Nimetatud asjaolu nähtub kõnealuse vestluse protokollist (vt kaebaja 28.06.2022 menetlusdokumendi lisa 1). Protokollist nähtuvalt ütles kaebaja, et „Ukraina poliitikud ei teinud head tööd läbirääkimistel, et sõda vältida. Venelastel oli mingi põhjus Ukrainasse tungida, mingi luureinfo, mille põhjal sõda alustada“ (vt samas). Kohtuistungil kaebaja esindaja kinnitas, et vestluse protokollil on kaebaja allkiri ja protokollis fikseeritud vastused on kaebaja omad. Kohtu hinnangul võimaldavad eeltoodud asjaolud kogumis põhjendatult kahelda kaebaja lojaalsuses EV-le. Sellise isiku puhul puudub riigil kindlus, et konfliktsituatsioonis on ta valmis kaitsma Eesti põhiseaduslikku korda. Politseiametniku puhul on selline kindlustunne seda olulisem, et ametiülesannete täitmisel on politseiametnikul õigus kohaldada isikute suhtes vahetut sundi ja teha isikute põhiõigusi väga intensiivselt riivata võivaid toiminguid. Politseiametniku puhul vajab riik ja ühiskond kindlust eeskätt selles, et ametnik jääb lojaalseks ka mistahes ametitegevusega seoses ette tulevates kriitilistes olukordades ega lase sellistes olukordades oma otsustusi – mida võib olla vaja teha väga kiiresti ja millel võivad olla asjassepuutuvate isikute seisukohast rasked tagajärjed – mõjutada oma maailmavaatelistest veendumustest. Politseiametnik, kes on oma väljaütlemistega mõista

andnud, et peab võimalikuks toetada VF agressiivset tegevust sõltumatu naaberriigi suhtes ei õigusta politseiametnikult nõutavat usaldust. Tema puhul ei saa olla veendunud, et ta jääb eeskätt olukorras, kus EV julgeoleku ja avaliku korra kaitse huvid võivad sattuda konfrontatsiooni tema isiklike väärtushinnangute ja maailmavaatega, lojaalseks EV-le. 6.3 Seega ei nõustu kohus kaebajaga, et käskkiri on põhjendamis- ja kaalutlusvigadega. Käskkiri on kohtu hinnangul piisaval määral motiveeritud, mis on taganud sellest arusaamise ja selle kontrollitavuse. Asjaolu, et käskkirja tekstis pole ära märgitud kaebaja pikka teenistustaaži, ei tähenda, et sellega pole otsustamisel arvestatud. Kaevatav otsus riivab küll kaebaja õigust elukutsevalikule, kuid riigi sisejulgeoleku tagamises väljenduv avalik huvi on Ukraina sõja tõttu kujunenud julgeolekupoliitilises kontekstis kohtu hinnangul sellest selgelt kaalukam. Kaebaja väide, et tema teenistusest vabastamine on põhjustatud kiusust, on paljasõnaline ja tõendamata. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et vastustaja pole täitnud selgitamiskohustust ja järginud uurimispõhimõtet. Puudub vaidlus, et 28.03.2022 toimus kaebaja meelsuse teemal laevastiku juhi ja kaebaja vestlus. Vastustaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt kujunes vestluse käigus laevastiku juhil arusaam, et kaebaja tuleb teenistusest vabastada ning puudub vaidlus, et see tehti kaebajale samas ka teatavaks. Seega sai kaebaja vestlusel teadlikuks, milline otsus on kaalumisel ning tal oli võimalus anda asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Asjaolu, et kõike kaebaja poolt laevastiku juhile öeldut pole käskkirjas mainitud, ei tähenda, et kaebaja ärakuulamist ei toimunud nagu leitakse ekslikult kaebuses. Uurimispõhimõtte mittejärgimine seisneb kaebaja väitel selles, et vastustaja ei selgitanud enne otsustamist välja, et kaebaja on toetanud Ukraina sõjapõgenikke. Kohtu hinnangul pole kirjeldatud asjaolu käesoleva vaidluse kontekstis oluline. Sõjapõgenike materiaalne toetamine on kahtlemata humaanne akt, kuid ei välista „kremlimeelsust“ (kaebuse väljend). 6.4 Kohus pole otsuse tegemisel arvestanud vastustaja 22.06.2023 menetlusdokumendi lisadeks olevate tõenditega (kolme laevameeskonnaliikme ja ühe laeval viibinud muu isiku seletuskirjad), millises osas oli kaebajale 26.06.2023 määrusega seatud juurdepääsupiirang, mis TlnRK 07.07.2023 määrusega tühistati. Nimetatud tõendid tuleb vastustajale tagastada.