lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1717/40

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 04.07.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-1717/40
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
04.07.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3397
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

04.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1717

Haldusasi

Rahapesu Andmebüroo taotlus saada luba vara riigi omandisse kandmiseks

Menetlusosalised

Taotleja Rahapesu Andmebüroo, esindaja Merlin Suurna Puudutatud isik G.K.Q, esindaja v.adv Marek Herm

Vaidlustatud kohtulahendid

Tallinna Halduskohtu 04.11.2024 määrus ja 08.11.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Rahapesu Andmebüroo määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Rahapesu Andmebüroo määruskaebused osaliselt.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 04.11.2024 määruse resolutsiooni p 4 ja 08.11.2024 määrus ning saata asi samale halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute (v.a menetlusosaliste esindajate) nimed, äriühingute nimed ja pangakontode numbrid tähemärkidega.

Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Rahapesu Andmebüroo (RAB) esitas 07.06.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse anda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg 7 alusel luba kanda G.K.Q AS SEB Pank kontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX olev vara 581 337,95 USD ja 46,32 eurot riigi omandisse. RAB selgitas, et on teinud analüüsi ja toimingud, mis kinnitavad rahapesu kahtlust ning seda, et vara pole saadud legaalsel teel. G.K.Q ei ole vara omanik ega tegelik kasusaaja. Tegu on varifirma tunnustega äriühinguga. Pangakonto omaniku omandiõigust kontol olevale rahale ei eeldata. G.K.Q suhtes pole alustatud kriminaalmenetlust. RAB on teavitanud pädevat asutust tekkinud rahapesu kahtlusest ja vara käsutamise piiramisest ning edastanud talle asjakohased andmed.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-24-1717 G.K.Q pöördus 15.05.2023 AS SEB Pank poole sooviga kanda äriühingu suletud Eesti konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX jääk 581 337,95 USD ja 46,32 EUR äriühingu Leedu arvelduskontole. Vara on seisnud kontol ligikaudu kaheksa aastat. Vara on kontole laekunud X (edaspidi X) Danske panga kontolt (575 175 USD) ning ettevõtte F S.A.L. (edaspidi F) Liibanoni kontolt (6182 USD). Lisaks dollaritele laekus X kontolt ka 125 329,19 eurot. G.K.Q kontol ei toimunud majandustegevust. Danske pangas olevad X varad kanti G.K.Q kontole SEB pangas 2015. a lõpus, kui Danske pank oli sunnitud Finantsinspektsiooni ettekirjutuse alusel lõpetama mitteresidentide teenindamise. Kriminaalmenetluse käigus selgus, et Danske panga töötajad panid ühiselt ja omavahel kooskõlastatult toime rahapesukuritegusid. G.K.Q lõi Danske panga endine töötaja D, kes kinkis 27.10.2015 sõlmitud kinkelepinguga osaühingu Ukraina kodanikule Cle, kes oli ettevõtte ainus juhatuse liige ja tegelik kasusaaja. Kaks päeva enne kinkelepingu sõlmimist sõlmisid G.K.Q ja X varade haldamiseks usaldushalduse lepingu. Lepingu alusel kanti X varad üle G.K.Q-le . Seejärel suleti X konto Danske pangas. Lepingu järgi võttis G.K.Q kohustuse hallata vara globaalsetel finantsturgudel investori huvides ilma investoriga konsulteerimata. G.K.Q tasu pidi olema 5% X igakuisest kasumist. Tegelikult sellel lepingul majanduslikku sisu ega eesmärki polnud. Poolte eesmärgiks oli kanda X Danske panga konto jääk mujale. G.K.Q vara ei investeerinud. See jäi osaühingu kontole seisma. G.K.Q on andnud RAB-ile mõista, et C tegutses äriühingu X alt ning teisi arvelduskontosid peale Danske pangas avatud konto Xl ei olnud. X ja G.K.Q on seega varifirma tunnustega. Äriühinguid on kasutatud rahaliste vahendite varjamise eesmärgil. G.K.Q tehtud ülekanded ei olnud seotud tavapärase majandustegevusega. X ei saanud kõnealust vara majanduslikult põhjendatud eesmärkidel. Xle laekusid vahendid Liibanonist pärit Llt ja Liibanoni äriühingult F S.A.L. Asjaolud kogumis viitavad vara varjamise kavatsusele. X omandistruktuur ja äriühinguga seotud isikud viitavad sellele, et vara ja tegelikku kasusaajat püütakse varjata.

2.Tallinna Halduskohus jättis 04.11.2024 määrusega (resolutsiooni p 4) RAB taotluse rahuldamata. RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamiseks peab jätkuvalt esinema rahapesu kahtlus. Riigi omandisse võib siiski kanda üksnes peremehetut vara, mitte lihtsalt kõrvaldamata rahapesu kahtlusega vara. Vara võib riigi omandisse kanda juhul, kui on tõendatud, et selle valdaja on variisik (st isik, kes üksnes hoiab temale mittekuuluvat vara). Ka võib vara kanda riigi omandisse juhul, kui see poleks kunagi pidanud selle valdaja valdusesse jõudma. G.K.Q vara puhul esineb jätkuvalt rahapesu kahtlus. RAB pole aga veenvalt ära näidanud, et G.K.Q ei oleks vara omanik või et vara poleks üldse pidanud tema valdusesse jõudma. G.K.Q esitatud selgituste ja tõendite pinnalt saab pidada versiooni, et tegu on temale kuuluva varaga, vähemalt samavõrra usutavaks, kui RAB-i versiooni, et tegu on mõne tundmatu isiku varaga. G.K.Q Cle üleandmise korraldas mh D. Prokuratuur on esitanud Dle ja mitmele teisele Danske Bank Eesti filiaali välispanganduse üksuse endisele töötajale (välisklientide suhtehaldurid) rahapesu süüdistuse (kohtuasi nr 1-23-2480). Süüdistuse kohaselt müüdi klientidele tegelikke omanikke varjavaid juriidilisi kehi, nõustati, kuidas varjata panga eest ülekannete tegemisel elektroonilist jälge, pakuti tasu eest ülekannete kohta dokumentide koostamise teenust ja võimaldati teha nn transiiditehinguid ehk ülekandeid ühelt isikult teisele ilma tegeliku majandusliku sisuta, eesmärgiga peita raha omaniku ja päritolu jälge. Prokuratuuri hinnangul oli tegemist professionaalse rahapesuga. Asjaolu, et D või teised Danske panga töötajad võivad olla süüdi rahapesus, kinnitab kahtlust, et ka G.K.Q kontol oleva varaga võis toimuda rahapesu. Samas võisid samad inimesed oma kõrvaltegevuse 2(8)

3-24-1717 raames pakkuda oma teenuseid ka välisklientidele, kelle vara päritolu ei olnud kuritegelik. Asjaolu, et C kasutas tal tekkinud probleemide lahendamiseks nende inimeste abi, ei anna alust järeldada, et kõnealune vara ei kuulu tema äriühingutele ning ta pole selle vara tegelik kasusaaja. G.K.Q on selgitanud, kuidas C tutvus Dga (2005. a-l Kiievis). Kuna D käis Kiievis oma tööandjast panga esindajana, võis C otsustada temaga Eestis asjade ajamise kasuks ka olukorras, kus osapooltel polnud kavas sooritada ebaseaduslikke rahapesu eesmärgiga tegevusi. 2019. a-l määrati G.K.Q juhatusse V. Tegu võis olla variisikuga, kuid variisikut kasutati eesmärgiga tugevdada osaühingu seost Eestiga, mitte eesmärgiga varjata vara tegelikku omanikku või kasusaajat. Sellise riski võtmine võis olla tingitud C murest, et ta võib pikemaks ajaks kaotada ligipääsu oma varale panga nõuete tõttu. Kuna Cl ja Vl oli ühiseid tuttavaid, võis ta keerulises olukorras otsustada riskantse lahenduse kasuks. G.K.Q selgituse järgi sõlmisid F ja X 2006. a-l agendilepingu, mille järgi pidi X esindama F huve Ukrainas, tegeledes kivifosfaadi ja mineraalsete väetiste turustamisega ja tarnimisega. Ülekanded Flt ja selle omanikult Llt laekusid X kontole tasuks agenditöö eest. RAB-i hinnangul ei esitanud G.K.Q tõendeid, mille põhjal saaks seda versiooni pidada usutavaks. RAB-i esitatud asjaolud ja põhjendused ei anna alust järelduseks, et C on variisik ning G.K.Q kontol olevate vahendite tegelik kasusaaja on keegi teine. Selgitus, et C sai töise tulu eeskätt mujalt ning paigutas Fle osutatud teenuste eest laekunud tasu seetõttu X kontole, on usutav. G.K.Q selgituste alusel saab tema versiooni toimunust pidada vähemalt samavõrra usutavaks kui RAB-i versiooni, et X tegelikult Fle agenditeenust ei osutanud. Agenditeenuste osutamisega seotud kulud võidi katta Xle sularahas laekunud vahendite arvelt. Ka võis C katta need oma vahenditest ning F kanda selle eest X kontole vastavas osas suurema agenditasu. G.K.Q selgitas, et küsis Llt selle kohta, miks osa maksetest tasuti viimase isiklikult kontolt. L selgitas, et komisjonitasude ülekandmine toimus tavaliselt mitme fosforiidipartii järel pärast kasumi lõplikku fikseerimist. F konto vahendeid kasutati uue toorainepartii ostuks ja muude tehingute finantseerimiseks. Seetõttu kasutas ta komisjonitasude maksmiseks ka isiklikku kontot, kus tavaliselt oli piisav summa Xle komisjonitasude maksmiseks. RAB on põhjendatult leidnud, et suures ulatuses isikliku raha kasutamine ettevõtte likviidsuse tagamiseks ei ole vähemalt meie kultuuriruumis tavapärane. See võib anda alust rahapesu kahtluseks. Siiski on samavõrra usutavad G.K.Q selgitused. Kohalikke olusid teadmata on keeruline väita, et Liibanonis tegutsev inimene ei võiks oma äriasju korraldades niimoodi tegutseda. G.K.Q -l on õigus, et X ei saanud mõjutada seda, kuidas F talle osutatud teenuste eest tasus. Olukorras, kus mõlemad versioonid on samavõrra usutavad, ei ole põhjust eelistada RAB-i versiooni. RAB-i versiooni, et ülekanded Flt ja Llt laekusid Xle mingil muul, varjatud eesmärgil, ei ole põhjust pidada märkimisväärselt usutavamaks kui G.K.Q versiooni, et X osutas Fle agenditeenust ja sai selle eest seaduslikku päritolu raha. Puudutatud isik esitas selgitused, miks suur osa X kontolt laekunud vara seisis G.K.Q kontol aastaid. RAB-il on õigus, et ka reservvahendeid on mõistlik investeerida, mitte lasta nii suurel rahal lihtsalt aastaid kontol seista ning inflatsiooni tõttu väärtust kaotada. C on selgitanud, et hoidis vahendeid G.K.Q kontol välisvaluutas, et vältida Ukraina valuutaga seotud riske. Kohus leiab, et toimunu hindamisel tuleb arvestada Ukrainas valitsenud ebastabiilset olukorda, milles C tegutses. Selles kontekstis on G.K.Q selgitused usutavad. Kuigi suurte summade pikaks ajaks seisma jäämine võib muude asjaoludega koosmõjus anda alust rahapesu kahtluseks, ei piisa ainuüksi sellisest kahtlusest vara riigi omandisse kandmiseks. Hinnates asjaolu, et G.K.Q ja X vahel sõlmitud usaldushalduse lepingut kunagi ei täidetud, tuleb arvestada lepingu sõlmimise konteksti. Mõlemad ühingud kuulusid samale inimesele. Lepingu sõlmimise eesmärk oli luua alus X varade ülekandmiseks G.K.Q kontole SEB pangas, kuna X Danske panga konto suleti. Selles olukorras ei anna põhimõtteliselt fiktiivse

3(8)

3-24-1717 lepingu sõlmimine alust rahapesu kahtluseks või järelduseks, et vara poleks pidanud G.K.Q kontole jõudma. RAB on ära näidanud, et kõnealuse varaga tehti mitmeid selliseid toiminguid, mis kinnitavad rahapesu kahtlust. Need ei anna siiski alust järeldada, et vara ei kuulunud G.K.Q-le või poleks pidanud tema kontole jõudma. X kontolt tehti 2006–2015. a-tel korduvalt ülekandeid äriühingutele, kes olid Danske panga rahapesusüüdistusega töötajate kontrolli all. G.K.Q selgitas, et ühingutele tehti kandeid juriidiliste teenuste eest, mida vajati tolleaegsetes registreerimisriikides, samuti raamatupidamisteenuse eest. Eeltoodu kinnitab rahapesu kahtlust. On võimalik, et G.K.Q tegeles Danske panga töötajate abiga rahapesuga. Samas on võimalik ka see, et osaühing sai Eestis tegutsemiseks Danske panga töötajatelt vajalikku nõu, sh raamatupidamisteenust, mille eest tasus nende omandis olevatele äriühingutele, ning kuritegelikku päritolu raha varjamisega ei tegelenud. X kontolt tehti aastatel 2006–2010 regulaarselt ülekandeid G Ltd-le. RAB on ära näidanud, et tegu on ettevõttega, mille kaudu võib olla toimunud ulatuslik rahapesu. Sellest ei piisa siiski RAB-i taotluse rahuldamiseks. G.K.Q versioon võib samamoodi tõele vastata. Nii X kui ka G Ltd tegutsevad Ukrainas. Sularahas arveldamine võib olla seal tavapärasem kui Eestis. G.K.Q kontolt tehtud ülekanded K. Cle ning RAB-i kirjeldatud raha liikumine pärast ülekande tegemist kinnitab rahapesu kahtlust. K. C ei ostnud tegelikult korterit, mille jaoks G.K.Q talle väidetavalt laenu andis, ega tagastanud ka laenu. RAB on põhjendatult leidnud, et raha võidi kanda K. C arvele rahapesule omase kihistamise eesmärgil. See, et G.K.Q varaga on tehtud kihistamisele omaseid toiminguid, mille majanduslikku põhjendatust on kõrvalseisjal raske mõista, ei anna asjaolusid kogumis arvestades siiski alust järeldada, et vara ei kuulunud OÜ-le või poleks pidanud OÜ kontole jõudma. X tegutsemine erinevates offshore riikides ning tegutsemisega seotud asjaolud kinnitavad rahapesu kahtlust, kuid ei anna samuti alust järeldada, et vaidlusalune vara ei kuulu talle või poleks pidanud tema kontole jõudma. Aastatel 2006–2012 esindas Xt äriühing L Ltd kaudu E. RAB-i uuritud allikate põhjal on tegu kodutu variisikuga, kes on seotud tuhandete firmadega ja mitmete rahapesujuhtumitega. Xt on esindanud ka teised variisikutena tegutsevad inimesed. G.K.Q leiab põhjendatult, et offshore ettevõtete kasutamine ei ole eraldivõetuna äris tavapäratu ega keelatud. See, et X nimel tegutsesid rahapesujuhtumitega seotud isikud, keda on tõenäoliselt põhjust pidada variisikuteks, kinnitab kahtlust, et ka X kaudu võis toimuda rahapesu. G.K.Q on siiski esitanud loogiliselt jälgitavad ning usutavad selgitused selle kohta, miks X Ukrainas tegutsenud ja Ukraina kodanikust omanik võis oma tegevuse selliselt korraldada. G.K.Q selgitused ei lükka küll ümber rahapesu kahtlust, kuid pole ka sel määral ebausutavad, et annaks alust järeldada, et OÜ vara ei saa talle kuuluda.

3.Tallinna Halduskohus mõistis 08.11.2024 täiendava määrusega RAB-lt G.K.Q kasuks välja õigusabikulu 9677,65 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4.Rahapesu Andmebüroo esitas määruskaebused, milles palub tühistada halduskohtu 04.11.2024 määruse resolutsiooni p 4 ja 08.11.2024 määrus ning teha asjas uus määrus, millega anda RAB-le taotletud luba. Halduskohtu määruses ei ole arvestatud, et kuriteokahtlusega vara halduskonfiskeerimine süüdimõistva kohtuotsuseta on Eesti riigi rahvusvaheline kohustus. Tõendamisstandard haldus- ja kriminaalmenetlustes on erinev. Halduskohus tõlgendas RahaPTS § 57 lg-t 7 ekslikult nõnda, et vaatamata jätkuvale rahapesu kahtlusele saab vara lubada legaalsesse 4(8)

3-24-1717 majanduskäibesse. See tõlgendus on vastuolus RahaPTS-i, rahapesu tõkestamise direktiivi ja FATF-i standardiga. RAB-i volitused on kahtlusepõhised, kus mõõdupuuks on leida tehingutest või toimingutest ratsionaalsus. RAB ei pea tingimata ära näitama vara illegaalsust ehk üksikasju, et vara on saadud kuritegeliku tegevuse tulemusel. Kahtlust võib näidata läbi teo või tegude objektiivsete faktiliste asjaolude ehk sisuliselt läbi varjamistegevuse või muude tunnuste, mille alusel on tõenäolisem kui vähemtõenäolisem, et on toimunud rahapesu (ingl k balance of probabilities). Kui rahapesu kahtlus on jätkuvalt olemas, siis ei saa vara samal ajal olla legaalne (legaalset päritolu). G.K.Q ei ole vara omanik ega tegelik kasusaaja. X ja G.K.Q on varifirma tunnustega. Neid äriühinguid on kasutatud rahaliste vahendite varjamise eesmärgil, mitte äritegevuseks ja kõnealust vara ei saa pidada puudutatud isikule õiguspäraselt kuuluvaks. FATF-i andmetel on vari- ja riiulifirmade kasutamine laialt levinud rahapesu hõlbustamiseks. Tegemist on rahapesule viitava tüpoloogiaga. Kuivõrd jätkuvalt esineb põhjendatud kahtlus, et G.K.Q kontol olevad vahendid ei ole sinna kantud majanduslikult põhjendatud eesmärkidel ning säilinud on põhjendatud rahapesu kahtlus, siis ei saa puudutatud isikut lugeda ka kontol oleva vara omanikuks ega tegelikuks kasusaajaks. RAB-i menetlusdokumentides esile toodud asjaolud üksikult ja kogumis viitavad vara varjamise kavatsusele. Halduskohus eksis menetluskulude kindlaksmääramisel.

G.K.Q palub jätta määruskaebused rahuldamata ja halduskohtu määrused muutmata.

Sisuliselt on RAB väitnud, justkui piisaks rahapesu fakti tuvastamiseks sellest, et puudutatud isikul on nt olnud kokkupuuteid Dga või on kasutatud nn tervikpaketina ostetud offshore ühingut või asjaoluga, et raha pärineb sedavõrd kahtlasest ja eksootilisest riigist nagu Liibanon (millised asjaolud kõik juba eraldivõetuna kinnitavad RAB-i hinnangul juba eos rahapesu fakti). RAB ei ole selgitanud, miks on praegusel juhul põhjendatud kohaldada haldusmeedet kriminaalõiguslike meetmete asemel. Ilmselt ei ole RAB-il prokuratuurile midagi esitada ning ta üritab seetõttu kohaldada haldusmeedet. Puudutatud isik on selgitanud, miks kasutatakse offshore ühinguid, miks neid siinses asjas kasutati, miks see ei võrdu automaatselt rahapesuga jne. RAB seab puudutatud isiku seisukohad igasuguse tõendusmaterjalita kahtluse alla. Kuna puudutatud isik ei ole näinud kõiki tõendeid, siis ei oska ta ka hinnata, kuidas RAB jätkuvat rahapesu kahtlust tõendab, kuid kui see seos on üksnes selles, et on kokkupuude isikutega, kes on väidetavalt rahapesuga seotud, on kasutatud offshore ühinguid ning summasid on teenuse eest üle kandnud ka füüsiline isik (L) kolmanda isikuna, siis see ei ole kindlasti piisav väitmaks, et tegemist ei ole ilmselgelt välistatud loa andmisega raha kandmiseks riigieelarvesse. Praegusel juhul ei ole võimalikule kuriteole isegi viidatud. Millegagi ei ole tõendatud – ilmselgelt, eluliselt usutavalt või muul viisil –, et puudutatud isik oleks tegelenud rahapesuga või kontol olev raha ei oleks tema oma.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu 04.11.2024 määrus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata uueks lahendamiseks tagasi samale kohtule (HKMS § 210 lg 3 teine lause).
7.Riigikohtu halduskolleegium on 31.03.2025 määruses asjas nr 3-23-2858 selgitanud RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamist. Ringkonnakohtu arvates on selles lahendis võetud seisukohad seaduse tõlgendamise kohta asjakohased ka siinses asjas. Halduskohus on pole eristanud RAB-ile loa andmise menetlust ja halduskonfiskeerimiseni viivat haldusmenetlust 5(8)

3-24-1717 ning on haldustoiminguks loa andmise menetluses RAB-ile pannud seaduses ettenähtust oluliselt kõrgema tõendamiskoormuse. Tegemist on menetlusnormi olulise rikkumisega, s.o rikkumine võis viia sisuliselt vale lõpplahendi tegemiseni.

8.Halduskohtul tuleb halduskonfiskeerimiseks loa andmise otsustamisel selgitada, kas esineb mõjuv põhjus, miks vara ei saa konfiskeerida kriminaalmenetluses. Muude halduskonfiskeerimiseks vajalike eelduste juures saab piirduda küsimusega, kas vara riigi omandisse kandmine ei ole ilmselgelt välistatud. See, kas halduskonfiskeerimine on lubatav ja selleks vajalikud eeldused täidetud, otsustatakse lõplikult haldusmenetluses, mis eelneb RABi haldusakti andmisele, ja sellele järgnevas võimalikus halduskohtumenetluses (Riigikohtu määruse p 19).
9.RahaPTS § 57 lg-s 7 märgitud halduskonfiskeerimise eeldused või tingimused on lisaks halduskonfiskeerimise subsidiaarsusele kriminaalmenetluse suhtes kumulatiivselt järgmised: 1) taotluse on esitanud RAB või prokuratuur, 2) vara käsutamise piirangute kehtestamisest on möödunud üks aasta, 3) vaidlusalune vara on jätkuvalt seotud rahapesu kahtlusega (RahaPTS § 57 lg 1) ja vara legaalne päritolu ei ole tõendatud (RahaPTS § 57 lg 3 p 1, lg 10), 4) ei ole õnnestunud kindlaks teha vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat või vara valdaja teatab varast loobumise soovist. Kui üks eeltoodud eeldustest ei ole ilmselgelt täidetud, peab halduskohus keelduma RAB-i või prokuratuuri taotletud loa andmisest (Riigikohtu määruse p-d 22 ja 23). Tingimus, et vaidlusalune vara on jätkuvalt seotud rahapesu kahtlusega ja vara legaalne päritolu ei ole tõendatud, eeldab järgmiste asjaolude analüüsi: a) rahapesu kahtluse olemasolu, b) rahapesu kahtlus on jätkuv, c) kahtlus on vaidlusaluse vara suhtes, d) vara legaalne päritolu ei ole tõendatud ehk ümber ei ole lükatud vara seotust rahapesu kahtlusega. Kuna halduskonfiskeerimise eelduseks on rahapesu kahtlus, siis erinevalt süüteomenetlusest ei pea halduskonfiskeerimise menetluses rahapesu toimumine olema tuvastatud. Piisab, kui RAB asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendab rahapesu kahtlust. Vara kuritegelik päritolu on lõppastmes tuvastatav kriminaalasja menetluses ning RAB-i ega halduskohtu pädevuses ei ole otsustada, kas rahapesu on toimunud. Kui halduskonfiskeerimiseks halduskohtu loa andmisel kohaldub rahapesu kahtluse hindamisel ilmselguse kriteerium (st kahtlus ei tohi olla ilmselgelt põhjendamatu), siis otsuses halduskonfiskeerida peab RAB asjaoludele ja otseste või kaudsete tõendite kogumile tuginedes näitama, et rahapesu toimus ülekaaluka tõenäosusega, st rahapesu toimumine on märksa tõenäolisem kui mittetoimumine. Halduskonfiskeerimisel võib konkreetses asjas tõendite kogumis hindamisel järeldusi tehes tugineda mh ka üldistele rahapesu suundumustele, meetoditele ja tüpoloogiatele, samuti majandus- ja ärisuhete toimimise ratsionaalsusele ja majanduslikule eesmärgile (varakäsutuse mistahes majanduslik sisu ei välista siiski alati rahapesu) jms. RAB-i taotluse aluseks olev rahapesu toimumine ülekaaluka tõenäosusega ei tähenda, et kõik rahapesu koosseisu elemendid (nt eelkuritegu (RahaPTS § 4 lg 5), rahapesuks kvalifitseeritav tegevus, teadmine, eesmärk jne) peaksid olema tõendatud võrdse tõenäosusega (Riigikohtu määruse p-d 24 ja 24.2). Kogu halduskonfiskeeritav vara peab olema seotud kuritegeliku tegevuse (eelkuriteo) kahtlusega – olema sellest või selle asemel saadud (p 24.4). Kui RAB-i või halduskohtu hinnangul tehingute ahelast viimase seaduslikkuse tõendamisest ei piisa ja isik peab minema tõendamisel kaugemale ning selline 6(8)

3-24-1717 täiendav tõendamiskoormuse panek on asjaolusid arvestades vajalik ja põhjendatud, tuleb seda isikule selgitada (HKMS § 59 lg 1 esimene lause) (p 24.6). Halduskonfiskeerimine on neljanda eelduse järgi võimalik, kui ei ole õnnestunud kindlaks teha, kas kontovara omanikku või tegelikku kasusaajat. Seejuures on RahaPTS § 57 lg-st 7 tulenevalt kontovara puhul ennekõike oluline viimati nimetatu (s.o tegeliku kasusaaja ehk majanduslikus mõttes omaniku) kindlakstegemise ebaõnnestumine (p-d 30 ja 31).

10.Halduskohtu määruses on läbivalt kasutatud tõendamisstandardina seda, et rahapesu toimumine on tõenäolisem kui mittetoimumine. Kohus heitis ette, et RAB pole aga veenvalt ära näidanud, et G.K.Q ei ole vara omanik või et vara poleks üldse pidanud tema valdusesse jõudma. Mitmed G.K.Q, C, Da (ja teiste Danske panga töötajate), X ja Fga seotud asjaolud viitasid kohtu arvates küll teatud määral rahapesu kahtlusele, kuid puudutatud isiku selgitused jm asjaolud vähemalt samaväärselt selgitasid kahtlust tekitavaid asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et selliselt toimides asus kohus sisuliselt nõudma RAB-ilt asjaolude tõendamist sellise standardi järgi, mis on asjakohane hoopis haldusmenetluses, kus otsustatakse vara halduskonfiskeerimine. Halduskohus pidanuks RAB-ile haldustoiminguks loa andmise otsustamisel aga piirduma sellega, kas siinsel juhul on halduskonfiskeerimine ilmselgelt välistatud. Selles kontekstis ei ole tõendeid hinnatud ega järeldusi määruses (ei avalikus ega juurdepääsupiiranguga osas) esitatud. Ringkonnakohtu hinnangul võis see viia asja ebaõige otsustamiseni.
11.Ringkonnakohus leiab, et siinses asjas ei ole põhjendatud teostada Riigikohtu määruses asjas nr 3-23-2858 esitatud kriteeriumite ning tõendamisstandardi järgi kontrolli esmakordselt apellatsiooniastmes. See eeldab ilmselguse kriteeriumi järgi tõenditele uue hinnangu andmist ning sellekohaste järelduste esitamist. Siinses asjas taandub vaidluse lõpptulemus (loa andmine) tõenduslikele küsimustele ning puudutatud isikul peab olema võimalik kohtu poolt tõenditele antud hinnangut vaidlustada ja vajaduse korral taotleda täiendavate tõendite kogumist ning tõendite ümberhindamist, mis kassatsioonimenetluses on piiratud. Seetõttu tuleb asi puudutatud isiku menetlusõiguste parimaks tagamiseks saata esimese astme kohtule uue sisulise lahendi tegemiseks.
12.Juhul kui halduskohus jõuab Riigikohtu lahendis ettenähtud tõendamisstandardi järgi tõendeid hinnates ja asjaolusid tuvastades järeldusele, et vara riigi omandisse kandmine ei ole ilmselgelt välistatud, tuleb tal anda nõuetekohane hinnang ka sellele, kas esineb mõjuv põhjus, miks vara ei saa konfiskeerida kriminaalmenetluses (Riigikohtu määruse p 17.4). Esiteks tuleb halduskohtul anda hinnang, kas RAB-i väited, miks oleks siinsel juhul õige kohaldada haldusmeedet kriminaalõiguslike meetmete asemel, on õiguslikult põhjendatud. Teiseks tuleb halduskohtul sõltumatult võtta põhjendatud seisukoht, kas RAB-ile prokuratuuri esitatud andmeid arvesse võttes oli kriminaalmenetluse alustamata jätmine selles asjas ka faktiliselt ja sisuliselt õigustatud, hinnates kohtule esitatud tõendeid nende kogumis.
13.Kuna halduskohus hakkab analüüsima sellekohaseid tõendeid (dtl 908 jj) esimesena, otsustab ta ka RAB-i taotluse üle seada asjaomastele uutele dokumentidele juurdepääsupiirang. Uuesti ei ole vaja otsustada juurdepääsupiirangu seadmise üle nendele andmetele ja tõenditele, mille kohta on juba olemas kehtiv juurdepääsupiirangu määrus ning mida on hilisemates uutes menetlusdokumentides lihtsalt korratud. Dokumentide need osad saab kohus jätta puudutatud isikule avaldamata, tuginedes varasematele määrustele.
14.Eelneva põhjal tuleb RAB-i määruskaebused rahuldada osaliselt, tühistada vaidlustatud määrused ja saata asi samale halduskohtule uueks lahendamiseks.

7(8)

3-24-1717

15.Tagamaks halduskohtu võimalikule loale järgnevat halduskonfiskeerimise menetlust, võib RAB paluda halduskohtul kohaldada mõnd tagavat meedet HKMS § 168 lg 1 teise lause ja § 178 lg 3 alusel (Riigikohtu määruse p 19.4).
16.Loa andmisest keeldumise määruse tühistamisega kaasneb ka menetluskulude jaotamise kohta tehtud halduskohtu 08.11.2024 täiendava määruse tühistamine. Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole siinse haldusasja menetlust lõpetav lahend, siis ei jaota ringkonnakohus ka menetluskulusid. Seda teeb halduskohus lõpplahendi tegemisel.
17.Füüsiliste isikute eraelu kaitseks tuleb määruse avaldamisel asendada nii puudutatud isiku kui ka asjaga seotud füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed, samuti kontode andmed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium