Korrakaitse

3-24-1717 G.K.Q pöördus 15.05.2023 AS SEB Pank poole sooviga kanda äriühingu suletud Eesti konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX jääk 581 337,95 USD ja 46,32 EUR äriühingu Leedu arvelduskontole. Vara on seisnud kontol ligikaudu kaheksa aastat. Vara on kontole laekunud X (edaspidi X) Danske panga kontolt (575 175 USD) ning ettevõtte F S.A.L. (edaspidi F) Liibanoni kontolt (6182 USD). Lisaks dollaritele laekus X kontolt ka 125 329,19 eurot. G.K.Q kontol ei toimunud majandustegevust. Danske pangas olevad X varad kanti G.K.Q kontole SEB pangas 2015. a lõpus, kui Danske pank oli sunnitud Finantsinspektsiooni ettekirjutuse alusel lõpetama mitteresidentide teenindamise. Kriminaalmenetluse käigus selgus, et Danske panga töötajad panid ühiselt ja omavahel kooskõlastatult toime rahapesukuritegusid. G.K.Q lõi Danske panga endine töötaja D, kes kinkis 27.10.2015 sõlmitud kinkelepinguga osaühingu Ukraina kodanikule Cle, kes oli ettevõtte ainus juhatuse liige ja tegelik kasusaaja. Kaks päeva enne kinkelepingu sõlmimist sõlmisid G.K.Q ja X varade haldamiseks usaldushalduse lepingu. Lepingu alusel kanti X varad üle G.K.Q-le . Seejärel suleti X konto Danske pangas. Lepingu järgi võttis G.K.Q kohustuse hallata vara globaalsetel finantsturgudel investori huvides ilma investoriga konsulteerimata. G.K.Q tasu pidi olema 5% X igakuisest kasumist. Tegelikult sellel lepingul majanduslikku sisu ega eesmärki polnud. Poolte eesmärgiks oli kanda X Danske panga konto jääk mujale. G.K.Q vara ei investeerinud. See jäi osaühingu kontole seisma. G.K.Q on andnud RAB-ile mõista, et C tegutses äriühingu X alt ning teisi arvelduskontosid peale Danske pangas avatud konto Xl ei olnud. X ja G.K.Q on seega varifirma tunnustega. Äriühinguid on kasutatud rahaliste vahendite varjamise eesmärgil. G.K.Q tehtud ülekanded ei olnud seotud tavapärase majandustegevusega. X ei saanud kõnealust vara majanduslikult põhjendatud eesmärkidel. Xle laekusid vahendid Liibanonist pärit Llt ja Liibanoni äriühingult F S.A.L. Asjaolud kogumis viitavad vara varjamise kavatsusele. X omandistruktuur ja äriühinguga seotud isikud viitavad sellele, et vara ja tegelikku kasusaajat püütakse varjata.

3-24-1717 raames pakkuda oma teenuseid ka välisklientidele, kelle vara päritolu ei olnud kuritegelik. Asjaolu, et C kasutas tal tekkinud probleemide lahendamiseks nende inimeste abi, ei anna alust järeldada, et kõnealune vara ei kuulu tema äriühingutele ning ta pole selle vara tegelik kasusaaja. G.K.Q on selgitanud, kuidas C tutvus Dga (2005. a-l Kiievis). Kuna D käis Kiievis oma tööandjast panga esindajana, võis C otsustada temaga Eestis asjade ajamise kasuks ka olukorras, kus osapooltel polnud kavas sooritada ebaseaduslikke rahapesu eesmärgiga tegevusi. 2019. a-l määrati G.K.Q juhatusse V. Tegu võis olla variisikuga, kuid variisikut kasutati eesmärgiga tugevdada osaühingu seost Eestiga, mitte eesmärgiga varjata vara tegelikku omanikku või kasusaajat. Sellise riski võtmine võis olla tingitud C murest, et ta võib pikemaks ajaks kaotada ligipääsu oma varale panga nõuete tõttu. Kuna Cl ja Vl oli ühiseid tuttavaid, võis ta keerulises olukorras otsustada riskantse lahenduse kasuks. G.K.Q selgituse järgi sõlmisid F ja X 2006. a-l agendilepingu, mille järgi pidi X esindama F huve Ukrainas, tegeledes kivifosfaadi ja mineraalsete väetiste turustamisega ja tarnimisega. Ülekanded Flt ja selle omanikult Llt laekusid X kontole tasuks agenditöö eest. RAB-i hinnangul ei esitanud G.K.Q tõendeid, mille põhjal saaks seda versiooni pidada usutavaks. RAB-i esitatud asjaolud ja põhjendused ei anna alust järelduseks, et C on variisik ning G.K.Q kontol olevate vahendite tegelik kasusaaja on keegi teine. Selgitus, et C sai töise tulu eeskätt mujalt ning paigutas Fle osutatud teenuste eest laekunud tasu seetõttu X kontole, on usutav. G.K.Q selgituste alusel saab tema versiooni toimunust pidada vähemalt samavõrra usutavaks kui RAB-i versiooni, et X tegelikult Fle agenditeenust ei osutanud. Agenditeenuste osutamisega seotud kulud võidi katta Xle sularahas laekunud vahendite arvelt. Ka võis C katta need oma vahenditest ning F kanda selle eest X kontole vastavas osas suurema agenditasu. G.K.Q selgitas, et küsis Llt selle kohta, miks osa maksetest tasuti viimase isiklikult kontolt. L selgitas, et komisjonitasude ülekandmine toimus tavaliselt mitme fosforiidipartii järel pärast kasumi lõplikku fikseerimist. F konto vahendeid kasutati uue toorainepartii ostuks ja muude tehingute finantseerimiseks. Seetõttu kasutas ta komisjonitasude maksmiseks ka isiklikku kontot, kus tavaliselt oli piisav summa Xle komisjonitasude maksmiseks. RAB on põhjendatult leidnud, et suures ulatuses isikliku raha kasutamine ettevõtte likviidsuse tagamiseks ei ole vähemalt meie kultuuriruumis tavapärane. See võib anda alust rahapesu kahtluseks. Siiski on samavõrra usutavad G.K.Q selgitused. Kohalikke olusid teadmata on keeruline väita, et Liibanonis tegutsev inimene ei võiks oma äriasju korraldades niimoodi tegutseda. G.K.Q -l on õigus, et X ei saanud mõjutada seda, kuidas F talle osutatud teenuste eest tasus. Olukorras, kus mõlemad versioonid on samavõrra usutavad, ei ole põhjust eelistada RAB-i versiooni. RAB-i versiooni, et ülekanded Flt ja Llt laekusid Xle mingil muul, varjatud eesmärgil, ei ole põhjust pidada märkimisväärselt usutavamaks kui G.K.Q versiooni, et X osutas Fle agenditeenust ja sai selle eest seaduslikku päritolu raha. Puudutatud isik esitas selgitused, miks suur osa X kontolt laekunud vara seisis G.K.Q kontol aastaid. RAB-il on õigus, et ka reservvahendeid on mõistlik investeerida, mitte lasta nii suurel rahal lihtsalt aastaid kontol seista ning inflatsiooni tõttu väärtust kaotada. C on selgitanud, et hoidis vahendeid G.K.Q kontol välisvaluutas, et vältida Ukraina valuutaga seotud riske. Kohus leiab, et toimunu hindamisel tuleb arvestada Ukrainas valitsenud ebastabiilset olukorda, milles C tegutses. Selles kontekstis on G.K.Q selgitused usutavad. Kuigi suurte summade pikaks ajaks seisma jäämine võib muude asjaoludega koosmõjus anda alust rahapesu kahtluseks, ei piisa ainuüksi sellisest kahtlusest vara riigi omandisse kandmiseks. Hinnates asjaolu, et G.K.Q ja X vahel sõlmitud usaldushalduse lepingut kunagi ei täidetud, tuleb arvestada lepingu sõlmimise konteksti. Mõlemad ühingud kuulusid samale inimesele. Lepingu sõlmimise eesmärk oli luua alus X varade ülekandmiseks G.K.Q kontole SEB pangas, kuna X Danske panga konto suleti. Selles olukorras ei anna põhimõtteliselt fiktiivse

3(8)

3-24-1717 lepingu sõlmimine alust rahapesu kahtluseks või järelduseks, et vara poleks pidanud G.K.Q kontole jõudma. RAB on ära näidanud, et kõnealuse varaga tehti mitmeid selliseid toiminguid, mis kinnitavad rahapesu kahtlust. Need ei anna siiski alust järeldada, et vara ei kuulunud G.K.Q-le või poleks pidanud tema kontole jõudma. X kontolt tehti 2006–2015. a-tel korduvalt ülekandeid äriühingutele, kes olid Danske panga rahapesusüüdistusega töötajate kontrolli all. G.K.Q selgitas, et ühingutele tehti kandeid juriidiliste teenuste eest, mida vajati tolleaegsetes registreerimisriikides, samuti raamatupidamisteenuse eest. Eeltoodu kinnitab rahapesu kahtlust. On võimalik, et G.K.Q tegeles Danske panga töötajate abiga rahapesuga. Samas on võimalik ka see, et osaühing sai Eestis tegutsemiseks Danske panga töötajatelt vajalikku nõu, sh raamatupidamisteenust, mille eest tasus nende omandis olevatele äriühingutele, ning kuritegelikku päritolu raha varjamisega ei tegelenud. X kontolt tehti aastatel 2006–2010 regulaarselt ülekandeid G Ltd-le. RAB on ära näidanud, et tegu on ettevõttega, mille kaudu võib olla toimunud ulatuslik rahapesu. Sellest ei piisa siiski RAB-i taotluse rahuldamiseks. G.K.Q versioon võib samamoodi tõele vastata. Nii X kui ka G Ltd tegutsevad Ukrainas. Sularahas arveldamine võib olla seal tavapärasem kui Eestis. G.K.Q kontolt tehtud ülekanded K. Cle ning RAB-i kirjeldatud raha liikumine pärast ülekande tegemist kinnitab rahapesu kahtlust. K. C ei ostnud tegelikult korterit, mille jaoks G.K.Q talle väidetavalt laenu andis, ega tagastanud ka laenu. RAB on põhjendatult leidnud, et raha võidi kanda K. C arvele rahapesule omase kihistamise eesmärgil. See, et G.K.Q varaga on tehtud kihistamisele omaseid toiminguid, mille majanduslikku põhjendatust on kõrvalseisjal raske mõista, ei anna asjaolusid kogumis arvestades siiski alust järeldada, et vara ei kuulunud OÜ-le või poleks pidanud OÜ kontole jõudma. X tegutsemine erinevates offshore riikides ning tegutsemisega seotud asjaolud kinnitavad rahapesu kahtlust, kuid ei anna samuti alust järeldada, et vaidlusalune vara ei kuulu talle või poleks pidanud tema kontole jõudma. Aastatel 2006–2012 esindas Xt äriühing L Ltd kaudu E. RAB-i uuritud allikate põhjal on tegu kodutu variisikuga, kes on seotud tuhandete firmadega ja mitmete rahapesujuhtumitega. Xt on esindanud ka teised variisikutena tegutsevad inimesed. G.K.Q leiab põhjendatult, et offshore ettevõtete kasutamine ei ole eraldivõetuna äris tavapäratu ega keelatud. See, et X nimel tegutsesid rahapesujuhtumitega seotud isikud, keda on tõenäoliselt põhjust pidada variisikuteks, kinnitab kahtlust, et ka X kaudu võis toimuda rahapesu. G.K.Q on siiski esitanud loogiliselt jälgitavad ning usutavad selgitused selle kohta, miks X Ukrainas tegutsenud ja Ukraina kodanikust omanik võis oma tegevuse selliselt korraldada. G.K.Q selgitused ei lükka küll ümber rahapesu kahtlust, kuid pole ka sel määral ebausutavad, et annaks alust järeldada, et OÜ vara ei saa talle kuuluda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-24-1717 majanduskäibesse. See tõlgendus on vastuolus RahaPTS-i, rahapesu tõkestamise direktiivi ja FATF-i standardiga. RAB-i volitused on kahtlusepõhised, kus mõõdupuuks on leida tehingutest või toimingutest ratsionaalsus. RAB ei pea tingimata ära näitama vara illegaalsust ehk üksikasju, et vara on saadud kuritegeliku tegevuse tulemusel. Kahtlust võib näidata läbi teo või tegude objektiivsete faktiliste asjaolude ehk sisuliselt läbi varjamistegevuse või muude tunnuste, mille alusel on tõenäolisem kui vähemtõenäolisem, et on toimunud rahapesu (ingl k balance of probabilities). Kui rahapesu kahtlus on jätkuvalt olemas, siis ei saa vara samal ajal olla legaalne (legaalset päritolu). G.K.Q ei ole vara omanik ega tegelik kasusaaja. X ja G.K.Q on varifirma tunnustega. Neid äriühinguid on kasutatud rahaliste vahendite varjamise eesmärgil, mitte äritegevuseks ja kõnealust vara ei saa pidada puudutatud isikule õiguspäraselt kuuluvaks. FATF-i andmetel on vari- ja riiulifirmade kasutamine laialt levinud rahapesu hõlbustamiseks. Tegemist on rahapesule viitava tüpoloogiaga. Kuivõrd jätkuvalt esineb põhjendatud kahtlus, et G.K.Q kontol olevad vahendid ei ole sinna kantud majanduslikult põhjendatud eesmärkidel ning säilinud on põhjendatud rahapesu kahtlus, siis ei saa puudutatud isikut lugeda ka kontol oleva vara omanikuks ega tegelikuks kasusaajaks. RAB-i menetlusdokumentides esile toodud asjaolud üksikult ja kogumis viitavad vara varjamise kavatsusele. Halduskohus eksis menetluskulude kindlaksmääramisel.

G.K.Q palub jätta määruskaebused rahuldamata ja halduskohtu määrused muutmata.

Sisuliselt on RAB väitnud, justkui piisaks rahapesu fakti tuvastamiseks sellest, et puudutatud isikul on nt olnud kokkupuuteid Dga või on kasutatud nn tervikpaketina ostetud offshore ühingut või asjaoluga, et raha pärineb sedavõrd kahtlasest ja eksootilisest riigist nagu Liibanon (millised asjaolud kõik juba eraldivõetuna kinnitavad RAB-i hinnangul juba eos rahapesu fakti). RAB ei ole selgitanud, miks on praegusel juhul põhjendatud kohaldada haldusmeedet kriminaalõiguslike meetmete asemel. Ilmselt ei ole RAB-il prokuratuurile midagi esitada ning ta üritab seetõttu kohaldada haldusmeedet. Puudutatud isik on selgitanud, miks kasutatakse offshore ühinguid, miks neid siinses asjas kasutati, miks see ei võrdu automaatselt rahapesuga jne. RAB seab puudutatud isiku seisukohad igasuguse tõendusmaterjalita kahtluse alla. Kuna puudutatud isik ei ole näinud kõiki tõendeid, siis ei oska ta ka hinnata, kuidas RAB jätkuvat rahapesu kahtlust tõendab, kuid kui see seos on üksnes selles, et on kokkupuude isikutega, kes on väidetavalt rahapesuga seotud, on kasutatud offshore ühinguid ning summasid on teenuse eest üle kandnud ka füüsiline isik (L) kolmanda isikuna, siis see ei ole kindlasti piisav väitmaks, et tegemist ei ole ilmselgelt välistatud loa andmisega raha kandmiseks riigieelarvesse. Praegusel juhul ei ole võimalikule kuriteole isegi viidatud. Millegagi ei ole tõendatud – ilmselgelt, eluliselt usutavalt või muul viisil –, et puudutatud isik oleks tegelenud rahapesuga või kontol olev raha ei oleks tema oma.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-24-1717 ning on haldustoiminguks loa andmise menetluses RAB-ile pannud seaduses ettenähtust oluliselt kõrgema tõendamiskoormuse. Tegemist on menetlusnormi olulise rikkumisega, s.o rikkumine võis viia sisuliselt vale lõpplahendi tegemiseni.

3-24-1717 täiendav tõendamiskoormuse panek on asjaolusid arvestades vajalik ja põhjendatud, tuleb seda isikule selgitada (HKMS § 59 lg 1 esimene lause) (p 24.6). Halduskonfiskeerimine on neljanda eelduse järgi võimalik, kui ei ole õnnestunud kindlaks teha, kas kontovara omanikku või tegelikku kasusaajat. Seejuures on RahaPTS § 57 lg-st 7 tulenevalt kontovara puhul ennekõike oluline viimati nimetatu (s.o tegeliku kasusaaja ehk majanduslikus mõttes omaniku) kindlakstegemise ebaõnnestumine (p-d 30 ja 31).

7(8)

3-24-1717

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.