lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-1870/3

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 30.06.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-1870/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1120
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1870 O.F kaebus Eesti Töötukassa vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Haldusasi Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Kaebuse tagastamine

1.Tagastada kaebus O.F-ile.
2.Jätta O.F menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1.08.06.2025 saabus Tallinna Halduskohtule O.F kaebus Eesti Töötukassa vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebusest nähtub, et vaidlus on tekkinud seoses Eesti Töötukassa 04.06.25 kirjaga nr MVM25001747-2, milles palutakse kaebajal taotlus töövõimetoetuse maksmiseks vangla K-Raha arvele allkirjastada TVTS § 17 lg 2 p 2 kohaselt, kas digitaalselt, notariaalselt või kohapeal käies. Kaebaja leiab, et Eesti Töötukassa nõudis kaebajalt alusetult TVTS § 17 lg 2 p 2 täitmist. Kaebaja pöördus antud küsimuses ka vangla poole, kes viivitas probleemi lahendamisega. Kaebaja palub kohustada Eesti Töötukassat hüvitama kaebajale põhjustatud mittevaraline kahju väärikuse alandamise ja sellega seonduvalt kaebaja tervise kahjustamise eest. Kaebaja täpsustas oma kaebust 27.06.2025. Kaebaja märgib, et vangla direktor kinnitas kaebaja allkirja lõpuks ja mille järel saatis kaebaja vastavad dokumendid postiga Eesti Töötukassale. Kaebaja jääb oma seisukoha juurde, et Eesti Töötukassa oleks pidanud aktsepteerima juba algset avaldust. Kaebaja toob välja, et Eesti Töötukassa töötajad suhtusid kaebajasse üleolevalt. Kaebaja toob välja, et EIÕK art 3 kohaselt lasub riigil objektiivne kohustus kindlustada, et isikut peetakse kinni inimväärikust austavates tingimustes, et ühegi meetme rakendamise viis ega meetod ei põhjustaks talle selliseid kannatusi ega raskusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasneva vältimatu kannatustaseme ja et kinnipeetu tervis ja heaolu oleksid piisavalt kindlustatud, arvestades vangistuse praktilisi nõudeid. Nii nagu on vangla kohustatud järgima neid nõudeid tuleb neid järgida ka Eesti Töötukassal. Eesti Töötukassa õigusvastane tegevus on kaebajale kaebuse kohaselt põhjustanud valu ja kannatusi määral, mis ületavad Euroopa Inimõiguste Kohtu nimetatud praktika. Oluline on, et vanglas pole kaebajale tagatud efektiivne ravi. Kaebaja täiendab oma nõuet sellega, et talle hüvitataks kahju ulatuses nii, et tema vanglasisesele kontole jääks vabaks kasutuseks 10 000 eurot.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Ühtlasi esitas kaebaja kohtule menetlusabi taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Kaebaja märgib, et kaebus on riigilõivu vaba, kuna talle on tekitatud tervisekahju.

2.Vastuseks kohtunõudele selgitas Eesti Töötukassa, et O.F esitas töötukassale 22.05.2025 taotluse (lisa 1, dtl 9-12), millega palus muuta töövõimetoetuse makseviisi. Eesti Töötukassa 26.05.2025 teatega nr MVM-25001747-1 palus töötukassa O.F-il kõrvaldada 22.05.2025 töötukassale esitatud makseviisi muutmise taotlusel esinevad puudused (lisa 2, dtl 13). Eesti Töötukassa 04.06.2025 teatega nr MVM-25001747-2 palus töötukassa O.F-il kõrvaldada 22.05.2025 töötukassale esitatud makseviisi muutmise taotlusel esinevad puudused (lisa 3, dtl 14). 16.06.2025 edastas Viru Vangla inspektor-kontaktisik O.F palvel e-kirjaga töötukassale O.F lisa taotlusele (lisa 4, dtl 15-18). 19.06.2025 saabus töötukassale posti teel O.F lisa taotlusele (lisa 5, dtl 19-20). Eesti Töötukassa on arvutanud töövõimetoetust perioodi 01.05.2025-16.05.2025 eest summas 347,84 eurot. Nimetatud summast on kinni peetud 0,41 eurot (täiteasi 072/2015/1683, kohtutäitur R.K). Töövõimetoetus perioodi 01.05.2025-16.05.2025 eest summas 347,43 eurot on 20.06.2025 üle kantud üle O.F vanglasisesele isikuarvele (K-Raha) nr EE891010220034796011. Ülekanne tehti lisa 5 (dtl 19-20) alusel. Kaebuse tagastamine
3.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse menetluse materjalidega ning lähtub kaebuse lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Eesti Töötukassa tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses kaebajalt digitaalselt allkirjastatud, notariaalselt tõestatud või töötukassa esinduses kohapeal allkirjastatud taotluse nõudmisega, kuivõrd kaebaja oli valinud makse kohaliku omavalitsuse või muu asutuse arvelduskontole Eestis, kuid tuvastamata oli kaebaja isikusamasus. Kaebaja viibis sel hetkel vahistatuna vanglas ning oli pöördunud probleemi lahendamiseks ka vangla poole. Kaebaja selgituse kohaselt põhjustati talle moraalset kahju ja tervise kahju, kuna vastava nõudmisega alandati kaebaja inimväärikust. Kaebaja leiab, et temasse suhtuti üleolevalt. Kaebaja toob veel välja, et vanglas ei ole kvaliteetne arstiabi kättesaadav. Kaebaja nõuab seega RVastS § 9 lg 1 mittevaralise kahju rahalist hüvitamist väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest.
4.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, 2

kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).

6.TVTS § 17 lg 2 sätestab, et töövõimetoetust makstakse vastavalt isiku soovile: 1) tema arvelduskontole Eestis maksja kulul; 2) tema elektroonilise, notariaalselt tõestatud või töötukassa kohalikus osakonnas vormistatud kirjaliku avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse pangakontole Eestis maksja kulul; 3) kojukandena Eestis saaja kulul või 4) tema arvelduskontole välisriigis saaja kulul. Kaebaja palus oma 21.05.2025 avalduses maksta talle määratud töövõimetoetus Rahandusministeeriumi arveldusarvele kaebaja K-Raha kontole (vt dtl 9-12). Seega oli kaebaja valinud makse teise isiku kontole, millest tulenevalt tuli kohaldada TVTS § 17 lg 2 p 2 ja tuvastada kaebaja isikusamasus. Kohus peab usutavaks kaebaja väidet, et vastava nõude esitamine tekitas teatud arusaamatust ja teatud ebamugavust vangla tingimustes (kaebaja ei saa vanglas digitaalselt allkirjastada dokumente, ega vanglast minna ka isiklikult Eesti Töötukassasse kohapeale avaldust allkirjastada, notari kutsumine on soetud rahalise kuluga), kuid vanglas on antud probleemi lahendamiseks võimalik vangla direktoril kinnipeetava isikusamasus tuvastada ja seda kinnitada. Antud juhul on kaebaja seda võimalust ka kasutanud (vt dtl 19-20) ning töövõimetoetus on kaebajale käesolevaks ajaks välja makstud. Kohus selgitab, et kahju hüvitamise esmaseks eelduseks on vastustaja õigusvastane tegevus. Olukorras, kus vastustaja nõudis kaebajalt seaduse täitmist, ei saa asuda seisukohale, et vastustaja on käitunud õigusvastaselt või veelgi enam - tekitanud süüliselt kaebajale sellega mittevaralist kahju. Arusaamatus ja väike ebamugavus, mida kaebaja võis talle esitatud nõudmise tõttu kogeda, ei anna seaduse mõttes mingit alust mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne, Eesti Töötukassa ei saanud tekkinud olukorras õigusvastaselt põhjustada kaebajale hüvitatavat mittevaralist kahju ning kaebuse rahuldamine oleks kohtumenetluse järel ülimalt ebatõenäoline.
7.Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus selle esitajale tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
8.Kuivõrd kaebaja kaebus kuulub ülal toodud põhjustel tagastamisele, siis jääb kaebaja menetlusabi taotlus riigi õigusabi korras esindaja määramiseks läbi vaatamata.
9.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja