X.Y kaebus Kaitseressursside Ameti 25.10.2024 ettekirjutuse nr 1-12.1/2024/2586 täitmata jätmise eest 11.11.2024 sunniraha määramisele
Menetlusosalised
Kaebaja X.Y Vastustaja Kaitseressursside Amet
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.Y kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13. juunil 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
1.Kaitseressursside Amet (KRA) tegi 10.06.2024 X.Y-le (kaebaja) ettekirjutuse nr 1112.1/2024/2586, millega kohustas kaebajat osalema 25.10.2024 kell 9.30 KRA terviseseisundi hindamisel. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et kui kaebaja hindamisel ei osale, siis rakendatakse tema suhtes sunniraha summas 640 eurot. Lisaks oli ettekirjutuses märgitud, et kui kaebaja ei ilmu temale määratud ajal terviseseisundi hindamisele, siis võimaldab KRA 14 päeva jooksul pärast terviseseisundi hindamist esitada kaebajal põhjenduse koos kinnitavate tõenditega oma mitteilmumise kohta.
2.Kaebaja ei osalenud 25.10.2024 terviseseisundi hindamisel ja saatis samal päeval KRA-le kirja, milles põhjendas oma mitteilmumist haigestumisega. Kaebaja edastas KRA-le 30.10.2024 töövõimetuslehe väljavõtte ning 04.11.2024 epikriisi, millest nähtuvalt olid kaebajal 24.10.2024-29.10.2024 viirusnakkuse sümptomid.
3.KRA selgitas 06.11.2024 vastuskirjas kaebajale, et kaebaja on pöördunud arsti poole üksnes telefonikonsultatsiooni teel ning arst ei ole tema tervist ise hinnanud. Lisaks ei nähtunud, et kaebaja haigestumine oleks olnud niivõrd tõsine, et tal ei oleks olnud võimalik terviseseisundi hindamisele ilmuda.
4.KRA ei lugenud kaebaja mitteilmumist põhjendatuks, mistõttu teavitas kaebajat 11.11.2024 sunniraha rakendamise teatisega nr 11-18/2024/3727 sunniraha sissenõudmisest ettekirjutuses nr 11-12.1/2024/2586 välja toodud kohustuse täitmata jätmise tõttu. KRA andis kaebajale vabatahtliku tasumise tähtaja 10 päeva teate kättesaamisest alates. Teatises selgitati, et kui kaebaja ei tasu sunniraha temale antud vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul, siis edastab Maksu- ja Tolliamet täitekorralduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks, millega kaasnevad täitemenetluse kulud ja kohtutäituri tasu.
5.Kaebaja pöördus 27.11.2024 KRA poole kaebusega seoses ettekirjutuse nr 1112.1/2024/2586 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamisega. Kaebaja leidis, et tal oli objektiivne põhjus terviseseisundi hindamisele mitte ilmumiseks, kuna oli haigestunud koroonaviirusesse. KRA selgitas 27.12.2024 vastuskirjas kaebajale sunniraha rakendamise toimingut ning põhjendas, miks kaebaja haigestumist ei arvestatud mõjuva põhjusena terviseseisund hindamisele mitteilmumiseks.
6.Kaebaja esitas 07.01.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse KRA 10.06.2024 ettekirjutuse nr 11-12.1/2024/2586 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamiseks. Kohus võttis kaebuse 10.02.2025 määrusega menetlusse.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
7.Sunniraha sissenõudmine ei ole õiguspärane ja tuleb keelata.
8.KRA 10.06.2024 ettekirjutus oli kaebajale kätte toimetatud, kuid kaebaja ei saanud haiguse tõttu 25.10.2024 terviseseisundi hindamisele ilmuda. Vaatamata sellele, et kaebaja poolt KRA-le esitatud tõendid kinnitasid, et kaebajal oli mõjuv põhjus terviseseisundi hindamisele mitte ilmumiseks, määras KRA kaebajale 11.11.2024 teatisega õigusvastaselt ja põhjendamatult sunniraha.
9.KRA tegevus kaebaja suhtes on pahauskne ja ebaõiglane. KRA ei ole kaebaja esitatud dokumente nõuetekohaselt analüüsinud ega asjaolusid välja selgitanud. 2(5)
3-25-45
10.Asjaolu, et kaebaja ei ole kohtus vaidlustanud 10.06.2024 ettekirjutust nr 1112.1/2024/2586 ei tähenda, et kaebajal ei oleks õigust vaidlustada 11.11.2024 sunniraha määramist. Ettekirjutuse tegemise ajal ei olnud kaebajale ettenähtav, et tal ei ole võimalik selles märgitud kohustust täita.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
11.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Käesoleval juhul ei esine olukorda, kus sunniraha rakendamine oleks ATSS § 8 lg 3 alusel keelatud. Sunniraha rakendamise menetlus on läbi viidud õiguspäraselt.
13.Kaebaja teavitas KRA-d 25.10.2024 kirjaga enda haigestumisest ja esitas 04.11.2024 ambulatoorse epikriisi, millest nähtub, et kaebaja on pöördunud 24.10.2024 telefoni teel perearsti poole kaebustega palaviku, kõhuvalu, köha ja nohu kohta. Ei ole tõendatud kaebaja väide, et tal oleks olnud koroonaviirus. Kaebaja on pöördunud perearsti poole telefoni teel ning tema tervist ei ole arsti poolt hinnatud. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et tema terviseseisund oleks olnud niivõrd raske, et tal ei oleks olnud võimalik osaleda 25.10.2024 KRA terviseseisundi hindamisel. KRA terviseseisundi hindamine kujutab endast arsti vastuvõttu. Kaebajal esinenud sümptomid ei olnud objektiivselt takistuseks arsti vastuvõtul osalemiseks. Lisaks ei ole kaebaja KRA-lt küsinud, kas temal esineva haigestumisega võetakse ta terviseseisundi hindamisele vastu. Kaebaja oli varasemalt kutsutud terviseseisundi hindamisele 07.06.2024, kuhu ta samuti ei ilmunud ning põhjendas oma mitteilmumist asjaoluga, et ta haigestus päev enne terviseseisundi hindamist. KRA tuli kaebajale vastu ning sunniraha sellel korral ei rakendanud. Lisaks oli kaebaja kutsutud terviseseisundi hindamisele 14.12.2023, millele mitteilmumist põhjendas samuti haigestumisega. Ka sellel korral otsustas KRA kaebajale vastu tulla ning isiku haigestumist arvestada, mistõttu sunniraha sisse ei nõutud. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole eluliselt usutav, et kaebaja haigestub järjekordselt justnimelt terviseseisundi hindamise ajaks ning on põhjust arvata, et isik hoiab tahtlikult terviseseisundi hindamisest kõrvale. Enne 10.06.2024 ettekirjutust on kaebajat kutsutud terviseseisundi hindamisele veel 11 korral, kuid kaebaja ei ole terviseseisundi hindamisele ilmunud. Seega oli sunniraha rakendamine põhjendatuid ning proportsionaalne meede mõjutamaks kaebajat enda kohustust täitma. Sunniraha rakendamise menetlus on läbi viidud õiguspäraselt ning puudub alus keelamisnõude rahuldamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kaebus jääb rahuldamata. Keelamiskaebuse rahuldamise eeldusena peab kohus tuvastama, et tulevikus tõenäoliselt antav haldusakt või tehtav toiming oleks kaebaja õigusi rikkuv (HKMS § 45 lg 1). Seega tuleb hinnata, kas kaebaja suhtes sunniraha rakendamine (sunnivahendi rakendamise toiming) rikuks käesoleval juhul tema subjektiivseid õigusi.
15.Praeguses asjas ei vaielda selle üle, et KRA 10.06.2024 ettekirjutus, millega kaebaja kutsuti osalema KRA terviseseisundi hindamisel 25.10.2024 kell 9.30, oli kaebajale kätte toimetatud. Samuti puudub vaidlus, et kaebaja ei täitnud ettekirjutust ega ilmunud ettekirjutuses märgitud ajal terviseseisundi hindamisele. Küll on pooled eri meelt selles, kas kaebajal oli mõjuv põhjus jätta ettekirjutus täitmata ning kas sellest tulenevalt oleks kaebaja suhtes sunniraha kohaldamine ebaproportsionaalne ja seega õigusvastane.
3(5)
3-25-45
16.ATSS § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit (sh sunniraha) lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib ning ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Sunniraha rakendamise õiguspärasus ei sõltu sunniraha rakendamise aluseks oleva ettekirjutuse õiguspärasusest. Samas tuleb sunniraha rakendamisel arvestada proportsionaalsuse põhimõttega. Sunniraha rakendamine isikule, kellel ei ole objektiivselt võimalik ettekirjutatud tegu teha, ei ole proportsionaalne ja on seega õigusvastane (vt RKHKo nr 3-3-1-31-15, p 18; 3-192051/49, p 12).
17.Kaebaja leiab, et tal ei olnud võimalik ettekirjutatud tegu teha ehk KRA terviseseisundi hindamisele ilmuda haigestumise tõttu. Kaebaja edastas KRA-le 11.07.2024 e-tervise väljavõttena ambulatoorse epikriisi (dtl 56-57), millest nähtuvalt on kaebajale pereõe telefonikonsultatsiooni tulemusena määratud töövõimetusleht alates 24.10.2024 kuni 29.10.2024. Kaebaja kliiniliseks diagnoosiks on märgitud „B34 - Tta paikme viirusnakkus“. Haiguse anamneesi on kirjeldatud järgmiselt: „Haige al 24.10 Palavik 38, kõhuvalu, köha ja nohu.“.
18.Kohus nõustub vastustajaga, et neist andmetest ei nähtu sellist haigestumist, mis takistanuks kaebajat objektiivselt terviseseisundi hindamisele ilmumisel. Asjaolu, et kaebajale väljastati töövõimetusleht, ei tähenda seda, et kaebaja tervis oli sedavõrd halb, et see ei võimaldanud arstlikku komisjoni ilmumist. Kaebaja töövõimet ja tema võimet KRA arstlikku komisjoni ilmuda ei saa samastada. Arstliku komisjoni ilmumist takistavaks tervisehädaks saab kohtu hinnangul olla eelkõige selline seisund, mis mõistlikult välistab iseseisvalt arsti juurde minemise. Kaebajal ei esinenud selliseid haigusnähtusid, mis välistaksid iseseisvalt arsti juurde ilmumise. Liiati on kaebaja haigus diagnoositud, töövõimetusleht alustatud ja lõpetatud üksnes tema poolt telefoni teel edastatud andmete põhjal, mis ei lase välistada ka võimalust, et haigestumine ei pruukinud olla tegelik või võis olla väidetust kergem.
19.Kohus nõustub vastustajaga, et asjas esitatud tõendid ei kinnita, et kaebaja oleks 25.10.2024 olnud haigestunud koroonaviirusesse. Kaebajal on diagnoositud täpsustamata viirusnakkus (vt otsuse p 17).
20.Kuna epikriisist nähtuvalt haigestus kaebaja juba hiljemalt 24.10.2024, oleks kaebajal olnud võimalik informeerida KRA-d oma haigestumisest juba enne 25.10.2024 toimuvat terviseseisundi hindamist, küsides mh vastustaja hinnangut, kas tema terviseseisundi hindamisele ilmumist tuleks vältida võimaliku nakkusohu tõttu. Kaebaja seda ei teinud ja informeeris KRA-d enda terviseseseisundi hindamisele mitteilmumise põhjustest alles pärast terviseseisundi hindamisele ilmumiseks määratud aega.
21.Samuti ei näe kohus, et kaebaja suhtes sunniraha rakendamise menetluses oleks esinenud muid õigusrikkumisi, mis annaksid aluse sunniraha rakendamise keelamiseks. Selliseid rikkumisi ei ole esile toonud ka kaebaja. Kaebajale 10.06.2024 tehtud ettekirjutus (dtl 48-49) sisaldas sunnirahahoiatust, sunniraha suurus (640 eurot) ei ületa kaitseväeteenistuse seaduse § 226 lg-s 2 sätestatud piirmäära. Kuna kaebajat on alates 2020. aastast kutsutud terviseseisundi hindamisele 11 korral ja kaebajal on kohustuslik terviseseisundi hindamine siiani läbimata, ei saa ka sunniraha suurust pidada ülemääraseks. KRA on teavitanud kaebajat sunniraha rakendamisest 11.11.2024 sunniraha rakendamise teatisega (dtl 60-61) ning andnud mõistliku 4(5)
22.Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse neil põhjustel rahuldamata.
23.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu neid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.