Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. mai 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-22-675
Haldusasi
F.C kaebus Keskkonnaameti kohustamiseks jätkata metsateatiste nr 50000617274, 50000617276, 50000617278 ja 50000630070 registreerimise menetlust
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13. oktoobri 2022. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – F.C, esindaja v.adv Eerik Entsik Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme
Menetluse alus ringkonnakohtus
F.C apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta haldusasja nr 3-22-675 materjalide juurde: –
Keskkonnaameti 14. detsembri 2022. a vastuse lisa 1 (dtl 113–114);
–
metsaregistri väljavõte Trolla 163 I 18101:001:1772 seotud metsateatiste kohta.
kinnistu
katastriüksusega
Jätta F.C apellatsioonkaebus rahuldamata.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 13. oktoobri 2022. a otsus ja lõpetada haldusasja nr 3-22-675 menetlus kaebuse nõude osas kohustada Keskkonnaametit jätkama metsateatise nr 50000617274 registreerimise menetlust. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 13. oktoobri 2022. a otsus haldusasjas nr 3-22-675 muutmata.
Mõista Keskkonnaametilt F.C (isikukood XXX) menetluskulude hüvitamiseks välja 346 (kolmsada nelikümmend kuus) eurot.
Menetlusosaliste muud menetluskulud jätta nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 9. juunil 2025 (HKMS § 212 lg 1).
3-22-675 Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.F.C esitas Keskkonnaametile 26.01.2022 metsateatised nr 50000617274, 50000617276 ja 50000617278, millega kavandas Võru maakonnas Rõuge vallas Trolla külas temale kuuluva Trolla 163 I kinnistu (registriosa nr 270741) katastriüksusel 18101:001:1772 (pindala 8,29 ha) eraldistel 6 (pindala 0,47 ha), 7 (pindala 0,24 ha) ja 8 (pindala 0,75 ha) aegjärkset raiet.
2.Keskkonnaamet tegi 07.02.2022 kirjaga nr 7-4/22/2442 looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lg 1 ja § 13 lg 1 alusel Keskkonnaministeeriumile ettepaneku muuta Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualadega kattuvate siseriiklike kaitstavate loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et loodusdirektiivi1 I lisas nimetatud metsaelupaigatüübid oleksid rangelt kaitstud.
3.Keskkonnaamet peatas 16.02.2022 kirjaga nr 13-4/22/3249 LKS § 8 lg 6 ja keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ (määrus nr 28) § 3 lg 1 alusel metsateatiste nr 50000617274, 50000617276 ja 50000617278 menetluse Trolla 163 I kinnistu eraldistel 6, 7 ja 8 kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates. Trolla 163 I kinnistu eraldised 6, 7 ja 8 asuvad Haanja looduspargi Pärandmaastiku piiranguvööndis. Haanja looduspark kuulub Natura 2000 võrgustikku kuuluva Haanja loodusala ja Haanja linnuala koosseisu. Eraldistel 6, 7 ja 8 kasvav mets vastab loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi 9050 (rohundirikkad kuusikud) tunnustele. Eraldised 6, 7 ja 8 kattuvad täielikult teadaoleva metsaelupaigaga. Kavandatavad raied võivad kahjustada / hävitada elupaiku määral, et need peale raiet ei vasta enam metsaelupaiga tunnustele. Kavandatud raiete lubatavuse üle ei ole asjakohane otsustada enne loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemist. Kavandatava raieala looduslikku seisundit ei saaks pärast raiet pidada sama soodsaks, kui see on enne raiet.
4.F.C esitas Keskkonnaametile 18.02.2022 metsateatise nr 50000630070, millega kavandas Trolla163 I kinnistu eraldisel 2 (pindala 0,7 ha) aegjärkset raiet. 1
Nõukogu 21.05.1992 direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
2(11)
3-22-675
5.Keskkonnaamet peatas 14.03.2022 kirjaga nr 13-4/22/4912 LKS § 8 lg 6 ja määruse nr 28 § 3 lg 1 alusel metsateatise nr 50000630070 menetluse Trolla 163 I kinnistu eraldisel 2 kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates. Keskkonnaameti põhjendused kordasid 16.02.2022 kirjas toodud põhjendusi.
6.F.C esitas 16.03.2022 vaide, milles taotles Keskkonnaameti 16.02.2022 kirjaga nr 134/22/3249 ja 14.03.2022 kirjaga nr 13-4/22/4912 peatatud metsateatiste menetluse jätkamist ja asja uuesti otsustamist.
7.Keskkonnaamet tagastas 17.03.2022 kirjaga nr 1-7/22/49-2 vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel, kuna Keskkonnaameti 16.02.2022 kiri nr 13-4/22/3249 ja 14.03.2022 kiri nr 13-4/22/4912 on menetlustoimingud, mille peale ei saa HMS § 72 lg 3 järgi eraldiseisvalt vaiet esitada.
8.F.C esitas Tallinna Halduskohtule 21.03.2022 kaebuse, mille halduskohus võttis menetlusse nõudes kohustada Keskkonnaametit jätkama metsateatiste nr 50000617274, 50000617276, 50000617278 ja 50000630070 registreerimise menetlust. Kaitsekorra muutmise menetlust ei ole seniajani algatatud ja Keskkonnaameti 07.02.2022 kirjale ei olnud lisatud mis tahes uuringuid või ekspertiise (LKS § 8 lg 3). Teadaolevalt ei olegi Keskkonnaamet enne 07.02.2022 ettepaneku esitamist selliseid uuringuid korraldanud (sh kaebaja kinnistu osas). Kaebajat ei ole ka teavitatud kaitsekorra muutmise ettepaneku tegemise kavatsusest ega antud talle võimalust esitada omapoolne seisukoht, samuti ei ole selgitatud, miks on kaitsekorda vaja konkreetselt kaebaja kinnistu osas tingimata muuta. Keskkonnaamet on seega oluliselt rikkunud haldusmenetluse norme ja hea halduse tava. Kui Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise ettepaneku tingis Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlus, peaks Keskkonnaamet eelkõige likvideerima rikkumismenetluse põhjuse (s.o korraldama asjakohase hindamise), mitte asuma ilma eelneva hindamiseta meelevaldselt muutma kaitsekorda kokku 12 683,6 ha-l eraomandisse kuuluvatel kinnisasjadel. See on eriti oluline siis, kui võib tekkida vajadus kohaldada LKS § 8 lg-s 6 sätestatut. Kuna kaitse alla võtmise ettepaneku põhjendatust ja otstarbekust tuleb veel põhjalikult analüüsida, siis tuleb ka sellel alusel haldusakti andmise menetluse peatamist eriti hoolikalt kaaluda ja ulatuslikult põhjendada. Metsateatiste menetluse peatamisega on kaebajal keelatud metsa majandamine sisuliselt 28 kuuks, mis tähendab kinnisasja faktilist sundvõõrandamist riigile ning kaebajale tuleks kohe ja õiglaselt hüvitada sellega tekitatud kahju.
9.Keskkonnaamet palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Keskkonnaameti 07.02.2022 kiri oli LKS § 8 tähenduses loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek. LKS § 8 lg 6 annab vastustajale kaalutlusõiguse peatada haldusakti andmise menetlus, kui haldusakti andmine võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit. Kaebaja kavandatud raied mõjutaksid ilmselgelt metsaelupaiga seisundit, mistõttu olid LKS § 8 lg 6 kohaldamise eeldused täidetud. 2001. a inventuuri kohaselt on Trolla 163 I kinnistu eraldistel 2, 6, 7 ja 8 tegemist väga kõrge looduskaitselise väärtusega elupaigaga rohunditerikkad kuusikud (9050). Vaidlustatud kirjades on metsateatiste menetluste peatamise vajadust piisavalt selgitatud. Menetlustoimingule ei saa vahetult laiendada HMS §-s 56 toodud haldusaktide põhjendamise nõudeid. Keskkonnaameti 07.02.2022 kirja õiguspärasus ei saa olla siinse vaidluse esemeks ja see ei riku kaebaja õigusi. Samuti ei saa kaebaja pöörduda kohtusse avalikes huvides ega teiste erametsaomanike õiguste kaitseks. Metsateatiste menetluste peatamist ei ole mingit alust pidada kinnisasja faktiliseks sundvõõrandamiseks. Kaebajale oli juba 2003. a-l kinnistut
3(11)
3-22-675 omandades teada, et kinnistu on seotud looduskaitseliste piirangutega ning ta pidi arvestama võimalusega, et looduskaitselised piirangud ei pruugi võimaldada kinnistul metsa raiuda.
10.Tallinna Halduskohus jättis 13.10.2022 otsusega F.C kaebuse rahuldamata. Keskkonnaamet tegi 07.02.2022 ettepaneku moodustada Natura 2000 aladega kattuvatele siseriiklikult kaitstavate loodusobjektide osadele uued sihtkaitsevööndid 42 358,3 ha ulatuses. See ettepanek hõlmab mh Trolla 163 I kinnistut. Asjaolu, et Keskkonnaministeerium ei ole ettepaneku põhjal LKS § 9 lg 1 mõttes menetlust alustanud, ei tähenda, et Keskkonnaamet ei võinud metsateatiste registreerimise menetlust peatada. LKS § 8 lg 6 lubab haldusakti andmise menetluse peatada juba ettepaneku esitamise järgselt. Menetluse peatamine on Keskkonnaameti kaalutlusotsus ja kohus saab üksnes kontrollida, kas Keskkonnaamet on otsust tehes järginud kaalutlusreegleid (HKMS § 158 lg 3). Kavandatud aegjärkne raie ei ole küll niivõrd intensiivse mõjuga kui näiteks lageraie, kuid kuna LKS § 30 lg-st 2 tulenevalt ei ole sihtkaitsevööndis lubatud ka aegjärksed raied, on põhjendatud eeldada, et raie teostamine muudaks metsaeraldiste seisundit ja pärast raiete teostamist ei pruugiks olla võimalik saavutada 07.02.2022 ettepaneku tegemise eesmärki. Metsateatiste registreerimise menetluse peatamine (isegi väga pikaks ajaks, võrreldes sedalaadi menetluse tavapärase kestusega) on looduskaitselist eesmärki arvestades proportsionaalne meede. Keskkonnaamet ei ole rikkunud metsateatiste menetluste peatamisel kaalutlusreegleid ning peatas menetlused õiguspäraselt. LKS § 8 lg-st 2 ei tulene, et ettepanekule peaks olema lisatud ka uuringud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse kohta. LKS § 8 lg 3 järgi korraldab ekspertiisi kaitse alla võtmise algataja, kelleks on LKS § 9 lg 1 kohaselt Keskkonnaministeerium. Uuringute teostamine on ettepaneku tegemisele järgnev, mitte sellele eelnev etapp, mistõttu on asjakohatu heita Keskkonnaametile ette selliste uuringute tegemata jätmist. Asjaolu, et ettepanek on tehtud nii suure ala kohta, ei tähenda tingimata, et sellises ulatuses sihtkaitsevööndid ka kehtestatakse. Seega ei tulnud praeguses staadiumis esitada põhjendusi, miks on kaebaja kinnisasjal tingimata vaja kaitsekorda muuta. Kuigi juba LKS § 8 lg 1 alusel ettepaneku esitamine võib tuua kaasa teatavaid mõjutusi, ei pidanud Keskkonnaamet enne 07.02.2022 ettepaneku esitamist kaasama puudutatud isikuid haldusmenetlusse ning andma neile võimalust esitada oma seisukoht. LKS § 8 lg 1 järgi võib ettepaneku loodusobjekti kaitse alla võtmiseks teha igaüks, kuid igaühel ei ole võimalust puudutatud isikuid kaebaja soovitud viisil kaasata. Põhjendamatu oleks ka nõuda sellise haldusmenetluse korraldamist ainult Keskkonnaametilt. Kaebaja tuleb kaasata ja tal on võimalik esitada oma seisukoht juhul, kui Keskkonnaministeerium otsustab kaitse alla võtmise menetluse algatada. Arvestades, et Keskkonnaameti ajend 07.02.2022 ettepaneku tegemiseks tulenes mh sellest, et loodusdirektiivi rakendamise aruande järgi ei ole metsaelupaikade seisund valdavas osas soodne ning oluliseks ohuteguriks on mh raietööd, ei saa ettepaneku tegemist vastustajale ette heita, vaid looduskaitselise olukorra parendamiseks sammude astumine oli põhjendatud. Ei nähtu, et kaebajale oleks metsateatiste registreerimise menetluste peatamisest tekkinud kahju, mida tuleks juba praegu hüvitada. Natura 2000 võrgustiku alal hüvitatakse erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu maaeluministri 22.04.2015 määruse nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetus“ alusel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.F.C palub 14.11.2022 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega rahuldada tema kaebus. Halduskohus kohaldas LKS § 8 lg-t 6 vääralt ja ei arvestanud piisavalt kinnisasja omaniku õigustega. Riigil on põhiseaduse (PS) § 32 lg 1 alusel kohustus tagada omanikule kohene ja õiglane hüvitis ka faktilise sundvõõrandamise 4(11)
3-22-675 olukorras, sh juhul, kui kinnisasjale kehtestatud looduskaitselised piirangud jätavad omaniku peaaegu täielikult ilma oma omandiõiguse teostamise võimalusest (vt Riigikohtu 15.06.2021 otsus nr 5-21-3, p-d 32, 33, 36, 40). Kui asjaomast katastriüksust ei ole võimalik kasutada metsamajandusliku tulu saamiseks (metsateatiste menetluse peatamisega on kadunud metsa raiumise ja metsamaterjali kasutamise võimalus 28 kuuks), on tegemist kaebaja kinnisasja faktilise sundvõõrandamisega ning riik peab temale tekitatud kahju kohe ja õiglaselt hüvitama. Kaebajale ei ole tagatud mis tahes hüvitist, mis kinnitab, et metsateatiste menetluste peatamine olukorras, kus kaitse alla võtmise menetlust ei olnud isegi algatatud, oli õigusvastane ja ebaproportsionaalne. Kodutalu metsad ei ole kaebaja jaoks äriline objekt, vaid osa tema esivanemate ja perekonna (sh kolm alaealist last ja 2 pensionäri) elukeskkonda säästvast elulaadist. Piirangute tõttu ei saa kaebaja varuda küttepuid (iga-aastaselt ca 40 tm) ega vajalikku ehitusmaterjali (saematerjali vajadus oli metsateatise esitamise ajal ca 25 tm). Seega tekitavad kehtestatud piirangud kaebajale otsest varalist kahju. Keskkonnaamet põhjendas metsateatiste menetluse peatamist eeskätt 07.02.2022 ettepanekuga, kuid kaebaja andmetel ei ole Keskkonnaministeerium Natura 2000 võrgustiku alade kaitsekorra muutmise menetlust seniajani algatanud. Seejuures puudutas ettepanek mh 12 683,6 ha ulatuses eraomandit ja sellele ei olnud lisatud mis tahes uuringuid või ekspertiise kaitsekorra muutmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate täiendavate piirangute vajalikkuse kohta. Ettepaneku ajendiks oli hoopis Euroopa Komisjoni poolt Eesti suhtes 09.06.2021 algatatud rikkumismenetlus. LKS § 8 lg 3 kohane ekspertiis korraldatakse kaitse alla võtmise ettepaneku alusel ning lähtudes ettepanekus esitatud kaitse alla võtmise põhjendusest ja kavandatavate piirangute kirjeldusest (vt Riigikohtu 15.10.2009 otsus nr 3-31-57-09, p-d 16–18). Kaitse alla võtmise menetluse algatamise eelduseks on ekspertiisi tegemine (LKS § 8 lg 5). Sarnaselt ei või Keskkonnaamet kohaldada ulatuslikke looduskaitselisi piiranguid (sh raiete keelamine), ilma et teaduspõhiselt oleks tehtud kindlaks, et konkreetsel kinnisasjal on kaitse alla võtmise eeldused täidetud ning loodusobjekti kaitse alla võtmine on tingimata vajalik ja otstarbekas. Õiguspärane ei ole teha ühte ettepanekut Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmiseks, mis hõlmab kokku 42 358,3 ha metsamaad (vt Riigikohtu 31.05.2011 otsus nr 3-3-1-85-10, p 36), ning peatada sellele tuginedes ilma kaalutlusõigust teostamata maksimaalseks lubatud ajaks raied kõikidel ettepanekuga hõlmatud maa-aladel. Iga kinnistu puhul tuli eraldi kaaluda vajadust nii kaitsekorra muutmiseks kui ka menetluse peatamiseks. Kaebaja kinnisasja osas (ega ka laiemalt) ei ole mis tahes uuringuid või inventuure tehtud ega eksperdiarvamusi vms koostatud. Kaebajat ei ole teavitatud kaitsekorra muutmise ettepaneku esitamise kavatsusest ega antud talle võimalust esitada sellele oma seisukohta või vastuväiteid. Seega on vastustaja oluliselt rikutud haldusmenetluse norme ja hea halduse tava (vt Riigikohtu 31.05.2011 otsus nr 3-3-1-85-10, p 37). Kui Euroopa Komisjon algatas 09.06.2021 Eesti suhtes rikkumismenetluse seoses Natura asjakohase hindamisega, tulnuks Keskkonnaametil rikkumise kõrvaldamiseks näha ette vastava hindamise korraldamine konkreetsete kavandatud tegevuste (sh raiete) puhul, millel võib olla Natura 2000 alale oluline mõju, mitte aga asuda meelevaldselt muutma Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorda. See on eriti oluline sellises olukorras, kus võib tekkida vajadus kohaldada LKS § 8 lg-t 6. See säte jätab haldusorganile menetluse peatamisel kaalutlusruumi ning paneb talle ulatusliku põhjendamiskohustuse olukorras, kus loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlust ei ole veel algatatud ja puudub LKS § 8 lg-s 3 sätestatud hinnang. Trolla 163 I kinnistu eraldistega 2, 6, 7 ja 8 seotud metsateatiste menetluse peatamine oli seega nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane ja halduskohus pidanuks tegema vastustajale ettekirjutuse menetluste jätkamiseks.
5(11)
3-22-675
12.Keskkonnaamet palub 14.12.2022 vastuses lõpetada haldusasja menetlus metsateatise nr 50000617274 osas ning muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Alternatiivselt palub vastustaja jätta apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja registreeris 13.12.2022 metsaregistris metsateatise nr 50000617274 eraldisel 6 aegjärkset raiet lubava otsusega. Seega on kohustamisnõue nimetatud osas muutunud ainetuks. Keskkonnaamet selgitas 13.12.2022 kirjas nr 13-4/22/24449 kaebajale lisaks, et Trolla 163 I kinnistul on võimalik metsa majandada teadaolevast metsaelupaigatüübist välja jääval osal (eraldisel 2 pindalal 0,53 ha; eraldisel 7 pindalal 0,19 ha; eraldisel 8 pindalal 0,55 ha), esitades Keskkonnaametile uued metsateatised ning sellisel juhul menetleb vastustaja ainult uusi metsateatisi ning käsitab ühtlasi nende esitamist metsateatistega nr 50000630070, 50000617276 ja 50000617278 kavandatud raietest loobumisena (taotluste tagasivõtmisena). Keskkonnaamet jääb varem esitatud vastuväidete juurde ja ei korda neid kõiki. Kaebaja võrdleb metsateatiste menetluse peatamist asjakohatult tema kinnisasja faktilise sundvõõrandamisega. Metsateatiste osas ei ole antud menetlust lõpetavat haldusakti, vaid menetlus on LKS § 8 lg 6 alusel peatatud. Praeguses menetlusetapis ei ole võimalik teada, kas Keskkonnaamet kinnitab kavandatud raied või mitte. Seega ei ole ka selge, kas ja millised täiendavad piirangud võivad kaebajale kaasneda ning kas need saavad kujutada faktilist sundvõõrandamist (sisuliselt eeldaks see loodusreservaadi kaitsekorra kehtestamist). Kaebaja õiguste piiramise aluseks oli LKS § 8 lg 6, mis võimaldas metsateatiste menetluse peatada kuni 28 kuuks tulenevalt Keskkonnaameti 07.02.2022 kirjast nr 7-4/22/2442. Menetluse peatamine oli Keskkonnaameti kaalutlusotsus ja vastustaja on kaalumist teostanud õiguspäraselt. Enne 07.02.2022 ettepaneku tegemist ei olnud nõutav teha teaduspõhiselt kindlaks, et konkreetsel alal on täidetud kaitse alla võtmise eeldused ning kaitse alla võtmine on tingimata vajalik ja otstarbekas, vaid menetluse peatamiseks piisas põhjendatud kahtlusest. Keskkonnaamet tegi 07.02.2022 ettepaneku võtta Trolla 163 I kinnistu eraldistel 2, 6, 7 ja 8 esinev Natura 2000 metsaelupaiga tüüp 9050 (rohunditerikkad kuusikud) range kaitse alla. Kuna sihtkaitsevööndis on LKS § 30 lg 2 kohaselt majandustegevus keelatud (sh aegjärksed raied), on ilmne, et kavandatud tegevus võis negatiivselt mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit. Seega esines alus LKS § 8 lg 6 kohaldamiseks. Kaitse alla võtmise menetlust ei algata ega korralda Keskkonnaamet ning ekspertiis tuleb teha pärast kaitse alla võtmise ettepaneku saamist. Keskkonnaamet ei pidanud kaebajat kaasama LKS § 8 lg 1 alusel ettepaneku tegemisse. Kaebajale ei ole tekkinud sellist kahju, mida tuleks juba praeguses menetlusetapis hüvitada. Natura 2000 võrgustiku alal hüvitatakse looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu metsaomanikule vastavalt maaeluministri 22.04.2015 määrusele nr
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Menetluse osaline lõpetamine
13.Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse, mille eesmärgiks on olnud, et Keskkonnaamet jätkaks tema poolt 26.01.2022 ja 18.02.2022 esitatud metsateatiste menetlust, mis oli peatatud vastavalt Keskkonnaameti 16.02.2022 ja 14.03.2022 kirjadega. Kõik metsateatised puudutasid Trolla 163 I kinnistu katastriüksusel 18101:001:1772 aegjärksete raiete tegemist (eraldistel 2, 6 , 7 ja 8 kokku 2,16 ha ulatuses). Metsaregistrist nähtuvalt on 26.01.2022 esitatud metsateatise nr 50000617274 (0,47 ha ulatuses aegjärkne raie eraldisel 6) kohta tehtud lubava märkega otsus 13.12.2022 (kehtis kuni 16.11.2023). Samuti on 0,47 ha suurusel alal eraldisel 6 aegjärkse raie tegemiseks esitatud 16.11.2023 metsateatis nr 50000910946, mille 6(11)
3-22-675 Keskkonnaamet on samal kuupäeval lubava märkega registreerinud (kehtis kuni 15.11.2024). Ringkonnakohus võtab viidatud metsaregistri väljavõtte haldusasja materjalide juurde.
14.Keskkonnaamet on 14.12.2022 vastuse lisana esitanud 13.12.2022 kirja nr 134/22/24449 (dtl 113–114), millest nähtuvalt teostasid Keskkonnaameti spetsialistid Trolla 163 I kinnistul 27.05.2022 välitööd, et hinnata metsaelupaigatüübi 9050 (rohundirikkad kuusikud) tegelikku olemasolu ja esinduslikkust. Välitööde tulemusel on selgunud, et metsaelupaigatüübi tunnustele vastavad osaliselt eraldised 2 (0,17 ha), 7 (0,05 ha) ja 8 (0,55 ha), kuid sellele ei vasta eraldis 6 tervikuna. Vastustaja selgitusel on metsaelupaigatüübi korrigeeritud piirid 18.07.2022 kantud ka Eesti looduse infosüsteemi (EELIS). Kirjast nähtuvalt registreeris Keskkonnaamet eeltoodut arvestades 13.12.2022 metsateatise nr 50000617274, mis puudutas eraldist 6, ning ülejäänud kavandatud raiete osas selgitati kaebajale, et metsaelupaigatüübist välja jäävate osade kohta on tal võimalik esitada uued metsateatised ning sel juhul loetakse, et ta on varasemad metsateatised tagasi võtnud ja nende menetlused lõpetatakse. Kuna kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad selle eeldused olema täidetud nii kohtusse pöördumise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga (nt Riigikohtu 28.12.2021 otsus nr 3-17-1994, p 18; 17.05.2021 otsus nr 3-18-1432, p 42), siis võtab ringkonnakohus Keskkonnaameti 14.12.2022 vastuse lisa HKMS § 198 lg 2 p 3 ja lg 3 alusel haldusasja toimiku juurde, sest see tõendab asjaolu, mida ringkonnakohtul tuleb vaidluse lahendamisel arvestada.
15.Olukorras, kus 26.01.2022 esitatud metsateatis nr 50000617274, mille menetlus peatati Keskkonnaameti 16.02.2022 kirjaga, on pärast apellatsioonkaebuse esitamist Keskkonnaameti 13.12.2022 otsusega lubava märkega registreeritud (st kaebaja taotletud raieluba antud) ning samasugust raiet on hiljem lubatud ka 16.11.2023 metsateatise nr 50000910946 alusel, esineb HKMS § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud menetluse lõpetamise alus (s.o nõutav haldusakt on antud). Keskkonnaamet ongi 14.12.2022 vastuses taotlenud metsateatist nr 50000617274 puudutavas osas haldusasja menetluse lõpetamist. Kaebaja ei ole selle taotluse suhtes seisukohta esitanud ega taotlenud HKMS § 152 lg 2 alusel nn jätkutuvastuskaebuse menetlemist. Ringkonnakohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis annaks alust järeldada, et õigusvastasuse tuvastamine oleks kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Isegi kui kaebaja sooviks esitada tulevikus kahju hüvitamise nõude (st kui metsateatise nr 50000617274 menetluse peatamine 16.02.2022–13.12.2022 tekitas temale kahju), saab hinnangu kahju põhjustanud tegevuse (menetluse peatamise) õiguspärasusele anda ka hüvitamiskaebuse menetluse raames (st tegemist on riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt kahjunõude rahuldamise ühe eeldusega, mida kohtul tuleks kontrollida).
16.Eeltoodust tulenevalt lõpetab ringkonnakohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse metsateatist nr 50000617274 puudutavas osas. HKMS § 155 lg-st 3 tulenevalt tuleb menetluse lõpetamise tõttu vastavas osas halduskohtu 13.10.2022 otsus tühistada. Menetluse lõpetamine tähendab, et kaebaja ei saa sama nõudega samal alusel enam uuesti halduskohtusse pöörduda (HKMS § 43 lg 1 p 2, § 155 lg 6).
17.Keskkonnaameti 13.12.2022 kirjast nr 13-4/22/24449 ei selgu, kas Trolla 163 I kinnistul 27.05.2022 tehtud välitööd ja nendele tuginedes kinnistul paikneva metsaelupaigatüübi piiride korrigeerimine oli tingitud kaebuse esitamisest või toimus asjaolude täiendav selgitamine mingi muu menetluse / tegevuse raames (s.o eeskätt, kas tegemist võis olla kaitse alla võtmise algataja korraldatud LKS § 8 lg 3 kohase ekspertiisiga). Avalike allikate kohaselt ei ole Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepanekust nr 7-4/22/2442 (dtl 21–23) lähtudes kaitse alla võtmise menetlust ega kaitsekorra muutmist LKS § 9 kohaselt algatatud, kuid koostatud on loodusväärtuste inventuure ning välitööde põhjal uuendatud 07.02.2022 ettepanekus 7(11)
3-22-675 kajastatud andmeid (vt õiguskantsleri 07.11.2024 märgukiri nr 7-4/240614/2406543). Pidades silmas, et Keskkonnaamet on vastuses apellatsioonkaebusele (p 16) jätkuvalt rõhutanud, et Keskkonnaamet ei ole kaitse alla võtmise menetluse algatajaks LKS § 8 lg 3 tähenduses ega selles viidatud ekspertiisi korraldajaks, siis tuleb järeldada, et Trolla 163 I kinnistu elupaikade inventeerimine ca 2 kuud pärast kaebaja kohtusse pöördumist oli esmajoones tingitud just kaebuse (või laiemalt peatatud metsateatiste) esitamisest, mitte ei toimunud Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepaneku alusel kohtuvaidlusest sõltumatult. Seetõttu tuleb metsateatise nr 50000617274 vaidlustamisega seotud menetluskulud HKMS § 108 lg 6 alusel kanda vastustajal.
18.Kaebaja on tasunud kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu kokku 40 eurot ning kandnud esimese astme kohtumenetluses esindajakulu 1344 euro (sh käibemaks 224 eurot) ja kinnistusraamatu väljavõtte kulu 18 eurot. Apellatsioonimenetluses ei ole esitatud andmeid muude kulude kandmise kohta. Riigilõivu tasumist tõendavad maksekorraldused ja advokaadile makstud tasu on HKMS § 109 lg 11 nõuete kohaselt tõendatud. Kinnistusraamatu väljavõtete kulu ei saa arvestada, sest puudub HKMS § 109 lg 1 järgi nõutav kuludokument (HKMS § 109 lg 11 kohaldub ainult HKMS § 103 lg 1 p-s 1 märgitud kulule, kuid mitte HKMS § 102 p-s 2 sätestatud kulule). Seega on kaebaja arvesse minevad menetluskulud kahes kohtuastmes kokku 1384 eurot. Kuna menetlus lõpetatakse neljast vaidlusalusest metsateatisest ühe osas, siis tuleb vastustajalt mõista kaebaja kasuks välja 25% menetluskuludest ehk 346 eurot. Apellatsioonkaebuse lahendamine
19.Kuna metsaregistrist nähtuvalt on kaebaja esitanud hiljem korduva metsateatise üksnes Trolla 163 I kinnistu eraldise 6 kohta, kuid mitte eraldiste 2, 7 ja 8 kohta, samuti ei nähtu, et metsateatiste nr 50000617276, 50000617278 ja 50000630070 kohta oleks seni tehtud keelduvat otsust (ehkki LKS § 8 lg-s 6 ettenähtud maksimaalne 28-kuuline tähtaeg on metsateatiste nr 50000617276 ja 50000617278 puhul möödunud 16.06.2024 ning metsateatise 50000630070 puhul 14.07.2024), siis tuleb järeldada, et viidatud metsateatiste menetlus on jätkuvalt pooleli. Seega ei ole kaebuse rahuldamine kolme metsateatise osas välistatud.
20.Ringkonnakohus leiab, et F.C apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ning ei pea vajalikuks kõiki halduskohtu otsuse põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud etteheidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
21.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Keskkonnaameti 07.02.2022 kiri nr 7-4/22/2442 vastas LKS § 8 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kaitse alla võtmise ettepaneku nõuetele ning ettepanekuala hõlmas mh Trolla 163 I kinnistut. Kaebaja on pidanud 26.01.2022 metsateatiste menetluse peatamist Keskkonnaameti 16.02.2022 kirjaga nr 13-4/22/3249 (dtl 14-16) ning 18.02.2022 metsateatise menetluse peatamist Keskkonnaameti 14.03.2022 kirjaga nr 13-4/22/4912 (dtl 17–19) õigusvastaseks eeskätt põhjusel, et Keskkonnaamet ei olnud enne 07.02.2022 ettepaneku esitamist eraldi hinnanud, kas Trolla 163 I kinnistu senisest rangema kaitse alla võtmine oleks üldse põhjendatud ja otstarbekas (kas kaitse alla võtmise eeldused on täidetud) ning kavandatud piirangud (sh majanduslike raiete keelamine) vajalikud ja otstarbekad. Puuduvad andmed, et Trolla 163 I kinnistul oleks loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüüpide esinemist hinnatud ajavahemikul 2001. a inventuurist (vt Keskkonnaameti 05.05.2022 vastus, p 15) kuni 27.05.2022 välitööde tegemiseni. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei ole iseenesest vaidlust, et ettepanekus nimetatud 8(11)
3-22-675 loodusobjekti kohta LKS § 8 lg-le 3 vastava ekspertiisi tegemise peab korraldama kaitse alla võtmise algataja (s.o kuni 30.06.2023 Keskkonnaministeerium, alates 01.07.2023 Kliimaministeerium – vt LKS § 9 lg 1), kuid kaebaja on seisukohal, et asjaoludest tulenevalt (sh arvestades ettepaneku ulatust ja kavandatavate piirangute rangust ning tõenäolist menetluste peatamist) oleks Keskkonnaamet pidanud eraomandis olevate metsamaade puhul eelnevalt veenduma, et kaitsekorra karmistamine on konkreetsel alal tõenäoline. Sisuliselt ongi küsimus selles, kas Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepanek oli liiga üldine, et see oleks saanud õigustada LKS § 8 lg 6 alusel metsateatiste menetluste peatamist.
22.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuna kaebaja saab praeguses asjas kaitsta üksnes enda õigusi, siis jäävad kõrvale küsimused, mis seonduvad teiste maaomanikega ja teiste menetluste võimaliku peatamisega. Samuti on oluline arvestada, et menetluses on üksnes nõue kohustada Keskkonnaametit jätkama vaidlusaluste metsateatiste registreerimise menetlust ning vaidlus ei hõlma Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepanekut ja selle edasist menetlemist. Olenemata sellest, et nii kaitse alla võtmise ettepaneku esitas kui ka metsateatisi menetles Keskkonnaamet, ei saa nimetatud menetlusi samastada. Seetõttu tuleb 07.02.2022 ettepanekuga seonduvat hinnata vaid metsateatiste menetluste peatamise aspektist. Seejuures ei saa asjaomaste menetluste peatamise õigusvastasust tuletada ainuüksi asjaolust, et Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepaneku alusel ei ole seniajani ühtegi kaitse alla võtmise menetlust ega kaitsekorra muutmist LKS § 9 kohaselt algatatud, 2 sest ka kohustamiskaebuse lahendamisel hindab kohus vaidlustatud haldustegevuse (s.o praegusel juhul menetlustoimingu) õiguspärasust selle tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2). Kui kaebaja leidis, et kaitse alla võtmise algatamise otsustamine ja sellest tulenevalt menetluse peatamine on kestnud ebamõistlikult, olnuks tal võimalik taotleda Keskkonnaametilt menetluse jätkamist ja sellest keeldumist vajaduse korral eraldi vaidlustada. Asja lahendamisel ei oma mh tähtsust, et Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepanek oli ajendatud Euroopa Komisjoni 09.06.2021 algatatud rikkumismenetlusest nr 2021/4029, mille raames Eestile tehtud etteheitest nn Natura hindamise puudulikkuse kohta ei tulenenud vältimatult nõuet muuta kõigi Natura metsaalade kaitsekorda rangemaks (st etteheide puudutas eeskätt keskkonnamõjude hindamist metsateatiste menetlustes, ehkki viidati ka osade kaitseeeskirjade puudulikkusele). Samas võib kõnealune rikkumismenetlus põhjendada, miks esitati kaitsekorra rangemaks muutmiseks üks ettepanek sedavõrd suure ala kohta (st hõlmati kõik Natura 2000 võrgustiku aladel paiknevad metsaelupaigad).
23.LKS § 8 lg 6 sätestab: „Kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus käesoleva seaduse § 9 lõike 1 tähenduses, siis on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates.“
24.Sättest nähtub selgelt, et haldusakti (nt raieloa) andmise menetluse peatamise aluseks võib olla mh kaitse alla võtmise ettepanek ehk kaitse alla võtmise menetlust ei pea olema algatatud. Menetluse peatamine ei ole samas ka kohustuslik, vaid taotlust menetlev haldusorgan otsustab selle kaalutlusõiguse alusel. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, 2
Selle asemel on Vabariigi Valitsus 07.04.2025 algatanud „Looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Natura hindamine) eelnõu“ (Riigikogu XV koosseisu 610 SE), millega on kavas kehtestada LKS § 14 lg-d 7–9, mis keelavad raied mh piiranguvööndisse jäävates metsaelupaikades, v.a üksikud erandid.
9(11)
3-22-675 arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaebaja on seisukohal, et piisavalt ei ole arvestatud tema omandiõigusega (sh metsa majandamiselt tulu teenimisega) ja eraelu puutumatusega (st perekonna vajadustega). Kaebaja väited ehitusmaterjali ja küttepuude vajaduse kohta on siiski jäänud üldisteks ja paljasõnalisteks. Lisaks võimaldab metsaseaduse § 41 lg 14 metsaomanikul metsateatist esitamata raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas. Seega ei ole alust järeldada, et metsateatiste menetluste peatamisega kaasnes kaebajale muid kahjulikke tagajärgi lisaks kavandatud raietest lähemal ajal tulu teenimise võimaluse kadumisele.
25.Kõik vaidlusalused Trolla 163 I kinnistu metsaeraldised paiknevad Haanja looduspargi Pärandmaastiku piiranguvööndis. Vabariigi Valitsuse 22.01.2015 määruse nr 10 „Haanja looduspargi kaitse-eeskiri“ § 1 lg 1 p 3 kohaselt on üheks kaitse-eesmärgiks kaitsta, säilitada ja taastada elupaigatüüpi rohunditerikkad kuusikud (9050). Kaitse-eeskirja § 14 lg 6 näeb ette, et piiranguvööndi metsa kaitse-eesmärk on liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamine. Kaitse-eeskirja § 15 lg 3 kohaselt on kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekul piiranguvööndis lubatud uuendusraie, sh aegjärkne raie kuni 5 ha suuruse langina (§ 15 lg 3 p 2). Kaitse-eeskirja § 7 lg 1 kohaselt ei kooskõlasta kaitseala valitseja tegevust, mis võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Keskkonnaamet viitas 16.02.2022 ja 14.03.2022 kirjades, et loodusdirektiivi rakendamise aruande järgi ei ole metsaelupaikade seisund valdavalt soodne ning piiranguvööndis, kus uuendusraied on lubatud, ei ole võimalik metsaelupaikade seisundit säilitada. Kuna pärast raiet ei saaks Trolla 163 I kinnistu looduslikku seisundit pidada sama soodsaks, kui see on enne raiet, ning kõik metsateatistega seonduvad eraldised kattuvad täielikult teadaoleva metsaelupaigaga, siis võivad kavandatavad raied kahjustada või hävitada elupaiku määral, et need ei vasta pärast raiet enam metsaelupaiga tunnustele.
26.Vaatamata sellele, et Keskkonnaamet lähtus metsateatiste menetluste peatamisel Trolla 163 I kinnistu inventeerimisandmetest, mis pärinesid rohkem kui 20 aasta tagusest ajast, ning üksikasjaliku hinnangu asemel pigem eeldati, et kavandatavate raiete tagajärjel võivad kinnistul paiknevad metsaelupaigad oluliselt kahjustuda või hävida, ei ole kaebaja tõendanud, et esinesid olulised asjaolud, mis jäid Keskkonnaametil enne menetluste peatamist välja selgitamata ja mis oleksid võinud tingida teistsuguse otsuse. Kaebaja etteheited on olnud peamiselt menetluslikku laadi ning sisuliselt on soovitud laiendada LKS § 8 lg-tega 3–5 kaitse alla võtmise algatajale pandud ülesandeid Keskkonnaametile kui metsateatiste menetlejale. Ehkki Keskkonnaamet on kahtlemata võimeline ja isegi kohustatud andma juba kaitse alla võtmise ettepaneku tegemisel sisuliselt eelhinnangu sellele, kas loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused esinevad või mitte (st haldusorgan ei saa LKS § 8 lg-tes 1 ja 2 toodud ettepanekut teha meelevaldselt), ei ole alust nõuda vastustajalt selliste kohustuste täitmist (nt ekspertiisi korraldamine, isikute kaasamine), mis on seadusega pandud teisele haldusorganile (LKS § 9 lg 1). Olukorras, kus 07.02.2022 ettepanekut ei saanud mh Trolla 163 I kinnistu osas pidada ilmselgelt põhjendamatuks ja selle alusel kaitse alla võtmise (kaitsekorra karmistamise) menetluse algatamist võimatuks või väga ebatõenäoliseks ning puudusid andmed, et menetluste peatamine võiks kahjustada kaebaja muid õigusi või huvisid peale majandusliku huvi teenida enda omandi arvelt tulu, tuleb metsateatiste menetluste peatamist pidada õiguspäraseks, sest esineb väga kaalukas looduskaitseline huvi tagada Trolla 163 I kinnistul asuvate metsaelupaikade säilimine ja soodne seisund. Tegemist ei ole faktilise sundvõõrandamisega, sest menetluste peatamine piirab omandi kasutamist ajutiselt. Selle üle, kui range saab olema lõplik kaitsekord ja mil määral see võimaldab kinnistul metsa majandada, ei otsusta Keskkonnaamet metsateatiste menetlustes. See, et 07.02.2022 ettepaneku alusel toimuv menetlus kujuneb äärmiselt pikaajaliseks ning LKS § 8 lg-te 4–5 ja § 9 lg 1 kohast otsust kaitse alla võtmise menetluse algatamise või sellest keeldumise kohta 10(11)
3-22-675 üldse ei tehtagi, ei pidanud olema Keskkonnaametile vaidlusaluste metsateatiste menetluste peatamisel ettenähtav ja sellega mittearvestamist ei saa vastustajale ette heita.
27.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 13.10.2022 otsus metsateatisi nr 50000617276, nr 50000617278 ja nr 50000630070 puudutavas osas muutmata.
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. F.C on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, kuid ei ole esitanud ringkonnakohtule andmeid muude menetluskulude kandmise kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda (v.a osas, milles need seondusid menetluse lõpetatud osaga ja mis on jagatud eespool). Keskkonnaamet ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.