F.C kaebus kohustada Keskkonnaametit metsateatiste nr 50000617274, 50000617276, 50000617278 ja 50000630070 registreerimise menetlust jätkama
Menetlusosalised
Kaebaja – F.C, volitatud esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Signe Lehtme
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 14.11.2022 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.F.C esitas 26.01.2022 Keskkonnaametile metsateatised nr 50000617274, 50000617276 ja
50000617278, millega kavandas talle kuuluva Võru maakonnas, Rõuge vallas asuva Trolla163 I kinnistu (registriosa nr 270741, katastritunnus 18101:001:1772) eraldistel 6 (pindalal 0,47 ha), 7 (pindalal 0,24 ha) ja 8 (pindalal 0,75 ha) aegjärkset raiet.
2.Keskkonnaamet tegi 07.02.2022 kirjaga nr 7-4/22/2442 „Loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide range kaitse alla võtmine“ Keskkonnaministeeriumile ettepaneku looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lg 1 ning § 13 lg 1 alusel muuta Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualadega kattuvate siseriiklike kaitstavate loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübid oleksid rangelt kaitstud.
3.Keskkonnaamet peatas 16.02.2022 kirjaga nr 13-4/22/3249 metsateatiste nr 50000617274, 50000617276 ja 50000617278 menetluse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates.
4.F.C esitas 18.02.2022 Keskkonnaametile metsateatise nr 50000630070, millega kavandas Trolla163 I kinnistu eraldisel 2 (pindalal 0,7 ha) aegjärkset raiet.
5.Keskkonnaamet peatas 14.03.2022 kirjaga nr 13-4/22/4912 metsateatise nr 50000630070 menetluse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates.
6.F.C esitas 16.03.2022 Keskkonnaametile vaide Keskkonnaameti 16.02.2022 kirja nr 13 4/22/3249 ja Keskkonnaameti 14.03.2022 kirja nr 13-4/22/4912 alusel metsateatiste menetluse peatamisele, ettekirjutuse tegemiseks menetluste jätkamiseks ja asja uueks otsustamiseks.
7.Keskkonnaamet otsustas 17.03.2022 kirjaga nr 1-7/22/49-2 tagastada F.C vaide haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd Keskkonnaameti 16.02.2022 kiri nr 13-4/22/3249 ja Keskkonnaameti 14.03.2022 kiri nr 13-4/22/4912 on menetlustoimingud, mille iseseisev vaidlustamine haldusmenetluses ei ole lubatav.
8.F.C esitas Tallinna Halduskohtule 21.03.2022 kaebuse, milles taotles Keskkonnaameti 16.02.2022 kirja nr 13-4/22/3249 „Metsateatiste nr 50000617274, 50000617276 ja 50000617278 menetluse peatamine“ ja Keskkonnaameti 14.03.2022 kirja nr 13-4/22/4912 „Metsateatise nr 50000630070 menetluse peatamine“ alusel metsateatiste menetluse peatamise õigusvastasuse tuvastamist ning Keskkonnaameti kohustamist metsateatiste registreerimise menetluse jätkamiseks.
9.Tallinna Halduskohus võttis kaebaja kaebuse 07.04.2022 määrusega menetlusse nõudes kohustada Keskkonnaametit metsateatiste nr 50000617274, 50000617276, 50000617278 ja 50000630070 registreerimise menetlust jätkama.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.F.C põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebajale teadaolevalt ei ole Keskkonnaministeerium käesolevaks hetkeks algatanud Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise menetlust. 2) Keskkonnaameti 07.02.2022 kirjale ei olnud lisatud mistahes uuringuid või eriteadmistega isiku ekspertiise loodusobjekti kaitsekorra muutmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate täiendavate piirangute otstarbekuse suhtes (LKS § 8 lg 3). Kaebajale teadaolevalt ei ole Keskkonnaamet enne 07.02.2022 kirjaga Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise ettepaneku esitamist selliseid uuringuid läbi viinud. Samuti ei ole Keskkonnaamet läbi viinud mistahes asjakohaseid uuringud asjaolu suhtes, kas kaitsekorra muutmine on tingimata vajalik konkreetselt kaebajale kuuluva kinnisasja osas.
Keskkonnaamet ei ole kaitsekorra muutmise ettepaneku tegemise kavatsusest kaebajat informeerinud, andnud kaebajale võimalust esitada omapoolset seisukohta ega selgitanud, miks on tingimata vajalik kaitsekorra muutmine konkreetselt kaebajale kuuluva kinnisasja osas. Seega on Keskkonnaamet oluliselt rikkunud haldusmenetlusõiguse norme ja hea halduse tava. 3) Kui Keskkonnaamet põhjendab Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise algatamist Euroopa Komisjoni poolt Eesti Vabariigi suhtes rikkumismenetluse algatamisega, siis peaks Keskkonnaamet eelkõige likvideerima rikkumismenetluse algatamise põhjuseks olnud asjaolud, so tagama asjakohase hindamise läbiviimise, mitte meelevaldselt asuma suvaliselt muutma Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorda kokku 12 683,6 ha-l eraomandisse kuuluvatel kinnisasjadel ilma eelneva asjakohase hindamise läbiviimiseta. 4) Asjakohase hindamise läbiviimine on eriti oluline olukorras, millal võib tekkida vajadus kohaldada LKS § 8 lg-s 6 sätestatud piirangut ning peatada mõne haldusakti andmise menetlus. Kaitse alla võtmise ettepanekut tuleks käsitleda algatusena, mille põhjendatust ja otstarbekust tuleb veel põhjalikult analüüsida. Järelikult tuleb sellel alusel haldusakti andmise menetluse peatamist kaaluda eriti hoolikalt ning põhjendada ulatuslikult. 5) Metsateatiste menetluse peatamisega on kaebajal keelatud metsa raiumise ja metsamaterjali kasutamise võimalus sisuliselt 28 kuuks, mis tähendab kinnisasja faktilist sundvõõrandamist. Juhul kui vaidlusalust katastriüksust ei ole praegu üldse võimalik kasutada metsamajandusliku tulu saamiseks, siis on tegemist kinnisasja faktilise sundvõõrandamisega riigile ning kaebajale tuleks hüvitada õiglaselt ja kohe võõrandamisega tekitatud kahju. Käesolevalt ei ole kaebajale tagatud mistahes õiglast ja kohest hüvitist tema kinnisasja faktilise sundvõõrandamise eest.
11.Keskkonnaamet leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) 07.02.2022 kiri on LKS § 8 tähenduses loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek. LKS § 8 lg 6 annab Keskkonnaametile kaalutlusõiguse peatada haldusakti andmise menetlus juhul, kui haldusakti andmine võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit. On ilmne, et kavandatud raied mõjutavad loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübi seisundit. Järelikult on täidetud kõik eeldused metsateatiste menetluste peatamiseks LKS § 8 lg 6 alusel. 2) Trolla163 I kinnistu eraldiste 2, 6, 7 ja 8 elupaikade 2001. aasta inventuuri kohaselt on tegemist väga kõrge looduskaitselise väärtusega elupaigaga rohunditerikkad kuusikud (9050). Keskkonnaamet on kaebajale piisava põhjalikkusega vaidlustatud kirjades selgitanud metsateatiste menetluste peatamise vajadust. Trolla163 I kinnistu eraldiste 2, 6, 7 ja 8 kavandatavad raied on vastuolus loodusobjekti kaitse alla võtmise eesmärgiga ja kavandatava kaitsekorraga ning võivad mõjutada loodusobjekti seisundit. Menetlustoimingule ei saa otseselt laiendada haldusmenetluseseaduse §-s 56 sätestatud nõudeid haldusaktide motiveerimisele. Keskkonnaameti vaidlustatud kirjad ei ole põhjendamispuudustega. Kirjadest on selgelt ja ühemõtteliselt arusaadav, miks peab Keskkonnaamet metsateatiste nr 50000617274, 50000617276, 50000617278 ja 50000630070 menetluse peatamist vajalikuks ning millist tagajärge soovib Keskkonnaamet menetluse peatamisega ära hoida. 3) Käesoleva kohtuasja raames ei saa kaebaja kohtult nõuda 07.02.2022 kirjale õigusliku hinnangu andmist. 07.02.2022 kiri ei riku kaebaja õigusi. Seega tuleb kohtul jätta tähelepanuta kõik kaebaja väited ettepaneku õigusvastasusest. Kaebaja kaebeõiguse piiridest on väljaspool kaebaja väited, et Keskkonnaameti haldustegevus on meelevaldne, eesmärgipäratu ja õigusvastane kuna Keskkonnaamet on antud juhul ilma mistahes asjakohase hindamise läbiviimiseta ning ilma mistahes uuringute teostamiseta või eriteadmisteta isiku ekspertiiside koostamiseta asunud muutma 12 683,6 ha ulatuses eraomandisse kuuluvatel
kinnisasjadel Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et mingisugused metsaelupaigatüübid oleksid rangelt kaitstud. Kaebajal ei ole õigus esitada kaebust avalikes huvides. 4) Ainetud on kaebaja võrdlused metsateatise menetluse peatamise ja kinnisasja faktilise sundvõõrandamisega riigile. Võimalik oleks kinnisasja faktilisest sundvõõrandamisest riigile rääkida üksnes olukorras, kus Keskkonnaamet annab haldusaktid, millega keeldub metsateatistega nr 50000617274, 50000617276, 50000617278 ja 50000630070 kavandatud raiete kinnitamisest metsaregistris. Käesolevalt Keskkonnaamet sellist otsust teinud ei ole. 5) Kaebajale oli juba kinnistu omandamisel 2003. aastal teada, et kinnistu on seotud looduskaitseliste piirangutega. Kaebaja pidi arvestama võimalusega, et looduskaitselised piirangud ei pruugi võimaldada kinnistul metsa raiuda.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.LKS § 8 lg 6 sätestab, et kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek, siis on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates. LKS § 13 lg 1 kohaselt kohaldatakse eelnimetatud sätet ka kaitstava loodusobjekti tüübi, kaitse eesmärgi või välispiiri muutmisele või kaitse-eeskirjas märgitud piirangute või loodusobjektiga seotud kohustuste ulatuse olulisele muutmisele või kehtetuks tunnistamisele. Keskkonnaamet tegi 07.02.2022 kirjaga nr 7-4/22/2442 Keskkonnaministeeriumile ettepaneku moodustada Natura 2000 aladega kattuvatele siseriiklikult kaitstavate loodusobjektide osadele uued sihtkaitsevööndid 42 358,3 ha ulatuses. See ettepanek hõlmab ka kaebajale kuuluvat Trolla163 I kinnistut, mis asub Haanja looduspargi Pärandmaastiku piiranguvööndis. Kaebaja esitas Trolla163 I kinnistu eraldistel 2, 6, 7 ja 8 aegjärkse raie tegemiseks Keskkonnaametile metsateatised, mille registreerimise menetluse Keskkonnaamet peatas. Asjaolu, et Keskkonnaministeerium ei ole Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepaneku alusel LKS § 9 lg 1 mõttes menetlust alustanud, ei tähenda, et Keskkonnaamet ei oleks võinud metsateatiste registreerimise menetlust peatada. LKS § 8 lg 6 lubab haldusakti andmise menetluse peatada juba ka ettepaneku esitamise järgselt. Seejuures on sellise menetluse peatamise otsuse puhul tegemist Keskkonnaameti kaalutlusotsusega, kus Keskkonnametil on lai kaalutlusruum. Kohus saab sellise otsuse õiguspärasuse hindamisel kontrollida, kas Keskkonnaamet on otsust tehes järginud kaalutlusreegleid (HKMS § 158 lg 3).
13.LKS § 8 lg 6 andis Keskkonnaametile õiguse metsateatiste registreerimise menetlus peatada, kui metsateatiste registreerimine võis mõjutada Haanja looduspargi Pärandmaastiku piiranguvööndi seisundi säilimist. Aegjärkne raie, mida kaebaja Trolla163 I kinnistu eraldistel 2, 6, 7 ja 8 teha soovis, ei ole küll selle alal niivõrd intensiivse mõjuga kui näiteks lageraie, kuid kuna LKS § 30 lg-st 2 tulenevalt ei ole sihtkaitse vööndis ka aegjärksed raied lubatud, on põhjendatud eeldada, et raie teostamine muudaks metsaeraldiste seisundit ning ei oleks kindel, et ka pärast raiete teostamist oleks võimalik saavutada Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepaneku tegemise eesmärki. Metsateatiste registreerimise menetluse peatamine, ka selle menetluse tavapärast kestust arvestades äärmiselt pikaks ajaks, on looduskaitselist eesmärki arvestades proportsionaalne meede.
14.Seejuures ei nõustu kohus kaebajaga, et LKS § 8 lg 3 kohustas vastustajat enne 07.02.2022 ettepaneku tegemist tegema uuringuid kaitsekorra muutmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate täiendavate piirangute otstarbekuse suhtes. LKS § 8 lg 2 piiritleb, mida peab sisaldama loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek. Sättest ei tulene, et
ettepanekule peaks olema lisatud ka uuringud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse kohta. LKS § 8 lg-st 3 tulenevalt korraldab kaitse alla võtmise algataja ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku. LKS § 9 lg 1 kohaselt on kaitse alla võtmise menetluse algatajaks Keskkonnaministeerium. Kaebaja viidatud uuringute teostamine on ettepaneku tegemisele järgnev, mitte eelnev etapp ning on asjakohatu Keskkonnaametile selliste uuringute tegemata jätmist ette heita. Lisaks ei tähenda asjaolu, et ettepanek on tehtud niivõrd suure ala osas, tingimata, et sellises ulatuses ka sihtkaitsevööndid kehtestatakse. Seega ei pea käesolevas staadiumis olema esitatud põhjendusi, miks loodusobjekti kaitsekorra muutmine on tingimata vajalik kaebaja kinnisasjal.
15.Kuigi ka juba LKS § 8 lg 1 alusel ettepaneku esitamine võib käesoleva kaasuse näitel kaasa tuua kaebajale teatavaid mõjutusi, ei ole kohus nõus kaebaja seisukohaga, et Keskkonnaamet oleks pidanud enne Keskkonnaministeeriumile 07.02.2022 ettepaneku esitamist kaasama puudutatud isikud haldusmenetlusse ning andma neile võimaluse esitada omapoolne seisukoht ja võimalikud vastuväited. Vastavalt LKS § 8 lg-le 1 võib ettepaneku loodusobjekti kaitse alla võtmiseks teha igaüks. Igaühel ei ole aga võimalust haldusmenetluse raames puudutatud isikuid kaasata kaebaja soovitud viisil. Põhjendamatu oleks sellise haldusmenetluse läbiviimise kohustus panna ka vaid Keskkonnaametile. LKS § 9 sätestab loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse tingimused. Kui Keskkonnaministeerium otsustab loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatada, tuleb kaebaja sinna menetlusse ka kaasata ning siis on kaebajal võimalik omapoolseid seisukohti esitada.
16.Lisaks tulenes käesolevalt Keskkonnaameti ajend ettepaneku tegemiseks asjaolust, et metsaelupaikade seisund ei ole loodusdirektiivi rakendamise aruande järgi valdavas osas soodne ning seisundi oluliseks ohuteguriks on muu hulgas raietööd. Keskkonnaamet on 07.02.2022 ettepanekus selgitanud, et ettepaneku eesmärk on tagada Natura 2000 võrgustiku alal paiknevate metsaelupaikade säilimine vastavalt loodusdirektiivi1 artiklile 6. Sellises olukorras ei saa kaebaja Keskkonnaameti poolt Keskkonnaministeeriumile ettepaneku tegemist ette heita, vaid looduskaitselise olukorra parendamiseks sammude astumine on põhjendatud.
17.Kohtule ei nähtu, et kaebajale oleks metsateatiste registreerimise menetluse peatamisest omandiõiguse kitsenduse tõttu tekkinud selline kahju, mida tuleks juba praegu hüvitada. Kohtule teadaolevalt hüvitatakse erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu Natura 2000 võrgustiku alal maaeluministri 22.04.2015 määruse nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetus“ alusel.
18.Kokkuvõttes ei ole Keskkonnaamet kohtu hinnangul 16.02.2022 kirjaga nr 13-4/22/3249 metsateatiste nr 50000617274, 50000617276 ja 50000617278 menetluste peatamisel ja 14.03.2022 kirjaga nr 13-4/22/4912 metsateatise nr 50000630070 menetluse peatamisel kaalutlusreegleid rikkunud ning on menetlused õiguspäraselt peatanud. Seega puudub alus vastustaja kohustamiseks metsateatiste menetlusi jätkama ning kohus jätab kaebaja kaebuse rahuldamata.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT 1992, L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102), mida on muudetud nõukogu 13. mai 2013. aasta direktiiviga 2013/17/EL (ELT 2013, L 158, lk 193).
(allkirjastatud digitaalselt)
OSALISELT
JÕUSTUNUD
KOHTUOTSUSEGA.
TALLINNA
RINGKONNAKOHTU
08.05.2025
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.