Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. veebruar 2017. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-3790
Tsiviilasi
HT hagi AK vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2011/1745
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. juuni 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
HT apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6000 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja HT (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Priit Lantin Kostja AK (isikukood XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 30. juuni 2016. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta HT kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Harju Maakohtu 10. märtsi 2016. a määrusega rahuldati HT (hageja) taotlus hagi tagamiseks ning peatati Tallinna kohtutäitur Priit Petteri menetluses olevas täiteasjas nr 023/2011/1745 menetlus kuni käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt rahuldas Harju Maakohus 4. novembri 2009. a otsusega tsiviilasjas nr 2-09-25862 AK (kostja) hagi HT vastu ning mõistis hagejalt välja elatise kokku 474,40 eurot kuus HT, HT ja HT ülalpidamiseks AK kasuks. Nõude sundtäitmiseks esitas kostja 27. juunil 2011. a kohtutäitur Priit Petterile avalduse sundtäitmise läbiviimiseks. Sissenõudja avalduse alusel algatas kohtutäitur täiteasja 023/2011/1745, täitedokumendiks otsus tsiviilasjas 2-09-25862.
3.12. augustil 2011. a esitas hageja Harju Maakohtule elatise vähendamise nõude. 30. novembri 2011. a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-37983 kinnitas Harju Maakohus hageja ja kostja kompromissi, millega hageja kohustus tasuma laste ülalpidamiseks elatist alates 1. detsembrist 2011. a 300 eurot kuus. 7. detsembril 2015. a esitas kostja uue avalduse sundtäitmise läbiviimiseks, täitedokumendiks kohtumäärus tsiviilasjas 211-37983 (kompromiss elatise vähendamiseks). Kohtutäitur Priit Petter algatas täiteasjad 023/2015/2802, 023/2015/2803 ja 023/2015/2804. Viidatud täiteasjades sissnõutavat summat hageja hetkel ei vaidlusta.
4.Hageja edastas kohtutäiturile päringu selgitamaks, milline on elatise nõude rahaline suurus. Kohtutäitur teavitas, et täiteasjas 023/2011/1745 on sissenõudja nõude suurus 7208,37 eurot (lisanduvad täitekulud).
5.Hageja leiab, et kostja soovib täiteasja 023/2011/1745 raames sundtäita rahalist nõuet, milline on hageja poolt rahuldatud. Täiteasja 023/2011/1745 raames oli hagejal kohustus tasuda elatist perioodil 3. juunist 2009. a kuni 1. detsembrini 2011. a kokku 14 184,56 eurot. Hageja on sissenõudjale tasunud perioodil juuni 2009. a kuni märts 2014. a elatist 14 184,56 eurot. Seega puudub kostjal täiteasja nr 023/2011/1745 raames rahaline nõue, mida sundtäita. Eeltoodule vaatamata on kostja 3. märtsil 2016. a teatanud kohtutäiturile, et nõude suurus täiteasja 023/2011/1745 raames on 7208,37 eurot.
6.Hageja palub tunnistada täies ulatuses lubamatuks sundtäitmine täiteasjas 023/2011/1745 ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja käsitleb meelevaldselt perioodi detsembrist 2011. a kuni märtsini 2014. a igakuiseid elatismakseid täiteasja nr 023/2011/1745 elatisvõlgnevuse likvideerimisena. Lisaks on hageja koostatud elatisnõude arvutustabelis toodud kalkulatsioon mittetõene ja ümber lükatav hageja enda poolt 22. detsembri 2014. a kohtutäituri otsusele esitatud materjalidest nähtuvalt, mille järgi kinnitas hageja oluliselt väiksemas mahus elatisvõlgnevuse tasumist (vastavalt 4103,32 eurot perioodil 2011. a kuni 2014. a ning 12 255,16 eurot käesolevas menetluses). Ühtlasi on hageja märkinud elatisnõude arvutustabelis tasutud summad ilma kohtutäituritasu maha arvamata.
8.Hageja pangaülekannete puhul perioodil juunist 2009. a kuni jaanuarini 2010. a oli tegemist võlaõiguslikus mõistes võlasuhtejärgse laenu likvideerimisega ning ei oma käesoleva menetlusega puutumust. Seda ilmestab 2010. a jaanuari pangaülekannete sisu kirjeldus, selgelt eristades, milline on elatise makse ning millised on muud igakuised võlaõiguslikud arveldused. Hageja esitatud elatisnõude arvestustabelis toodud maksete arvestus on läbivalt summeeritud kahe erineva kohtuotsuse järgsete täitemenetlustega määratud kohustuste kandmisest ning jooksva elatise maksetest,
väljendades püüdu makseid näidata tegelikkusest oluliselt suuremana, millega on hageja ilmselt soovinud kohut eksitada. Tuginedes eeltoodule palub kostja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda ning lugeda täiteasjas nr 023/2011/1745 elatise võlgnevuseks 7208,37 eurot.
9.Kostja selgitas, et pooltevaheline võlasuhe põhines suusõnalisel kokkuleppel VÕS § 11 alusel. Kostja tõendas maksekorraldustega omapoolseid kulutusi, mille sihtotstarbeks oli hageja kinnistu parendamine, mis pidi hagejaga kooselu lõppedes sõlmitud kokkuleppe kohaselt saama maksetena tagastatud kostja arveldusarvele. Kostja juhtis kohtu tähelepanu, et hageja pangaülekannete väljavõtetest lähtuvalt (periood 1. detsember 2011. a kuni 31. detsember 2014. a) on selgelt tõendatud, et hageja ei tasunud elatise võlgnevust vaid 29. novembri 2011. a kohtumäärusega kehtestatud jooksvat elatist. Selle tõenduseks märkis hageja nimetatud perioodi pangaülekannete selgituses teostatud makse konkreetse kuu elatise tasumisena, ühtlasi kandes üle kohtumääruses ettenähtud summa punktuaalse täpsusega. Maakohtu otsus
10.Harju Maakohus rahuldas 30. juuni 2016. a otsusega hagi osaliselt, tunnistades täiteasjas nr 023/2011/1745 toimuv sundtäitmine lubamatuks 343,61 euro ulatuses. Maakohus jättis hageja menetluskulud 4,77% kostja kanda ja kostja menetluskulud 95,23% hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 73,88 eurot.
11.Otsuse põhjenduste kohaselt on poolte vahel vaidlus selles, kui palju pidi hageja täiteasjas 023/2011/1745 nõuete katteks tasuma ning kui suures ulatuses on ta nõuded rahuldanud. Pooled vaidlesid ka selle üle, kas hageja poolt tehtud maksed on tehtud täiteasja nr 023/2011/1745 raames või teiste elatisevõlgnevuse sissenõudmiseks algatatud täiteasjade raames.
12.Maakohtu arvutuste kohaselt pidanuks hageja tasuma kostjale elatist perioodil 3. juunist 2009. a kuni 30. novembrini 2011. a 14 184,47 eurot (2009. a juuni eest 426,87 eurot + juuli 2009. a kuni november 2011. a 13 757,60 eurot). Samal perioodil on hageja tasunud elatist 3566,76 eurot (3453,74 eurot, millele lisandub kohtutäituri kaudu tasutud 113,02 eurot).
13.Maakohus tuvatas, et hilisematel perioodidel on hageja teinud makseid suuremas määras, kui tal vastaval kuul kohustus oli ning makse selgitusse on märgitud, et kohustust ületav summa on tasutud elatise võlgnevuse katteks. Selleks, et leida, kui palju on hageja katnud hilisemate maksetega varem tekkinud võlgnevust, kontrollis maakohus, millises ulatuses on hageja olnud kohustatud elatist tasuma.
14.Hageja esitanud tõendite põhjal leidis maakohus, et perioodil 1. detsembrist 2011. a kuni 31. detsembrini 2014. a tasus hageja elatist 3752,95 euro võrra rohkem, kui ta kohustatud oli, mistõttu arvestas kohus ülemääraselt tasutud raha täiteasja nr 023/2011/1745 raames sundtäidetava nõude katteks.
15.Eeltoodu alusel järeldas maakohus, et hageja on täiteasjas nr 023/2011/1745 sundtäidetava nõude rahuldanud kokku 7319,71 euro ulatuses (3566,76 + 3752,95) ja nõue on rahuldamata 6864,76 euro ulatuses (14 184,47 – 7319,71). Kuivõrd hagist nähtuvalt nõuab kostja elatise tasumist 7208,37 euro ulatuses, siis nõuab kostja võlgnevust ülemääraselt, mistõttu tunnistas maakohus täiteasjas nr 023/2011/1745 toimuva sundtäitmise lubamatuks 343,61 euro (sundtäidetav nõue 7208,37 eurot – reaalne võlgnevus 6864,76 eurot) ulatuses.
16.Kohus leidis, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, millest tulenevalt jättis kohus hageja menetluskulud 4,77% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 95,23% ulatuses hageja kanda. Kohus luges hageja lepingulise
esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 10,74h, mis hageja lepingulise esindaja tunnihinda (100 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 1074 eurole. Hageja menetluskulud on kokku 1549 eurot (lepingulise esindaja kulu 1074 eurot + riigilõiv 475 eurot). Kohus mõistis tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt välja menetluskulud summas 73,88 eurot, s.o 4,77% hageja kuludest. Apellatsioonkaebus
17.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis osaliselt rahuldamata sundtäitmise lubamatuks tunnistamise täiteasjas nr 023/2011/1745 (summas 6864,76) ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
18.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei olnud maakohtul võimalik tuvastada, kas hageja poolt tehtud maksed on tehtud täiteasja nr 023/2011/1745 raames või teiste elatisvõlgnevuste sissenõudmiseks algatatud täiteasjade raames, kuna maksete teostamise perioodil kuni nõude rahuldamiseni oli hageja suhtes algatatud vaid üks täitemenetlus (023/2011/1745). Viidatud täiteasi algatati 2011. a ja sellest täiteasjast tuleneva nõude rahuldas hageja perioodil juunist 2009. a kuni märtsini 2014. a. Täiteasjad nr 023/2015/2802, nr 023/2015/2803 ja nr 023/2015/2804 algatati alles 20 kuud pärast täiteasjas 023/2011/1745 raames tuleneva nõude rahuldamist. Seetõttu on maakohtu arvutused ebaõiged ja vastuolulised.
19.Hageja on seisukohal, et täitemenetluse läbiviimisel tuleb võlgnikul esmalt tasuda sundtäitmisel olev nõue. Täitemenetluse formaliseerituse printsiibist lähtudes saab vastava täiteasja raames esitada vaid neid nõudeid, mida on võimalik nõuda täitemenetluse aluseks oleva täitedokumendi alusel. Käesoleva juhul on maakohus ebaõigesti leidnud, et osa kostja panagakontole laekunud makstest ei saa arvestada täiteasjas nr 023/2011/1745 raames nõutava võlgnevuse kustutamiseks. Täitemenetluste raames, juhul kui on tegemist samaliigiliste nõuetega, rahuldatakse ajaliselt varem esitatud nõue enne, kui ajaliselt hiljem esitatud nõue. Vaidlustatud täiteasja nr 023/2011/1745 algatamise hetkel ega rahuldamise perioodil ei olnud hageja suhtes teisi täiteasju algatatud, mistõttu tuleb perioodil juunist 2009. a kuni märtsini 2014. a teostatud maksed arvestada täiteasjas nr 023/2011/1745 esitatud nõude rahuldamiseks.
20.Hageja märgib, et täitedokumendist nr 2-11-37983 tulenevad nõuded on kostjal võimalik esitada 7. detsembri 2015. a avalduse alusel algatatud täiteasjade nr 023/2015/2802, nr 023/2015/2803 ja nr 023/2015/2804 raames. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja poolt esiletoodud asjaolud ei anna alust kostja suhtes hagi rahuldamiseks.
23.Apellatsioonkaebuses on hageja valdavalt korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti. Maakohus on käsitlenud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise maksmapandavuse eeldusi ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei saa hageja poolt esitatud nõuet kostja vastu rahuldada täies ulatuses. Maakohtu järeldused peavad paika nii hageja tehtud maksete määramise osas, s.o kas hageja poolt tehtud maksed olid tehtud täiteasja nr 023/2011/1745 raames või teiste elatisvõlgnevuste
sissenõudmiseks algatatud täiteasjade raames, kui ka osas, mis puudutab täiteasja nr 023/2011/1745 raames rahuldatud nõude suuruse väljaselgitamist. Kuna esimese astme kohus on kõigile hageja seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
24.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ning andnud esitatud tõenditele seadusekohase hinnangu. Ringkonnakohus selgitab maakohtu otsusele täiendavalt, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik VÕS § 88 lg 1 järgi määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib VÕS § 88 lg 4 kohaselt määrata selle võlausaldaja. Kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse VÕS § 88 lg 6 p 1 järgi esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Riigikohus on seejuures selgitanud, et võlgnik saab määrata, millise kohustuse ta täidab, nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lg-te 2 ja 3 mõttes ning kohus saab tuvastada, et võlgnik on määranud, millise kohustuse täitmiseks ta võlausaldajale raha maksis, kui poolte käitumist ja kõiki asjaolusid arvesse võttes oleks mõistlik inimene pidanud aru saama, et raha maksti just võlgniku väidetud kohustuse täitmiseks (Riigikohtu 31. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-166-13, p 14).
25.Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse põhjusel, et tema arvestas kostjale ülekandeid tehes iga kuu makstud raha varem sissenõutavaks muutunud kohustuste katteks, mistõttu tuleb lugeda, et täiteasjas nr 023/2011/1745 sundtäidetav nõue on rahuldatud. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asjas esitatud tõendeid ja asjaolusid, mh maksekorralduste selgitusi ja ülekannete regulaarsust arvestades õigesti tuvastanud, et hageja on kaudse tahteavaldusega määranud, et maksab kostja kontole laste igakuise elatise ja seda ületavas osas vähendab varasemat võlgnevust. Kuivõrd lapsevanema kohus on oma alaealisi lapsi ülalpidada ja igakuiselt elatist tasuda, tuleb kolleegiumi hinnangul hageja maksekäitumisest mõistlikust arvestades järeldada, et esmalt on ta täitnud oma kohustuse laste igapäevaste jooksvate vajaduste rahuldamiseks ja seejärel oma varasemate võlgnevuste katteks.
26.Ringkonnakohus ei näe vastuolu selles, et maakohus on otsuse põhjendustes leidnud, et täiteasjas nr 023/2011/1745 sundtäidetava nõude suuruse väljaselgitamisel on vajalik arvestada kõiki hageja poolt elatiskohustuse täitmiseks tehtud makseid kostjale, kuigi on otsuses eelnevalt märkinud, et praegune vaidlus ei puuduta täiteasjades nr 023/2015/2802, nr 023/2015/2803 ja nr 023/2015/2804 sissenõutavaid summasid. Viimati nimetatuga on maakohus silmas pidanud seda, et vaidlus nende summade sundtäidetavuse üle puudub, mitte et neid hageja kohustuste täitmisel üldse ei peaks praegusel juhul arvestama. Vastasel korral tekiks olukord, kus hageja saab tugineda erinevates täiteasjade sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidlustes samadele laekumistele, öeldes, et need summad on määratud just selle kohustuse täitmiseks. Hageja väidab ekslikult, et kuivõrd vaidlustatud täiteasja nr 023/2011/1745 algatamise hetkel ega rahuldamise perioodil ei olnud hageja suhtes teisi täiteasju algatatud, tuleb perioodil juunist 2009. a kuni märtsini 2014. a teostatud maksed
arvestada täiteasjas nr 023/2011/1745 esitatud nõude rahuldamiseks. Üksnes täiteasja olemasolu ei tähenda, et kõiki makseid kostjale tuleb arvestada selle täitemenetluse raames nõude rahuldamiseks. Hageja kohustus elatist maksta tuleneb Harju Maakohtu
4.novembri 2009. a otsusest tsiviilasjas nr 2-09-25862 ja Harju Maakohtu 30. novembri 2011. a määrusest tsiviilasjas nr 2-11-37983, millest tulenevat kohustust tuleb hagejal täita olenemata sellest, kas tema suhtes on algatatatud täitemenetlused või mitte.
27.Eelneva põhjal ei ole kolleegiumil alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei ole iseseisvaks kohtuotsuse tühistamise aluseks.
28.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
29.Kostja esitas 19. jaanuaril 2017. a ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta vastavalt kliendilepingule tsiviilasjas nr 2-16-3790 vajanud õigusnõustamist 8 tunni ulatuses, tunnihinnaga 75 eurot, ning tasunud õigusabikulude eest kokku 600 eurot. Toimikust nähtuvalt on kostja kõik dokumendid esitanud ja allkirjastanud isiklikult. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt saab kohus välja mõista ning vastaspool peab hüvitama ainult menetlusosalist kohtumenetluses esindanud lepingulise esindaja kulud. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise reegel kaitseb vastaspoolt selle eest, et menetluskuludena ei kajastataks erinevaid kulusid, mille kontrollimine ei ole võimalik. Menetluses nähtavalt osaleva esindaja õigusabiteenus on kontrollitav. Kui menetlusosalisele õigusabi osutanud isik ei ole nähtavalt käitunud menetlusosalise lepingulise esindajana, ei ole põhjendatud nimetatud kulude väljamõistmine teiselt poolelt. Lisaks märgib kolleegium, et kohtul ei ole põhjust vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulusid ka siis, kui lepinguline esindaja ei ole tõendanud oma kvalifikatsiooni (TsMS § 218 lg 1 p-d 1 ja 2). Kui isik annab menetlusosalisele lepingulisel alusel nõu, ilma selleks õiguslikku kvalifikatsiooni omamata, siis võib olla tegemist nõustajaga TsMS § 218 lg 1 tähenduses, kelle kulusid TsMS § 175 lg 2 teise lause kohaselt ei hüvitata.
30.Kuivõrd kostja on osalenud menetluses isiklikult, järeldab ringkonnakohus, et kostjal puuduvad TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 järgi hüvitatavad menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.