XXXX hagi XXXX ́i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2011/1745
Tsiviilasja hind
6 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXX (isikukood XXXX; elukoht XXXX); Hageja lepinguline esindaja Priit XXXX (XXXX); Kostja: XXXX (isikukood XXXX; elukoht XXXX; e-post XXXX).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Tunnistada täiteasjas nr 023/2011/1745 toimuv sundtäitmine lubamatuks 343,61 euro ulatuses. Sundtäitmine jätkub rahuldamata nõude osas summas 6 864,76 eurot. Menetluskulud
3.Jätta XXXX menetluskulud 4,77% ulatuses XXXX’i kanda ning XXXX’i menetluskulud 95,23% ulatuses XXXX kanda.
6.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXXX’il tasuda XXXX’le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (73,88 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Eelnev menetlus
Tallinna kohtutäitur Priit Petter’i menetluses olevas täiteasjas nr 023/2011/1745 menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-16-3790 kohtulahendi jõustumiseni. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
2.Hagiavaldusest nähtub, et 04.11.2009.a otsusega tsiviilasjas nr 2-09-25862 rahuldas Harju Maakohus XXXX`i hagi XXXX vastu ning mõistis hagejalt välja elatise XXXX, XXXX ja XXXX ülalpidamiseks XXXX`i kasuks. Nõudesumma kokku 474,40 eurot kuus. Nõude sundtäitmiseks esitas kostja 27.06.2011.a kohtutäitur Priit Petter`ile avalduse sundtäitmise läbiviimiseks. Sissenõudja avalduse alusel algatas kohtutäitur Priit Petter täiteasja 023/2011/1745, täitedokumendiks otsus tsiviilasjas 2-09-25862.
3.12.08.2011.a esitas hageja Harju Maakohtule elatise suuruse vähendamise nõude. 30.11.2011.a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-11-37983 kinnitas Harju Maakohus hageja ja kostja kompromissi, millega hageja kohustus tasuma laste ülalpidamiseks elatist alates 01.12.2011.a 300 eurot kuus. 07.12.2015.a esitas kostja uue avalduse sundtäitmise läbiviimiseks, täitedokumendiks kohtumäärus tsiviilasjas 2-11-37983 (kompromiss elatise vähendamiseks). Kohtutäitur Priit Petter algatas täiteasjad 023/2015/2802, 023/2015/2803 ja 023/2015/2804. Viidatud täiteasjades sissnõutavat summat hageja hetkel ei vaidlusta.
4.Hageja edastas kohtutäiturile päringu selgitamaks milline on elatise nõude rahaline suurus. Kohtutäitur teavitas, et täiteasjas 023/2011/1745 on sissenõudja nõude suurus 7 208,37 eurot (lisanduvad täitekulud). Kohtutäitur märkis, et on nõude suuruse väljaselgitamiseks kontakteerunud 03.03.2016.a sissenõudjaga.
5.Hageja leiab, et kostja soovib täiteasja 023/2011/1745 raames sundtäita rahalist nõuet, milline on hageja poolt rahuldatud. Täiteasja 023/2011/1745 raames oli hagejal kohustus tasuda elatist perioodil 03.06.2009.a– 01.12.2011.a kokku summas 14 184,56 eurot. Hageja on sissenõudjale tasunud perioodil juuni 2009.a kuni märts 2014.a elatist summas 14 184,56 eurot. Seega puudub kostjal täiteasja raames 023/2011/1745 rahaline nõue mida sundtäita. Eeltoodule vaatamata on kostja 03.03.2016.a teatanud kohtutäiturile, et nõude suurus täiteasja 023/2011/1745 raames on summas 7 208,37 eurot. Hageja palub tunnistada täies ulatuses lubamatuks sundtäitmine täiteasjas 023/2011/1745, menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
6.Kostja ei võta hagi õigeks ja vaidleb sellele vastu. Hageja käsitleb meelevaldselt perioodi detsember 2011.a kuni märts 2014.a igakuiseid elatismakseid täitemenetluse (023/2011/1745) elatisvõlgnevuse likvideerimisena. Lisaks on hageja koostatud elatusnõude arvutustabelis toodud kalkulatsioon mittetõene ja ümber lükatav hageja enda poolt 22.12.2014.a kohtutäituri otsusele esitatud materjalidest nähtuvalt, mille järgi kinnitas hageja oluliselt väiksemas mahus elatisvõlgnevuse tasumist, kui ta käesoleva menetluse raames koostatud tabelis on fikseerinud (vastavalt 4 103,32 eurot perioodil 2011.a – 2014.a ning 12 255,16 eurot käesolevas menetluses). Ühtlasi on hageja elatisnõude arvutustabelis märkinud tasutud summad ilma kohtutäituritasu maha arvamata.
7.Hageja pangaülekannete puhul perioodil juuni 2009.a kuni jaanuar 2010.a oli tegemist võlaõiguslikus mõistes võlasuhte järgse laenu likvideerimisega ning ei oma käesoleva menetlusega puutumust. Seda ilmestab jaanuar 2010.a pangaülekannete sisu kirjeldus, selgelt eristades, milline on elatise makse ning millised on muud igakuised võlaõiguslikud arveldused. Hageja esitatud elatisnõude arvestustabelis toodud maksete arvestus on läbivalt summeeritud kahe erineva kohtuotsuse järgsete täitemenetlustega määratud kohustuste kandmisest ning jooksva elatise maksetest, väljendades püüdu makseid näidata tegelikkusest oluliselt suuremana, millega on hageja ilmselt soovinud kohut eksitada. Tuginedes eeltoodule palub kostja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda; lugeda täiteasjas 023/2011/1745 elatise võlgnevuseks 7 208,37 eurot.
8.Kostja selgitab kohtule, et pooltevaheline võlasuhe põhines suusõnalisel kokkuleppel VÕS § 11 alusel. Kostja tõendab maksekorraldustega omapoolseid kulutusi, mille sihtotstarbeks oli hageja kinnistu parendamine, mis pidi hagejaga kooselu lõppedes sõlmitud kokkuleppe kohaselt saama maksetena tagastatud kostja arveldusarvele. Kostja juhib kohtu tähelepanu, et hageja pangaülekannete väljavõtetest lähtuvalt (periood 01.12.2011-31.12.2014) on selgelt tõendatud, et hageja ei tasunud kõne all oleva täiteasja makseid (võlgnevusi) vaid 29.11.2011.a kohtumäärusega kehtestatud jooksvat elatist (hageja kinnitas vastava kohustuse võtmist kohtus (tsiviilasi nr 2-11-37983). Selle tõenduseks märkis hageja nimetatud perioodi pangaülekannete selgituses teostatud makse konkreetse kuu elatise tasumisena, ühtlasi kandes üle kohtumääruses ettenähtud summa punktuaalse täpsusega. Nimetatuga on igakülgselt välistatud perioodi 01.12.2011.a -31.12.2014.a (kohtumääruses sätestatud kompromisskokkuleppega hõlmatud ajavahemik) laekumiste käsitlemine käesoleva täiteasja maksetena. Maksete sidusust kohtumäärusejärgsete kohustuste täitmisega on hageja veelkordselt kinnitanud kohtutäiturile esitatud kaebuses. Lisaks on hageja märkinud selgitusse üheselt, kui on tegemist võlgnevuse maksega, mida saab käsitleda käesoleva täitemenetluse maksetena. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
10.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kooskõlas TMS § 221 lg-ga 11 muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
11.TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et täiteasi nr 023/2011/1745 (tlk 98, kohtutäituri tõend) on alustatud 27.06.2011.a kostja avalduse alusel, millisega taotletakse pöörata sundtäitmisele Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-09-25862 tehtud 04.11.2009.a tagaseljaotsus (tlk 7-8). Nõude sisuks on hageja elatisevõlgnevus summas 7 208,37 eurot, lisanduvad täitekulud (tlk 11, kohtutäituri teade).
12.Hageja palub tunnistada täies ulatuses lubamatuks sundtäitmine täiteasjas 023/2011/1745, kuivõrd nõue on rahuldatud. Kostja hagi ei tunnista ning palub selle jätta rahuldamata.
13.Käesoleval juhul on poolte vahel vaidlus selles, kui palju pidi hageja täiteasjas 023/2011/1745 nõuete katteks tasuma ning kui suures ulatuses on ta nõuded rahuldanud. Poolte vahel on ka vaidlus selles, kas hageja poolt tehtud maksed on tehtud täiteasja 023/2011/1745 raames või teiste elatisevõlgnevuse sissenõudmiseks algatatud täiteasjade raames.
14.Esmalt selgitab kohus välja, kui palju oli hageja täiteasja nr 023/2011/1745 raames kohustatud võlgnevust tasuma. Seejärel tuvastab kohus, kui suures ulatuses on hageja nõude rahuldanud.
15.Harju Maakohtu 04.11.2009.a tagaseljaotsusega (tlk 7-8) tsiviilasjas nr 2-09-25862 rahuldas XXXX`i hagi XXXX vastu ning mõistis hagejalt välja elatise XXXX, XXXX ja XXXX
ülalpidamiseks XXXX`i kasuks. Iga lapse kasuks mõisteti välja elatis summas 2 474,25 krooni kuus, s.o kokku 7422,75 eurot kuus, s.o 474,40 eurot kuus. Elatist tuli tasuda alates 03.06.2009.a.
16.Harju Maakohtu 30.11.2011.a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-11-37983 (tlk 9-10) kinnitati kompromiss, millega vähendati hagejalt väljamõistetud elatist ning hageja kohustus tasuma laste ülalpidamiseks elatist alates 01.12.2011.a kokku 300 eurot kuus. Kohtutäitur Priit Petter algatas kostja 07.12.2015.a avalduse alusel täiteasjad 023/2015/2802, 023/2015/2803 ja 023/2015/2804. Viidatud täiteasjades sissenõutavaid summasid käesolev vaidlus ei puuduta.
17.Kohtu arvutuste kohaselt pidanuks hageja tasuma kostjale elatist perioodi 03.06.2009.a – 30.11.2011.a eest summas 14 184,47 eurot (2009.a juuni eest = 15,81 eurot päev * 27 päeva = 426,87 eurot + juuli 2009.a kuni november 2011.a eest, s.o 29 kuud x 474,40 eurot = 13 757,60 eurot).
18.Kohtutoimikust nähtuvalt on hageja tasunud perioodi 03.06.2009.a – 30.11.2011.a eest elatist summas 2 013,22 eurot (tlk 15, pangakonto väljavõte) + 447,38 eurot (tlk 17, pangakonto väljavõte) + 793,14 eurot (tlk 19, pangakonto väljavõte, arvestatud maha 16.02.2010 makse, kuna see ei ole seotud ülalpidamiskohustuse täitmisega) + 200 eurot (tlk 22, pangakonto väljavõte), s.o kokku 3 453,74 eurot. Kohtutäituri vahendusel on täiteasja nr 023/2011/1745 raames kostjale kantud 113,02 eurot (tlk 98, kohtutäituri tõend). Seega on hageja rahuldanud täiteasja nr 023/2011/1745 raames sundtäidetavast nõudest kokku 3 566,76 eurot (3 453,74 + 113,02).
19.Hilisematel perioodidel on hageja teinud makseid suuremas määras, kui tal vastaval kuul kohustus oli ning makse selgitusse on märgitud, et kohustust ületav summa on tasutud elatise võlgnevuse katteks. Seega, et leida, kui palju on hageja katnud hilisemate maksetega varemtekkinud võlgnevust, tuleb arvutada, millises ulatuses on hageja olnud kohustatud elatist tasuma.
20.Hageja on esitanud tõendeid elatise tasumise kohta perioodil 01.12.2011.a – 31.12.2014.a. Nimetatud perioodil oli ta kohustatud elatist tasuma summas 11 100 eurot (detsember 2011.a kuni detsember 2014.a, s.o 37 kuud x 300 eurot = 13 757,60 eurot). Hageja on tasunud 182,95 eurot (tlk 22, pangakonto väljavõte) + 2 800 eurot (tlk 24, pangakonto väljavõte) + 1 110 eurot (tlk 25, pangakonto väljavõte) + 4 735 eurot (tlk 27-28, pangakonto väljavõte) + 6 025 eurot (tlk 30-31, pangakonto väljavõte), kokku 14 852,95 eurot. Seega on hageja nimetatud perioodil tasunud elatist 3 752,95 euro (14 852,95 - 11 100) võrra rohkem, kui ta kohustatud oli, mistõttu arvestab kohus ülemääraselt tasutud raha täiteasja nr 023/2011/1745 raames sundtäidetava nõude katteks.
21.Kokku on hageja täiteasjas nr 023/2011/1745 sundtäidetava nõude rahuldanud 7 319,71 euro ulatuses (3 566,76 + 3 752,95). Seega täiteasjas nr 023/2011/1745 sundtäidetav nõue rahuldamata 6 864,76 euro ulatuses (14 184,47 – 7 319,71).
22.Kuivõrd hagist nähtub, et kostja nõuab käesoleval juhul elatise tasumist 7 208,37 euro ulatuses, siis nõuab kostja võlgnevust ülemääraselt. Seega tuleb täiteasjas nr 023/2011/1745 toimuv sundtäitmine tunnistada lubamatuks 343,61 euro (sundtäidetav nõue 7208,37 eurot – reaalne võlgnevus 6 864,76 eurot) ulatuses. Sundtäitmine jätkub rahuldamata nõude osas summas 6 864,76 eurot.
23.Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega on seega leidnud kinnitust asjaolu, et täitemenetlus täiteasjas nr 023/2011/1745 on osaliselt lubamatu põhjusel, et nõue on osaliselt rahuldatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb XXXX hagi XXXX ́i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2011/1745 rahuldada osaliselt.
24.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
25.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 132 lg 5 alusel loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6 000 eurot. Käesoleva hagi rahuldamise korral on hageja saadava hüve väärtuseks 7 208,37 eurot. Seega tuleb käesoleva asja hinnaks määrata 6 000 eurot. Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
27.Täiteasjas oli sundtäidetava nõude suuruseks 7 208,37 eurot. Hageja taotles täitemenetluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamist kogu ulatuses, s.o 7 208,37 euro ulatuses. Kohus tunnistas sundtäitmise lubamatuks 343,61 euro ulatuses. Seega rahuldas kohus hagi 4,77% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja menetluskulud 4,77% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 95,23% ulatuses hageja kanda.
28.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
29.Hageja on kohtule esitanud avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 ning TsMS § 174 lg 10 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivus 475 eurot ning lepingulise esindaja kuludes summas 1074 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabi osutatud 10,74h ulatuses tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuga). Hageja menetluskulud on kokku 1 549 eurot. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega ning et tal puudub võimalus käibemaksu tagasiarvestamiseks.
30.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja
vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
31.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14).
32.Esmalt analüüsib kohus hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad hagiavalduselt ja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivus 475 eurot. Kohtutoimikust nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 425 eurot ja hagi tagamise taotluselt 50 eurot. Seega on vastava kulu kandmine tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.
33.Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja lepingulise esindaja kulud on 1074 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabi osutatud 10,74h ulatuses tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: hagi ja hagi tagamise taotluse koostamine (5 lk, 13 lisa) 5h, hageja vastus kostja 04.04.2016 vastusele 2,74h, vastused kostja 21.04.2016 ja 19.05.2016 seisukohale 3,0 h.
34.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Samuti vastab õigusabi tunnihind asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega.
35.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 10,74h, mis hageja lepingulise esindaja tunnihinda (100 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 1074 eurole. Hageja menetluskulud on kokku 1549 eurot (lepingulise esindaja kulu 1074 eurot + riigilõiv 475 eurot). Kohus rahuldab hageja avalduse ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest (4,77% hageja kuludest jäi kostja kanda) kostjalt välja menetluskulud summas 73,88 eurot.
36.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (73,88 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
37.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.