Krediidiregister OÜ kaebus tühistada Andmekaitse Inspektsiooni 22.03.2023 ettekirjutus isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23 /2963-5
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja Krediidiregister OÜ, esindajad v.adv Karmen Turk ja v.adv Maarja Pild-Freiberg Vastustaja Andmekaitse Inspektsioon, esindaja Andres Kudrjavtsev Kolmas isik X. X
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.04.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Krediidiregister OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 05.02.2025
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Halduskohtu 17.04.2024 otsus muutmata ja Krediidiregister OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Otsuse avaldamisel asendada kolmanda isiku nimi tähemärgiga.
Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.05.2025. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X. X esitas 16.12.2022 Andmekaitse Inspektsioonile (edaspidi AKI) pöördumise (sekkumistaotluse), milles soovis abi, et Krediidiregister OÜ lõpetaks tema isikuandmete avaldamise. Pöördumise kohaselt tellis X. X 2007. a-l Starman AS-ilt oma elukohta Zoom TV digiboksi koos kanalipaketiga. Mõned kuud hiljem läks ta lahku elukaaslasest, kes jäi elama sellele aadressile. Neil oli omavaheline kokkulepe, et elukaaslane kasutab Starmani paketti edasi ning maksab selle eest ise. X. X kolis Eestist Soome 2008. a alguses. 2020. a-l avastas ta, et Starmani ees on võlgnevus ca 600 eurot, mille tasus kohe, kui sellest teada sai. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kohtudokumentide kättetoimetamisel oli ilmselt puudujääke, kuna Soome ei tunnistanud Euroopa täitekorraldust. AS Creditinfo Eesti lõpetas 2020. a-l maksehäire avaldamise. Nüüd on sama maksehäire avaldamisel Krediidiregister OÜ portaalis taust.ee. Krediidiregister OÜ põhjendamatult keeldub lõpetama maksehäire avaldamist. 19-aastaselt ja 15 aastat tagasi tekkinud 160-eurone põhivõlg ei iseloomusta X. Xi maksekäitumist praegu. Tegemist on tema ainsa maksehäirega ja taust.ee on ainus, mis seda kiuslikult üleval hoiab. Võla avaldamine kahjustab X. X-i, temaga on keeldutud krediidilepingu sõlmimisest ja kodulaenu on praktiliselt võimatu saada.
2.Andmekaitse Inspektsioon tegi 22.03.2023 ettekirjutuse isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/2963-5, millega kohustas Krediidiregister OÜ-d lõpetama maksehäireregistris X. Xi kohta Elisa Teleteenused AS 30.11.2007 esitatud maksehäire 182,37 eurot avaldamine ning kustutama X. X-i maksehäire andmed. Ettekirjutuse õiguslikuks aluseks on märgitud isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 56 lg 1 ja lg 2 p 8, § 58 lg 1, § 10 lg 1 ja lg 2 p 3 ning isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) art 58 lg 2 p-d a, b ja f, art 6 lg 1 p f ning art 14 lg-d 1 ja 2. Maksehäire avaldamine kahjustab ülemäära andmesubjekti huve. OÜ Krediidiregister on maksehäire avaldamise põhjendamiseks toonud vaid üldsõnalisi väiteid ja jätnud analüüsimata konkreetse juhtumi asjaolud. Ta ei ole arvestanud, et kogu võlg oli vastuväite esitamise ajaks vaidlusteta tasutud. Tegemist on üle 10 aasta tagasi tekkinud väikese üksikvõlaga, mis ei näita inimese järjepidevat käitumismustrit. Võlaandmete avalikustamine seadusega maksimaalselt lubatud 5-aastase aja vältel ei ole proportsioonis võlga ja võlgniku käitumist iseloomustavate asjaoludega. X. X-i andmete avalikustamise eesmärk ei kaalu üles tema õiguste pikaajalist riivet. Kui inimesel tegelikult ei ole makseraskusi ega pidevalt tekkivaid võlgnevusi, on tema maksehäire registris hoidmine ja tehingupartnerite poolt teisiti kohtlemine põhjendamatu ja ülemääraselt kahjustav. Isikuandmete töötlemine ei ole siinsel juhul olnud seaduslik, õiglane ega läbipaistev. Krediidiregister OÜ on jätnud täitmata kohustuse teavitada andmesubjekti IKÜM art 14 lg-tes 1–2 sätestatud andmetest.
3.Krediidiregister OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada AKI otsus.
4.Tallinna Halduskohus jättis 17.04.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. X. X-ilt mõisteti võlg välja Viru Maakohtu 01.10.2012 tagaseljaotsusega, mille alusel alustati täitemenetlust. Selle kohta, millal X. X maakohtu otsuse kätte sai, ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit. X. X tasus võlgnevuse 02.07.2020. Kaebaja võib nähtuvalt 18.01.2023 AKI-le esitatud vastusest olla IKS § 10 lg 2 p 3 järgsel andmete avaldamise põhjendatuse kaalumisel lähtunud ebaõigetest asjaoludest, et võlgnevus on aegunud ja ei ole tasutud. AKI järeldas põhjendatult, et asjaolusid arvestades on X. X-i õigusi kahjustatud ülemäära. X. X kolis Soome. Ta ei ole olnud kättesaamatu ja isegi kui oli, ei õigusta see andmete jätkuvat avaldamist. Eluliselt on usutav, et maksehäire avaldamine on X. X-i mõjutanud negatiivselt. Info on kättesaadav mitte üksnes krediidikõlbulikkuse kontrolliks, vaid ka laiemalt. Võlgnevus oli juba pikka aega tagasi likvideeritud, tegemist on väga vana võlaga, mis ei ole 2(5)
3-23-884 ka suur. Ainult üks vana võlgnevus ei iseloomusta inimese käitumismustrit ning uute võlgnevuste puudumine näitab, et ta on oma maksekäitumist muutnud. Vajalik ei ole avaldada maksehäiret maksimaalse lubatud 5-aastase perioodi jooksul. Praegu omab maksehäire jätkuv kuvamine vaid X. X-i stigmatiseerivat toimet, mis tähendab andmesubjekti õiguste ülemäärast kahjustamist IKS § 10 lg 2 p 3 mõttes. Olukorras, kus andmesubjekti õigusi kahjustatakse ülemäära, on ebaõige kaebaja väide, et ettekirjutus on ebaproportsionaalne põhjusel, et AKI ei kaalunud võimalust keelata andmete avaldamist mitte kohe, vaid mõne aja pärast. Kohus nõustus AKI ettekirjutuse põhjendustega neid täies ulatuses kordamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.Krediidiregister OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme, jättes vaatamata kaebaja soovile pidamata kohtuistungi ja tuginedes otsuse põhjendamisel teises kohtuasjas tehtud kohtuotsusele, mille asjaolud ei olnud analoogsed siinse asjaga. IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt on maksehäire avaldamine lubatud, kui ei ole möödunud viis aastat rikkumise lõppemisest. Siinsel juhul on möödunud vähem kui 2,5 aastat võlgnevuse tasumisest. Viru Maakohtu otsuses on märgitud, et hagimaterjalid on Soomes X. X-ile kätte toimetatud. Seega on ebaõige järeldus, nagu ei oleks ta võlast midagi teadnud. X. X-i väide, et Coop Pank AS on vaadanud tema maksehäire andmeid, ei vasta tõele. Seega on ekslik väide, et ta pole seetõttu saanud pangalt kodulaenu. Põhjendamatu ei ole avaldada võlgniku maksehäireandmeid, kui võlgnik võttis teadlikult ja vabatahtlikult võlakohustuse ning jättis selle ka pärast kohtuotsuse jõustumist, täitemenetlust ja inkasso teavitusi täitmata. Kaebaja on arvestanud X. X-i andmete avaldamisega jätkamisel järgmist: kohtuotsus kinnitab võla olemasolu; võlausaldaja ei ole olnud selle sissenõudmisel passiivne; võlgnik on olnud kättesaamatu kohtusüsteemile, kohtutäiturile ja võlausaldajale enam kui 10 aastat; kaebaja ei plaani andmeid avaldada lõpmatult, vaid seaduses ja senises kohtupraktikas lubatud 5 aastat; andmesubjekt ei ole saanud kahju ja tema vastupidised väited on paljasõnalised; tegu on info- ja väljendusvabaduse kui põhiõiguse teostamisega. Asjaolu, et registril ei ole andmeid X. X-i teiste võlgade kohta, ei tähenda, et neid ei ole. Kaebajal ei ole seadusest tulenevat kohustust kohelda erinevalt võlgnikke, kes on võla tasunud. AKI ei ole isegi kaalunud, et avaldamine võiks olla põhjendatud veel üks-kaks aastat. AKI ei ole valinud kaebajat vähem koormavat abinõud ning abinõu on ebaproportsionaalne.
6.Andmekaitse Inspektsioon palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb varasemate seisukohtade juurde.
7.X. X palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolmas isik esitab tõendi, mille kohaselt on Coop Finants AS X. X-i maksehäireid taust.ee-s kontrollinud 2022. a-l kokku 4 korda. Coop Finants AS väljastab krediitkaarte, remondi- ja väikelaene, kodulaene väljastab Coop Pank AS. Soome aadressil, mis on märgitud Viru Maakohtu otsuses, pole X. X kunagi füüsiliselt elanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus jääb muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhiliste põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Õige on apellandi väide, et halduskohus
3(5)
3-23-884 näib olevat osaliselt tuginenud teise kohtuvaidluse asjaoludele, kuid see on kõrvalise tähendusega ega muuda lõppjärelduste õigsust.
9.Asjaolu, et 5 aastat rikkumise lõppemisest ei olnud ettekirjutuse tegemise ajal möödunud, ei tähenda, et kaebajal oli tingimata õigus X. X-i isikuandmeid edastada. Ka enne selle tähtaja saabumist on andmete kogumine ja kolmandale isikule edastamine lubatud vaid juhul, kui see ei riku ülemäära andmesubjekti õigusi (IKS § 10 lg 2 p-d 3 ja 5). Ilmselgelt põhjendamatu on kaebaja varasematele kohtulahenditele antud tõlgendus, et andmete töötlemise põhjendatust on alust hakata põhjalikumalt motiveerima alles siis, kui möödunud on 5 aastat võla tasumisest (rikkumise lõpetamisest). Viie aasta möödumisel muutub võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete IKS § 10 lg 1 sätestatud viisil töötlemine igal juhul õigusvastaseks.
10.Isikuandmete töötlemise ja selle õiguspärasuse üle vaidluse tekkimise korral on oluline tuvastada konkreetse juhtumi asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja seisukohad kolmanda isiku ligi 160 euro suuruse põhivõla ja sellest tulenevalt tema maksekäitumise kohta liialdatud ja järeldused vähemalt osaliselt meelevaldsed. Asjas on oluline, et puuduvad tõendid selle kohta, et Viru Maakohtu 01.10.2012 tagaseljaotsus oli X. X-ile tegelikkuses teatavaks tehtud. Maakohtu otsusest nähtub küll, et maakohus oli X. X-i Soome elukoha aadressil hagimaterjalid kätte toimetanud, kuid X. X eitab hagimaterjalide kättesaamist ning väidab, et pole maakohtu otsuses näidatud Soome aadressil elanud. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses on teatud juhtudel võimalik menetlusdokumentide kättetoimetamisel lähtuda ka fiktsioonist, s.o kättetoimetamine kehtib, kuigi isik ei pruugi faktiliselt dokumendiga tutvuda. Seda, et kättetoimetamisega oli probleeme, kinnitab asjaolu, et hiljem ei osutunud võimalikuks Soomes Eesti kohtu otsust täitmisele pöörata ja täitemenetluses võlga ligi kümne aasta jooksul sisse nõuda. Kolmanda isiku väidetele lisab usaldusväärsust asjaolu, et kui ta lõpuks Eestis võlast teada sai, tasus ta selle viivitamatult. Teenusepakkujale võlgu jäämise asjaolude kohta on kolmas isik esitanud selgitused, mida pole alust pidada eluliselt ilmselt mitteusutavateks (tal oli kokkulepe elukaaslasega, kellest ta enne Soome elama minekut lahku läks, et TV-digiboksiga seotud kulud kannab elukaaslane). Kuigi õiguslikult vastutas võla eest X. X, ei ole selliste eluliste situatsioonide tekkimine tavapäratu. Neil asjaoludel ühe ammuse võlakohustuse tasumata jätmine, olukorras, kus on mõistlikul määral usutav, et isik teadlikult ei hoidnud kõrvale võlausaldaja ja kohtute eest, ei õigusta kaebaja poolt võlaandmete ärilisel eesmärgil töötlemist pärast võla tasumist. Juba ainuüksi andmete avalik kättesaadavus riivab tugevalt andmesubjekti huve, kuna need võivad igal hetkel ka tema teadmata teda negatiivselt mõjutada teenusepakkujate otsuste ja valikute tegemisel. Praegusel juhul on lisaks näha X. X-i esitatud tõendist, et Coop Finants AS kontrollis 2022. a-l X. X-i maksehäireid taust.ee-s neli korda. Ilmselgelt ei tehtud seda niisama, vaid mõne finantsteenuse osutamise otsustamisega seotult. Määravat tähtsust ei oma, et kolmanda isiku maksehäiretega tutvunud Coop Finants AS väljastab krediitkaarte, remondi- ja väikelaene ning kodulaene väljastab Coop Pank AS. Keskmise tarbija aspektist vaadatuna on ühte kontserni kuuluvate äriühingute puhul tegemist ühe majandusüksusega (Coop) ning kodulaenuks nimetatakse tavakeeles mõnikord ka kinnisvara remondiks antavaid väikelaene jms krediite, mitte üksnes eluasemelaene. Isegi kui kolmandale isikule ei keeldutud eluasemelaenu andmisest kaebaja avaldatud maksehäire tõttu, ei muuda see andmete jätkuvat avaldamist proportsionaalseks.
11.Halduskohus rikkus asjas kohtuistungi korraldamata jätmisel oluliselt menetlusnorme. Samas ei anna see rikkumine alust halduskohtu otsust tühistada, kuna menetlusviga kõrvaldati apellatsiooniastmes. Asja määramine kirjalikku menetlusse ei saanud praegusel juhul mõjutada asja lahendamist kaebaja kahjuks (vt Riigikohtu 19.04.2017 otsus asjas nr 3-3-1-8416, p 20).
4(5)
3-23-884
12.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks tehakse kohtuotsus (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei ole menetluskulu hüvitamise taotlust esitanud, kannavad pooled oma menetluskulu ise. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.