Tühistada haldusasjas nr 3-23-626 tehtud Tallinna Halduskohtu 05.09.2023 otsuse resolutsiooni punkt 3 ning teha selles osas uus otsus, millega tuvastada, et õigusvastane oli Tallinna Vangla tegevus, mis seisnes selles, et Tallinna Vangla ei teinud vahistatu Y.R-ile kättesaadavaks üleriigilisi päevalehti selliselt, et tal oleks võimalus lugeda kõiki vanglasse tellitud eestikeelse päevalehe paberil ilmunud numbreid hiljemalt nädala jooksul numbri ilmumise päevast arvates. Muus osas jätta halduskohtu otsus muumata.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
Riigikohtule
hiljemalt
05.05.2025
3-23-626 Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU OTSUS
1.Kaebaja, viibides Tallinna Vanglas vahistatuna, esitas vanglale taotluse (dtl 8), milles heitis sisuliselt ette seda, et kuigi ajaleht „Postimees“ ilmub 6 korda nädalas, võimaldab vangla tal lugeda vaid üks kord nädalas vastaval päeval ilmunud ajalehte, ent ülejäänud päevadel ilmunud lehti ta lugeda ei saa. Kaebaja nõudis, et vangla tagaks talle võimaluse lugeda kõiki esmaspäevast laupäevani ilmuvaid lehenumbreid.
2.Tallinna Vangla jättis 30.01.2023 otsusega nr 5-8/23/190-2 (dtl 11) kaebaja taotluse rahuldamata, selgitades, et ajalehti tellitakse piiratud hulgal ning neid jagatakse kambritesse vastavalt võimalustele, kusjuures kaebaja kambrisse on 2023. aasta jaanuaris väljastatud ajalehti kord nädalas.
3.Kaebaja esitas vaide, mille Tallinna Vangla jättis 09.03.2023 vaideotsusega nr 5-15/23/36-2 (dtl 20) rahuldamata. Vaideotsuses leiti, et vanglal ei ole kohustust tagada kinnipeetavale igapäevaselt värskete ajalehtede lugemise võimalust, ent kohtupraktikast tulenevalt peab kinnipeetavani ajaleht jõudma ebamõistliku viivituseta. Vangla tõdes vaideotsuses siiski, et kaebajale ajalehe lugemise võimaluse tagamine üks kord nädalas ei olnud piisav ning lubas vastavalt võimalustele olukorda parandada.
4.Kaebaja esitas 20.3.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida täpsustas 02.02.2023 avalduses ning millega taotles Tallinna Vangla kohustamist kaebajale ajalehtede kättesaadavaks tegemiseks. Kaebaja leidis, et ajalehed tuleb vahistatule kättesaadavaks teha viivitamata ning tõdes, et isegi kui ajalehti antakse kord nädalas, siis tuleb anda võimalus lugeda kõiki olemasolevaid ajalehti, mitte üksnes sellel päeval ilmunud lehte.
5.Vastustaja vaidles kirjalikus seletuses kaebusele vastu, märkides, et õigusaktides ei ole täpsustatud, kuidas peab vangla tagama vahistatutele ajalehtede kättesaadavuse. Vastustaja selgitas, et teisele üksusele, kus kaebaja paiknes koos umbes 160 kinni peetava isikuga, võimaldab vangla 9 eksemplari eestikeelset ajalehte „Postimees“ ja sama palju venekeelset ajalehte „Severnoje Poberežje“– värske ajaleht antakse lugemiseks üheksasse kambrisse, järgmisel päeval ilmunud ajaleht järgmisse üheksasse kambrisse jne. Eelmiste päevade ajalehti on võimalik samuti avatud osakonnas lugemiseks võtta, suletud osakonnas tuleb neid küsida. Vähemalt kord nädalas jõuab igasse kambrisse terve sama päeva ajaleht. Kinni peetavate isikute arvu arvestades ei ole vanglal võimalik tagada, et kaebaja saab kuuel korral nädalas samal päeval ilmunud ajalehte. Tellitavate eksemplaride arvu ei ole võimalik rahapuudusel suurendada. Ajavahemikul 17.11.–29.12.2022 sai kaebaja ajalehte lugeda kord nädalas, mis ei olnud piisav. 2(6)
3-23-626 Ajavahemikul 10.02–10.05.2023 oli kaebajal siiski võimalik vaadata ka kambrikaaslase televiisorit, tal oli ka võimalik kuulata raadiot. Kaebaja ei ole kasutanud võimalust endale isiklikke ajalehti tellida ega taotlenud seda lähedastelt, kuigi talle võib neid pakiga saata.
6.Tallinna Halduskohus tegi 05.09.2023 kohtuotsuse, mille resolutsiooni punktiga 3 rahuldas kaebuse ning kohustas Tallinna Vanglat korraldama päevalehtede jagamine selliselt, et kaebajal on võimalik lugeda kõiki vanglasse tellitud eestikeelse päevalehe paberil ilmunud numbreid hiljemalt nädala jooksul numbri ilmumise päevast arvates. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
6.1.Kaebaja ei ole nõudnud võimalust lugeda kuuel päeval nädalas samal päeval ilmunud päevalehte, vaid ta pole rahul sellega, et ei saa lugeda kõiki vanglas olemasolevaid päevalehe numbreid.
6.2.Põhiseaduse § 44 lõikest 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 93 lõikest 3 tuleneb vahistatule õigus, et talle tehtaks ebamõistliku viivituseta ja hõlpsal moel kättesaadavaks kõik vanglasse tellitud päevalehe numbrid. Vastasel juhul on kinnipeetavani jõudev informatsioon lünklik ja aegunud, mis ei ole kooskõlas nimetatud normide eesmärgiga. Ajalehtede lugemise õiguse piiramise korral piirab vangla vahistatu õigust saada vabalt üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-54-08 tehtud otsuses selgitanud, et VangS § 93 lg 3 eesmärk on kindlustada vahistatutele igapäevase adekvaatse informatsiooni kättesaadavus ilma suurema viivituseta. Vangla peab korraldama ajalehtede kättesaadavaks tegemise viisil, mis ei ole vahistatu jaoks liialt koormav. Vastustaja tegutses õigusvastaselt, kui ei taganud kaebajale võimalust lugeda kõiki päevalehe numbreid ebamõistliku viivituseta.
6.3.Vastustaja ei või jätta oma kohustust täitmata põhjusel, et kambrid on varustatud raadioga või et kaebajal oli võimalik teatud perioodil vaadata kambrikaaslase televiisorit. Oluline ei ole, kas vahistatule on võimalik pakiga päevalehti saata. Kaebajal peab olema võimalik lugeda kõiki numbreid hiljemalt nädala jooksul nende ilmumise päevast arvates ilma, et ta peaks selleks eraldi soovi avaldama. Isegi kui lehte eelmisena lugenud inimesed on lehte mingil määral rikkunud, peab kaebajale antav leht olema olulises osas terviklik ja loetav.
7.Tallinna Vangla esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 3 ning teha uus otsus, millega jätta kaebaja kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
7.1.Seaduses ei ole täpsustatud, mil viisil tuleb vahistatule või kinnipeetavale tagada ajalehtede kättesaadavus, mistõttu otsustab vangla selle kaalutlusõiguse alusel. Vahistatule ei tule tagada kõikide vangla poolt tellitud päevalehe ilmunud numbrite kättesaadavust mingi kindla aja jooksul. Halduskohus on lubamatult asunud korraldamata vanglas ajalehtede jagamist, jättes arvestama, et seeläbi võib halveneda teiste kinni peetavate isikute olukord. Halduskohus on põhjendamatult tähelepanuta jätnud vastustaja argumendid selle kohta, kui palju on võimalik ajalehte „Postimees“ tellida ja kui palju on kambreid. Samuti ei võtnud halduskohus arvesse seda, et kinni peetavad isikud rebivad lehtedest välja pilte ja artikleid ning enne ajalehe järgmisesse kambrisse andmist tuleb see läbi otsida, et keelatud esemeid edasi ei antaks ja keelatud suhtlust vahistatute vahel ei toimuks.
7.2.Halduskohus on vääralt ja väljakujunenud kohtupraktikaga vastuollu minnes leidnud, et ajalehtede kättesaadavus tuleb tagada ilma, et kaebaja peaks selleks soovi avaldama. Kohtupraktikas on piisavaks ja mõistlikuks sageduseks peetud näiteks seda, kui vangla väljastab ajalehti keskmiselt kaks korda nädalas. 3(6)
3-23-626
7.3.Halduskohutu seatud nõue, et kaebajale antav leht peab olema olulises osas terviklik ja loetav, loob põhimõtteliselt olukorra, kus vanglal tuleb niigi vähesest eksemplaride arvust üks jätta veel igaks juhuks hoiule, sest võimatu on prognoosida, missugusest lehenumbrist mõni pilt või artikkel kaotsi läheb. Ettekirjutuse täitmiseks peaks vanglal olema ajalehtede käitlemiseks eraldi vanglateenistuja.
7.4.On õige, et muud infokanalid ja isiklike ajalehte saamise võimalused ei vabasta vanglat kohustusest tagada kaebajale üleriigilise päevalehe lugemise võimalus, kuid need on olulised lisavõimalused, et saada adekvaatset informatsiooni ning varasemas kohtupraktikas on neid võimalusi ka arvesse võetud.
8.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule vastuapellatsioonkaebuse, taotledes halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 3 tühistamist osas, milles kohustatakse vanglat tegema ajalehed paberkandjal kättesaadavaks nädala jooksul lehe ilmumisest ning teha selles osas uus otsus, millega kohustada vanglat tegema kaebajale ajalehed kättesaadavaks ning määrama ajalehe kättesaadavaks tegemise aja ja viisi. Kaebaja leiab esiteks, et vangla võib ajalehe kättesaadavaks teha ka muul andmekandjal, mitte tingimata paberil. Teiseks leiab kaebaja, et nädalane viivitus võib olla põhjendamatult pikk, kui asjaoludest tulenevalt on leht võimalik kaebajale kättesaadavaks teha kiiremini. Kaebaja hinnangul ei võimalda kohtuotsusega vanglale pandud kohustus teha lehed kättesaadavaks „nädala jooksul alates nende ilmumisest“ saada kõiki varem ilmunud ajalehti. 16.01.2025 avalduses (dtl 150) avaldas kaebaja soovi asendada kaebuses esitatud kohustamisnõue vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudega, kuna 2024. aasta märtsist ei ole kaebaja enam vahistatu, vaid kinnipeetav. Sama soovi kinnitas kaebaja ringkonnakohtu istungil, mis toimus 19.03.2025.
9.Vastustaja palub jätta kaebaja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata, kuna VangS § 93 lg 3 ei nõua, et ajalehed peavad vahistatule igal ajahetkel kättesaadavad olema. Sätte eesmärk on kindlustada vahistatutele päevalehtede näol igapäevase adekvaatse informatsiooni kättesaadavus. Kohtupraktikas on tõdetud, et arvestades vangide arvu, on mõistetav, et vangla ei saa tagada igapäevaselt värske ajalehe lugemist kõikidele kinni peetavatele isikutele. Tagades kaebajale ja kõikidele teistele kinni peetavatele isikutele värske ajalehe lugemise võimaluse paaril korral nädalas, on võimaldatud adekvaatse informatsiooni kättesaadavus ülemäärase viivituseta. Ajaleht ei ole ainus infokandja, mille kaudu saab vahistatu või kinnipeetav päevakajaliste sündmustega kursis olla. Väite, et ajalehe võiks teha kättesaadavaks muul viisil kui paberkandjal, on kaebaja lubamatult esitanud esmakordselt alles vastuapellatsioonkaebuses, samas on veebis ilmuvate lehtede kättesaadavaks tegemine välistatud, kuna eeldab internetiühendust, mida kinni peetavatel isikutel üldjuhul õigust kasutada ei ole.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata. Tingituna apellatsioonimenetluse ajal muutunud asjaoludest, mille tõttu on kohustamiskaebuse rahuldamise alus ära langenud, ning võttes arvesse kaebaja soovi minna üle tuvastamisnõudele, tuleb halduskohtu otsuse resolutsiooni punkt 3 siiski tühistada ja teha uus otsus, millega tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus.
11.HKMS § 158 lg 2 kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. See hõlmab ka kaebuse liigist sõltuvalt kaebuse rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid. Selliste asjaolude muutumine apellatsioonimenetluse ajal tingib halduskohtu otsuse tühistamise või muutmise, kui muutunud asjaolude tõttu ei oleks kaebuse rahuldamine nii, nagu halduskohus seda 4(6)
3-23-626 tegi, enam võimalik. Siinsel juhul ongi sellise olukorraga tegemist. Kaebaja asus apellatsioonimenetluse ajal kandma talle kuriteo eest mõistetud karistust. Seega ei ole ta enam vahistatu staatuses ning vanglal ei ole tema ees enam VangS § 93 lõikest 3 tulenevat kohustust. Seega on kohustamisnõude rahuldamise alus (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1) ära langenud. Kaebaja teatas ringkonnakohtule 16.01.2025 avalduses ning kordas seda kohtuistungil, et kohustamiskaebuse rahuldamise aluse ära langemise korral soovib ta üle minna vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Selline nõude muutmine on ringkonnakohtu hinnangul halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lõike 2 kohaselt lubatav ja otstarbekas.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, mille kohaselt tuleb VangS § 93 lõiget 3 mõista selliselt, et vahistatule peavad olema kättesaadavad vähemalt ühe üleriigilise päevalehe kõik numbrid hiljemalt nädala jooksul vastava numbri ilmumisest. Halduskohus on haldusasjas nr 3-3-1-54-08 tehtud Riigikohtu otsusele viidates õigesti selgitanud, et eelviidatud sätte eesmärk on tagada vahistatule igapäevase adekvaatse informatsiooni kättesaadavus. Selle eesmärgi saavutamine ei ole mõeldav, kui vahistatul on võimalus lugeda üksnes kord nädalas sellel päeval ilmunud päevalehe numbrit, ent ta ei saa lugeda teisi samal nädalal ilmunud üleriigilise päevalehe numbreid. Üleriigilise päevalehe kättesaadavaks tegemise eesmärk ei ole pakkuda vahistatule meelelahutust või mõistlikku aja veetmise võimalust, vaid tagada talle võimalus olla kursis nii Eestis kui mujal maailmas toimuvate sündmustega ulatuses, milles neid sündmusi kajastatakse üleriigilises päevalehes. Nähes ette vahistatule üleriigilise päevalehe kättesaadavaks tegemise, on seadusandja selgelt võtnud seisukoha, et vahistatul peab olema võimalus saada informatsiooni vähemalt sellises mahus ja ulatuses.
13.Seoses vastustaja väitega, et varasemas kohtupraktikas on peetud nõuetekohaseks seda, kui kinnipeetavale on tagatud võimalus lugeda ajalehti kord või paar korda nädalas, tuleb märkida, et viidatud kohtupraktikas on küll võetud seisukoht, et kinni peetaval isikul ei ole õigust saada värskeid lehti iga päev ja vangla võib neid väljastada ühel-kahel korral nädalas, ent sellest ei saa praeguses asjas järeldada, et VangS § 93 lõikest 3 tulenev kohustus oleks täidetud, kui vahistatu saab üks või kaks korda nädalas lugeda ühte lehenumbrit, ent ei saa lugeda teisi sama nädala üleriigilise päevalehe numbreid. VangS § 93 lõiget 3 tuleb mõista selliselt, et vahistatule, kes seda soovib, tuleb kättesaadavaks teha kõik üleriigilise päevalehe numbrid mõistliku aja jooksul nende ilmumisest arvates. Halduskohtu otsuses viidatud nädalane ajavahemik on eelduslikult mõistlik aeg. Kättesaadavaks tegemine tähendab seda, et vahistatul on reaalselt võimalik neid lehenumbreid lugeda. Seejuures ei pea ajaleht vahistatule jõudma uuena, küll aga peab pärast eelmiste lugejate poolt kasutamist olema säilinud vähemalt olulises osas uudiste põhisisu.
14.Ringkonnakohus ei nõustu siiski halduskohtu otsuse põhjenduste punktis 19 võetud seisukohaga, et vangla ei või nõuda, et vahistatu iga kord lehe lugemiseks eraldi soovi avaldaks. Vastupidi VangS § 93 lg 3 paneb vanglale kohustuse teha ajalehed kättesaadavaks neile vahistatutele, kes seda soovivad. See, et vahistatu peab avaldama igakordselt soovi ajalehte lugeda, ei ole talle ülemäära koormav. Kohtuotsuses 3-3-1-54-08 leidis Riigikohus, et ülemäära koormav oleks nõuda sellekohase kirjaliku taotluse esitamist, mistõttu võib vahistatu ajalehe lugemise soovi avaldada ka suuliselt.
15.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja vastuapellatsioonkaebuses esitatud etteheitega, et halduskohus on põhjendamatult piiranud VangS § 93 lõikest 3 tulenevat õigust tutvuda paberlehtedega. Viidatud sättes on selgelt silmas peetud paberil välja antavaid ajalehti ning kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda päevalehti mingisuguses muus vormingus, näiteks elektrooniliselt. Teisalt, kui vangla peab võimalikuks teha üleriigiline päevaleht kättesaadavaks (ehk võimaldada vahistatul seda lugeda) mingisugusel elektroonilisel viisil (näiteks lugeda 5(6)
3-23-626 vastavast seadmest päevalehe paberlehega identset *pdf või muus sarnases vormingus lehte), siis VangS § 93 lg 3 seda iseenesest ei välista. Ühelgi juhul ei hõlma VangS § 93 lg 3 õigust tutvuda päevalehtede sisu kajastavate internetiportaalidega. Võttes arvesse, et juba käesoleva vaidluse ajal on päevalehtede ilmumissagedus kahanenud kuuelt korralt nädalas viiele ning pigem tõenäoline on tulevikus paberlehtede ilmumissageduse vähenemine või tavapärases tähenduses päevalehtede paberversioonide kadumine, oleks seadusandjal ilmselt otstarbekas üldiseks kasutamiseks avaldatava informatsiooni vanglas kättesaadavaks tegemist käsitlevad normid üle vaadata.
16.Vastuapellatsioonkaebuses ja kohtuistungil selgitas kaebaja, et tema hinnangul peaksid vahistatule kättesaadavad olema kõik ilmunud lehenumbrid ka tagantjärgi. Selle seisukohaga ringkonnakohus ei nõustu. Vanade, st enam kui nädal aega tagasi ilmunud päevalehtede kättesaadavaks tegemine ei täida enam eespool punktis 12 nimetatud eesmärki. Vangla ei pea vanu ajalehti arhiveerima ega neid pikema aja jooksul kättesaadavaks tegema.
17.Põhjendamatu on vastustaja seisukoht, et halduskohus on lubamatult sekkunud vastustaja kaalutlusõigusesse. Tehtud kohtuotsuses selgitas halduskohus vahistatule VangS § 93 lõikest 3 tuleneva õiguse ja sellele vastava vangla kohustuse sisu ja ulatust, mitte ei asunud teostama vangla asemel kaalutlusõigust küsimuses, kuidas seadusest tuleneva kohustuse täitmine täpselt korraldada. Mis puudutab vastustaja argumente, et kaebaja soovitud ulatuses päevalehtede kättesaadavaks tegemiseks pole vanglal vahendeid ja võimalusi, siis tuleb tõdeda, et haldusorgan ei saa seaduses sätestatud kohustuse täitmata jätmist põhjendada selleks vajalike vahendite nappusega. Kokkuvõttes on siiski seadusandja ülesanne tagada haldusorganitele seadusega pandud ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid. Kulude vältimiseks on seadusandjal seejuures kinni peetavate isikute põhiõigusi ja rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustusi arvesse võttes alati võimalik kaaluda vanglale teatavat kohustust paneva õigusnormi muutmist või kehtetuks tunnistamist. Kulude kokkuhoiu ja halduskoormuse vähendamisega ei saa siiski õigustada seaduse normi tõlgendamist ega kohaldamist selliselt, et see kaotab oma soovitava toime, milleks on VangS § 93 lg 3 puhul vahistatule üleriigilises päevalehes kajastatavas mahus igapäevase informatsiooni saamise võimaldamine.
18.Jättes kaebajale tagamata üleriigiliste päevalehtede kättesaadavust eelkirjeldatud ulatuses, tegutses Tallinna Vangla õigusvastaselt.
19.Eeltoodud põhjustel jäävad apellatsioonkaebused rahuldamata, ent võttes vastu kaebuse muutmise, tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega algselt esitatud kohustamisnõude asemel rahuldab Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude.
20.Kuivõrd nii apellatsioonkaebus kui vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda vastavalt HKMS § 108 lõikele 1. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.