Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Villem Lapimaa ja Veiko Vaske
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. märts 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1061 Kalda tee 32 OÜ kaebus tuvastada Rahapesu Andmebüroo 5. mai 2022. a ettekirjutuse nr 3.4-4/6-2 õigusvastasus Kaebaja Kalda tee 32 OÜ, lepinguline esindaja v.adv Toomas Pikamäe Vastustaja Rahapesu Andmebüroo, esindaja Karin Kook
Haldusasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 7. septembri 2023. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Rahapesu Andmebüroo apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Rahapesu Andmebüroo apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 7. septembri 2023. a otsus muutmata.
2.Mõista Rahapesu Andmebüroolt Kalda tee 32 OÜ kasuks välja menetluskulu 1615 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. aprillil 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kalda tee 32 OÜ ja Coop Pank AS (Coop) sõlmisid 14. oktoobril 2021 laenulepingu nr 43398 (laenuleping), mille kohaselt laenas Coop Kalda tee 32 OÜ-le 15-aastaseks tähtajaks 1 700 000 eurot (laen). Laenulepingu järgi oli laen investeerimislaen, mida Kalda tee 32 OÜ võis kasutada Kalda tee 32 OÜ ja Coopi vaheliste laenulepingute nr 31508 ja nr 31509 refinantseerimiseks, täiendavate investeeringute ja käibevahendite finantseerimiseks ning edasilaenamiseks Irene Kinnisvara OÜ tütarettevõtjale kuni 400 000 euro ulatuses.
2.Coop kandis 14. oktoobril 2021 laenu Kalda tee 32 OÜ arvelduskontole Coop pangas. Perioodil 14. oktoober 2021 – 4. mai 2022 kasutas Kalda tee 32 OÜ laenu erinevateks otstarveteks. Seisuga 4. mai 2022 oli Kalda tee 32 OÜ kontol 241 607,39 eurot.
3.Kalda tee 32 OÜ sõlmis 22. aprillil 2022 laenulepingu äriühinguga Libris Group OÜ. Laenulepingu kohaselt kohustus Kalda tee 32 OÜ andma Libris Group OÜ-le laenu 200 000 eurot. Libris Group OÜ on Irene Kinnisvara OÜ tütarühing. Kalda tee 32 OÜ kandis Libris Group OÜ-le üle 150 000 eurot ja pidi kandma veel 50 000 eurot. Pärast esimese ülekande tegemist selgus, et Libris Group OÜ on likvideerimisel, mistõttu ei saanud Kalda tee 32 OÜ Libris Group OÜ-le laenu anda ning tehtud ülekanne tuli Kalda tee 32 OÜ-le tagastada.
4.Kalda tee 32 OÜ soovis Libris Group OÜ-le laenu anda põhjusel, et Libris Group OÜ pidi Kalda tee 32 OÜ-lt saadud laenu edasi laenama Xle (Kalda tee 32 OÜ seadusliku esindaja Y tütar), kes pidi laenatud raha maksma enda asutatud Austria äriühingu osakapitaliks. X asutas 27. aprillil 2022 Austria äriühingu Tantalum Produktions GmbH (Tantalum), mille ainuosanikuks oli X ja mille osakapitali tuli maksta 200 000 eurot. Tantalum pidi Plansee Groupilt omandama viimase Austria tütarühingu, mis tegeleb muldmetallidest traadi tootmisega.
5.Kuna Libris Group OÜ kaudu laenu andmine ei õnnestunud, siis asutas Kalda tee 32 OÜ 27. aprillil 2022 äriühingu Irene Investments Group OÜ, et viimase kaudu anda laenu Xle. Kalda tee 32 OÜ avas Irene Investments Group OÜ-le Coopis konto, kuid järgmisel päeval (28. aprillil 2022) keeldus Coop Irene Investments Group OÜ-ga kliendisuhte loomisest. Pärast Kalda tee 32 OÜ palvet teatas Coop, et ta soovib tehingu kohta täiendavat teavet. Perioodil 29. aprill 2022 ‒ 3. mai 2022 selgitasid Kalda tee 32 OÜ ja X Coopile Tantalumi plaanitava tehinguga seotud asjaolusid.
6.Kuna Kalda tee 32 OÜ omab kontot Luminor Bank AS-s (Luminor), soovis Kalda tee 32 OÜ 100 000 eurot Kalda tee 32 OÜ Luminori kontole üle kanda, kuid Coop külmutas ülekande.
7.Rahapesu Andmebüroo (RAB) kohustas 5. mai 2022. a ettekirjutusega nr 3.4-4/6-2 Coop-i kehtestama Kalda tee 32 OÜ kontol oleva 100 000 euro suhtes käsutuspiirangu 30 kalendripäevaks. RAB esitas ettekirjutuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) rahapesu ja terrorismi rahastamise ja tõkestamise seadus (RahaPTS) § 57 lg 3 kohaselt võib RAB ettekirjutuse alusel piirata kontol oleva vara käsutamist selle säilimise tagamiseks täiendavalt kuni 60 kalendripäevaks juhul, kui vara valdaja või omanik ei tõenda RAB-le vara legaalset päritolu 30 kalendripäeva jooksul alates kontol oleva vara käsutamise piirangu kehtestamisest; 2) ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud on kajastatud eraldi 5. mai 2022. a dokumendis nr 3.4-4/6-1; 2(7)
3-22-1061 3) kui kolmas isik esitab tõendid vara legaalse päritolu kohta, tühistatakse piirang.
8.Kalda tee 32 OÜ nõudis halduskohtule esitatud kaebuses RAB-i 5. mai 2022. a ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamist: 1) RahaPTS § 57 lg-s 1 sätestatud eeldused ettekirjutuse tegemiseks polnud täidetud. Kaebaja arvelduskontol olnud raha pärines Coopilt; 2) kaebaja soovis anda laenu. Kaebaja kinnitas, et ei kavatse toime panna terrorikuritegu, ta ei kuulu terroristlikusse ühendusse ning ta ei valmista ette ega kutsu toime panema terrorikuritegu. Kaebajale teadaolevalt kuritegeliku tegevuse tõkestamine ei õigusta ettekirjutuse tegemist; 3) Soome rahapesu andmebüroo (Soome RAB) ei esitanud vastustajale taotlust kaebaja kontol olnud rahale käsutuspiirangu kehtestamiseks. Vastustaja saaks põhjendada ettekirjutuse tegemist Soome RAB-i taotlusega juhul, kui Soome RAB oleks pöördunud iseseisvalt vastustaja poole väitega, et kaebaja arvelduskontol olev raha on pärit Soomes toime pandud kuriteost ning võimalusel esitanud vastustajale tõendid, mis näitavad, et Soomes toime pandud kuriteost saadud raha on liikunud kaebaja arvelduskontole. Praegusel juhul on tegemist vastupidise olukorraga. Vastustaja tekitas ise kahtluse kaebaja arvelduskontol olnud raha võimalikust kuritegelikust päritolust, jättes kahtluse kõrvaldamata ning pöördus kahtlusega Soome RAB-i poole. Järeldust, et vaidlustatud ettekirjutuse tegemine ei olnud tingitud Soome RAB-i taotlusest, vaid vastustaja isetegevusest, kinnitab see, et vastustaja tunnistas ettekirjutuse ise kehtetuks; 4) 4. mai 2022. a seisuga oli kaebaja kontol 241 607,39 eurot. RAB pole põhjendanud, kuidas just 100 000 euro suhtes käsutuspiirangu kehtestamine on põhjendatud rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega, kuidas see on vajalik kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks või kuidas see on õigustatud teise riigi rahapesu andmebüroo taotlusega.
9.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) RAB-l puudus kaalutlusõigus meetme valikul, sest esines kahtlus raha päritolus; 2) RAB tegi ettekirjutuse 5. mail 2022. Kaebaja esitas kaebuse 10. mail 2022. Kaebaja esitas RAB-le tõendi 26. mail 2022. RAB kontrollis kaebaja esitatud dokumente. Seejärel tunnistas RAB 1. juunil 2022 vaidlustatud ettekirjutuse kehtetuks. Kui kaebaja oleks tõendid varem esitanud, siis oleks ettekirjutus varem kehtetuks tunnistatud; 3) jääb arusaamatuks, millest kaebaja tuletab, et RAB on ettekirjutuse alust põhjendanud Soome RAB-i taotluse olemasoluga. Siinsel juhul oli ettekirjutuse tegemiseks piisav kahtlus ning RAB-l on seadusest tulenev kohustus reageerida viivitamatult. Kaebaja ei ole tõendanud, et tema kontol oli üksnes laenulepingu alusel saadud raha. Rahapesu on protsess, mille käigus kurjategijad peidavad või varjavad kuritegelikul teel saadud raha tegelikku päritolu. Rahapesu lõppeesmärgiks on jätta mulje, et protsess on alguse saanud õiguspärasest allikast, seega üritatakse tihtilugu ka varasid mitmeks jagada ning liigutada neid mitmete erinevate kontode kaudu. Mida rohkem nn vahekihte ebaseadusliku vara päritolu varjamiseks tekib, seda keerukam on hiljem tõendada vara seost võimaliku toimepandud kuriteoga. Eeltoodu ilmestab vajadust viivitamatult reageerida.
10.Tallinna Halduskohus rahuldas 7. septembri 2023. a otsusega kaebuse ja tuvastas 5. mai 2022. a ettekirjutuse õigusvastasuse. Kohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) rahapesukahtlus puudutas kaebaja Coopi kontolt tehtavat kahte makset. RAB kahtlustas, et peatatud ülekannete näol võis tegemist olla Soomes toime pandud kuriteost saadud kriminaalse tuluga; 2) RAB ei käsitanud ettekirjutuse ajendina Soome RAB-i taotlust või vähemalt ei omanud see otsustavat tähendust. Soome RAB-i taotlust pole kohtuasja materjalide hulka esitatud. 3(7)
3-22-1061 Ettekirjutuse aluseks polnud Soome RAB-i taotlus, vaid RAB tegi ettepaneku seada piirang. Täpsemad andmed kahtlase rahaliikumise kohta puudusid. Seega puudus RAB-l rahapesukahtluse alus; 3) RahaPTS § 57 lg 1 alusel saab käsutuspiirangu kehtestada vaid rahapesu objektiks oleva vara suhtes, milleks saab olla kuritegelikust tegevusest saadud vara (RahaPTS § 4 lg 1). Kahtlus peab esinema konkreetse tehingu või laekumise suhtes. Kui RAB taotles käsutuspiirangu seadmist 100 000 euro ulatuses, pidi ta põhistama rahapesukahtlust just selle summa ulatuses; 4) tõenditest nähtub, et Coopil ei tekkinud kahtlusi 100 000 euro legaalse päritolu kohta, vaid tema huvi oli välja selgitada, milleks kasutatakse Coopi antud laenu. Coop kahtles, kas kaebaja kasutab tema kontol olnud laenu vastavalt laenulepingule. Asjaolu, kas kaebaja kasutas raha vastavalt laenulepingule, ei olnud põhjuseks, millest sai tekkida rahapesukahtlus. Pelk hüpoteetiline võimalus erinevate Soomes algatatud kriminaalasjadega seotud A. Päevi seotuse kohta kaebajaga ei saanud sellist kahtlust tekitada. Vastustaja oleks pidanud põhjendama, et välisriigis toimuv kriminaalmenetlus oli seotud kaebaja kontol oleva varaga. Seda vastustaja ei teinud. Kinnitust pole leidnud vastustaja väide, et kaebaja kontol oli raha laekunud erinevatest allikatest ning kahtlus oli seotud teiste laekumistega. Esitatud tõenditest ei nähtu, et vastustaja oleks huvi tundnud või kahtlusi tekitavaks pidanud muid laekumisi. Kui ettekirjutuse tegemine oleks olnud tingitud Soome RAB-i taotlusest, siis oleks vastustaja saanud ettekirjutuse kehtetuks tunnistada, kui Soome RAB oleks väljendanud vastustajale sellekohast nõusolekut.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.RAB taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus rikkus menetlusnorme, sest kaebaja pole esitanud kaebuse muutmise taotlust ega põhjendusi; 2) kuna kohus menetles valesti kaebaja kaebust, siis ei saanud vastustaja esitada sisulises küsimuses vastuväiteid ja dokumente. Kohus ei juhtinud RAB-i tähelepanu sellele, et tal tuleb selgitada, millest lähtuti raha käsutamise piiramisel; 3) kohus jättis tähelepanuta, et faktilisi asjaolusid sisaldav dokument on teiste allikate kokkuvõte. Enne 2022. a aprilli oli teada, et Y ja W olid seotud välisriigis toime pandud suures ulatuses maksukelmuse tulemusel saadud kriminaalse tulu liigutamise skeemiga. Eesti äriühingutele liikus 310 000 eurot. Eestisse liikus kahtlusega haaratud raha 201 500 euro ulatuses. Raha liikumise skeemid kinnitasid kahtluse põhjendatust; 4) kohus tõlgendas RahaPTS § 57 lg-t 1 valesti. Käsutuskeelu seadmisel ei pea esinema selget teadmist, et piiratav vara on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud. Siinsel juhul tekkiski rahapesu kahtlus, arvestades kaebaja ebaharilikku käitumist ja kontol toimunud ebaloogilisi tehinguid. Seega vajas RAB täiendavat aega analüüsimiseks, mistõttu oligi seatud käsutuspiirang. RAB ei pea olema rahapesu toimumises veendunud, vaid piisab kahtlusest. Coop täitis oma teatamiskohustust; 5) kohus jõudis valele järeldusele Soome saadetud vastuse käsitlemisel. Tegemist polnud üksnes palvega, vaid taotlusega piirata 100 000 euro käsutamist. Piirangu lõpetamiseks ei pidanud olema Soome nõusolekut.
12.Kaebaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus muutis kaebuse nõuet lähtudes kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja ja vastustaja nõustusid kaebuse nõude muutmisega; 4(7)
3-22-1061 2) vastustaja tunnistas ettekirjutuse kehtetuks, kuna kaebaja esitatud dokumendid tõendasid ettekirjutuse objektiks olnud raha legaalset päritolu. Seetõttu on põhjendamatud apellatsioonkaebuse väited, kus tõstatatakse jätkuvalt kahtlusi arvelduskontol olnud raha päritolu ja liikumiste kohta; 3) arvelduskontol olnud raha pärines kaebaja ja Coopi vahel 14. oktoobril 2021 sõlmitud laenulepingust nr 43398, mille alusel Coop laenas kaebajale 15 aastaks 1 700 000 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti tühistamisnõude asemel menetlenud tuvastamisnõuet. Ettekirjutuse tühistamise nõude menetlemine kaotas oma mõtte pärast seda, kui vastustaja tunnistas 1. juunil 2022 vaidlustatud ettekirjutuse kehtetuks. Pärast seda väljendas kaebaja halduskohtule oma tahet jätkata tuvastamisnõude menetlemist. Kaebaja sidus tuvastamisnõudele ülemineku sellega, kas tal on võimalik tutvuda ettekirjutuse faktilise põhjendusega (vt kaebaja 6. juuni 2022. a avaldus). Pärast ringkonnakohtu määrust tekkis kaebajal selline võimalus. Kaebaja vaidles vastu RAB-i taotlusele lõpetada haldusasjas menetlus HKMS § 152 lg 2 p 4 alusel (vt 22. detsembri 2022. a kohtunõue ja 5. jaanuari 2023. a kaebaja avaldus). Seejärel otsustas halduskohus 20. aprilli 2023. a määruse resolutsiooni pga 1 jätkata tuvastamisnõude menetlemisega.
14.Vastustaja kohustas Coopi RahaPTS § 57 lg 1 alusel kehtestama kaebaja kontol oleva 100 000 euro suhtes käsutuspiirangu 30 kalendripäevaks.
15.RahaPTS § 57 lg 1 sätestab, et RAB võib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral, kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks või teise riigi rahapesu andmebüroo taotluse alusel ettekirjutusega tehingu peatada või kehtestada kontole, kontol olevale varale või tehingu, ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara või muu rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 kalendripäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates.
16.Halduskohtu hinnangul lähtus RAB oma selgituste kohaselt rahapesu kahtlusest ja Soome RAB-i soovist piirata raha ülekandmist.
16.1.RAB-i esitatud ettekirjutuse faktilistest asjaoludest nähtub esmalt, et RAB-i ajendas tegutsema Coopi kirjeldus selle kohta, kellele kaebaja esindaja Y soovis rahaülekannet teha. Y soovis kaebajale antud laenu üle kanda oma tütrele, mis oli laenulepinguga vastuolus. Seejärel lõi Y Coop pangas teisele äsja asutatud äriühingule uue konto ja soovis raha kanda sellele kontole. Kui ülekande tegemine ei õnnestunud, siis soovis ta kanda raha Luminor Bank AS-s olevale kontole. Panga teabe kohaselt ei toetanud Y taust muldmetallidega tegeleva ettevõtte soetamist, kahtlustati, et ettevõtet juhib tema poeg ning ta omas seost 20 ettevõttega. Viidatud asjaolude kirjeldusest ei nähtu, et Coop oleks soovinud raha ülekandmist takistada põhjusel, et kaebaja kontole oli kantud raha, mille päritolus tekkis pangal kahtlus.
16.2.Teiseks nähtub RAB-i ettekirjutuse faktilistest asjaoludest, et Soome RAB saatis 22. jaanuaril 2020 seoses Soomes käimasoleva kriminaalmenetlusega päringu, mille kohaselt olid kriminaalasjas kahtlusalustena märgitud ka kaebaja seaduslik esindaja ja tema poeg. RAB uuris seejärel 3. mail 2022 Soome RAB-lt, kas nad on huvitatud kaebaja kontol peatatud 100 000 euro ülekande piiramisest.
5(7)
3-22-1061
16.3.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et faktiliste asjaolude kirjeldus ei võimalda järeldada seda, et kaebaja kontol olnud 100 000 euro käsutamise piiramise eeldused olid täidetud ja ei korda kõiki neid põhjendusi (HKMS § 201 lg 4). Halduskohtu hinnangul ei kirjeldanud RAB-i esitatud asjaolud põhjendatud kahtlust selle kohta, et 100 000 euro osas ülekannete tegemine oleks seotud rahapesuga. Selles osas tugines RAB Coopi esitatud teabele, mis puudutas Coopilt saadud laenu nõuetekohast kasutamist, mitte seda, et pangal oleks tekkinud kahtlus 100 000 euro legaalses päritolus. Viidatud asjaolude kirjeldusest ei nähtu, et pank oleks soovinud raha ülekandmist takistada põhjusel, et pangal tekkis kahtlus kontole kantud raha legaalses päritolus. Teiseks puudus halduskohtu hinnangul RahaPTS § 57 lg 1 kohane Soome RAB-i taotlus kaebaja arvelduskonto käsutamise piiramiseks. Halduskohus järeldas RAB-i 1. septembri 2023. a menetlusdokumendi p-des 1.24 ja 1.30 esitatud seisukohast, et RAB ise ei ole soovinud tugineda Soome pöördumisele kui RahaPTS § 57 lg 1 kohasele taotlusele. Faktilistest asjaoludest nähtus ka see, et piirangu seadmise pakkus Soome RAB-le välja vastustaja. Samuti ei ole RAB esitanud teise riigi taotlust kohtuasja materjalide juurde. Ühtlasi pole kirjeldatud võimalikke skeeme selle kohta, kuidas oleks Soome äriühingutest võinud 100 000 eurot liikuda kaebaja kontole, mis oleks võinud tekitada põhjendatud kahtluse.
16.4.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et halduskohus pole eksinud, kui ta juhindus ettekirjutuses märgitud faktilistest põhjendustest. Ettekirjutuse faktiliste põhjenduste alusel pole võimalik järeldada, et esineks põhjendatud kahtlus selles, et 100 000 eurot kaebaja kontol võib olla ebaseaduslikust allikast pärit. Halduskohus polnud kohustatud andma vastustajale võimalust kohtumenetluses oma ettekirjutuse põhjendusi täiendada.
16.5.Ringkonnakohtu hinnangul puudub kindlus selles, et apellatsioonkaebuses esitatud uutest väidetest (nt kaebaja tehingud olid ebatavalised; vastustaja analüüsis enne ettekirjutuse tegemist arvelduskontot ka perioodi 17. veebruar 2017 – 29. aprill 2022 osas ning oli märgata, et 30. märtsist 2021 tehingute iseloom muutus; arvelduskontole laekus raha äriühingult, mille juhatuse liikmeks oli teine isik, kes oli Y ja Wga seotud välisriigis toime pandud maksukelmuse kahtlusega; rahapesukahtlus oli 106 005,15 euro osas; esines kahtlus, et laenuleping sõlmiti vara kuritegeliku päritolu varjamiseks) juhindus RAB ka ettekirjutuse tegemisel. Neid põhjendusi pole esitatud halduskohtule, vaid esmakordselt ringkonnakohtule. Juba halduskohtumenetluses oli vaidluse all küsimus, kas RAB-i ettekirjutuse faktilised asjaolud on piisavad selleks, et lugeda RahaPTS § 57 lg-s 1 sätestatud eeldus ettekirjutuse tegemiseks täidetuks.
17.Kuna tegemist on tuvastamisnõudega, siis ei kohaldu haldusmenetluse seaduse § 58 ega ole võimalik selle kaudu päästa põhjendamispuudustega haldusakti. Võimaliku kahju hüvitamise nõude lahendamisel saab vastustaja vajadusel esitada uuesti oma asjakohased vastuväited ning vaielda selle kaudu vastu võimalikule põhjuslikule seosele 5. mai 2022. a ettekirjutuse ja võimaliku kahju vahel (vt RKHKo 3-18-830, p-d 25 ja 27).
18.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
19.Kaebaja on apellatsioonimenetluses kandnud õigusabikulu 1615 eurot (ilma käibemaksuta). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 6). 6(7)
3-22-1061
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.