Kalda tee 32 OÜ kaebus tuvastada Rahapesu Andmebüroo 05.05.2022 ettekirjutuse nr 3.4-4/6-2 õigusvastasus
Menetlusosalised
Kaebaja – Kalda tee 32 OÜ, lepinguline esindaja v.adv Toomas Pikamäe Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Karin Kook
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja tuvastada Rahapesu Andmebüroo 05.05.2022 ettekirjutuse nr 3.4-4/6-2 õigusvastasus.
2.Mõista Rahapesu Andmebüroolt Kalda tee 32 OÜ kasuks välja viimase menetluskulud summas 5042 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 09.10.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kalda tee 32 OÜ ja Coop Pank AS (edaspidi: Coop) sõlmisid 14.10.2021 laenulepingu nr 43398 (edaspidi: Laenuleping), mille laenas alusel Coop Kalda tee 32 OÜ-le 15-aastaseks tähtajaks 1 700 000 eurot (edaspidi: Laen). Laenulepingu järgi oli Laen investeerimislaen, mida Kalda tee 32 OÜ võis kasutada: (a) Kalda tee 32 OÜ ja Coopi vaheliste laenulepingute nr 31508 ja nr 31509 refinantseerimiseks; (b) täiendavate investeeringute ja käibevahendite finantseerimiseks; ja (c) edasilaenamiseks X Kinnisvara OÜ (registrikood 14678912) tütarettevõtjale summas kuni 400 000 eurot.
2.Coop kandis 14.10.2021 Laenu Kalda tee 32 OÜ arvelduskontole nr EE084204278605887906 Coop pangas. Perioodil 14.10.2021 kuni 04.05.2022 kasutas Kalda tee 32 OÜ laenu erinevateks otstarveteks. Seisuga 04.05.2022 oli Kalda tee 32 OÜ kontol kokku 241 607,39 eurot.
3.Kalda tee 32 OÜ sõlmis 22.04.2022 laenulepingu äriühinguga Libris Group OÜ. Laenulepingu kohaselt kohustus Kalda tee 32 OÜ andma Libris Group OÜ-le laenu 200 000 eurot. Libris Group OÜ on X Kinnisvara OÜ tütarühing. Kalda tee 32 OÜ kandis Libris Group OÜ-le üle 150 000 eurot ja pidi kandma veel 50 000 eurot. Pärast esimese ülekande tegemist selgus, et Libris Group OÜ on likvideerimisel, mistõttu ei saanud Kalda tee 32 OÜ Libris Group OÜ-le laenu anda ning tehtud ülekanne tuli Kalda tee 32 OÜ-le tagastada.
4.Põhjus, miks Kalda tee 32 OÜ soovis Libris Group OÜ-le laenu anda, oli see, et Libris Group OÜ pidi Kalda tee 32 OÜ-lt saadud laenu edasi laenama C (Kalda tee 32 OÜ seadusliku esindaja X tütar), kes pidi laenatud raha maksma C asutatud Austria äriühingu osakapitaliks. C asutas 27.04.2022 Austria äriühingu Tantalum Produktions GmbH (edaspidi: Tantalum), mille ainuosanikuks oli C ja mille osakapitali tuli maksta 200 000 eurot. Tantalum pidi Plansee Groupilt omandama viimase Austria tütarühingu, mis tegeleb muldmetallidest traadi tootmisega.
5.Kuna Libris Group OÜ kaudu laenu andmine ei õnnestunud, siis asutas Kalda tee 32 OÜ 27.04.2022 äriühingu X Investments Group OÜ (registrikood 16489144), et viimase kaudu anda laenu C. Kalda tee 32 OÜ avas X Investments Group OÜ-le Coopis konto, kuid järgmisel päeval, st 28.04.2022 keeldus Coop X Investments Group OÜ-ga kliendisuhte loomisest. Pärast Kalda tee 32 OÜ palvet teatas Coop, et ta soovib tehingu kohta täiendavat teavet. Perioodil 29.04.2022‒03.05.2022 selgitasid Kalda tee 32 OÜ ja C Coopile Tantalumi plaanitava tehinguga seotud asjaolusid.
6.Kuna Kalda tee 32 OÜ omab kontot ka Luminor Bank AS-is (edaspidi: Luminor), siis soovis Kalda tee 32 OÜ 100 000 eurot Kalda tee 32 OÜ Luminori kontole üle kanda, kuid Coop külmutas ülekande.
7.Rahapesu Andmebüroo (edaspidi: RAB) tegi 05.05.2022 Coopile ettekirjutuse nr 3.44/6-2, millega kohustas Coopi kehtestama Kalda tee 32 OÜ kontol nr EE084204278605887906 oleva vara summas 100 000 EUR suhtes käsutuspiirangu 30 (kolmekümneks) kalendripäevaks.
8.RAB keeldus 06.05.2022 kirjaga nr 3.4-4/6-4 Kalda tee 32 OÜ 05.05.2022 taotluse rahuldamisest ega võimaldanud Kalda tee 32 OÜ-l tutvuda ettekirjutuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga.
9.Tallinna Halduskohtusse saabus 10.05.2022 Kalda tee 32 OÜ kaebus nõudega tühistada RAB 05.05.2022 ettekirjutus nr 3.4-4/6-2.
10.Kaebus sisaldas taotlust kohaldada esialgset õiguskaitset (EÕK) ja peatada RAB 05.05.2022 ettekirjutuse nr 3.4-4/6-2 kehtivus kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas.
11.Tallinna Halduskohus jättis 23.05.2022 määrusega kaebaja EÕK taotluse rahuldamata (määruse resolutsiooni p 1). Kohus piiras vastustaja taotlusel kaebaja õigust tutvuda haldusasja toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju RAB 05.05.2022 dokumendi nr 3.4-4/6-1 ja 20.05.2022 „Vastus 18.05.2022 kohtunõudele haldusasjas nr 3-22-1061 ja taotlus dokumentidega tutvumise piiramiseks“ osas (resolutsiooni p 2).
12.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 09.11.2022 määrusega kaebaja määruskaebuse osaliselt, tühistades Tallinna Halduskohtu 23.05.2022 määruse resolutsiooni p 2 ning saatis RAB 20.05.2022 taotluse dokumentidega tutvumise õiguse piiramiseks Tallinna Halduskohtule uueks lahendamiseks.
13.Tallinna Halduskohus tegi 22.12.2022 pooltele kohtunõuded. Kohus juhtis tähelepanu sellele, et vastustaja tunnistas 01.06.2022 vaidlustatud ettekirjutuse kehtetuks, kuna kaebaja esitas 26.05.2022 tõendid 05.05.2022 ettekirjutusega nr 3.4-4/6-2 kehtestatud käsutuspiirangu objektiks oleva vara legaalse päritolu kohta ning RAB veendus kontrollimisel nende paikapidavuses. RAB esitas taotluse lõpetada haldusasja menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 2 p 4 alusel, kuna kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kaebaja palus 06.07.2022 seisukohas lükata RAB 07.06.2022 taotluse lõpetada haldusasja menetlus lahendamine edasi seniks, kuni Tallinna Ringkonnakohus on lahendanud Kalda tee 32 OÜ 07.06.2022 määruskaebuse käesolevas haldusasjas. Ühtlasi taotles kaebaja pärast seda, kui Tallinna Ringkonnakohus on lahendanud Kalda tee 32 OÜ 07.06.2022 määruskaebuse, määrata Kalda tee 32 OÜ-le menetlustähtaeg selleks, et viimasel oleks võimalik taotleda käesoleva haldusasja menetluse jätkamist HKMS § 152 lg 2 ja esitada kaebuse muutmise taotlus või nõustuda haldusasja menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ja esitada menetluskulude väljamõistmise taotlus. Kohus määras, et kaebajal tuli hiljemalt 05.01.2023 informeerida, kas ta vaidleb endiselt RAB menetluse lõpetamise taotlusele vastu ja soovib asjas sisulist kohtulahendit. Kui see on nii, tuli RAB-l hiljemalt 17.01.2023 esitada täiendavad põhjendused RAB 05.05.2022 dokumentidele nr 3.4-4/6-1 ja 20.05.2022 „Vastus 18.05.2022 kohtunõudele haldusasjas nr 3-22-1061 ja taotlus dokumentidega tutvumise piiramiseks“ juurdepääsu seadmise vajaduse kohta, lähtuvalt Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2022 määruse p-st 13 ja antud kohtunõude p-st 4.
14.Kaebaja andis 05.01.2023 vastuses teada, et vaidleb jätkuvalt RAB menetluse lõpetamise taotlusele vastu ja soovib asjas sisulist kohtulahendit.
15.RAB leidis 17.01.2023 vastuses, et jätkuvalt esinevad alused piirata kaebaja õigust tutvuda RAB 05.05.2022 ettekirjutuse nr 3.4-4/6-2 aluseks olevate dokumentidega. RAB esitas täiendavad põhjendused eraldiseisvalt esitaud dokumendis „Krüpteeritud vastus 22.12.2022 kohtunõudele haldusasjas nr 3-22-1061“. Vastus oli dateeritud 17.01.2023 ja kandis numbrit 1.2-1/2-2.
16.Tallinna Halduskohus otsustas 20.04.2023 määrusega jätkata kaebuse menetlemist nõudes tuvastada RAB 05.05.2022 ettekirjutuse nr 3.4-4/6-2 õigusvastasus (resolutsiooni p 1). Halduskohus jättis rahuldamata RAB taotluse piirata Kalda tee 32 OÜ ja tema esindaja õigust tutvuda haldusasja toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju RAB 05.05.2022 dokumendi nr 3.4-4/6-1 ja 20.05.2022 „Vastus 18.05.2022 kohtunõudele haldusasjas nr 3-22-1061 ja taotlus dokumentidega tutvumise piiramiseks“ ning Rahapesu Andmebüroo 17.01.2023 vastuse nr 1.2-1/2-2 „Krüpteeritud vastus 22.12.2022 kohtunõudele haldusasjas nr 3-22-1061“ ja selle lisade osas.
17.Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.06.2023 määrusega rahuldamata RAB määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 20.04.2023 määruse resolutsiooni p 2 peale haldusasjas nr 3-22-1061.
Samuti jättis ringkonnakohus rahuldamata RAB taotluse piirata osaliselt Kalda tee 32 OÜ ja tema esindaja õigust tutvuda RAB 05.05.2023 määruskaebusega. Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2023 määrus jõustus 15.07.2023.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
18.Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) RAB 05.05.2022 ettekirjutuse nr 3.4-4/6-2 tegemiseks ei olnud täidetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg 1 tingimused. Kaebaja arvelduskontol olnud rahalised vahendid pärinesid Coop-lt. Seega ei olnud kaebaja arvelduskontol olnud rahaliste vahendite näol tegemist vaidlustatud ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastavas dokumendis näidatud Soomes toime pandud kuriteost saadud kriminaalse tuluga ning kaebaja on tõendanud arvelduskontol olnud rahaliste vahendite legaalset päritolu. Kuna kaebaja arvelduskontol olnud rahalised vahendid pärinesid Coop-lt, st olid legaalse päritoluga, siis ei olnud vaidlustatud ettekirjutuse tegemiseks täidetud ka teised RahaPTS § 57 lõikes 1 näidatud tingimused - rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus või kuritegeliku tegevuse tõkestamine. 2) Kaebaja soovis anda laenu Cle, et viimase ainuosalusega Tantalum saaks omandada Plansee Groupi Austria tütarettevõtte, kes tegeles muldmetallidest traadi tootmisega. Kaebaja on kinnitanud, et: (a) kaebaja ei kavatse toime panna terrorikuritegu; (b) kaebaja ei kuulu terroristlikkusse ühendusse; (c) kaebaja ei valmista ette ega kutsu toime panema terrorikuritegu. Kaebaja parima teadmise kohaselt on samad tingimused täidetud ka C, Tantalumi ja Plansee Groupi puhul, mille käive on 2,4 miljardit eurot. Sel põhjusel ei saa RAB vaidlustatud ettekirjutust põhjendada terrorismi rahastamise kahtlusega. Seoses võimalusega, et RAB-ile teadaolevalt on olemas mingi muu, kaebaja, C, Tantalumi ja Plansee Groupiga mitte seotud kriminaalasi, tuleb märkida, et sellisel juhul peab RAB näitama, et sellisel kriminaalasjal on seos kaebaja kontol oleva vara 100 000 eurot suhtes kehtestatud käsutuspiiranguga ja et kriminaalasja huvid nõuavad käsutuspiirangu kehtestamist. Kaebajale teadaolevalt kuritegeliku tegevuse tõkestamine ei õigusta ettekirjutuse tegemist. 3) Seoses RAB-i õigusega teha ettekirjutus teise riigi rahapesu andmebüroo taotluse alusel, siis ka sellise taotluse puhul peab RAB: (a) näitama ära, et ettekirjutuse tegemine on põhjustatud rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest; (b) põhjendama, et välisriigis toimuv kriminaalmenetlus on seotud kaebaja kontol oleva vara 100 000 eurot suhtes kehtestatud käsutuspiiranguga ja et välisriigis toimuv kriminaalmenetluse huvid nõudsid ettekirjutuse tegemist. Soome rahapesu andmebüroo ei esitanud vastustajale taotlust kaebaja kontol olnud rahaliste vahendite suhtes käsutuspiirangu kehtestamiseks. Vaidlustatud ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastava dokumendi p-de 2 ja 3 kohaselt: „2. Tuginedes RAB-ile varasemalt teatavaks saanud informatsioonile, võib Coop Pank aktsiaseltsi peatatud tehingute näol olla tegemist Soomes toime pandud kuriteost saadud kriminaalse tuluga. 3. Soome RAB palub oma 04.05.2022 saadetud vastuses piirata rahalised vahendid OÜ Kalda tee 32 kontol nr EE084204278605887906 kogusummas 100 000 EUR ning kinnitab, et Eestile saadetakse Euroopa uurimismäärus esimesel võimalusel.“ Seega, 05.05.2022 dokumendist nähtub, et Soome rahapesu andmebüroo ei esitanud iseseisvalt taotlust vastustajale käsutuspiirangu kehtestamiseks kaebaja arvelduskontol olnud rahaliste vahendite suhtes, vaid vastustaja teavitas Soome rahapesu andmebürood võimaliku rahapesu kahtluse olemasolust, millele Soome rahapesu andmebüroo vastas arusaadavalt jaatavalt. Seetõttu – vastustaja ei saa väita, et vaidlustatud ettekirjutuse tegemise põhjuseks oli Soome kolleegide vastavasisuline taotlus. Vastustaja saaks põhjendada ettekirjutuse tegemist Soome rahapesu andmebüroo taotlusega juhul, kui Soome rahapesu andmebüroo oleks pöördunud iseseisvalt vastustaja poole väitega, et kaebaja arvelduskontol olevad rahalised vahendid on pärit Soomes toime pandud kuriteost ning võimalusel esitanud vastustajale tõendid, mis näitavad, et
Soomes toime pandud kuriteost saadud rahalised vahendid on liikunud kaebaja arvelduskontole. Praegusel juhul on tegemist vastupidise olukorraga: vastustaja tekitas ise kahtluse kaebaja arvelduskontol olnud rahaliste vahendite võimalikust kuritegelikust päritolust, jättes kahtluse kõrvaldamata või kontrollimata (paludes näiteks Coopil esitada vastustajale kaebajaga sõlmitud laenulepingud ning konto väljavõtted) ning pöördus kahtlusega Soome rahapesu andmebüroo poole. Seejärel hakkas vastustaja väitma, et ettekirjutuse tegemise aluseks on kahtlus, et kaebaja arvelduskontol olevad rahalised vahendid on võib-olla pärit Soomes toime pandud kuriteost. Järeldust, et vaidlustatud ettekirjutuse tegemine ei olnud tingitud Soome rahapesu andmebüroo taotlusest, vaid vastustaja isetegevusest, kinnitab see, et vastustaja tunnistas ettekirjutuse 01.06.2022 otsusega kehtetuks. Kui ettekirjutuse tegemine oleks olnud tingitud Soome rahapesu andmebüroo taotlusest, siis oleks vastustaja saanud ettekirjutuse kehtetuks tunnistada vaid siis, kui Soome rahapesu andmebüroo oleks väljendanud vastustajale vastava eelneva nõusoleku. Sellist nõusolekut asja materjalide juures ei ole. 4) On oluline, et 04.05.2022 seisuga oli kaebaja kontol 241 607,39 eurot, kuid vaidlustatud ettekirjutusega kohustati Coopi kehtestama käsutuspiirang 100 000 euro suhtes. Seda enam peab RAB põhjendama: (a) kuidas just 100 000 euro suhtes käsutuspiirangu kehtestamine on põhjendatud rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega; (b) kuidas see on vajalik kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks; või (c) kuidas see on õigustatud teise riigi rahapesu andmebüroo taotlusega. RAB tegi ettekirjutuse vaid põhjusel, et tal on kahtlusi kontol oleva 100 000 euro legaalse päritolu kohta. Vastasel juhul puudub põhjus piirangu tühistamiseks olukorras, kus kaebaja esitab RAB-ile tõendid 100 000 euro legaalse päritolu kohta. See tähendab, et RAB ei teinud ettekirjutust põhjusel, et tal oleks kahtlusi rahapesus või terrorismi rahastamises, oleks vajadus tõkestada kuritegelikku tegevust või täita teise riigi rahapesu andmebüroo taotlust. Kaebaja kontol olevad rahalised vahendid olid pärit Coopist, mistõttu kontol olevate rahaliste vahendite legaalses päritolus ei saanud olla kahtlusi.
19.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) RahaPTS kohaselt ei ole RAB-il kaalutlusõigust meetme valikul. RAB-il on õigus piirata üksnes selle vara käsutamist, mille suhtes on tekkinud kahtlus, et tegemist võib olla illegaalse päritoluga varaga. Seega, kui RAB saab teada, et kontol oleva raha (näiteks 100 000 euro ulatuses) päritolu on kahtlust tekitav või raha võib olla illegaalse päritoluga, siis RAB-il on õigus ja ka kohustus seada üksnes konkreetsele summale käsutuspiirang ja konkreetsele kontole. Vastustajal ei ole võimalik kontol kahtlust tekitavate rahaliste vahendite asemel seada piirangud konto omaniku muule varale, näiteks väärtpaberi kontole vms. RAB ei vastuta kaebajale tekitatud viivituse eest ja selle eest, et kaebajal olid takistatud kõikide arvelduskontol olevate rahaliste vahendite kasutamine, sh rahaliste kohustuste ja maksude tasumine. RAB eeldab, et kohustatud isikud, kellele tehakse ettekirjutus, täidavad ettekirjutust ja rangelt üksnes selle summa piires, millele on RAB käsutuspiirangu seadnud. Seega pidanuks kaebaja pöörduma panga poole ja küsima pangalt, miks tal ei ole võimalik kasutada rahalisi vahendeid, mis ei olnud hõlmatud käsutuspiiranguga. Viivitused võisid olla tingitud sellest, et kaebaja rikkus Laenulepingu punkti 2.9 III ja Laenulepingu üldtingimuste punkti 10.1.1 tingimusi. Kaebaja on ise kohtumenetluses avaldanud, et kaebaja soovis anda laenu Cle, et viimase ainuosalusega Austria äriühing Tantalum saaks omandada Plansee Groupi Austria tütarühingu, mis oli aga vastuolus Laenulepingus kokkulepitud laenu sihtotstarbega. 2) Vastustaja teeb ettekirjutusi, sh seab käsutuspiiranguid üksnes juhtudel, kui ettekirjutuse tegemiseks on täidetud kõik eeldused. Vastustaja kontrollib alati, kas eeldused on täidetud. Käesoleval juhul ei ole kaebaja oletused asjakohased ja ei puutu asjasse. RAB tegi 05.05.2022 ettekirjutuse nr 3.4-4/6-2, millega seati käsutuspiirang. Kaebaja esitas kaebuse 10.05.2022 ning alles 26.05.2022 esitas kaebaja RAB-ile tõendid 05.05.2022 ettekirjutusega nr 3.4-4/6-2
kehtestatud käsutuspiirangu objektiks oleva vara legaalse päritolu kohta. Enne 26.05.2022 RAB-ile tõendeid ei esitatud. RAB kontrollis kaebaja poolt esitatud dokumente ning selgitusi täiendavalt ka omaltpoolt, st pidi tegema täiendavaid omapoolseid toiminguid veendumaks tõendite ja selgituste asjakohasuses ning seejärel tunnistas 01.06.2022 vaidlustatud ettekirjutuse kehtetuks. Seega, kui kaebaja oleks asjakohased, st 26.05.2022 esitatud tõendid edastanud RAB-ile varem, näiteks kohtusse pöördumise asemel, oleks teinud RAB-iga koostööd ja esitanud vajalikud tõendid 10.05.2022, oleks RAB sel juhul tunnistanud vaidlustatud ettekirjutuse kehtetuks enne 01.06.2022. Tuleb rõhutada, et vaidlustatud ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise aluseks oli asjaolu, et kaebaja esitas vajalikud ja asjakohased tõendid, mitte aga asjaolu, et kaebaja esitas kaebuse kohtusse. Seega kaebaja väide, et RAB oleks pikendanud vaidlustatud ettekirjutusega seatud piirangut, on oletuslik ning ei rajane tegelikel asjaoludel. Vaidlustatud ettekirjutuse tegemiseks olid täidetud RahaPTS § 57 lg 1 eeldused. 3) Jääb arusaamatuks, millest kaebaja tuletab, et RAB on ettekirjutuse alust põhjendanud Soome rahapesu andmebüroo taotluse olemasoluga. Antud juhul oli ettekirjutuse tegemiseks piisav kahtlus ning RAB-il on seadusest tulenev kohustus reageerida viivitamatult. RAB on pärast piirangute seadmist täitnud omapoolset uurimiskohustust ning kogunud teavet kaebaja tehingute kohta. Isikute kontol võivad olla erinevatest allikatest pärinevad rahalised vahendid. Kaebaja ei ole tõendanud, et tema kontol olid üksnes Laenulepingu alusel saadud rahalised vahendid. Rahapesu on protsess, mille käigus kurjategijad peidavad või varjavad kuritegelikul teel saadud rahaliste vahendite tegelikku päritolu. Rahapesu lõppeesmärgiks on jätta mulje, et protsess on alguse saanud õiguspärasest allikast, seega üritatakse tihtilugu ka varasid mitmeks jagada ning liigutada neid mitmete erinevate kontode kaudu. Mida rohkem nn vahekihte ebaseadusliku vara päritolu varjamiseks tekib, seda keerukam on hilisemalt tõendada vara seost võimaliku toimepandud kuriteoga. Eeltoodu ilmestab samuti vajadust viivitamatuks reageeringuks põhjendatud juhtudel, kui rahapesu kahtlus on tekkinud.
KOHTU PÕHJENDUSED
20.RAB kehtestas RahaPTS § 57 lg 1 alusel 05.05.2022 ettekirjutusega nr 3.4-4/6-2 Coop-le OÜ Kalda tee 32 kontol nr EE084204278605887906 oleva vara suhtes summas 100 000 eurot käsutuspiirangu 30 kalendripäevaks. Selle ettekirjutuse on kaebaja käesoleva haldusasja raames vaidlustanud. Vaidlustatud ettekirjutuse faktilised asjaolud on kajastatud eraldiseisvalt vormistatud 05.05.2022 dokumendis nr 3.4-4/6-1 „Faktilised asjaolud ettekirjutuse põhistamiseks“ (edaspidi ka: vaidlustatud ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastav dokument). Nimetatud dokumendi kaebajale avaldamise osas on käesoleva asja raames toimunud vaidlused. Kohtud ei ole lõppastmes pidanud põhjendatuks vaidlustatud ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastava ega muude vastustaja taotletud dokumentide varjamist kaebaja eest.
21.Vaidlustatud ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastava dokumendi kokkuvõttest nähtuvalt oli RAB-ile teatavaks saanud, et Coop peatas 28.04.2022 OÜ Kalda tee 32 kontolt nr EE084204278605887906 algatatud kaks makset kogusummas 100 000 EUR ettevõtte enda kontole nr EE389609601200057088 Luminor Bank AS-is (kokkuvõtte p 1). Tuginedes RABile varasemalt teatavaks saanud informatsioonile, võib Coop-i poolt peatatud tehingute näol olla tegemist Soomes toime pandud kuriteost saadud kriminaalse tuluga (kokkuvõtte p 2). Välja oli ka toodud, et Soome rahapesu andmebüroo palub oma 04.05.2022 saadetud vastuses piirata rahalised vahendid OÜ Kalda tee 32 kontol number EE084204278605887906 kogusummas 100 000 EUR ning kinnitab, et Eestile saadetakse Euroopa uurimismäärus esimesel võimalusel (p 3). Lähtudes eeltoodust oli RAB-il tekkinud kahtlus, et OÜ Kalda tee 32 kontole laekunud rahaliste vahendite näol on tegemist kuritegelikul teel omandatud vahenditega ning Eesti finantssüsteemi kasutatakse rahapesuks. Võimaliku kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks, olemasoleva vara säilimiseks ning varaliste vahendite päritoluga
seotud täiendavate asjaolude tuvastamiseks oli vaja kehtestada Kalda tee 32 kontol number EE084204278605887906 olevatele rahalistele vahenditele summas 100 000 EUR käsutuspiirang 30 kalendripäevaks (kokkuvõtte p 4).
22.Kohtule nähtuvalt puudutas rahapesukahtlus kaebaja Coop-is olevalt kontolt algatatud kahte makset summas 100 000 eurot kaebaja enda kontole Luminor Bank AS-s. Seda kinnitab asjaolu, et käsutuspiirang kehtestati just 100 000 euro ulatuses. RAB kahtlustas, et Coop-i poolt peatatud ülekannete näol võib tegu olla Soomes toime pandud kuriteost saadud kriminaalse tuluga. Vaidlustatud ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastavas dokumendis on tuginetud ka Soome rahapesu andmebüroo saadetud vastusele, milles palutakse piirata kaebaja rahalisi vahendeid summas 100 000 eurot. Kohus märgib, et saab lähtuda üksnes RAB kirjapandud põhjendustest ja esitatud dokumentidest ega saa arvesse võtta muid, ehk eksisteerivaid, kuid fikseerimata põhjendusi ja kahtlusi. Pangakonto käsutamise piirang kui haldusakt peab olema kohtulikult kontrollitav ning kohus saab lähtuda vaid haldusaktis võis selles viidatud dokumendist (vt haldusmenetluse seaduse § 56 lg 1).
23.Vaidlustatud ettekirjutus tugineb RahaPTS § 57 lg-le 1. Viidatud sättest tulenevalt võib RAB rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral, kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks või teise riigi rahapesu andmebüroo taotluse alusel ettekirjutusega tehingu peatada või kehtestada kontole, kontol olevale varale või tehingu, ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara või muu rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 kalendripäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates.
24.Vastustaja ise on leidnud, et RahaPTS § 57 lg 1 sisaldab nelja alternatiivi, st RAB saab teha ettekirjutuse rahapesu kahtluse korral (I alt), või terrorismi rahastamise kahtluse korral (II alt), kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks (III alt) või teise riigi rahapesu andmebüroo taotluse alusel (IV alt) (RAB 01.09.2023 menetlusdokumendi p 1.27). RAB enda selgitustest nähtuvalt oli täidetud RahaPTS § 57 lg 1 esimene alternatiiv (st rahapesu kahtlus) ning lisaks „palus Soome FIU piirata rahalisi vahendeid kaebaja kontol“ (01.09.2023 menetlusdokumendi p 1.30). Samas ei ole vastustaja selgelt väljendanud, kas ta peab Soome rahapesu andmebüroo 05.05.2022 vastust teise riigi rahapesu andmebüroo taotluseks RahaPTS § 57 lg 1 mõttes. Oma 01.09.2013 a menetlusdokumendi p-s 1.24 on toodud: „Vastustajale jääb arusaamatuks, millest kaebaja tuletab, et RAB on ettekirjutuse alust põhjendanud Soome FJU taotluse olemasoluga.“ Sellest saab teha järelduse, et RAB ise ei pea ettekirjutust ajendatuks Soome rahapesu andmebüroo taotlusest või siis vähemasti pole tegemist asja otsustamisel olulist rolli mänginud teguriga. Vastavat taotlust pole ka kohtuasja juurde esitatud. Vaidlustatud ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastav dokumendist nähtuvalt Soome rahapesu andmebüroo on 22.01.2020 saatnud seoses Soomes käimasoleva kriminaalmenetlusega RAB-le päringu nr ORI20-02143, milles on kahtlusalustena muuhulgas välja toodud X ja Z. Sellest tulenevalt edastas RAB 03.05.2022 Soome rahapesu andmebüroole päringu selle kohta, kas Soome on huvitatud OÜ Kalda tee 32 kontol peatatud ülekande (100 000 EUR) piiramisest. Soome rahapesu andmebüroo palus oma 04.05.2022 saadetud vastuses piirata rahalised vahendid OÜ Kalda tee 32 kontol number EE084204278605887906 kogusummas 100 000 EUR ning kinnitas, et Eestile saadetakse Euroopa uurimismäärus esimesel võimalusel. Sellest nähtub kohtu arvates, et ettekirjutuse tegemise aluseks ei olnud Soome rahapesu andmebüroo taotlus. Vastava piirangu seadmise oli RAB ise välja pakkunud. Puudusid täpsemad andmed selle kohta, et kaebaja kaudu on toimunud kahtlased rahaliikumised, seega puudus ka alus rahapesukahtluseks. Kohus märgib, et iga piiranguid seadev haldusakt eeldab õigusliku aluse olemasolu ning iga alus, millele RAB viitab, peab olema asjakohane ning see allub kohtulikule kontrollile.
25.Kohus leiab, et RahaPTS § 57 lg 1 alusel saab käsutuspiirangu kehtestada vaid rahapesu objektiks oleva vara suhtes. Rahapesu objektiks saab olla vaid kuritegelikust tegevusest
saadud või selle asemel saadud vara (RahaPTS § 4 lg 1). Seega peab põhjendatud kahtlus esinema konkreetsete tehingute või laekumiste suhtes, piisavaks ei saa lugeda abstraktseid väiteid äriühingu või selle juhtide varasemast või olemasolevast seotusest erinevate rahapesuskeemidega. Samuti vastustaja viidet, et „isikute kontol võivad olla erinevatest allikatest pärinevad rahalised vahendid.“ Rahapesukahtlus peab olema konkretiseeritud ega tohi jääda abstraktseks. Juhul, kui RAB taotleb käsutuspiirangu seadmist 100 000 euro ulatuses, peab ta põhistama rahapesukahtlust just sellise summa ulatuses. RAB võib ettekirjutuse alusel piirata vara käsutamist selle säilimise tagamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 sissejuhatav lause). Seega on tegemist varaga, mis eelduslikult võidakse puudutatud isikutelt hiljem ära võtta ning vajalik on tagada sellise vara säilimine. Käsutuspiirangut ei saa seada „igaks juhuks“.
26.Asjaoludest nähtuvalt on rahapesu kahtlus tekkinud kaebaja erinevate ülekannete tegemisel Coop-is (vt ka vaidlustatud ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastava dokumendi p 5) . Kaebaja on selgitanud, et soovis anda laenu Cle, et viimase ainuosalusega Tantalum saaks omandada Plansee Groupi Austria tütarettevõtte, kes tegeles muldmetallidest traadi tootmisega. Kaebaja selgituste kohaselt nägi Laenuleping ette võimaluse laenu edasilaenamiseks X Kinnisvara OÜ tütarettevõttele, milleks oli Libris Group OÜ, kuid kuna viimane oli likvideerimisel, tuli selleks ette näha muu võimalus. Kaebaja asutas uue äriühingu X Investments Group OÜ (registrikood 16489144), et viimase kaudu anda laenu Cle. Kalda tee 32 OÜ avas X Investments Group OÜ-le Coop-is konto, kuid järgmisel päeval, st 28.04.2022 keeldus Coop X Investments Group OÜ-ga kliendisuhte loomisest. Kaebusele lisatud kirjavahetusest (kaebuse lisad 4-12) nähtuvalt puudutasid Coop-i küsimused seda, miks oli vaja algselt teha tehing läbi Libris Group OÜ ja küsiti infot C Austria ettevõtte ja C enda tausta kohta ‒ Coop soovis aru saada tehingu sisust. Coop keeldus kliendisuhte loomisest X Investments Group OÜ-ga, kuid oma keeldumist pank lähemalt ei põhjendanud. 04.05.2022 kirjas toob Coop panga esindaja välja, et puudub kinnitus, et Z ei ole seotud Kalda tee 32 OÜ-ga. X kinnitab 04.04.2022 seepeale, et Kalda tee OÜ juhatuse liikmena langetab ta otsused ise ja tema poeg Z ei ole seotud Kalda tee OÜ juhtimise ega otsustega. Esitatud tõenditest ei nähtu kohtule, et Coop-il oleks kahtlusi tekkinud ülekande objektiks olnud 100 000 euro legaalse päritolu kohta. Vastupidiselt, kohtule nähtub Coop huvi välja selgitada, milleks Coop-i antud laenu kasutatakse. Coop ei tundnud huvi muude kaebajale laekunud vahendite kasutamise vastu. Coop kahtlus seisnes selles, kas kaebaja kasutab tema kontol olnud Coop-i laenu vastavuses Laenulepinguga. Asjaolu, kas kaebaja kasutas rahalisi vahendeid vastavuses laenulepinguga, ei saanud kohtu arvates olla põhjuseks, millest rahapesukahtlus sai tekkida. Kohtule pole seega äratuntav, millest külmutatud vahendite puhul võis tekkida rahapesukahtlus. Pelk hüpoteetiline võimalus erinevate Soomes algatatud kriminaalasjadega seotud Z seotuse kohta kaebajaga sellist kahtlust veel tekitada ei saanud. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja oleks pidanud põhjendama, et välisriigis toimuv kriminaalmenetlus on seotud kaebaja kontol oleva varaga 100 000 eurot ning et välisriigis toimuv kriminaalmenetluse huvid nõudsid ettekirjutuse tegemist. Seda vastustaja aga teinud ei ole. Välja pole toodud sedagi, et Soomes uurimise alla langenud ettevõtetelt või muudelt algatatud kriminaalasjadega seotud isikutelt üleüldse mingid ülekanded oleksid kaebaja kontole jõudnud. Vastustaja on väitnud, et kaebaja kontol oli erinevaid rahalisi vahendeid ning kahtlus võiks justkui olla seotud teiste laekumistega. Vaidlustatud ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastav dokument ega ükski teine haldusasjas esitatud dokument neid vastustaja väiteid ei kinnita. Lisaks ei kinnita seda vastustaja enda käitumine. Vastustaja pidas põhjendatuks tühistada vaidlustatud ettekirjutus, kui kaebaja esitas RAB-ile nõutud dokumendid, st Laenulepingu (vt vastustaja 07.06.2022 menetlusdokument, p 1.3). Vastustaja küll väidab, et: „Kuivõrd ainuüksi dokumentide esitamine RAB-ile ei ole vara legaalse päritolu tõendamine, vaid esitatud dokumenditest peab ka sisuliselt selguma kust täpselt
rahalised vahendid, mida RAB piirang puudutab, pärinevad, kontrollis RAB esitatud dokumente ning selgitusi täiendavalt omaltpoolt ning tunnistas 01.06.2022 ettekirjutuse nr 3.4-4/6-2 kehtetuks.“ Mida RAB veel kontrollis ja milles seisnesid RAB-i kahtlused, pole kohtul võimalik kontrollida. Sellisena pole aga vaidlustatud haldusakt kontrollitav ega piisavalt põhjendatud. Esitatud tõenditest ei nähtu kohtule, et vastustaja oleks huvi tundnud või kahtlusi tekitavaks pidanud muid laekumisi kui Laenulepingu alusel saadud summad. Nende vahendite päritolu legaalsuses ei saanud vastustajal aga olla mõistlikku kahtlust. Kohus nõustub kaebaja väitega, et kui ettekirjutuse tegemine oleks olnud tingitud Soome rahapesu andmebüroo taotlusest, siis oleks vastustaja saanud ettekirjutuse kehtetuks tunnistada vaid siis, kui Soome rahapesu andmebüroo oleks väljendanud vastustajale vastavat nõusolekut. Selle kohta aga info puudub, vaidlustatud ettekirjutuse tühistamise ajal polnud kriminaalmenetlused Soomes ka lõpuni viidud. Seega viide Soome rahapesu andmebüroo palvele/taotlusele on kohtu arvates otsitud põhjendus ega põhista rahapesu kahtlust.
27.Küsimus, kes vastutab kaebajale tekitatud kahju eest ja millises ulatuses (kaebaja väitel oli kogu tema konto kasutamine piiratud, mitte üksnes 100 000 euro ulatuses) ei kuulu käesoleva haldusasja raames hindamisele.
28.Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada. Kohus tuvastab, et Rahapesu Andmebüroo 05.05.2022 ettekirjutus nr 3.4-4/6-2 on õigusvastane.
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kokku 40 eurot riigilõivu. Lisaks taotleb kaebaja õigusabikulude hüvitamist 34 tunni ja 40 minuti mahus. Kaebaja on käibemaksukohustuslane alates 01.05.2023, mistõttu palub kaebaja kuni 01.05.2023 esitatud arvetel (kolm esimest arvet) näidatud õigusabi summas 4788 eurot mõista välja koos käibemaksuga ning alates 01.05.2023 esitatud arvetel (neli ülejäänud arvet) näidatud õigusabi summas 2546 eurot mõista välja ilma käibemaksuta. Lisaks on kaebaja äri- ja kinnistusregistri väljavõtete kulu 2 eurot. Kaebaja menetluskulu on seega kokku 4788 + 2546 + 40 + 2= 7376 eurot (vt kaebaja 25.08.2023 menetlusdokument). Vastustaja leiab 01.09.2023 menetlusdokumendis, et suurem osa menetluskuludest on põhjendamata ja ülepaisutatud. Kuna kaebaja poolt esitatud EÕK taotlus jäi rahuldamata, siis sellisel juhul tuleb EÕK taotlusele kulunud aeg, st kogu kulu, mis on seotud EÕK taotlusega, jätta täies ulatuses kaebajate kanda. Kohtumenetluse kuludeks ei saa olla toimingud, mis on määratlemata sisuga ning nende põhjendatust ei ole võimalik hinnata. Menetluskulud tuleks vastustaja arvates jätta menetlusosaliste endi kanda. Vastustaja on vastustanud paljusid kaebaja esindaja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud (mis kannavad pealkirja: „nõupidamine kliendiga“, „kohtumääruse ülevaatus“, „ekirja koostamine“, telefoninõupidamine“, „e-kiri Maksu- ja Tolliametile“) leides, et need menetluskulude kirjed on abstraktse iseloomuga ning nende põhjendatust ei ole võimalik hinnata. Kohus sellega ei nõustu. Kohtul ei ole kahtlust, et kuludokumentidel kajastatud kirjed on seotud vajaliku õigusabi andmisega antud kohtuasja raames. Kohus peab asja keerukust ja mahtu arvestades kaebaja õigusabikulu siiski mõnevõrra ülepaisutatuks. Kohus arvestab ka sellega, et kaebaja EÕK taotlus jäi rahuldamata. Kohus leiab, et põhjendatud õigusabikulu antud kohtuasja mahtu ja keerukust arvestades ei saa ületada 5000 eurot (hõlmates käibemaksu), lisaks on põhjendatud kulud riigilõiv summas 40 eurot ja registritoimingute kulu 2 eurot. Kokku on kaebaja põhjendatud menetluskulud 5042 eurot, millises ulatuses tuleb need vastustajalt välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.