Siim Grossbergi (Grossberg) kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses polariseeritud toonklaasidega päikeseprillide ära võtmisega
RESOLUTSIOON
1.Võtta praeguse asja juurde haldusasja nr 3-25-458 materjalide hulgast Tartu Vangla 10. märtsi 2025. a vastuse lisa 3 (Tartu Vangla 27. veebruari 2025. a otsus nr 1-9/225/107-1).
2.Tagastada kaebus asjas nr 3-25-540.
3.Jätta Siim Grossbergi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Jätta Siim Grossbergi taotlus menetlusdokumentide paberkandjal saamiseks rahuldamata.
5.Jätta Siim Grossbergi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
1.Siim Grossberg (edaspidi kaebaja) esitas 5. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ning mittevaralise kahju summas 3000 eurot hüvitamist seoses inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega. Kaebaja osutab, et Tartu Vangla jättis tema kahjunõude rahuldamata, kuid ta jääb vanglale esitatud kaebuse juurde ning viitab seejuures Tartu Vangla 27. veebruari 2025. a otsusele nr 19/25/107-2 (kaebuses ekslikult märgitud 1-9/25/107-1). Kaebaja põhjendab, et Tartu Vangla ametnik võttis temalt 12. novembril 2024 ära isiklikud Emporio Armani polariseeritud toonitud klaasidega päikeseprillid. Tegemist oli kaebaja jaoks igapäevaselt hädavajaliku meditsiinilise abivahendiga, mille valis talle välja spetsialist ning need on kohandatud kaebaja silmadele (klaaside värvus, polariseeritus). Kaebajal on diagnoositud põhidiagnoosina H52.2 + Astigmatism ja kaasneva diagnoosina H04.2 + Epifoor e pisaravool. Kaebaja vajab abivahendit igapäevaselt nii õues kui ka siseruumides. Vastav tõend on uuendatud silmaarsti
3-25-540 poolt 9. juunil 2023 (haigusjuht nr. A9109 2023) ning abivahendi kasutamiseks on olemas kehtiv luba Tartu Vangla direktori käskkirja nr 6-43/673-1 alusel. Tartu Vangla on seega sekkunud ebaseaduslikult kaebaja raviplaani ja seeläbi langetab kaebaja elukvaliteeti ja kahjustab tervist. Vangla tegevus on õigusvastane. Mittevaraline kahju tekkis siis, kui vangla hakkas 2024. aastal omaalgatuslikult vahetama meditsiinilisi abivahendeid (toonitud klaasidega prillid) vangla omadega ning vangla väljastas enda toonitud klaasidega prillid. Kaebajale need aga ei sobi, sest need ei ole mõeldud tema silmadele. Asendusprillide klaasid on polariseerimata ning nende toon on vale (must). Kaebuses on esitatud riigi õigusabi ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlused.
2.Kaebaja esitas 10. märtsil 2025 kohtule avalduse, milles selgitas, et Tartu Vangla takistab tal alates 2024. a novembrist e-toimiku kasutamist. Kaebaja vajab igapäevaselt etoimikule ligipääsu. Kaebaja ei saa osaleda menetlustes e-toimiku vahendusel. Kõik kaebaja menetlusdokumendid asuvad e-toimikus. Kaebajale tuleb väljastada kõik menetlusdokumendid paberkandjal. Kaebajale peab vajalikuks määrata talle riigi õigusabi korras advokaat, kes esindaks kaebajat menetlustes, millele kaebajal endal ligipääs puudub.
3.Kaebaja esitas 22. märtsil 2025 kohtule kaebuse täienduse, milles selgitab, et vangla poolt määratud prillid ei ole samaväärsed ja kvaliteetsed, kui tema meditsiiniline abivahend. Vangla antud tavalised odavad ehituspoe firma prillid kaitsevad üksnes kaebaja silmi ereda valguse eest, kuid meditsiiniline abivahend kaitseb kaebaja silmi UV-kiirguse ja valguse ja segava peegelduse eest ning suurendab kontraste. Prilliklaaside pruun toon rahustab kaebaja silmi ja muudab valgusele vastuvõtlikumaks.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
5.Kohus tõlgendab HKMS § 2 lõike 4 alusel esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja on kaebuses kirjeldanud Tartu Vangla tegevuse väidetavat õigusvastasust temalt 12. novembril 2024 isiklike Emporio Armani polariseeritud pruunide toonitud klaasidega päikeseprillide ära võtmisel ning nende asendamisel vangla poolt soetatud ja pakutud päikeseprillidega. Kaebaja nõuab Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist ning mittevaralise kahju hüvitamist seoses isiklike polariseeritud toonklaasidega päikeseprillide ära võtmisega ning nende asendamisega tavaliste vangla poolt pakutud päikeseprillidega. Kohus selgitab, et kuna hüvitamiskaebuse raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust, siis ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik ning kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lõike 2 punkti 4 alusel vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses temalt 12. novembril 2024 polariseeritud toonklaasidega päikeseprillide ära võtmisega ning nende asendamisega tavaliste vangla poolt pakutud päikeseprillidega. Kaebaja hinnangul alandab vangla tema väärikust ning kahjustab tervist.
6.Kohus leiab, et kaebaja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 2 1 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on eelnimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud.
3-25-540
7.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).
8.Kohtu hinnangul ei saa vanglale etteheidetavaid tegevusi (s.o isiklike polariseeritud pruunide toonitud klaasidega päikeseprillide ära võtmine ning nende asendamine vangla poolt soetatud päikeseprillidega) pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Asjaolu, et kaebajal ei ole võimalik kasutada oma isiklikke Emporio Armani polariseeritud pruunide toonklaasidega prille ning ta peab selle asemel kasutama vangla poolt pakutud TAMREX kauplusest soetatud päikeseprille, ei saa põhjustada kaebajale ülemääraseid kannatusi. Nii isiklike kui ka vangla pakutud päikeseprillide kasutamisega on kaebajale tagatud silmade kaitse ereda valguse eest. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et polariseeritud klaasidega prillid vähendavad lisaks UV-kiirguse ja valguse eest kaitsmisele ka nt segavaid peegeldusi ja suurendavad kontraste, kuid samas ei ole polariseeritud toonklaasidega prillide kasutamise eelised tavaliste päikeseprillide ees niivõrd suured, et võiks jaatada kaebajale vangla tegevuse tõttu millegi enama kui teatud väheste ebamugavuste kaasnemist. Kaebaja õigusi ei saa intensiivselt riivata ka see, kui tema kasutuses olevate päikeseprillide klaasid ei ole tema eelistatud tooni. Samuti ei ole kaebajalt tema päikeseprille lõplikult ära võetud, vaid tal on võimalik need tagasi saada vanglast vabanedes. Seega on kohtu hinnangul kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne.
9.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus selgitab, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub eeltoodud sätetest tulenevalt rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
10.Kohus märgib, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
11.Tartu Vangla 27. veebruari 2025. a otsusest nr 1-9/25/107-2 (kohus võtab selle haldusasja materjalide juurde) nähtub, et kaebajale on toonklaasidega prillide kasutamine lubatud alates 21. maist 2021 silmaarsti väljastatud tõendi alusel ning vastav kanne kinnipeetavate isikute registrisse on tehtud samal kuupäeval. Kandesse on märgitud: „Valguskartuse vähendamiseks on soovitatavad toonklaasidega prillid, tumeduse aste ei pea
3-25-540 olema väga kõrge. Ei vaja päikeseprille kandmiseks vangla siseruumides. Vajalik kasutada prille väljas ereda valguse korral“. Eelnimetatud tõend kehtis kuni 12. juuni 2023, mil prillide osas tehti registrisse teine kanne, milles on märgitud: „09.06.2023 silmaarsti konsultatsiooni alusel: Kuna väljendunud fotofoobia, siis soovitatud toonklaasidega prille kanda pidevalt.“. Tartu Vangla direktori 16. septembri 2024. a käskkirjaga nr 1-1/24/47 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra (kodukord) punkti 7.1.40. kohaselt on päikeseprillid kinnipeetavatele keelatud esemed. Kodukorra punkti 7.1.10. kohaselt on kinnipeetavatel keelatud ka meditsiinilise või füsioteraapia abivahendid, liikumise abivahendid, meditsiinitarvikud, -instrumendid ja seaded, välja arvatud sellised, mis on tervishoiuteenuse osutaja poolt väljastatud või näidustatud ja vangla poolt lubatud. Kodukorra sätetest nähtuvalt on kinnipeetavale üldjuhul päikeseprillid, sh ka meditsiiniliseks abivahendiks peetavad päikeseprillid, vanglas keelatud. Selliste prillide lubamine on võimalik kinnipeetavale erandi tegemisega. Kaebaja suhtes tegi vangla sellise erandi, kuna tervishoiuteenuse osutaja soovitusel on talle toonklaasidega prillid vajalikud ning vangla ise kaebajale selliseid prille enne 2024. a novembrit ei võimaldanud. Praeguseks on aga asjaolud muutunud ning kohus nõustub vanglaga, et erandi tegemine ei ole enam põhjendatud.
12.Vangla selgitab 27. veebruari 2025. a kaebaja kahjunõude rahuldamata jätmise otsuses nr 1-9/25/107-2, et võttis kinnipeetavate ühetaolise, erapooletu ja võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt ning samuti vangla julgeoleku tagamiseks vastu otsuse, et 2024. aasta lõpuks vahetatakse kinni peetavatele isikutele tervislikel põhjustel väljastatud isiklikud päikeseprillid välja vangla poolt samaks otstarbeks soetatud kaitseprillidega. Vangla poolt välja valitud kaitseprillid said eelnevalt silmaarst Maris Olli poolse heakskiidu, kes pidas „Tamrex“ kaitseprille sobilikuks. Tartu Vangla ei soetanud ega vahetanud kinnipeetavate isiklikke päikeseprille välja enne silmaarsti poolset ekspertarvamust ära kuulamata. Silmaarsti hinnangust nähtub, et „Tamrex“ toonitud klaasidega kaitseprillid sobivad kasutamiseks kõikidele Tartu Vangla kinni peetavatele isikutele, kellel on diagnoositud fotofoobia. Eeltoodut arvestades ei saa õigusvastaseks pidada seda, et vangla võttis 12. novembril 2024 kaebajalt tema isiklikud Emporio Armani polariseeritud toonklaasidega päikeseprillid ning pakkus asemele vangla poolt soetatud ja silmaarsti poolt heakskiidetud päikeseprille. Asjaolu, et kaebaja ei ole rahul vangla pakutud päikeseprillide kvaliteedi ja selle omadustega (nt klaasi toon on must) ei muuda vangla tegevust õigusvastaseks. Veelgi enam, silmaarst on pidanud kaebaja terviseseisundit arvestades kaebajale vajalikuks üksnes toonitud klaasidega päikeseprille. Muude omaduste (nt polariseeritud klaasid, pruunid toonklaasid) olemasolu päikeseprillide klaasidele ei ole silmaarst vajalikuks pidanud. Vangla tegevuses õigusvastasuse puudumine välistab kahjunõude rahuldamise.
13.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kaebaja kasuks rahalise hüvitise väljamõistmine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.
14.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus kaebaja menetlusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
15.Kaebaja on kohtule esitanud taotluse menetlusdokumentide paberkandjal saamiseks, sest kaebaja väitel takistab Tartu Vangla tal e-toimiku kasutamist ning seeläbi menetluses osalemist.
3-25-540 Kohus jätab kaebaja taotluse rahuldamata. Kohtute infosüsteemist nähtuv kaebaja poolt e-toimiku kaudu erinevate menetlusdokumentide esitamise sagedus ei anna põhjust arvata, et kaebajale ei võimaldata juurdepääsu e-toimikule. Näiteks viimase kuu aja jooksul on kaebaja e-toimiku kaudu esitanud hulgaliselt kaebusi halduskohtule ja määruskaebusi Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolu, et kaebaja ei saa e-toimikut kasutada iga päev, ei ole käsitletav etoimikule juurdepääsu õigusvastase piiramisena. Vanglal on tahvelarvuteid piiratud hulk, mida tuleb jagada mitme kinnipeetava vahel. Kuna kohus ei ole tuvastanud, et vangla oleks kaebaja juurdepääsu e-toimikule õigusvastaselt piiranud, pole alust ka kaebajale menetlusdokumentide paberkandjal saatmiseks.
16.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse. Kaebaja põhjendab, et ta ei suuda ennast ise esindada, kuna tema esitatud kaebuste hulk on lihtsalt niivõrd suur ja tal on raske adekvaatselt materjalides orienteeruda. Lisaks puudub tal endal juurdepääs menetlustele, kuna vangla piirab tal e-toimiku kasutamist. Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5).
17.RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti ei anta RÕS § 7 lõike 1 punkti 5 alusel riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
18.Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lõiked 4 ja 5). Asjaolu, et kaebaja on esitanud halduskohtule hulgaliselt kaebusi ning et tal on sellest tulenevalt suurem vajadus kohtule erinevaid avaldusi esitada, ei anna iseseisvalt õigust riigi õigusabile. Kas ja kui palju peab kaebaja vajalikuks kohtu poole pöörduda erinevate kaebustega, on tema enda otsustada. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud, et vangla oleks kaebaja juurdepääsu e-toimikule õigusvastaselt piiranud, pole alust ka sel alusel riigi õigusabi määramiseks, sest kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Seega ei ole kaebajale riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt põhjendatud. Kohus ei pea põhjendatuks kaebajale riigi õigusabi andmist ka RÕS § 7 lõike 1 punkti 5 alusel, sest kohus on eelnevalt hinnanud kaebuse eduväljavaadet väga väheseks ja tagastab kaebuse.
19.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lõike 1 punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.