X kaebus Viru Vangla 17. jaanuari 2023. a käskkirja nr 62/23-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla, volitatud esindaja Eve Kangro
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. aprillil 2025 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Viru Vangla määras 17. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 6-2/23-1 X tööle haldusosakonda majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale tähtajatult alates 18. jaanuarist 2023 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Käskkirja kohaselt kooskõlastas meditsiiniosakonna arst 30. septembril 2022 kaebaja tööle määramise. Arsti hinnangu järgi on kinnipeetav töövõimeline ja ta on võimeline vanglas töötama kergematel majandustöödel.
3-23-164
2.Kaebaja esitas 18. jaanuaril 2023 Viru Vanglale eelnimetatud käskkirja peale vaide, mille vangla jättis 28. märtsi 2023. a vaideotsusega nr 6-2/40-3 rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 28. aprillil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 17. jaanuari 2023. a käskkirja nr 6-2/23-1 tühistamiseks.
4.Tartu Halduskohus võttis pärast riigilõivu tasumist 19. mai 2023. a määrusega X kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
5.Viru Vangla esitas kohtule 19. juunil 2023 vastuse kaebusele, milles palub jätta X kaebuse rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus määras 7. jaanuari 2025. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
7.1.Kaebaja terviseseisund ning tuvastatud diagnoosid takistavad tal majandustööde tegemist, mistõttu esineb alus vastava käskkirja tühistamiseks. Kaebajal on tuvastatud hüpertooniatõbi, õlaliigese artroos, krooniline valusündroom seljas ja esinevad muud liigeste liikumist mõjutavad raskused. Kuigi üldiselt on majandustööd kerged, põhjustaksid koristamisel tehtavad liigutused kaebajale ülemäärast valu, mistõttu ei ole tema tööle määramise käskkiri õiguspärane, sest selles ei ole piisavalt kaebaja terviseseisundi eripäradega arvestatud. Kaebajale on küll määratud ravimid, muuhulgas ka seoses kõrge vererõhuga, kuid need ei mõjuta vererõhku sedavõrd, et see ei oleks jätkuvalt kõrge, millega kaasneb ka halb enesetunne, peavalu, peapööritus. Kaebaja võib saada halval juhul insuldi. Näiteks 1. veebruaril 2023 ei saanud kaebaja meditsiinilist abi seoses kõrge vererõhuga ja kukkudes vigastas end.
7.2.Tallinna Vangla arst leidis, et kaebaja ei ole töövõimeline, kuid Viru Vanglas on arst teisel seisukohal. Jääb arusaamatuks, miks on arstide seisukohad erinevad. Kaebaja leiab, et Viru Vangla arst võib olla kinnipeetavate töövõimelisuse otsustamisega seoses vangla mõju all.
8.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
8.1.Vastustaja jääb varasemas menetluses tehtud otsustes esitatud põhjenduste juurde ja palub neist lähtuda. Viru Vangla arst hindas 30. septembril 2022 kaebaja tervisekaardi kandeid ja varasemate arstide kandeid ning isiku terviseseisundit arvestades töövõimeliseks. Viru Vangla võttis selle arvamuse 17. jaanuari 2023. a käskkirja andmisel aluseks. Ka pärast käskkirja andmist on arst 30. jaanuaril 2023 kinnitanud, et kaebaja terviseseisund on selline, mis võimaldab tervist ohtu seadmata kergemaid majandustöid teha.
8.2.Arvestada tuleb, et mitte igasugune terviseprobleem, valuaisting või ebamugavustunne ole käsitletav sellisena, mis annab töökohustusest vabastuse. Ruumide koristamist ei peeta üldreeglina füüsiliselt raskeks ja sellega seonduvaid töid saab teha ka terviseprobleemidega isik, kui ta kasutab selleks sobivaid töövõtteid ja –vahendeid. Kui kaebaja terviseseisundis esineb muutusi, mis ajutiselt mõjutavad isiku töövõimelisust, siis võetakse seda tööle asumise korralduste andmisel arvesse ning võimalik on ajutiste töövabastuste kohaldamine. Silmas
2
3-23-164 tuleb siiski pidada, et ajutiste töövabastuste kohaldamine ei mõjuta tagasiulatuvalt tööle määramise käskkirja õiguspärasust.
8.3.Vangla arst otsustas 15. veebruaril 2023 saata kaebaja neurokirurgi vastuvõtule ja kuni eelnimetatud eriarsti vastuvõtuni teda tööle ei rakendatud. Ka hiljem on olenevalt kaebaja terviseseisundis toimunud muutustest kaebaja suhtes ajutisi töövabastusi kohaldatud. 12. juunil 2023 asus neurokirurg ja hiljem ka vangla arst seisukohale, et kaebaja tööle määramine ei ole keelatud.
KOHTU SEISUKOHT
9.Vaidluse all on Viru Vangla 17. jaanuari 2023. a käskkirja nr 6-2/23-1, millega määrati kaebaja tähtajatult tööle haldusosakonda majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale, õiguspärasus. Kaebaja hinnangul ei ole vangla käskkirja andmisel arvestanud piisavalt tema terviseseisundit ja sellest tulenevate raskustega majandustööde tegemisel. Kaebaja palub eelviidatud käskkirja tühistada. Vastustaja hinnangul on käskkirja andmisel järgitud asjakohaseid vangistusseaduse (VangS) norme ning kohtupraktikas kujundatud põhimõtteid ning käskkirja tühistamiseks puudub alus.
10.VangS § 37 lg 1 näeb ette, et kui vangistusseadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Vastavalt VangS § 37 lg 2 p-le 3 ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. VangS § 37 lg 3 kohaselt on vangla arstil kohustus enne kinnipeetava tööle määramist kindlaks teha kinnipeetava võimelisus tööd teha. Kinnipeetava töövõimelisuse kindlakstegemisel annab arst kooskõlastuse, millele tööle määramise käskkirjas tuginetakse. Arsti kooskõlastuse näol on tegemist haldusesisese menetlustoiminguga vangistuse täideviimisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 19). Seega on arsti kooskõlastus kohustuslik eeltingimus isiku tööle määramise menetluses. Kohtupraktikas on rõhutatud, et tööle määramise käskkirjas võib tugineda ka varasemale arsti seisukohale töövõimelisuse kohta, sest töötamine ei ole üldjuhul ohtlik tegevus, mis eeldaks igakordset arstlikku kontrolli vahetult enne tööle määramist ehk teisisõnu, isiku tööle määramise eelduseks ei ole see, et arst hindaks isiku töövõimelisust vahetult enne käskkirja andmist. Enne tööle määramise käskkirja andmist tuleb kinnipeetav siiski ära kuulata ja tema väljatoodud asjaoludega käskkirja tegemisel arvestada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2023. a otsus haldusasjas nr 3-20-2194, p-d 10 ja 13).
11.Vaidlust ei ole selles, et vastustaja tugines enne käskkirja andmist antud arsti hinnangule kaebaja töövõime kohta ning kuulas kaebaja enne tööle määramise käskkirja andmist ära (vt Tartu Vangla 17. jaanuari 2023. a käskkiri nr 6-2/23-1, p 2). Kuigi kaebaja on kaebuses välja toonud, et tal on erinevad terviseprobleemid, mis takistavad tal majandustöid tegemast, on praegusel juhul arst, lähtudes kaebaja tervisekaardi andmetest ja olles teadlik tema terviseprobleemidest, andnud kooskõlastuse tema tööle määramiseks. Seega on arst enne Viru Vangla 17. jaanuari 2023. a käskkirja andmist kindlaks teinud, et kaebaja on töövõimeline ning et ta on võimeline vanglas töötama kergematel majandustöödel. Kaebaja väljatoodud asjaoludega on tööle määramise käskkirjas arvestatud. Kohtule esitatud ja kohtu poolt juurde võetud materjalid (täiendavad tervisekaardi väljavõtted) ei kinnita, et kaebaja tervislik seisund oleks tööle määramise käskkirja andmisel olnud selline, mis välistaks kergete majandustööde tegemise võime täielikult. Kaebaja viidatud terviseprobleeme, sh hüpertooniatõvest, artroosist ning lülisamba probleemidest tingitud vaegusi on võimalik ravimitega leevendada ja piisavalt kontrolli all hoida. Kohtu hinnangul üritab kaebaja oma terviseprobleeme liigselt võimendades ebakohaselt näidata oma töövõimelisust sedavõrd madalana, et saavutada üldine
3
3-23-164 töövabastus olukorras, kus osakonnas üldise liikumise ja tegutsemisega kaebajal suuri probleeme ei paista olevat. Kohtule esitatud materjalidest, sh kaebaja tervisekaardi väljavõtetest ei nähtu, et hüpertooniatõvest tingitud komplikatsioonid ning erinevate liigestega seotud valusündroomid oleksid kaebajal sedavõrd intensiivsed, et välistaksid tema tööle määramise kergematele majandustöödele. Kaebajal esines erinevaid terviseprobleeme, kuid need ei olnud olemuselt sedavõrd rasked, et takistaksid tal kergete majandustööde tegemist. Ka väljaspool vanglat viibivatel isikutel on sarnased vererõhunäitajad, mis ei takista koos ravimitega kergete majandustööde tegemist. Kohtuasja materjalide pinnalt ei saa kaebaja terviseseisundis tuvastada sedavõrd tõsiseid häiringuid, mis oma intensiivsuselt seaksid tööle määramisega kaasnevate tagajärgede tulemusena kaebaja tervise ülemääraselt ohtu või põhjustaks talle raskeid kannatusi. Kohtunik võib tuginevalt ka enda kogemusele kinnitada, et kaebajale sarnaste vererõhunäitajate ja liigeste seisundiga, sh lülisamba seisundiga ei ole kergete koristustööde tegemine eluohtlik või ülemääraseid kannatusi põhjustav.
12.Kohus juhib kaebaja tähelepanu ka sellele, et tööle määramise käskkirja kehtivus ei tähenda, et terviseseisundi halvenemise korral kaebaja seisundit tööle asumise korralduse andmisel arvesse ei võeta. Kui kaebaja tervislik seisund ei võimalda tal konkreetsel päeval tööle asuda, siis on tal võimalik sellele vastava korralduse saamisel tugineda. Seejärel hindab vangla tervishoiutöötaja, kas esineb alus kaebaja ajutiselt töökohustusest vabastamiseks või mitte. Vaidlusaluse käskkirja kehtivus ajutise töövabastuse rakendamist ei takista. Asjaolu, et kaebaja peab vanglaametnikele ja tervishoiutöötajatele igakordselt selgitama, milles tema tervisehäired seisnevad, ei saa kaebajale ülemääraselt koormav olla. Põhjendatud vajaduse ilmnemisel rakendatakse kaebajale ajutist töövabastust, mis iseenesest ei muuda tööle määramise käskkirja õigusvastaseks.
13.Tervisekaardi väljavõtted kinnitavad, et kaebaja tervislikku seisundit kontrollitakse pidevalt ning talle on tagatud vajalik ravi ja ravimid. Vähetõenäoline on, et kaebaja terviseseisundi muutuse tõttu kaasneks kergete tööülesannete täitmisel talle olulised negatiivsed tagajärjed, sh oht elule ja tervisele. Kui kaebaja tervislik seisund on pärast tööle määramise käskkirja andmist oluliselt muutunud ja see takistab konkreetse tööle asumise korralduse täitmist, on kaebajal võimalik sellele tööle asumise korralduse saamisel tugineda ning vanglal lasub kohustus seda asjaolu hinnata, kasutades tervishoiutöötaja abi.
14.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata, sest vaidlustatud vangla käskkiri on õiguspärane. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.