lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-164/13

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 09.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-164/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
09.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1066
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-164

Määruse kuupäev

09.02.2023

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 17.01.2023. a käskkirja nr 6-2/23-1 kehtivuse peatamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – X Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse taotlejale kätte. Määrus saadetakse teadmiseks Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1.Viru Vangla 17.01.2023. a käskkirjaga nr 6-2/23-1 määrati X tööle haldusosakonda majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale tähtajatult alates 18.01.2023, tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Vangla arst on 30.09.2022 kooskõlastanud X tööle määramise. Arsti hinnangu kohaselt on X töövõimeline ja ta on võimeline vanglas töötama kergematel majandustöödel.
2.X esitas 19.01.2023 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla käskkirja nr 6-2/23-1 peatamiseks. Nimetatud käskkirjaga määras vangla taotleja tööle vangla majandustöödele alates 18.01.2023, kuid ei arvestanud käskkirja koostamisel taotleja tervisliku seisundiga. Taotlejal on erinevad terviseprobleemid, mille tõttu ta ei saa tööle asuda. Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna tööülesannete täitmisega võivad kaasneda paratamatud tagajärjed, nagu insult, teadvuse kaotamine, kukkumine vmt.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Viru Vangla palus 01.02.2023. a seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vangla on seisukohal, et on olemas suur avalik huvi HKMS § 249 lg 3 tähenduses, kuid eeldada ei saa, et esialgse õiguskaitse taotluse põhjustanud vaidel või hilisemal võimalikul kaebusel on tingimata edulootusi. Taotleja määrati tööle haldusosakonna majandustööde abitööliseks. Käskkirja koostamisel arvestati vangla arsti seisukohaga ja 30.09.2022. a kooskõlastusega. Vangla arst on kursis taotleja terviseandmetega ning asus siiski seisukohale, et taotleja on töövõimeline. Vanglas ravi osutamine toimub sarnaselt tavaeluga. Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja

3-23-164 vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Lisaks on vangla arst kursis ja teadlik, millised on kinnipeetavale antava koristustöö ülesanded ja tingimused ning arst arvestab nendega arvamuse andmisel. Seetõttu ei ole alust kahelda arsti antud arvamuses. Ka mitte igasugune terviseprobleem ei ole käsitatav töökohustusest vabastava töövõimetusena. Ruumide koristamist ei peeta üldreeglina füüsiliselt raskeks ja sellega seonduvaid töid saab teha ka terviseprobleemidega isik.

4.Viru Vangla selgitas 02.02.2023 täiendavalt kohtule, et koristustöö on kerge majandustöö, mille raames toimub põrandate puhastamine (kuiv- ja märgpuhastus), tolmu pühkimine, klaaspindade pesemine jms. Tööülesanded on kirjeldatud 21.12.2020. a käskkirjas nr 1-1/166 „Koristaja tööjuhend“. Taotleja 17.01.2023. a tööle määramise käskkirjas ei ole konkreetsemalt koristustööd kui kergemat majandustööd välja toodud, kuna tegemist ei ole spetsiifilise, vaid elementaarse ning igapäevase toiminguga.
5.Viru Vangla edastas 08.02.2023 kohtule kohtu palutud väljavõtte taotleja tervisekaardist.

KOHTU SEISUKOHT

6.Kohus tõlgendab taotlust selliselt, et taotleja on palunud kohtul peatada esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 17.01.2023. a käskkirja nr 6-2/23-1 kehtivus (HKMS § 251 lg 1 p 1). Taotleja on esitanud käskkirjale 19.01.2023 vaide, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotlus kohtule esitamiseks lubatav. Esialgse õiguskaitse taotluse eest on tasutud riigilõiv.
7.Tulenevalt HKMS § 249 lg-st 1 peab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.
8.Taotleja esialgse õiguskaitse taotluse põhjendusest esialgse õiguskaitse vajaduse kohta on välja loetav taotleja seisukoht, et tema tervislikku seisundit arvestades ei tohiks teda üldse vanglas tööle määrata. Taotlejal on õlaliigese artroos ja kõrgvererõhutõbi. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevate pöördumatute tagajärgedena toob taotleja välja selle, et ta võib saada insuldi, kaotada teadvuse, kukkuda või saada muid vigastusi.
9.Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud. Taotleja ei ole piisavalt suutnud ära näidata, et talle määratud tööülesannete täitmine tooks talle kaasa pöördumatuid kahjulikke tagajärgi. Vangla arsti 30.09.2022, 30.01.2023 ja 02.02.2023 antud hinnangu kohaselt peab arst taotlejat sõltumata viimase väidetest töövõimeliseks. Kuigi taotleja ei ole arsti hinnanguga nõus, omab vanglas töötav arst kohtu hinnangul piisavalt teadmisi ning on kvalifitseeritud langetama otsust, kas kinnipeetav on suuteline töökohustusi täitma ja milliseid kinnipeetava tervisest tulenevaid piiranguid tuleb talle töökohustuse määramisel arvestada. Praeguses asjas on vangla arst korduvalt leidnud, et taotleja on võimeline tegema kergemaid majandustöid, st koristustöid. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et taotleja saaks koristustööde tegemisel insuldi, kaotaks teadvuse või kukuks. Taotleja tervisekaardi väljavõttest nähtub, et tema terviseprobleem seoses pigem kõrgema vererõhuga on kestnud pikemaajaliselt ning ta saab vastavat ravi (vt tervisekaardi 15.11.2022. a haigusjuht nr A23345). Lisaks nähtub 23.01.2023. a haigusjuhust nr A1571, et iga nädal kutsub õde kinnipeetava vastuvõtule, et kontrollida vererõhku. Tervisekaardist aga ei nähtu, et taotlejal oleks diagnoositud selliseid tasakaaluhäireid vmt, et tavapäraseid liigutusi tehes oleks ta kukkunud või saanud vigastada. Seega puudub kohtul alus arvata, et lihtsamate koristustööde (nt tolmu pühkimine) tegemisel võiks taotleja teadvuse kaotada või kukkuda. Hüpertoonia diagnoos ei välista igal juhul taotlejal kergemate koristustööde tegemist. Lisaks on taotlejal juhul, kui ta

3-23-164 tunneb ennast tööle asumisel halvasti, võimalik taotleda tööst vabastamist (sh taotleda meditsiinitöötaja poolt vererõhu mõõtmist). Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud ka taotleja õlaliigese artroosi tõttu. Artroosi puhul tuleb küll liigeste koormust vähendada, kuid samas on liikumine ja treening, mis aitab haigestunud liigeseid ümbritsevaid lihaseid tugevdada, kasulik.1 Seega võib taotleja liikumine ja enda liigutamine koristustööde tegemisel olla tema tervisele ka kasulik.

10.Tõele ei vasta taotleja väide, et ta oli Tallinna Vanglas viibides tööst vabastatud. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtub, et taotleja palus kohtuasjas nr 3-22-xxx tühistada Tallinna Vangla 15.02.2022. a käskkirja nr 5-3/22/226, millega ta määrati vangla majandustööle koristaja ametikohale. Ka Tallinna Vangla meditsiinitöötaja andis 18.02.2022 ja 22.02.2022 hinnangu, et Xl ei ole terviseseisundist tulenevat takistust töötamiseks. Seega oli ka Tallinna Vangla meditsiiniosakond veendumusel, et taotleja on võimeline koristustöid tegema. Vangistusseaduse § 45 lg-s 2 on sätestatud, et kinnipeetav on kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama. Sisuliselt tähendab taotlejale määratud töökohustus vähemalt osaliselt analoogsete ülesannete täitmist, nagu ta peab täitma ka oma kambri korrashoidmisel. Asja materjalidest ei nähtu, et taotleja ei saaks nimetatud kohustusega hakkama või et talle oleks määratud abiline, kes teda igapäevatoimetustes aitaks.
11.Võttes arvesse taotleja tegelikku terviseseisundit ja koristamistööde töötingimusi (lihtsam koristustöö, töö tegemine püsti seistes), on kohus seisukohal, et vaidemenetluse ajaks Viru Vangla 17.01.2023. a käskkirja nr 6-2/23-1 kehtivuse peatamata jätmise tõttu ei saabu taotlejale kahjulikke tagajärgi ning tema tervis ei saa sellega seatud ohtu. Juhul, kui taotleja terviseseisund muutub mõnel konkreetsel päeval väga halvaks, on tal õigus taotleda tööst vabastamist.
12.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2015/07/07/artroos-toob-valu-ja-jaigad-liigesed

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja