Xi kaebus kohustada Harju Maakohut Xi 24.06.2024 pöördumist uuesti läbi vaatama või selles pöördumises küsitud teavet täies ulatuses väljastama
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Harju Maakohus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja kohustada Harju Maakohut Xi 24.06.2024 pöördumist uuesti läbi vaatama ja selles pöördumises küsitud teabe väljastamise üle uuesti otsustama.
2.Mõista Harju Maakohtult Xi kasuks välja menetluskulud summas 20 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.04.2025 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
X esitas 24.06.2024 Harju Maakohtu teenistujatele pöördumise, milles palus saata Harju maakohtu 31.08.2023 otsuse asjas 4-23-742.
2.Harju Maakohus vastas Xile 05.07.2024 vastuskirjaga nr 4-23-742 ning keeldus küsitud otsuse väljastamisest.
3.Tallinna Halduskohtus registreeriti 24.07.2024 Xi kaebus Harju Maakohtu 05.07.2024 vastuskirja nr 4-23-742 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Harju Maakohut teabe väljastamisele kohustamiseks.
4.Tallinna Halduskohus võttis 04.11.2024 määrusega kaebuse menetlusse nõudes kohustada Harju Maakohut Xi 24.06.2024 pöördumist uuesti läbi vaatama või selles pöördumises küsitud teavet täies ulatuses väljastama.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja leiab, et vastustajal on kohustus küsitud teabe talle väljastada.
6.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja esitas 24.06.2024 vastustajale pöördumise, milles palus saata Harju Maakohtu 31.08.2023 otsuse asjas 4-23-742. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 1 p 1 sätestab, et teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Sellest lähtuvalt keeldus vastustaja 05.07.2024 vastuskirjaga teabe s.o küsitud väärteoasja nr 4-23742 maakohtu otsuse väljastamisest AvTS 35 lg 1 p 1 alusel ning selgitas, et vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 4081 lg-le 1 ei ole tegemist avaliku teabega. AvTS § 35 lg 1 p 1 sätestab, et teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teabe, välja arvatud vastavalt väärteomenetluse seadustikus (VTMS) ja KrMS-s sätestatud tingimustel avaldatava teabe. VTMS-s eraldiseisev kohtulahendi avalikustamise regulatsioon puudub, mistõttu tuleb vastavalt VTMS §-le 2 lähtuda kriminaalmenetluse regulatsioonist, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 4081 lg 1 ütleb, et arvutivõrgus avalikustatakse jõustunud kohtuotsus ja jõustunud kohtumäärus, millega menetlus lõpetatakse, välja arvatud juhul, kui kriminaalasjas, milles kohtumäärus tehti, jätkub kohtueelne menetlus. Eeltoodust tulenevalt on avalikkusele tagatud juurdepääs ainult jõustunud kohtulahenditele, mistõttu ei ole võimalik tutvuda jõustumata ega tühistatud kohtulahenditega. Seadus ei näe ette väärteoasjas tehtud kohtuotsuse, mille kõrgema astme kohus on tühistanud, avalikustamist Riigi Teatajas. Vastustaja seisukohta kinnitab ka hiljutine Riigikohtu määrus kohtuasjades nr 1-21-957 ja 121-5438, milles sätestatakse, et avalikustatakse ainult jõustunud kohtuotsus. Samuti ei ole kaebaja esitanud põhjendusi, mis tõendaksid tõsiselt võetavat vajadust tutvuda väärteoasjas nr 4-23-742 tühistatud maakohtu otsusega, ega nähtu, et otsus võiks isikut isiklikult puudutada. Kuna maakohtu otsus tühistati, on kaebajal võimalik tutvuda Riigi Teatajas avaldatud Riigikohtu otsusega, kus on kajastatud ka vaidluse aluseks olnud asjaolud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Vastustaja on keeldunud kaebaja teabenõuet täitmast AvTS § 35 lg 1 p 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teabe, välja arvatud vastavalt VTMS ja KrMS seadustikus sätestatud tingimustel avaldatava teabe. KrMS § 4081 lg 1 sätestab, et arvutivõrgus avalikustatakse jõustunud kohtuotsus ja jõustunud kohtumäärus, millega menetlus lõpetatakse, välja arvatud juhul, kui kriminaalasjas, milles kohtumäärus tehti, jätkub kohtueelne menetlus.
8.Asjaolust, et KrMS § 4081 lg 1 ei nõua tühistatud alama astme kohtu otsuste avaldamist arvutivõrgus, ei tulene, et neile kohaldub AvTS § 35 lg 1 p 1 ja KrMS § 408 1 lg 1 koostoimes automaatne juurdepääsupiirang. Kohtuotsus saab edasikaebamise korral lõpliku kuju viimase asja lahendanud kohtuinstantsi poolt. Nii ringkonnakohus kui ka Riigikohus võivad jätta alama astme kohtu otsuse resolutsiooni jõusse, muutes kohtuotsuse põhjendusi, samuti võivad nad tühistada kohtuotsuse tervikuna ‒ nii põhjenduste kui resolutsiooni osas ‒ tehes ise uue otsuse või saates selle alama astme kohtusse uueks lahendamiseks. Juhul, kui kõrgem kohtuaste jätab alama astme kohtu lahendi jõusse, avaldatakse ka see lahend Riigi Teatajas, kohtuotsuse tühistamise korral seda ei tehta. Seaduse regulatsioon ei ole selline seetõttu, et tühistatud kohtuotsuses sisalduks selline tundlik teave, mida tuleks avalikkuse eest varjata ‒ refereeritakse ju kõrgema astme kohtu lahendites niigi alama astme kohtu otsuse motiive ning menetlusosaliste seisukohti. Ilmselt on seadusandja valiku tinginud soov tagada arusaadavus ‒ 2
juhul, kui Riigi Teatajas avaldataks eraldiseisvalt ka tühistatud kohtuotsuste tekstid, põhjustaks erinevate kohtuotsuse versioonide paljusus lugejas segadust.
9.Vastustaja on viidanud Riigikohtu määrusele kohtuasjades 1-21-957 ja 1-21-5438 (RKKKm 06.11.2024 asjades 1-21-957 ja 1-21-5438). Kohus märgib, et selles määruses oli vaidluse all, kas kohtulahendi täitmise küsimusi lahendav kohtumäärus tuleb arvutivõrgus avaldada. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et täitemenetluses tehtavatel määrustel ei ole kriminaalmenetlust lõpetavat toimet, mistõttu selliseid esimese ja teise astme kohtu määruseid arvutivõrgus ei avalikustata, kuna need ei kuulu KrMS § 408 1 lg 1 kohaldamisalasse (määruse p 1). Samas määruses märkis Riigikohtu kriminaalkolleegium, et KrMS § 4081 alusel avaldatavateks lahenditeks on „eeskätt vastava kohtuinstantsi kohtuotsused kõigis menetlusliikides/../ (sealsamas), mistõttu ei tulene viidatud kriminaalkolleegiumi määrusest, et esimese kohtuastme kohtuotsuseid (sh need, mis hiljem tühistatakse) ei tohiks avaldada, pigem tuleneb sealt järeldus, et „vastava kohtuinstantsi kohtuotsused kõigis menetlusliikides“ on avalikud. Viidatud lahendist ei tulene, et kohtulahendi mitte avaldamine Riigi Teatajas toob endaga kaasa vajaduse tunnistada see asutusesiseseks teabeks. Selliselt ei saa kohtu arvates tõlgendada ka AvTS 35 lg 1 p 1 ja KrMS § 4081 lg-t 1 koostoimes. KrMS § 4081 lg 1 ei keela tühistatud maakohtu otsuse avaldamist.
10.Kohtuotsuse avalikkuse põhimõte tuleneb PS §-st 24, sealjuures kohtuotsuse avalikkuse nõue ei ole laiendatav ülejäänud osale kriminaaltoimikust (vrdl TlnRngK 26.05.2020, 3-191076 p-d 10 ja 11). See põhimõte kohaldub ka väärteoasjades. Kohtuotsuse avalik kuulutamine PS § 24 lg 4 mõttes hõlmab avalikkuse, sh menetlusväliste isikute õigust tutvuda kohtuotsusega kujul, nagu asja lahendanud kohtunik selle kirja on pannud (TlnHKo 24.07.2020, 3-19-2317, p 20). See põhimõte kohaldub kõigi kohtuinstantside otsustele. Samas tuleb järgida seaduses tulenevaid nõuded, näiteks kohustust kaitsta isikuandmeid või järgida muid seadusega ettenähtud juurdepääsupiiranguid (vt KrMS § 408 1 lg-d 3 ja 4). Käesoleval juhul ei ole vastustaja väitnud, et maakohtu otsus asjas 4-23-742 sisaldab tundlikke isikuandmeid (see pole ka äratuntav, kuna menetlusaluseks isikuks oli äriühing) või muud seadusega kaitstavat teavet (nt ärisaladus). Kui tühistatud halduskohtu otsus ka sellist tundlikku teavet sisaldas, tulnuks maakohtu otsus asjas 4-23-742 kaebajale avaldada vähemasti osas, milles juurdepääsupiiranguid ei esine. Õigusvastane on keelduda teabenõude täitmisest ainuüksi põhjusel, et teabenõudega seonduv dokument sisaldab muu hulgas juurdepääsupiiranguga andmeid (Riigikohtu 23.10.2003 otsus nr 3-3-1-57-03, p 20).
11.Seetõttu on vastustaja otsus mitte väljastada väärteoasjas nr 4-23-742 tühistatud maakohtu otsust õigusvastane. Vastustaja on ebaõigesti leidnud, et AvTS 35 lg 1 p 1 ja KrMS § 408 1 lgst 1 koostoimes tuleb absoluutne keeld väljastada menetlusvälisele isikule tühistatud maakohtu otsuse tekst väärteoasjas. Sellest tulenevalt pole vastustaja analüüsinud ka seda, kas maakohtu otsus asjas 4-23-742 sisaldab sellist tundlikku teavet, millele juurdepääsupiirangu seadmine oleks õigustatud. Seetõttu on ka põhjendamatu vastustaja nõue, justnagu kaebaja pidanuks tõendama „tõsiselt võetavat vajadust tutvuda väärteotoimikuga“ või „isiklikku puutumust“. Teabenõude esitamine ei eelda põhjendatud huvi tõendamist. Ülaltoodut arvestades kohustab Harju Maakohut Xi 24.06.2024 pöördumist uuesti läbi vaatama ja selles pöördumises küsitud teabe väljastamise üle uuesti otsustama.
12.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista viimase tasutud riigilõiv summas 20 eurot. Muude menetluskulude kandmise kohta pole kaebaja andmeid esitanud. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja selle ise koostanud. Võimalikud muud menetluskulud jäävad kaeba enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Janek Laidvee
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.