Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar 27. veebruar 2025, Tartu 3-21-1743
Haldusasi
Osaühingu Largemar ja Peep Nõggo kaebus Rakvere Vallavolikogu 30. juuni 2021. a otsuse nr 27 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebajate taotlus uuesti läbi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus
Tartu Halduskohtu 17. mai 2024. a otsus Rakvere valla apellatsioonkaebus ning Osaühingu Largemar ja Peep Nõggo vsatuapellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Osaühing Largemar Kaebaja Peep Nõggo Kaebajate esindaja v.adv Grete Tark Vastustaja Rakvere vald Vastustaja esindaja v.adv Karl Haavasalu
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Jätta Rakvere valla apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 17. mai 2024. a otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Jätta Osaühingu Largemar ja Peep Nõggo apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. mai 2024. a otsuse resolutsiooni punkt 3 muutmata.
3.Mõista Rakvere vallalt Osaühingu Largemar ja apellatsioonimenetluse kulude katteks välja 1 155,57 eurot.
Peep
Nõggo
kasuks
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 31. märts 2025.
1.Rakvere Vallavolikogu 30. augusti 2017. a määrusega nr 8 võeti maastikukaitsealana kohaliku kaitse alla Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Päide ja Veltsi külas asuv ala, mille nimeks sai Pahnimäe maastikukaitseala (edaspidi kaitseala). Kaitseala kaitse-eesmärk
on kaitsta ja tutvustada piirkonnas erilist pinnavormi (Pahnimäe oos), maastikuilmet, alaga seotud ajaloolis-kultuurilisi väärtusi ning tagada kaitsealuste liikide ja nende kasvukohtade kaitse. Kaitseala hulka arvati Peep Nõggole kuuluvast Kiigemäe kinnistust Kiigemetsa katastriüksus (katastritunnus 66101:001:0195).
2.Kaebajad esitasid 29. märtsil 2021 Rakvere Vallavalitsusele taotluse Pahnimäe kohaliku kaitse alla võtmise otsuse, kohaliku kaitseala moodustamise määruse ja kaitse-eeskirja kehtetuks tunnistamiseks või Kiigemäe kinnistu Kiigemetsa katastriüksuse Pahnimäe kaitseala hulgast väljaarvamiseks ja sellega seonduvalt vastavate aktide muutmiseks.
3.Rakvere Vallavolikogu 30. juuni 2021. a otsusega nr 27 punktis 1 otsustati mitte algatada Pahnimäe maastikukaitsealal uue ekspertiisi läbiviimist (punkt 1) ning jätta Pahnimäe oosi kohaliku kaitse alla võtmise otsus, kohaliku kaitseala moodustamise määrus ja kaitse-eeskiri kehtima (punkt 2).
4.Kaebajad esitasid halduskohtule kaebuse Rakvere Vallavolikogu 30. juuni 2021. a otsuse nr 27 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebajate ettepanek uuesti läbi. Kaebuse kohaselt Pahnimäe kohaliku kaitse alla võtmise menetluses ei olnud kaebajad piisavalt kaasatud. LKS § 13 lg 1 ja § 8 lg 1 järgi on igaühel õigus esitada kaitse alla võtmise algatajale ettepanek loodusobjekti kaitse alt väljaarvamiseks ning ettepaneku saamise järgselt peab haldusorgan korraldama loodusobjekti kaitse alt väljaarvamise põhjendatuse ja otstarbekuse ning piirangutest loobumise otstarbekuse ekspertiisi. Vastustaja ekspertiisi tegemist ei korraldanud, vaid on otsuses selgesõnaliselt öelnud, et ta ei kavatse ekspertiisi korraldada. Vabariigi Valitsus võttis 29. oktoobril 2015 vastu määruse nr 111 „Rakvere Vallimäe ja Pahnimäe kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamine“, millega arvati loodusobjektid loodusväärtuse puudumise tõttu kaitse alt välja. Riiklikult tunnustatud ekspert Kadri Tali tuvastas juba 2008. aastal, et oos on hävinud (säilinud on vaid selle tähelepanuväärne osa Pahnimäe kinnistul). Hävinud pinnavormi kaitseks ei olnud ega ole põhjendatud Pahnimäe kohaliku kaitse alla võtmine ja seal hoidmine. II ja III kategooria kaitsealused liigid, mis Kiigemetsa katastriüksusel ei asu, ei õigusta Kiigemetsa kinnistu kaitseala hulgas hoidmist. Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ ei ole Pahnimäe ala käsitletud väärtusliku maastikuna. Vaidlusalune otsus on nõuetekohaselt põhjendamata.
5.Vastuses kaebusele vaidles vastustaja kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja leidis, et kaebajad ei saa praegu vaidlustada 30. augusti 2017. a otsust kaitseala moodustamise kohta. Haldusmenetluse põhimõttega on kooskõlas, et vastustaja ei viinud läbi uut ekspertiisi, vaid lähtub kaitse alla võtmise taotluse menetlemise käigus juba koostatud ekspertiisist. Seda eriti olukorras, kus kohaliku kaitseala moodustamise haldusakti muutmist või kehtetuks tunnistamist taotlev isik ei ole selgitanud, millised on kohaliku kaitseala moodustamise ajaga võrreldes muutunud õigusnormid või asjaolud või millised on ajaliselt pärast kohaliku kaitseala moodustamist ilmnenud uued tõendid. Kohtuasja tõttu on vastustaja tellinud täiendava ekspertiisi. Ka täiendavas ekspertiisis toodu ei anna alust arvamuseks, nagu oleks Pahnimäe kohaliku kaitseala moodustamise ajaga võrreldes leidnud looduses aset olulised muutused. Osa Pahnimäe oosist on säilinud ning säilinud Pahnimäe oosi näol on tegemist tervikliku keskkonnasüsteemiga, mis väärib kaitset. Maavara kaevandamine tooks kaasa oosi hävimise.
Kohaliku tasandi kaitseala ei peagi leidma kajastamist maakonnaplaneeringus.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
6.17. mai 2024. a otsusega Tartu Halduskohus rahuldas kaebuse, tühistas Rakvere Vallavolikogu 30. juuni 2021. a otsuse nr 27 ning kohustas vastustaja kaebajate 29. märtsi 2021. a taotluse uuesti läbi vaatama. Halduskohus selgitas, et kontrollib vaidlustatud otsuse õiguspärasust selle tegemise aja seisuga ega arvesta pärast otsuse tegemist ilmnenud asjaolusid, sh 2023. aastal OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud eksperdiarvamust. Kaitse alla võtmise otsuse muutmisel või kehtetuks tunnistamisel tuleb lähtuda LKS §-des 8 ja 9 sätestatust. Tegu on eriregulatsiooniga haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusakti kehtetuks tunnistamise regulatsiooni suhtes (LKS § 6).
7.LKS § 13 lg 1 ja § 8 lg 3 koostoimest ilmneb, et kui haldusorgan saab kaitse alla võtmise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise ettepaneku, tuleb tal korraldada loodusobjekti jätkuvalt kaitse all hoidmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kehtestatud piirangute otstarbekuse ekspertiis. Ekspertiisi võib jätta korraldamata üksnes juhul, kui varsemast ekspertiisist on möödunud sedavõrd vähe aega, et uue ekspertiisi korraldamine oleks ilmselgelt ebamõistlik. Ekspertiisi võib jätta korraldamata ka siis, kui ettepanek on täielikult põhjendamata või muul põhjusel ilmselgelt pahatahtlik. Kaebajate taotluse esitamisel ei esinenud asjaolusid, mis lubanuks jätta ekspertiisi korraldamata. Vastustaja 30. juuni 2021. a otsuse põhjendused, miks vastustaja ei pidanud vajalikuks uue ekspertiisi korraldamist, ei ole asjakohased.
8.Rakvere Vallavolikogu 30. augusti 2017. a määrus nr 8 on kehtiv haldusakt ning kaebajad ei ole seda vaidlustanud. Kaebajate etteheited, mis seonduvad selle haldusakti andmisel menetlusnormide rikkumisega, ei ole asjakohased LKS § 13 lõike 1 ja § 8 lõike 1 kohase ettepaneku esitamisel. Kaebajate ettepanekus esitatud ülejäänud põhjendused on asjakohased. Vastustaja jättis neile vastamata.
9.Vastustaja ei ole pööranud tähelepanu väidetele, et Pahnimäe oos on valdavalt hävinenud ning säilinud on ainult osa sellest Pahnimäe kinnistul, mitte Kiigemäe kinnistul; kaitsealal puudub kaitsmisväärne maastik, arvestades et ala on võsastunud ning ümbritsetud kaevandustega ja maanteega; keskkonnaregistrist nähtuvalt alal aas-karukella ei kasva ning palu-karukell sai kasvada ainult Pahnimäe kinnistul. Otsusest puuduvad põhjendused ja kaalutlused selle kohta, miks kaitseala ei saaks vähendada üksnes Kiigemetsa katastriüksuse ulatusse.
10.Otsuse nr 27 tegemine ilma uue ekspertiisi korraldamiseta ning otsuses esinevad põhjendamispuudused ja kaalutlusvead tingivad otsuse tühistamise. Tegu on sedavõrd oluliste menetlusrikkumistega, et need võisid mõjutada asja otsustamist. Vastustaja võib taotluse uuel läbivaatamisel arvestada 2023. aastal OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud eksperdiarvamust. Kaebajad on 25. märtsil 2024 kohtule esitatud menetlusdokumendis osutanud selles eksperdiarvamuses esinevatele puudustele. Kaebajad saavad need vastuväited esitada haldusmenetluses ning vastustajal tuleb nendele vastata ja kaaluda nendest lähtuvalt, kas esineb vajadus täiendava ekspertiisi läbiviimiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
11.Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata.
Apellatsioonkaebuses leiab vastustaja, et kaitse alla võtmise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise ettepaneku saamisega ei tekkinud tal kohustust viia läbi uus ekspertiis. Käesoleva kohtuasja raames ei ole kaebajatel võimalik hakata 30. augusti 2017. a haldusakti nr 8 vaidlustama. Ometi just seda vastustajad teha üritavad. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, nagu sisaldanuks kaebajate taotlus uusi küsimusi uute teemade kohta, mis Pahnimäe kohaliku kaitse alla võtmise otsustamise ajal ei olnud teada. Seetõttu ei pidanud vastustaja tellima uut ekspertiisi. Vastavalt HMS § 68 lg-le 1 on isikul õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda HMS §-i 44 alusel haldusmenetluse uuendamist. Praegusel juhul kaebajad isegi ei väida, nagu oleks kaitseala moodustamise aluseks olnud õigusnorm või asjaolu ära langenud või nagu oleksid ilmnenud uued tõendid. Asudes ühelegi tõendile ja/või õigusnormile tuginemata seisukohale, et kaebajate taotluse esitamise ajaks olevat algne ekspertiis olnud vananenud, on halduskohus oluliselt rikkunud menetlusõigust. Halduskohus on põhjendamatult kohustanud vastustaja kaebajate taotluse uueks lahendamiseks olukorras, kus kohtumenetluse ajal on valminud OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud Pahnimäe maastikukaitseala uus ekspertiis, milles on leitud, et kogu ala peaks edasi jääma kaitse alla. Juhul, kui halduskohtu jaoks tekitas küsimusi vaidlustatud otsuse lakooniline motivatsioon, oleks halduskohus pidanud analüüsima, kas kohtumenetluses on vastustaja toonud esile täiendavaid põhjendusi, millest ta tegelikkuses lähtus juba vaidlustatud otsuse tegemisel.
12.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidlevad kaebajad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata. Kaebajate hinnangul on asjakohatud vastustaja põhjendused, et kaebajate taotluse lahendamiseks vastustaja ei pidanudki tellima ekspertiisi, kui ta kohtumenetluse ajal ekspertiisi siiski tellis ja soovib ekspertiisile tugineda kohtumenetluses. Pädeva isiku tehtud ekspertiisita ei ole võimalik kaebajate taotlust hinnata ja lahendada. Looduskaitseseaduse asjakohased sätted on erinormiks haldusmenetluse seaduse haldusakti kehtetuks tunnistamise sätetele. Apellatsioonkaebuse etteheited viidatud haldusmenetluse normide eiramise osas tuleb jätta tähelepanuta. Pärast kaitseala moodustamist on toimunud mitmeid muudatusi. Muutunud on maakonnaplaneering, muutumas on valla üldplaneering ja nendes vastava ala tähtsus (tegemist ei ole väärtusliku maastikuga vm). Muutunud on piirkonna varustuskindluse olukord, ala on maakonnaplaneeringust tuleneva juhise tõttu jäänud välja rohevõrgustikust. Ala on muutunud ka valla enda tegevuse tulemusel. Näiteks ei ole vallal olnud vastuväiteid AS-i Eesti Teede karjääri osas 18. veebruaril 2019 esitatud kaevandamise keskkonnaloa pikendamise taotlusele, milles nimetatud mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad idaservas kuni 0,12 ha ulatuses kaitsealaga. Nõustuda ei saa seisukohaga, nagu saaks kohtumenetluse ajal valminud ekspertiisi tõttu jätta vaidlustatud otsuse kehtima ning uut ekspertiisiaktile tuginevat haldusakti ei olegi vaja. Kohtumenetluse jooksul haldusakti põhjenduste täiendamine oleks lubatav, kui vastustaja tõendaks, et kohtumenetluses esitatud põhjendustest juhinduti juba algses otsuses. Praegu see ei ole nii.
13.Vastuses kaebusele esitasid kaebajad vastuapellatsioonkaebuse, milles taotlesid halduskohtu otsuse tühistamist osas, milles jäeti osa kaebajate menetluskuludest kaebajate enda kanda.
Kaebajad selgitavad, et halduskohus on arvel nr 2403055 kajastatud õigusabikuludest 2 975 eurot (käibemaksuta) jätnud vastustajalt välja mõistmata 2 333,67 eurot. Halduskohtu selgitusel pidi kaebajate esindaja jaoks olema äratuntav, et asjas ei saa määravat tähendust omada see, kas kohtumenetluse jooksul tellitud eksperdiarvamus on nõuetekohane. Kuna halduskohus ei tagastanud vastustaja esitatud uut ekspertiisi, kui asjakohatut tõendit, on kaebajad õigustatult need dokumendid läbi analüüsinud ja nendele oma põhjalikud vastuväited esitanud. Vastavalt on kaebajate õigusabikulud selles osas põhjendatud.
14.Vastuses vastuapellatsioonkaebusele vaidles vastustaja vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldama. Vastustaja hinnangul oleks halduskohus pidanud jätma kaebuse rahuldamata ja seega kaebajate menetluskulud tervikuna kaebajate endi kanda. Vastustaja hinnangul on ebausutav, et kaebajate esindaja tegi 20. märtsil 18 tundi ja 35 minutit tööd ekspertiisiga tutvumiseks. Arve nr 2403055 kuluaruandes kajastatud töömaht on ilmselgelt ülepaisutatud. Vajalikuks ja põhjendatud töömahuks võiks olla kuni 4,5 töötundi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kaebajate taotluse lahendamisel jättis vastustaja sisuliselt vastamata kaebajate väidetele ja põhjendustele ning õigusvastaselt jättis kaalutlusõiguse teostamata. Vaidlustatud otsuse vead ei ole kohtumenetluses kõrvaldatavad.
16.Apellatsioonimenetluses on pooled jätkuvalt erineval seisukohal selles, milliste menetlusreeglite järgi pidi vastustaja kaebajate taotlusele vastama, s.h kas nõutav oli loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse kontrollimiseks uue ekspertiisi korraldamine ning millistele kaebajate seisukohtadele pidi vastustaja kaebajate taotluse lahendamisel hinnangu andma.
17.Vastavalt LKS §-le 6 kohaldatakse LKS alusel korraldatavale haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades LKS-s sätestatud erisusi. Seega pidi vastustaja kaebajate taotluse menetlemisel ja lahendamisel rakendama LKS norme, kui need näevad ette erisuse võrreldes HMS-s sätestatud menetluskorraga.
18.Kaebajad esitasid vastustajale 15. märtsil 2021 taotluse Pahnimäe kohaliku kaitse alla võtmise otsuse, kohaliku kaitseala moodustamise määruse ja kaitse- eeskirja kehtetuks tunnistamiseks või Kiigemäe kinnistu Kiigemetsa katastriüksuse Pahnimäe kaitseala hulgast väljaarvamiseks ja sellega seonduvalt vastavate aktide muutmiseks (dtl 22-38). Tulenevalt LKS § 13 lg-st 1 kohaldatakse LKS §-des 8 ja 9 sätestatut muu hulgas kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjas märgitud piirangute või loodusobjektiga seotud kohustuste ulatuse olulisele muutmisele või kehtetuks tunnistamisele.
19.Igaühel on õigus esitada LKS § 8 lg 2 tingimustele vastav ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. LKS § 8 lg 3 järgi korraldab kaitse alla võtmise algataja loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku. Kui ekspertiisi tulemusest nähtub, et loodusobjektil puuduvad LKS-ga sätestatud kaitse alla võtmise eeldused või kaitse alla võtmine ei ole otstarbekas, võib kaitse alla võtmise algataja keelduda kaitse alla võtmise menetluse algatamisest (LKS § 8 lg 4), kui aga loodusobjektil on kaitse alla võtmise eeldused ja kaitse alla võtmine on otstarbekas, algatatakse kaitse alla võtmise menetlus (LKS § 8 lg 5). LKS §-s 9 on seadusandja ette näinud täpsemalt toimingud, mis tuleb teha loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluses, et jõuda loodusobjekti kaitse alla võtmise (LKS § 11) või kaitse alla võtmisest keeldumise (LKS § 111) otsuseni.
20.Toodud normid reguleerivad otsesõnu loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse alustamise otsustamist. Samade normide alusel tuleb aga LKS § 13 lg 1 kohaselt lahendada ka kaitstava
loodusobjekti kaitse-eeskirjas märgitud piirangute või loodusobjektiga seotud kohustuste ulatuse olulisele muutmisele või kehtetuks tunnistamise menetluse algatamine. Halduskohus selgitas põhjendatult, et selles olukorras tuleb normide kohaldamisel arvestada kaitse alla võtmise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise menetluse eripära loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlusega võrreldes. Nii paneb LKS § 8 lg 3 kohaliku omavalitsuse üksusele ülesande korraldada ekspertiis kaitse alla võtmise eelduste ja otstarbekuse selgitamiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksusele esitatakse taotlus loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmiseks. Samas on ilmne, et juba kaitse alla võetud loodusobjekti kaitse-eeskirjas märgitud piirangute muutmise või kehtetuks tunnistamise taotluse saamisel on menetluslik olukord kui ka kohaliku omavalitsuse käsutuses olev tõendite baas erinev kui loodusobjekti kaitse alla võtmise taotluse esmase saamise korral. Olukorras, kus loodusobjekt on juba kaitse alla võetud, peab kohaliku omavalitsuse üksus olema korra juba kontrollinud nii kaitse alla võtmise eelduste olemasolu, kui ka kaalunud erinevaid huve ning hinnanud kaitse alla võtmise otstarbekust. Seetõttu jagab ringkonnakohus halduskohtu arusaama, et loodusobjekti kaitse-eeskirjas märgitud piirangute muutmise või kehtetuks tunnistamise taotluse saamisel ei ole uue ekspertiisi korraldamine kohaliku omavalitsuse üksuse absoluutne kohustus. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus aga, et ekspertiisi korraldamata jätmise võib otsustada ka muul juhul, kui halduskohtu nimetatud asjaoludel, s.o juhul, kui varsemast ekspertiisist on möödunud sedavõrd vähe aega, et uue ekspertiisi korraldamine oleks ilmselgelt ebamõistlik või kaitse alla võtmise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise ettepanek on täielikult põhjendamata või muul põhjusel ilmselgelt pahatahtlik. LKS § 8 lg-test 4 ja 5 nähtub selgelt, et ekspertiisi korraldamise eesmärgiks on usaldusväärse teabe ja hinnangu saamine, et otsustada loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamine või sellest keeldumine. Loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise ettepaneku kontekstis on vaja seega otsustada, kas algatada menetlus, mille tulemuseks võib olla kaitseeeskirja (oluline) muutmine või kogunime kaitse alla võtmise kehtetuks tunnistamine. LKS § 8 lgte 3-5 süstemaatiline tõlgendamine koostoimes LKS § 13 lg-ga 1 viib seetõttu järeldusele, et uue ekspertiisi korraldamise vajadus sõltub eelkõige sellest, kas olemasoleva ekspertiisi pinnal, arvestades loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise ettepaneku väiteid ja põhjendusi, saab piisava kindlusega otsustada menetluse algatamise küsimuse. LKS § 8 lg-d 3-5 koostoimes LKS § 13 lg-ga 1 ei nõua seega jäigalt ettekirjutatud menetlustoimingu läbiviimist, vaid panevad kohaliku omavalituse üksusele kohustuse otsustada menetluse algatamine valdkonnas eriteadmisi omava isiku koondatud andmete ja analüüsi alusel. Kui ettepanekus püstitatud küsimustele saab kahtlusi välistades vastata olemasoleva ekspertiisi põhjal, siis võib varasem ekspertiis olla piisav sõltumata selle vanusest.
21.Ringkonnakohus leiab eelneva alusel, et LKS §-des 8 ja 9 on seadusandja sätestanud korra loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise taotluse alusel menetluse algatamise otsustamiseks. Seega on LKS-s selles küsimuses sätestatud erisus HMS regulatsioonist ning LKS § 6 kohaselt pidi vastustaja kaebajate taotluse saamisel lähtuma eelkõige LKS asjakohastest sätetest. Seetõttu ei ole asjakohane vastustaja seisukoht, et kaebajatel oli õigus taotleda loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist üksnes HMS § 68 piirangut arvestades, s.o juhul, kui nad võinuks taotleda haldusmenetluse uuendamist HMS § 44 järgi. HMS § 44 lg-s 1 on loetletud juhud, kui haldusorganil tuleb menetlus uuendada. Samas LKS § 8 lg 1 järgi on igaühel õigus esitada kaitse alla võtmise algatajale ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. Tulenevalt LKS § 13 lg-st 1 on igaühel vastavalt õigus esitada ettepanek ka loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Menetluse algatamisel peab haldusorgan LKS § 8 lg-te 4 ja 5 järgi kontrollima loodusobjekti kaitse alla võtmise eelduste esinemist ja hindama kaitse alla võtmise otstarbekust. Seega on loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise menetluse algatamine võimalik ka juhul, kui taotlus annab aluse kahtluseks, et kaitse alla võtmine ei ole (enam) otstarbekas.
Vastavalt ei jää ruumi HMS § 44 lg 1 tingimuste kohaldamiseks. Samas ei saa mööda vaadata sellest, et kahtlus kaitse alla võtmise otstarbekuses saab tugineda eelkõige sellele, et asjaolude või kehtiva õiguse muutumise või uute teadmiste tõttu võib avaliku ja asjast huvitatud isikute huvide ja õiguste tasakaal olla muutunud. Seega võib loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamine või tingimuste muutmine sõltuda siiski sellest, kas asjaolud on muutunud kaitse alla võtmise otsuse tegemise järel. Siiski ei ole välistatud kaitse alla võtmise otsuse muutmine ka põhjusel, et otsuse tegemise ajal teada olnud oluline asjaolu või huvi on jäänud tähelepanuta.
22.Kokkuvõttes leiab vastustaja ekslikult nagu olnuks kaebajate taotlus lubatav üksnes juhul, kui kaitse alla võtmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm oleks ära langenud või oleks ilmnenud olulised, varem teadmata tõendid ning kaebajad oleks seejärel ühe kuu jooksul taotlusega vastustaja poole pöördunud. Sellised piiravad tingimusi LKS §-st 8 koostoimes LKS § 13 lg-ga 1 ei tulene.
23.Vastavalt LKS § 8 lg-le 3 on kaitse alla võtmise ning kavandatavate piirangute otstarbekuse küsimus üheks ekspertiisiga lahendatavaks küsimuseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa aga LKS § 8 lg-t 3 mõista selliselt, et ekspertiisi koostaja ülesandeks on otsustada kaitse alla võtmise ning kavandatavate piirangute otstarbekuse üle. Ekspertiisi koostades saab valdkonna eriteadmistega isik anda seisukoha nende oluliste asjaolude kohta, mida haldusorgan saab ja/või peab arvestama loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse tegemisel. Samas ei saa ekspert haldusorgani asemel teostada kaalutlusõigust ega otsustada, kas kõiki asjaolusid arvestades on loodusobjekti kaitse alla võtmine või seejuures kohaldatavad piirangud otstarbekad. Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel (HMS § 4 lg 1). Seetõttu saab ekspert küll osutada erinevate otsuste võimalikele mõjudele, kuid otsuse tegemisel oluliste huvide ja õiguste kaalumine on siiski haldusorgani õigus ja kohustus. LKS § 8 lg-eid 4 ja 5 saabki mõista selliselt, et haldusorgan, kes peab otsustama loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamise peab seejuures ise otsustama ka kaitse alla võtmise otstarbekuse üle. Sellise otsuse õiguspärasuse küsimuse lahendamisel kontrollib kohus üksnes kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kuid ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3).
24.Vastustaja peab vaidlustatud otsust õiguspäraseks, põhjendades seda seisukohta sellega, et kaebajate taotluse väited käivad Rakvere Vallavolikogu 30. augusti 2017. a määruse nr 8 ja selle vastuvõtmisele eelnenud menetluse kohta, kaebajad ei ole esile toonud menetluse uuendamise alust HMS § 44 lg 1 järgi ning kohtumenetluse ajal 2023. aastal koostatud ekspertiis kinnitab Pahnimäe oosi ja ümbritseva maa-ala kaitse alla võtmise põhjendatust. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna aga vastustaja väited ja põhjendused alust pidada vaidlustatud otsust õiguspäraseks.
25.Otsuse punktis 13 loetles halduskohus kaebajate taotluses esitatud põhjendused Pahnimäe kaitse alla võtmise otsuse muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Kaebajate põhjendused said alfabeetilise tähise alustades a-st ja lõpetades x-iga. Põhjendusi hinnates nõustus halduskohus vastustajaga osaliselt, leides, et põhjendused a kuni j ei ole praeguses vaidluses asjakohased, sest puudutavad Rakvere Vallavolikogu 30. augusti 2017. a määrust nr 8 ja selle andmisele eelnenud haldusmenetlust, mille õiguspärasus ei ole praeguse vaidluse esemeks. Vastustaja ega kaebaja ei vaidle sellele seisukohale vastu apellatsioonimenetluses. Ka ringkonnakohus ei näe põhjust asuda teistsugusele seisukohale ega korda selles osas halduskohtu otsuse põhjendusi.
26.Kaebajate taotluse põhjenduste k kuni x kohta leidis halduskohus, et nende kaudu on kaebajad soovinud näidata, miks kaitse alla võtmise otsuses toodud põhjendused ja kaitse alla võtmise eesmärk ei ole asjakohased ning miks ala kaitse all hoidmine ei ole enam üldse või senises mahus põhjendatud ega otstarbekas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Need põhjendused toovad tõepoolest esile asjaolud, mida kaebajad peavad oma põhiväidet toetavaks, s.o mis kaebajate
arvates osutavad, kaitse alla võtmise tingimusi tuleks muuta, kuna kaitse alla võtmise otsuse eeldused ei ole osaliselt täidetud ja muutnud on kaitse alla võtmise otstarbekuse hindamisel arvestatavad asjaolud. Olgugi, et osa neist seondub väidetavate vigadega, mis tehti juba kaitse alla võtmise otsustamisel, olid need etteheited oma kestva iseloomu tõttu asjakohased ka taotluse esitamise ajal. Nii väidavad kaebajad, et Pahnimäe oosi säilinud osa ei asu Kiigemäe kinnistul, kõik kaitsmisväärsena nimetatud väärtused paiknevad Pahnimäe kinnistul ja kaitsealuste liikide soodsa seisundi tagamine ei ole LKS järgi kohaliku omavalitsuse ülesanne. Teine osa väiteid seondub aga otseselt asjaoludega, mis on selgunud pärast kaitse alla võtmise otsuse tegemist. Näiteks selgitavad kaebajad, et Kiigemäe kinnistu on võsastunud ja seda ei kasutata vaba aja veetmise või loodushariduse andmise kohana. Apellatsioonkaebuses vastustaja ei selgita, miks ta ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et vähemalt osa kaebajate väiteid olid asjakohased ja neile tulnuks taotluse lahendamisel vastata. Ringkonnakohtule ei ole äratuntavad põhjused, mis võiks õigustada kaebajate nendele seisukohtadele ja väidetele vastamata jätmist.
27.Põhjenduse x kohta osutab ringkonnakohus siiski, et piirkonna liiva- ja kruusavarude vajalikkus infrastruktuuri projektide elluviimiseks puudutab avalikku huvi, mitte kaebajate erahuvi või subjektiivset õigust. Praeguse asja lahendamisel halduskohtumenetluses ei saa kaebajad selle asjaoluga arvestamata jätmisele tugineda, kuna kaebus on esitatud kaebajate subjektiivsete õiguste, mitte avaliku huvi kaitseks.
28.Iseenesest on vastustajal õigus selles, et kohtupraktikas on tunnustatud haldusorgani õigust täiendada vaidlustatud haldusakti põhjendusi kohtumenetluses tingimusel, et haldusorgan suudab ühtlasi näidata, et ta tugines neile põhjendustele haldusakti andmisel, kuid põhjendused jäi haldusaktis esitamata. Praegusel juhul ei ole vastustaja kohtumenetluses kaevatava otsuse põhjendusi täiendanud. Kohtumenetluses esitatud 2023. aastal OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud eksperdiarvamus ei saa asendada haldusorgani enda põhjendusi. Liiati on ekspertarvamus koostatud pärast vaidlustatud otsuse tegemist, mis ise välistab võimaluse, et vastustaja lähtus ekspertarvamuses esitatust kaebajate taotluse lahendamisel. Seetõttu jättis halduskohus põhjendatult ekspertarvamuses toodu arvestamata vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel.
29.Halduskohus leidis põhjendatult sedagi, et vaidlustatud otsuse andmisel vastustaja jättis kaalutluse teostamata ja rikkus seega talle seadusega pandud kohustust. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas on kaitse alla võtmise ja kaitsetingimuste kohaldamise otstarbekuse otsus vastustaja kaalutlusotsus, mida ei saanud vastustaja asemel teha ekspertiisi läbiviija 2016. aastal ega ka hiljem. Ometi märgib vastustaja vaidlustatud otsuse punktis 1.5, et kaitse alla võtmise ja kavandatud piirangute otstarbekuse analüüsi on teinud ekspertiisi koostaja, mitte vastustaja ise. Kaebajate taotlust lahendades ei ole vastustaja ise selgitanud ja põhjendanud, miks kaitse alla võtmise otsuse kehtima jätmine on otstarbekas, pidades silmas nii loodusobjekti kaitse eesmärke, kaebajate huvi omandi kasutamiseks ja ettevõtluse arendamiseks kui ka muid olulisi asjaolusid. Kuna kohus ei saa asuda teostama kaalutlusõigust vastustaja asemel (HKMS § 158 lg 3 ls 2), siis ei ole see vaidlustatud otsuse puudus kõrvaldatav halduskohtumenetluses. Vastavalt on põhjendatud vaidlustatud otsuse tühistamine ja vastustaja kohustamine lahendada uuesti kaebajate taotlus. Asjakohane on halduskohtu selgitus, et taotlust uuesti lahendades võib vastustaja arvestada 2023. aastal OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud eksperdiarvamust, kuid peab vastama kaebajate võimalikele vastuväidetele ekspertarvamuse puuduste kohta.
30.Täiendavalt osutab ringkonnakohus, et LKS § 43 järgi on kohaliku tasandi looduskaitse eesmärk piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse. Kaitsealuste liikide püsielupaikade kaitse aga ei kuulu kohaliku tasandi looduskaitse eesmärkide hulka. Tulenevalt LKS § 10 lg-st 3 võtab I või II kaitsekategooria kaitse alla Vabariigi Valitsus nende loetelu sisaldava määrusega. Need liigid, mille püsielupaigad on LKS § 50 lg 2 kohaselt automaatselt kaitstud, kuuluvad I
kaitsekategooriasse. Püsielupaigana ala kaitse alla võtmise pädevus on valdkonna eest vastutaval ministril (LKS § 10 lg 2). Seega ei saa kohaliku omavalitsusüksuse poolt loodusobjekti kaitse alla võtmise eesmärgiks olla II või III kategooria kaitsealuse liigi püsielupaiga asumine loodusobjektil. Vastavalt ei saa vastustaja tugineda asjaolule, et Pahnimäe kaitsealal võib esineda kaitsealuseid liike loodusobjekti kaitse alla võtmise eelduste kontrollimisel. Samas võib kaitsealal asuv taimestik ja selle mitmekesisus, s.h kaitsealuste liikide esinemine, tulla ühe kaalutlusena arvesse kaitse alla võtmise otstarbekuse küsimuse lahendamisel.
31.Eeltoodu alusel jääb vastustaja apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
32.Kaebajad taotlevad halduskohtu otsuse tühistamist osas, milles halduskohus jättis kaebajate arvel nr 2403055 näidatud õigusabikulud nende endi kanda. Halduskohtu selgitusel on arvest nähtuvalt kaebajate esindaja kulutanud 20. märtsil 2024 ekspertarvamuse läbitöötamisele ja analüüsile, tõendite ja info kogumisele, seisukoha koostamisele ja suhtlusele kliendiga 18 tundi ja 35 minutit ning 25. märtsil 2024 telefoninõupidamisele kliendiga, täiendavate tõendite kogumisele ja seisukoha täiendamisele 2 tundi ja 40 minutit. Kaebajate esindaja jaoks pidi olema äratuntav, et praeguses kohtumenetluses ei saa määravat tähendust omada see, kas kohtumenetluse jooksul tellitud eksperdiarvamus on nõuetekohane, mistõttu puudus vajadus praeguse asja raames seda põhjalikult läbi töötada ja selle kohta kohtule detailseid seisukohti esitada. Ringkonnakohus jagab kaebajate arusaama, et olukorras, kus halduskohus võttis vastu vastustaja
13.novembri 2023. a menetlusdokumendi lisana esitatud ekspertiisiakti ega tagastanud seda tõendina ka hiljem, ei saa kaebajate esindajale ette heita ekspertiisiaktiga tutvumist ega selle kohta seisukoha esitamist. Kuigi haldusakti õiguspärasust kontrollitakse haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2), siis võib haldusakti andmise ajal esinenud asjaolusid tõendada ka hilisema tõendi, s.h ekspertarvamusega. Seetõttu ei saanud kaebajatel olla täielikku kindlust selles, et ekspertarvamuses esitatul puudub tähendus asja lahendamisel. Kaebajate esindaja on arusaadavalt selgitanud sedagi, et ekspertarvamusega tutvumisele kulunud aeg 18 tundi ja 35 minutit jaguneb tegelikkuses kolmele tööpäevale, kuid ajaarvestuse tarkavara eripära tõttu on arvel kajastatud üksnes tegevuse alguse päev, s.o 20. märts 2024. Siiski ei pea ringkonnakohus põhjendatuks muuta halduskohtu otsust vastustajalt menetluskulude väljamõistmise osas. Menetluse keerukust, mahtu ja vaidluse eset silmas pidades katab halduskohtu otsusega kaebajate kasuks välja mõistetud 5039,20 eurot kaebajate kulutused vajalikele ja põhjendatud menetluskuludele. Ringkonnakohus arvestab siinkohal sellega, et kaebajad keskendusid halduskohtule esitatud kaebuse väidetes ja põhjendustes, samuti halduskohtule tõendite esitamisel olulises osas 2016. aastal toimunud Pahnimäe kohaliku kaitse alla võtmise menetlusele. Ometi pidi kaebajate esindajale olema selge, et LKS § 8 ja § 13 lg 1 järgi ei ole võimalikel menetluslikel minetustel Pahnimäe kohaliku kaitse alla võtmise algses menetluses tähendust kaitse-eeskirjas märgitud piirangute muutmise või kehtetuks tunnistamise taotluse lahendamisel. Seetõttu jääb kaebajate apellatsioonkaebus rahuldamata.
33.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad vastustaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda. Kaebajad taotlevad apellatsioonimenetluse kuludena vastustajalt 1 155,57 euro väljamõistmist. Kaebajad selgitavad, et apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud on tegelikkuses suuremad, kuid kaebajad taotlevad vastustajalt üksnes viimase apellatsioonkaebusega seotud õigusabikulude väljamõistmist. Kaebajate selgitusel seondub osa õigusabikuludest (kokku 114,33 eurot) üksnes vastustaja apellatsioonkaebusega ja ülejäänud osas peavad kaebajad õigusabikulusid 75% ulatuses seotuks vastustaja ja 25% ulatuses kaebajate apellatsioonkaebusega. Vastustaja ei esitanud vastuväiteid kaebajate menetluskulude suuruse ega arvestuse kohta. Ringkonnakohus loeb kaebajate õigusabikulud apellatsioonimenetluses põhjendatuks ja vajalikuks kaebajate näidatud ulatuses ja mõistab vastustajalt kaebajate kasuks välja 1 155,57 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.