Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.02.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1666
Haldusasi
Sokkel Karjäärid OÜ kaebus Harku Vallavolikogu 29.06.2023 otsusele nr 49
Menetlusosalised
Kaebaja– Sokkel Karjäärid OÜ, esindajad vandeadvokaat Villy Lopman ja advokaat Sandra Kaas Vastustaja – Harku vald, esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.11.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Harku valla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
07.01.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harku valla apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 16.11.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-1666 muutmata.
2.Mõista Harku vallalt Sokkel Karjäärid OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 2800 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.03.2025. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-23-1666 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sokkel Karjäärid OÜ esitas 31.05.2023 Keskkonnaametile (KeA) taotluse Vääna uuringuruumi geoloogilise uuringu loa saamiseks. Geoloogilise uuringu eesmärk on välja selgitada uuringuruumis levivate setete (liiv ja/või kruus) maht, kvaliteet ning kasutamise võimalused. Uuringute käigus planeeritakse rajada kuni 65 uuringukaeveõõnt ja kuni 65 puurauku sügavusega kuni 35 m (olenevalt kasuliku kihi paksusest).
2.KeA esitas 09.06.2023 Sokkel Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks.
Karjäärid
OÜ
31.05.2023
taotluse
Harku
3.Harku Vallavolikogu ei nõustunud 29.06.2023 otsusega nr 49 Sokkel Karjäärid OÜle liiva geoloogilise uuringu loa andmisega (resolutsiooni p 1), teavitades, et arvestades seni teadaolevat, ei nõustu Harku Vallavolikogu tõenäoliselt Vääna uuringuruumis liiva kaevandamisega (resolutsiooni p 2). Maapõueseaduse (MaaPS) § 4 lg 2 kohaselt on maavara geoloogilise uuringu eesmärgiks ühemõtteliselt maavara kaevandamine. Kui maavara kaevandamine on vähetõenäoline, ei ole uuringuloa taotlejal mõttekas korraldada kulukat geoloogilist uuringut. Haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttega on kooskõlas, kui vallavolikogu väljendab uuringuloa andmise menetluses seisukohta uuringualal kaevandamise kohta. Uuringualal kaevandamise võimalikkust mõjutavad järgmised asjaolud. 1) Eestimaa Looduse Fondi tehtud Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuringul põhineva Harku valla üldplaneeringu kohaselt jääb kogu taotletav uuringuala rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalasse, kus maakasutuse juhtotstarbeks on range režiimiga looduslik haljasmaa. Seega on uuringualas kaevandamine üldplaneeringuga vastuolus. Tegevus kahjustab Vääna-Jõesuu tuumala põhja- ja lääneosa toimimist, mis omakorda mõjutab tõenäoliselt negatiivselt Naage rohekoridori toimimist. Kuni 39,98 hektaril liiva kaevandamine toob kaasa märkimisväärse negatiivse mõju piirkonna looduskeskkonnale ja elukeskkonnale. Harku valla üldplaneeringu seletuskirja p-s 2.10 on märgitud, et uute mäetööstusmaade arendamisel peab eelistama väljaspool rohevõrgustikku paiknevaid alasid. 2) Kaevandamine on vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga 2030+, kus on sarnaselt üldplaneeringule tähtsustatud Tallinna ümbruses (sh Harku vallas) rohelise võrgustiku alade olemasolu ja nende jätkuvat toimimist. Maakonnaplaneeringus ei ole soovitatud muuta tuumalade ja koridoride maakasutamise sihtotstarvet ja üldplaneeringu järgset juhtfunktsiooni. 3) Põhjapoolses uuringualas kaevandamine ei sobitu ruumilise planeerimise dokumendis fikseeritud Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi arendamise ja kasutamise võimalusega. Kaevandamine häirib ka piirkonda läbivate jalgteede ja -radade kasutamist. Vääna-Jõesuu ranna ja seda ümbritseva metsa näol on tegemist Harku valla elanike, aga ka Tallinna linna elanike armastatud puhkealaga. Ka keskmist uuringuala läbivad mitmed teed ja rajad, mida kasutavad sarnaselt rannaalaga aktiivselt nii kohalikud elanikud kui ka puhkajad mujalt.
2(6)
3-23-1666 Alast u 170 m kaugusel saab alguse aianduskooperatiivide ala, kus elatakse osaliselt paikselt. Kaevandamisega kaasnev müra võib häirida ala elamiseks kasutamist. Lõunapoolsel uuringualal kaevandamisega kaasnev müra ja ümbritsevatel teedel toimuv raskeveokite liiklus võib häirida mitmete majapidamiste elu. Ala kattub II kaitsekategooria linnuliigi pesitsusalaga ja külgneb I kaitsekategooria linnuliigi pesitsusalaga. 4) Harku Vallavolikogu 27.01.2022 otsusega nr 9 algatati Harku valla puhkemetsade teemaplaneering. Uuringualade metsad vastavad suure tõenäosusega teemaplaneeringus kirjeldatud kõrgendatud avaliku huviga metsade tunnustele, mistõttu on põhjendatud piirata neil sellist tegevust, mis kahjustaks oluliselt metsa ökosüsteemi. 5) Kohalikud elanikud esitasid 13.06.2023 Harku Vallavalitsusele pöördumise, milles ei nõustu geoloogilise uuringuga ja uuringualades kaevandamisega. Uuringu käigus planeeritavad 65 puurauku sügavusega u 35 m võivad põhjustada erinevates kihtides põhjavee segunemist ja kahjustada puurkaevudest saadava vee kvaliteeti. Uuringul on kahjustav toime kohalikele taime-, looma- ja linnuliikidele, kuna kasutatava tehnika toomiseks tuleks rajada täiendavaid juurdepääsuteid. Vääna jõe hoiuala piirkonnas on varasemalt juba teostatud mitmeid geoloogilisi ning isotoop-geokeemilisi uuringud, mistõttu pole täiendavate uuringute tegemiseks loa andmine põhjendatud.
4.Sokkel Karjäärid OÜ esitas 27.07.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku Vallavolikogu 29.06.2023 otsuse nr 49 õigusvastaseks tunnistamiseks ja vastustaja kohustamiseks otsustada uuringuloa taotluse üle uuesti kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
5.Harku vald palus jätta kaebus rahuldamata.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 16.11.2023 otsusega kaebuse, tuvastades vallavolikogu 29.06.2023 otsuse nr 49 õigusvastase ning kohustades vallavolikogu uuringuloa kooskõlastamise üle uuesti otsustama kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtupraktikas on rõhutatud, et geoloogilise uuringu loa andmise menetluses saab arvestada keskkonnakaitseliste ja sotsiaalsete argumentidega, samuti saab arvestada kaalutlusega, kas kaevandamine tulevikus on võimalik. Kaevandamisloa andmise vähene tõenäosus on üks kaalutlus kogumist, kuid see ei ole ainumäärav. MaaPS v.r § 27 lg 7 kohta on kohtupraktikas välja toodud, et nimetatud sättest ei tulene, et geoloogilise uuringu loale nõusoleku andmata jätmiseks piisab üksnes sellest, et kohalik omavalitsus ja kogukond ei soovi konkreetses piirkonnas maavara kaevandamist. See järeldus kehtib ka MaaPS kehtiva redaktsiooni puhul, kuna seadus ei ole selles osas muutunud. Geoloogilise uuringu loa nõusoleku andmise menetluse eesmärgiks ei ole hoida võimalikult varases etapis ära kaevandamisloa väljastamine. Selle menetluse peamine eesmärk on välja selgitada, kas uuring kui selline ning sellega kaasnevad tegevused ja mõjud toovad kaasa kohalikule omavalitsusele ja kogukonnale, sh keskkonnale sellised negatiivsed mõjud, mis kaaluvad üles loa taotleja õiguse korraldada maavara geoloogiline uuring. Geoloogilise uuringu luba ei tekita selle loa omanikule õiguspärast ootust saada hiljem kaevandamisluba. Mõlemas loamenetluses tuleb küsida kohaliku omavalitsuse nõusolekut ning uuringuloaga nõustumine ei välista kohaliku omavalitsuse õigust keelduda hiljem kaevandamisloa kooskõlastamisest. Uuringuloa andmisest keeldumine kaevandamisega seotud põhjendustel võiks põhimõtteliselt kõne alla tulla siis, kui juba uuringuloa menetluses on ilmselge, et kaevandamisloa andmine asjaomases uuringuruumis on välistatud – sel juhul võiks väita, et uuringuloa andmine ja selle alusel geoloogilise uuringu tegemine selles uuringuruumis on eesmärgitu. Sellise olukorraga pole praegusel juhul aga tegemist.
3(6)
3-23-1666 Vastustaja on praegusel juhul omistanud määrava tähenduse nendele asjaoludele, mida tuleb arvestada eeskätt kaevandamisloale nõusoleku andmisel. Geoloogiliste uuringute vastu esineb avalik huvi, kuna maavara hilisem kaevandamine ei toimu üksnes kaevandamisloa omaja ärihuvides, vaid maavara läheb vaja selleks, et riik saaks täita temal lasuvaid avalikke ülesandeid, samuti selleks, et eraisikud saaksid realiseerida enda legitiimseid erahuve, nt omandiõiguse raames õigust ehitada. Maavarade kaevandamine toimub ka kohalike omavalitsuste huvides. Geoloogiliste uuringute raames on vajalik hankida võimalikult palju võrdlusandmeid, mille pinnalt avalik võim saab teha kaalutletud otsuse, millises maardlas kaevandamine on majanduslikult otstarbekas ja millisel tegevusel on väiksemad negatiivsed mõjud ümbritsevale keskkonnale. Geoloogilise uuringu loa nõusoleku andmise menetluse eesmärgiks ei ole asuda spekuleerima selle üle, kas kaevandamisloa väljastamine tulevikus võiks olla kehtivaid planeeringuid või muid asjaolusid arvestades ebatõenäoline või lausa välistatud. Selle kohta saab anda hinnangu siis, kui selgeks on saanud kaevandamise mahud ja ulatus ning hinnatud kaasnevaid keskkonnamõjusid. Pole põhjust kahelda, et võimalikul kaevandamisel Vääna uuringuruumis saab olema mõju rohevõrgustikule, samuti seal lähikonnas elavatele inimestele. Siiski ei tähenda see, et maakonnaplaneeringu või üldplaneeringu kohaselt oleks kaevandamine rohevõrgustiku alal välistatud – tegemist on mittesoositud, kuid teatud tingimuste täitmisel lubatava tegevusega. Kas võimalik kaevandamine täidab maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu nõudeid, on praegu vara öelda, kuna andmeid on ebapiisavalt. Geoloogilise loa andmise menetluses on ennatlik asuda spekuleerima selle üle, kas „olemasolevad metsamassiivid hävitatakse“, nagu väidab vastustaja, samuti selle üle, kas kaevandamine vastaks planeeringute piirangutele (nt lubatava lageraieala suuruse ületamine). Maakonnaplaneeringute suurt üldisuse taset arvestades ei saa reeglina väita, et perspektiivse kaevandamisala paiknemine näiteks miljööväärtuslikul ja rohevõrgustiku alal välistaks kaevandamise. Olukorras, kus teada on üksnes uuringuruumi pindala, mitte aga avatavate karjääride arv ega nende suurus, ei ole võimalik hinnata kaevandamise tegelikku mõju rohevõrgustiku toimimisele. Geoloogilise uuringuga ei kaasne kaevandamisega sarnaseid mõjusid, seega ei ole võimalik kaevandamisega kaasnevaid hüpoteetilisi keskkonnamõjusid võrdsustada geoloogilise uuringuga kaasnevate lühiajaliste ja lokaalsete mõjudega. Välitööde geoloogilise uuringuga eeldatavasti ei kaasne väga intensiivset keskkonna või kogukonna huvide häiringut. Puuduvad andmed ning tõendid selle kohta, et kehtestatud uurimismetoodikat järgides tehtud geoloogiline uuring põhjustaks keskkonnale või lähipiirkonnas elavatele inimestele ohtu, nt rikuks ära majapidamiste kaevude vee. Geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskirjas on välja toodud, et uuringupunktid likvideeritakse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist, täites need samast kohast väljatud materjaliga. Uuringupunktide sulgemisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale, uuringutööde käigus ei teki jääke ega jäätmeid. Maapõu ja maapind viiakse võimalikult uurimiseelsesse seisundisse. Puurmasinaga puurimise mõju maapinnale on minimaalne, sest puuraugu läbimõõt on 127 mm. Ka on geoloogilise uuringu loa taotluses välja toodud, et uuringupunktide asukohad valitakse lihtsaima juurdepääsuteega. Metsaaladel võib uuringupunktide asukohtadele juurdepääsuks olla vajalik üksikute puude langetamine. Sellisel juhul toimub puude langetamine kooskõlas seadusega. Uuringutöödega kaasnev mõju keskkonnale on minimaalne, selle tegevusega suure tõenäosusega ei kaasne kehtestatud piirnormide ületamist ning tegevus on ajutine ja lühiajaline – seetõttu ei mõjuta geoloogilise uuringu tegemine negatiivselt kohalikke elanikke. Uuringupunktide rajamine on kiire, see toimub tööajal ning uuringupunktide rajamise tulemusena ei muutu uuringuruumi väljanägemine olulisel määral. Projekteeritavad 4(6)
3-23-1666 puuraukude asukohad on kaardil märgitud ning esitatud pole teavet selle kohta, et just puuraukude alusel maal võib leida kaitstavaid väärtusi, mida pole võimalik kaitsta muud moodi kui üksnes uuringu tegemisest loobumisega. Asjas ei oma tähendust vastustaja viide teemaplaneeringule. Koostamisel olev planeering võib olla kaalutlusotsuse tegemisel küll üheks arvestatavaks asjaoluks, kuid tegemist ei ole kehtiva planeeringuga, mis oleks järgimiseks kohustuslik. Samuti on oluline, et taotletava geoloogilise uuringuga ei kaasne vastustaja väidetud ulatuslikku metsaraiet ega muud olulist keskkonnamõju. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.Harku vald palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 16.11.2023 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Kohalikul omavalitsusel on õiguslikult võimalik põhjendada nõusoleku andmisest keeldumist maavara kaevandamisega seonduvate argumentidega. Geoloogiline uuring on ettevalmistav tegevus maavara kaevandamisega alustamiseks. Nii MaaPS-is kui ka keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 käsitatakse geoloogilist uuringut ning maavara kaevandamist ühtse tervikuna. Selleks, et loodusvara muutuks maavaraks ning oleks võimalik moodustada maardla, mille kohta on võimalik väljastada kaevandamisluba, on esmalt tarvilik teha geoloogiline uuring. Halduskohus tõlgendas MaaPS § 35 lg 1 p-i 10 ebaõigesti. Nimetatud sätte järgi keeldub Keskkonnaamet geoloogilise uuringu loa väljastamisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus geoloogilise uuringu loa andmisega. Halduskohtu otsusest ei selgu, millised saaksid olla need juhtumid, millal kohalik omavalitsus saab õiguspäraselt keelduda nõusoleku andmisest, kui maavara kaevandamisega seonduvaid argumente ei tohi kasutada. Nimelt on geoloogilise uuringu endaga kaasnevad mõjud sageli võrdlemisi tühised. Kuna nõusoleku andmisest keeldumine oleks seetõttu praktiliselt võimatu, muutuks MaaPS § 35 lg 1 p 10 sisutuks. Õigusselguse põhimõttest johtuvalt ei tohiks õiguskorras olla igasuguse mõtte ja tähenduseta norme. Vastustaja keeldus õiguspäraselt geoloogilise uuringu loa väljastamiseks nõusoleku andmisest, sest maavara kaevandamine Vääna uuringuruumi territooriumil on ebatõenäoline. Rohevõrgustike säilimine ja toimimine on oluline (Riigikohtu 28.09.2023 otsus nr 3-21-979). Kaevandamiskavatsus on seetõttu vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga 30+, Harku valla üldplaneeringuga ja menetluses oleva puhkemetsade teemaplaneeringuga. Geoloogiline uuring muudaks teemaplaneeringu edasise menetlemise tunduvalt komplitseeritumaks, sest kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa, tuleb menetletav üldplaneering kooskõlastada Kliimaministeeriumiga (MaaPS § 15 lg-d 7, 8 2 ja 9). Geoloogilist uuringut teostamata sellist kooskõlastamise vajadust ei tekiks.
8.Sokkel Karjäärid OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Apellatsioonkaebus ei sisalda uusi argumente, mida halduskohus poleks juba analüüsinud. Ringkonnakohus peab täiendavalt vajalikuks märkida järgmist.
5(6)
3-23-1666
10.MaaPS § 35 lg 1 p 10 järgi keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Asjaolu, et kohaliku omavalitsuse võimalused nõusoleku andmisest õiguspäraselt keelduda on suhteliselt piiratud, ei tähenda, et tegemist oleks sisutu normiga. Kohaliku omavalitsuse kaasatus uuringuloa väljastamise menetlusse on igati põhjendatud, kuid kohalik omavalitsus avaliku võimu kandjana peab oma otsustusõigust kasutama eesmärgipäraselt ning hoiduma uuringute takistamisest olukorras, kus uuringud ise kohalikku huvisid ei riiva.
11.Halduskohus osundas õigesti, et geoloogiliste uuringute vastu esineb avalik huvi. Selleks, et riik saaks kaevandamislubade menetlustes teha kaalutletud otsuse, peab tal olema asjakohane teave maavara kohta. Ainuüksi asjaolu, et peale geoloogilise uuringu tegemist võidakse teatud maa-ala arvele võtta maardlana ning see raskendab kohalikul omavalitsusel oma planeeringute menetlemist, ei ole piisav, et uuringuloa andmisega mitte nõustuda.
12.Valla 29.06.2023 otsuses nr 49 välja toodud vastuväited oleks asjakohased juhul, kui kunagi peaks esitatama kaevandamisloa taotlus. Siis tuleb kaevandamise mõju kohalikule omavalitsusele igakülgselt hinnata. Nõustudes uuringuloa andmisega, ei tekita kohalik omavalitsus ettevõttele ega riigile õiguspärast ootust, et ta on tulevikus nõus ka kaevandamisega.
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja taotleb esindajakulude 3451,25 eurot (käibemaksuta) hüvitamist, millest 1432,50 moodustab kahe esindaja kohtuistungiks valmistumine ja istungil osalemine. Ringkonnakohus leiab, et viimati nimetatud kulu täies mahus vastustajalt väljamõistmine pole põhjendatud (HKMS § 109 lg 6). Vaidluse mahtu ja iseloomu arvestades polnud kahe esindaja osavõtt kohtuistungist vajalik. Kaebaja võib sellise valiku teha, kuid sellisel juhul ei pea kõik tekkinud kulud jääma vastaspoole kanda. Eelnevat arvestades tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 2800 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.