Sokkel Karjäärid OÜ kaebus tunnistada õigusvastaseks Harku Vallavolikogu 29.06.2023 otsus nr 49 „Arvamus Sokkel Karjäärid OÜ geoloogilise uuringu loa taotluse kohta“ ja kohustada Harku Vallavolikogu uuesti otsustama uuringloa kooskõlastamise üle
Menetlusosalised
Kaebaja – Sokkel Karjäärid OÜ, lepingulised esindajad v.adv Villy Lopman ja adv Sandra Kaas Vastustaja – Harku vald, lepinguline esindaja v.adv Karl Haavasalu
Asja läbivaatamine
16.10.2023 istungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja: ‒ tuvastada Harku Vallavolikogu 29.06.2023 otsuse nr 49 „Arvamus Sokkel Karjäärid OÜ geoloogilise uuringu taotluse kohta“ õigusvastasus; ‒ kohustada Harku Vallavolikogu uuesti otsustama uuringuloa kooskõlastamise üle kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
2.Mõista Harku vallalt Sokkel Karjäärid OÜ kasuks välja menetluskulud summas 5 020 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.12.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sokkel Karjäärid OÜ esitas 31.05.2023 Keskkonnaametile (KeA) taotluse Vääna uuringuruumi geoloogilise uuringu loa saamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 31.05.2023 dokumendina nr DM-124972-1). Taotletava Vääna uuringuruumi põhjapoolne lahustükk paikneb riigiomandis oleval katastriüksusel Keila metskond 28 (katastritunnus: 19801:001:4425) ning keskmine ja lõunapoolne lahustükk paiknevad riigiomandis oleval katastriüksusel Keila metskond 26 (katastritunnus: 19801:001:4413). Nimetatud katastriüksuste valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus, kes on nõustunud geoloogilise uuringu tegemisega. Geoloogilise uuringu eesmärk on välja selgitada uuringuruumis levivate setete (liiv ja/või kruus) maht, kvaliteet ning kasutamise võimalused. Uuringuga tehakse puuraugud, millega selgitatakse välja looduslike lasundite, sh maavara lasumistingimused, koostis ja omadused ning määratakse uuritavate looduslike lasundite, sh maavara võimalikud kasutusalad, et hinnata maavara aktiivse tarbevaruna. Uuringutöö koosneb ettevalmistus-, väli-, ja kameraaltöödest. Ettevalmistustööd hõlmavad peamiselt välitööde planeerimist. Välitöödel rajatakse uuringupunktid (puuraugud ja kaevandid), võetakse proovid, määratakse maavara lasumistingimused ning hüdrogeoloogiline (hüdroloogiline) situatsioon. Uuringute käigus planeeritakse rajada kuni 65 uuringukaeveõõnt ja kuni 65 puurauku sügavusega kuni 35 m (olenevalt kasuliku kihi paksusest). Uuringuala kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan. Kameraaltööde käigus analüüsitakse saadud andmestikku (sh laboritulemused) ja koostatakse aruanne varu arvele võtmiseks maavarade registris.
2.KeA esitas 09.06.2023 Sokkel Karjäärid OÜ 31.05.2023 taotluse Harku Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks.
3.Harku Vallavolikogu ei nõustunud 29.06.2023 otsusega nr 49 „Arvamus Sokkel Karjäärid OÜ geoloogilise uuringu loa taotluse kohta“ (edaspidi ka: vaidlustatud otsus) Harku vallas Vääna-Jõesuu külas Vääna uuringuruumis Sokkel Karjäärid OÜ-le liiva geoloogilise uuringu loa andmisega (resolutsiooni p 1), teavitades, et arvestades seni teadaolevat, ei nõustu Harku Vallavolikogu tõenäoliselt Vääna uuringuruumis liiva kaevandamisega (resolutsiooni p 2).
4.KeA edastas 06.07.2023 Harku Vallavolikogu mittenõustuva otsuse uuringuloa taotluse kohta Sokkel Karjäärid OÜ-le (KeA 06.07.2023 kiri nr DM-124972-18) ning küsis Sokkel Karjäärid OÜ seisukohta Vääna uuringuruumi uuringuloa taotluse menetluse jätkamise osas.
5.Tallinna Halduskohtus registreeriti 27.07.2023 Sokkel Karjäärid OÜ kaebuse nõudega tunnistada õigusvastaseks Harku Vallavolikogu 29.06.2023 otsus nr 49 „Arvamus Sokkel Karjäärid OÜ geoloogilise uuringu taotluse kohta“ ja kohustada vastustajat uuesti otsustama uuringuloa kooskõlastamise üle kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Sokkel Karjäärid OÜ põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Vaidlustatud otsus ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 toodud nõuetele, sest vastustaja on rikkunud kaebaja geoloogilise uuringu loa andmisest keeldumisel oluliselt kaalutlusreegleid. Vaidlustatud otsus on põhjendamata ning oluliste kaalutlusvigadega. Riigikohus on selgitanud, et geoloogilise uuringu loa taotlusele nõusoleku andmise otsustamisel teostab omavalitsus oma põhiseaduslikku enesekorraldusõigust ning lähtub seejuures omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualased ja sotsiaalseid argumente (RKHKo 11.11.2015, 3-3-1-37-15, p 11). Riigikohtu hinnangul on argument, et uuringute eesmärgiks seatud kaevandamine osutub tulevikus ebatõenäoliseks, kaalutlus, mida uuringuloa kooskõlastamisel arvestada (p 14). Tulevase kaevandamise ebatõenäosus ei saa olla ainsaks või peamiseks argumendiks uuringuloa kooskõlastamisest keeldumisel (vt kaebajaga seonduvaid analoogseid kohtuasju TlnHKo 27.08.2019, 3-18-2384, p 12 ning TlnHKo 09.12.2022, 3-22-1616). Seda põhjusel, et uuringuloa taotluse suhtes seisukoha kujundamisel tuleb vallal anda seisukoht geoloogilise uuringu tegemise kohta, mitte kaevandamise võimalikkuse kohta. Kõik vaidlustatud otsuses kajastatud põhjendused seonduvad aga tulevase kaevandamise võimalikkusega. Uuringuloa tagajärjeks ei ole kaevandamine ning kaevandamisega kaasnev mõju kohalikule omavalitsusele (edaspidi ka: KOV) ja kogukonnale. Geoloogilise uuringu loa alusel viiakse läbi üksnes uuringud ja seeläbi kogutakse maavara kohta teavet, vt maapõueseaduse (MaaPS) § 4 lg 2, § 18, § 20 lg 2. Uuringutulemustel on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne. Nõustumine uuringuloa andmisega ei piira KOVi võimalust edaspidi keelduda kaevandamisloa kooskõlastamisest isegi juhul, kui KOV on uuringuloaga nõustunud (3-3-1-37-15, p-d 12 ja 14). 2) Vaidlustatud otsuses ei ole vastustaja toonud esile ühtegi asjaolu, mille kohaselt võiks kaebaja poolt taotletav uuring reaalselt kahjustada oluliselt keskkonda või riivata kohaliku kogukonna huve. Vastustaja ei ole vähimalgi määral põhjendanud, miks antud keskkonnas uuringute tegemine on eeldatavalt ülemäärase keskkonnamõjuga ning milles see väljendub. Vastustajal puudub info selle kohta, et uuringu raames kavandatavad tegevused võiksid kahjustada mõne kaitstava loodusobjekti seisundit või Harku valla üldplaneeringu (edaspidi: üldplaneering) või Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ (edaspidi: maakonnaplaneering) eesmärke. Antud juhul puudub info, et kavandatav tegevus võiks üldse kahjustada mõne kaitstava loodusobjekti seisundit. Taotletava Vääna uuringuruumi teenindusala ei kattu ühegi kaitsealusega loodusobjektiga. Seega ei ole õige väide, et lõunapoolne uuringuala kattub II kaitsekategooria linnuliigi pesitsusalaga. Lõunapoolsest lahustükist ~351 m kaugusel kirdes asub III kaitsekategooria loomaliigi Glaucidium passerinum (värbkakk, väline tunnus: KLO9123724) elupaik. Puudub regulatsioon, mille kohaselt oleks omavalitsusel uuringualal algatatud Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu menetluse tõttu kohustus keelduda uuringuloa menetluses kooskõlastuse andmisest. Seega rajaneb vastustaja nõusolekust andmisest keeldumine üksnes oletustel. Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-37-15 kohaselt ei tohi omavalitsus uuringuloaga mittenõustumine olla hüpoteetiline ega ebamäärane (p-d 17-19). 3) Ebaõige ja põhjendamata on vastustaja poolt viidatud kohaliku elaniku väide, et kavandataval uuringul on kahjustav toime kohalikule taime-, looma- ja linnuliikidele, kuna kasutatava tehnika juurdetoomiseks tuleks rajada täiendavalt juurdepääsuteid. Uuringuloa taotluse seletuskirjas on selgitatud, et varu arvutuse alal rajatakse puuraukude võrgustik lähtudes olemasolevatest teede ja sihtide asukohast ning raiesmikest, et tagada uuringupunktidele võimalikult lihtne juurdepääs. Seega valitakse uuringupunktide asukohad lihtsaima juurdepääsuteega ning täiendavaid teid ja mahasõite ei rajata. Uuringu läbiviimisel kasutatakse olemasolevaid teid ja tagatakse nende algne seisukord.
4) Argumendid uuringuala võimalikust kattuvusest rohevõrgustiku ruumielemendiga väljuvad menetluse esemest ega ole seotud geoloogilise uuringu loa andmisega. Riigikohus on selgitanud, et rohevõrgustiku puhul on tegemist üksnes maakonnaplaneeringu täpsusega määratud maakasutustingimustega. Maakonnaplaneeringute üldisuse tase on selline, et täpsemate selgitusteta ei ole võimalik väita, et kaevandamine ei oleks võimalik. Seega ei piisa üldisest väitest, et kaevandamine on rohelise võrgustiku toimimisele potentsiaalseks konfliktiallikaks (3-3-1-37-15, p 17). Vastustaja keeldumises puudub rohevõrgustiku väidetava ohustamise osas igasugune sisuline analüüs. Praegusel juhul ei ole tõendatud ega eluliselt usutav, et geoloogilise uuringu tegemine iseenesest takistaks rohevõrgustiku funktsioneerimist. Samuti ei tingi see vajadust muuta uuringuala maakasutuse sihtotstarvet. Selle kohta, millist mõju omab kaevandamine rohealale ja kas selline mõju oleks vastuolus üldplaneeringu eesmärkidega, on arusaadavalt võimalik adekvaatne hinnang anda alles pärast geoloogilise uuringu teostamist. Kehtiva õiguse ega kohtupraktika valguses ei ole kaevandamise planeerimine, sh geoloogilise uuringu teostamine, rohevõrgustiku alal välistatud (TlnHKo 3-18-2384, p 13.3, TlnHKo 3-22-1616, p 16). 5) Ennatlik ja faktiliselt ebaõige on vastustaja seisukoht, mille kohaselt „kuni 39,98 hektaril liiva kaevandamine, millega kaasneb suures ulatuses metsa raadamine, pinnase eemaldamine, tolm, müra ja raskeveokite liikumine, toob kaasa märkimisväärse negatiivse mõju piirkonna looduskeskkonnale ja elukeskkonnale“. Esiteks ei seondu vastav argument menetluse esemega ehk geoloogilise uuringu loaga. Teisalt tuleb arvesse võtta, et uuringuruumi (mitte kaevanduse) teenindusala üldpindala on 39,98 ha. Praegusel hetkel pole teada, kas ja kus karjäär üldse hakkaks paiknema ja millised on selle mõjud ümbruses elavatele inimestele ja looduskeskkonnale. Uuringuloa taotluse seletuskirjas on selgitatud, et perspektiivne maksimaalne kaevandamise ala ei ületa 25 ha sõltumata uuringuala suuremast suurusest ning võib koosneda mitmest väiksemast lahusalast. Maavarade registris arvele võetud maavara ei tähenda tingimata perspektiivset kaevandamist, vaid annab informatsiooni maavara asukohapõhisest olemasolust, kvaliteedist ja kogusest. Vastavale argumendile tuginemine on seega selgelt ennatlik, põhjendamatu ja ebaõige. 6) Alusetu ja ebaõige on vastustaja poolt viidatud kohaliku elaniku väide, mille kohaselt uuringu käigus planeeritavad 65 puurauku sügavusega ca 35 m võivad põhjustada erinevates kihtides põhjavee segunemist ja kahjustada puurkaevudest saadava vee kvaliteeti. Kavandatava geoloogilise uuringuga ei kaasne keskkonnahäiringuid, mis võiks mõjutada piirkonna veerežiimi ja vee ning pinnase kvaliteeti. Puurmasinaga puurimise mõju maapinnale on minimaalne, sest puuraugu läbimõõt on 127 mm. Uuringupunktide rajamiseks kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Geoloogilise uuringu välitöödel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Vääna uuringuruumi geoloogilise uuringu välitöödega kaasnev keskkonnamõju iseloom ja ulatus on väike, jäädes kohalikule tasandile – uuringupunktid likvideeritakse kohe peale geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist rajamise päeval, uurimistööga ei reostata ega võeta põhjavett, ei tekitata jäätmeid ega normatiive ületavat müra või tolmu. 7) Ebaõige ja tõendamata on vastustaja poolt viidatud kohaliku elaniku väide, mille kohaselt on Vääna jõe hoiuala piirkonnas varasemalt teostatud mitmeid geoloogilisi uuringuid pinnakihtide hindamiseks, samuti on teostatud isotoop geokeemia uuringuid, mistõttu ei ole kuidagi põhjendatud täiendavalt loa andmine geoloogiliste uuringute tarvis kõnealuses uurimisruumis. Taotletava Vääna uuringuruumi teenindusalal pole varem geoloogilisi uuringuid maavara uuringu eesmärgil kunagi läbi viidud. Isegi, kui oleks, siis puudub regulatsioon, mille kohaselt oleks omavalitsusel uuringualal varasemate uuringute läbiviimise tõttu kohustus keelduda uuringuloa menetluses kooskõlastuse andmisest. Lisaks tuleb siinkohal arvestada seda, et Vääna jõe hoiuala hõlmab kogu Vääna jõge. Seega asjaolu, et Vääna jõe hoiualal ehk kogu jõe ulatuses on kuskil varasemalt mingeid geoloogilisi uuringuid
läbi viidud, ei oma käesolevas asjas tähendust. Objektiivne fakt on see, et taotletava Vääna uuringuruumi teenindusalal ei ole tehtud selliseid geoloogilisi uuringuid, mille detailsus oleks piisav aktiivse tarbevaru registrisse kandmiseks. Isegi, kui on võimalik leida üksikuid faktilisi andmeid Vääna uuringuruumi teenindusalal või läheduses, siis ei ole see andmestik piisav, et kasutada neid hetkel kehtivate nõuete alusel varu arvele võtmiseks maavarade registris. Isegi, kui piirkonnas on kunagi kogutud üksikuid faktilisi andmeid, siis on need kogutud üldise geoloogilise informatsiooni kogumise ja teadustöö või kaardistamisel eesmärgil, mitte maavara uuringu eesmärgil. 8) Kaebaja äriplaani majandusliku tasuvusega (sh äririskidega – juhul, kui kaevandamisloa väljastamine ei peaks olema võimalik) seotud aspektid ei ole uuringuloa andmise kui haldusakti õiguspärasuse kriteeriumiks. Seega ei oma uuringuloale nõusoleku andmisel õiguslikku tähendust see, kui suure või väikese tõenäosusega nõustub vastustaja kunagi tulevikus Vääna uuringuruumis liiva kaevandamisega. Oluline on tähele panna, et valitud uuringuruumi teenindusala kogu suurus ei ole seotud perspektiivse võimaliku kaevandamise alaga. Uuringuruumi teenindusala on valitud suurem, et leida rohkemaid ja erinevaid võimalusi kaevandamiseks sobilike alade valikus lähtuvalt nii kehtivatest kvaliteedinõuetest maavarale, kui ka kaevandamisega kaasnevate mõjude paremaks kohaldamiseks (looduskeskkond, kasvav mets, raiesmikud, majapidamised, väljaveo teed jne). Uuringu tarbeks on valitud geoloogiliste eeldustega maa-ala liiva (kruusa) esinemiseks, kuid täna ei ole teada maavara kvaliteet, kihi paksus ja võimalikud kaevandamise tingimused. Selleks on vajalikud uuringud.
7.Harku vald leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Uuringualas kaevandamine on vastuolus üldplaneeringuga määratud range režiimiga loodusliku haljasmaa, rohevõrgustiku tuumalade ja konkreetselt Vääna-Jõesuu tuumala kasutamise tingimustega. Tegevus kahjustab Vääna-Jõesuu tuumala põhja- ja lääneosa toimimist, mis omakorda mõjutab tõenäoliselt negatiivselt Naage rohekoridori toimimist. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.10 „Mäetööstusmaa“ on märgitud, et uute mäetööstusmaade arendamise puhul peab eelistama väljaspool rohevõrgustikku paiknevaid alasid. Taotletavate uuringualade asukohad sellele soovitusele ei vasta. Keskmise ja lõunapoolse kaevandusala kasutamine, sh piirkonna teedel kaevist transportivate raskeveokite liikumine häirib tõenäoliselt Tõlinõmme massiivist lähtuva elustiku liikumist Vääna-Jõesuu suurtesse metsamassiividesse. On ilmne, et kuni 39,98 hektaril liiva kaevandamine, millega kaasneb suures ulatuses metsa raadamine, pinnase eemaldamine, tolm, müra ja raskeveokite liikumine, toob kaasa märkimisväärse negatiivse mõju piirkonna looduskeskkonnale ja elukeskkonnale. 2) Maakonnaplaneering ei toeta geoloogilise uuringu alal liiva kaevandamist ning selleks üldplaneeringu ja katastriüksuse sihtotstarbe muutmist. 3) Põhjapoolses uuringualas kavandatav kaevandamine (tolm, müra, heitegaasid) ei sobitu ruumilise planeerimise dokumendis fikseeritud Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi arendamise ja kasutamise võimalusega. Kaevandamine häirib ka piirkonda läbivate jalgteede ja -radade kasutamist, mis on rannaäärses piirkonnas eriti suviti tihe. Vääna-Jõesuu ranna ja seda ümbritseva metsa näol on tegemist Harku valla elanike, aga ka Tallinna linna elanike armastatud puhkealaga. Kaevandamisalast idas, teisel pool Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteed ja Vääna jõge saab 200-300 m kaugusel alguse endiste aianduskooperatiivide ala, kus praegu osaliselt paikselt elatakse. Kaevandamisega kaasnev müra võib häirida nimetatud ala elamiseks kasutamist. Keskmine uuringuala paikneb Vääna jõe ja Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee vahelise rohemassiivi keskmes. Kui üldplaneeringu kohaselt tuleb Vääna-Jõesuu tuumalas
vältida üle 2 ha suuruseid lageraielanke, siis uuringualal kaevandamise tulemusena tekiks u 24 ha suurune ala, kus mets oleks maha võetud ning pinnas välja kaevatud. Alal kaevandamine häiriks oluliselt loomade elutegevust, seda nii seetõttu, et elamiseks sobiv piirkond jõe ja maantee vahel oluliselt väheneks, kui ka seetõttu, et kaevandusala kasutamisel tekkivad häiringud nagu müra, tolm, raskeveokite liikumine, ulatuvad kaevandusalast kaugemale. Uuringualast u 170 m kaugusel edelas saab alguse endiste aianduskooperatiivide ala, kus praegu osaliselt paikselt elatakse. Kaevandamisega kaasnev müra võib häirida nimetatud ala elamiseks kasutamist. Uuringuala läbivad mitmed teed ja rajad, mida kasutavad sarnaselt rannaalaga aktiivselt nii kohalikud elanikud, kui ka puhkajad mujalt. Lõunapoolse uuringuala lähiümbruses, lääne ja edela küljes paiknevad mitmed elamud või hoonestatavad maaüksused. Näiteks uuringuala läänepiirist u 25 m kaugusel algab Ojasuu tee 6 (19801:011:0984) maaüksuse õueala. Uuringualast u 160 m kaugusele edelasse jääb Naage tee 39 (19801:011:0482) elamu. Kaevandamisega kaasnev müra ja ümbritsevatel teedel toimuv raskeveokite liiklus võib häirida nimetatud alal mitmete majapidamiste elutegevust. Ühtlasi kattub ala II kaitsekategooria linnuliigi pesitsusalaga ja külgneb I kaitsekategooria linnuliigi pesitsusalaga. 4) Harku Vallavolikogu 27. jaanuari 2022 otsusega nr 9 algatati Harku valla puhkemetsade teemaplaneering (edaspidi: teemaplaneering). Uuringualade metsad vastavad suure tõenäosusega teemaplaneeringus kirjeldatud kõrgendatud avaliku huviga metsade tunnustele, mistõttu on põhjendatud neil sellise tegevuse piiramine, mis kahjustaks oluliselt metsaökosüsteemi. Kaevandamine on kahtlemata tegevus, mille mõju metsaökosüsteemile on täielikult hävitav, arvestades mh, et eemaldatakse ka kasvuks vajalik pinnas ning kahjustada saab veerežiim. 5) 13.06.2023 laekus Harku Vallavalitsusse kolme kohaliku elaniku pöördumine, milles ei nõustuta geoloogilise uuringuga ja uuringualades kaevandamisega.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Sokkel Karjäärd OÜ on taotlenud geoloogilise uuringu luba Vääna uuringuruumis pindalal 39,98 ha. Geoloogilise uuringu eesmärgiks on välja selgitada valitud alal maavara (liiva ja kruusa) esinemine, selle kvaliteet, levik, maht, kasutamise võimalused ning võimalikud perspektiivsed kaevandamistingimused. Uuringuloa taotluse seletuskirjas on välja toodud, et geoloogilise uuringu etapis ei ole tegemist kaevandamisega, vaid informatsiooni hankimisega, mille alusel saab otsustada maavara kaevandamise võimalikkuse üle. Uuringust saadud informatsiooni alusel saab hinnata, kas valitud alal leidub maavara, millele teha kaevandamise ettepanekuid ning arutada kohaliku kogukonnaga leidmaks sobilikke lahendusi võimalikuks kaevandamiseks (Seletuskirja p 1 „Geoloogilise uuringu eesmärk“).
9.Kohtupraktikas on rõhutatud, et geoloogilise uuringu loa andmise menetluses saab arvestada keskkonnakaitseliste ja sotsiaalsete argumentidega, samuti saab arvestada kaalutlusega, kas kaevandamine tulevikus on võimalik. Kaevandamisloa andmise vähene tõenäosus on üks kaalutlus kogumist, kuid see ei ole ainumäärav (TlnRnKo 06.11.2012, 3-111018, 13.11.2013, 3-12-2075 ja RKHKo 3-3-1-37-15). MaaPS v.r § 27 lg-st 7 osas on kohtupraktikas välja toodud, et nimetatud sättest ei tulene, et geoloogilise uuringu loale nõusoleku andmata jätmiseks piisab üksnes sellest, et KOV ja kogukond ei soovi konkreetses piirkonnas maavara kaevandamist. (TlnRnKo 30.04.2020, 3-19-1041, p 12.2.). See järeldus kehtib ka MaaPS puhul, kuna seadus ei ole selles osas muutunud (TlnHKo 09.12.2022, 3-221616, p 14). Otsuses asjas nr 3-19-1041 leidis Tallinna Ringkonnakohus, et kaalutlusõiguse teostamisel tuleb eristada seda, kas nõusolekut taotletakse uuringuloa või kaevandamisloa tarvis. Mõlemad load kannavad endas erinevaid eesmärke ning nendel on erinevad tagajärjed nii KOV ja kogukonna huvidele kui ka keskkonnale ja sotsiaalsetele mõjudele. Uuringuloa
tagajärjeks ei ole kaevandamine ning kaevandamisega kaasnev mõju KOV-le ja kogukonnale. Uuringuloa alusel viiakse läbi üksnes uuringud ja seeläbi kogutakse maavara kohta teavet (MaaPS § 4 lg 2, § 18, § 20 lg 2). KOV-l on kogutud teabe alusel varasemast rohkem teavet võimaliku kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta, mis omakorda võimaldab kaevandamisloa andmise menetluses objektiivsema seisukoha kujundada (vt ka RKHKo, 3-31-37-15, p 13). Geoloogilise uuringu loa nõusoleku andmise menetluse eesmärgiks ei ole hoida võimalikult varases etapis ära kaevandamisloa väljastamine. Selle menetluse peamine eesmärk on välja selgitada, kas uuring kui selline ning sellega kaasnevad tegevused ja mõjud toovad kaasa KOV-le ja kogukonnale, sh keskkonnale sellised negatiivsed mõjud, mis kaaluvad üles loa taotleja õiguse viia läbi maavara geoloogiline uuring (TlnRnKo, 3-19-1041, p 12.3). Geoloogilise uuringu luba ei tekita selle loa omanikule õiguspärast ootust saada hiljem kaevandamisluba. Mõlemas loamenetluses tuleb küsida KOV-i nõusolekut ning uuringuloaga nõustumine ei välista KOV-i õigust keelduda hiljem kaevandamisloa kooskõlastamisest (RKHKo, 3-3-1-37-15, p-d 12-14). Eeltoodut arvestades ei saa uuringuloa andmist reeglina tõrjuda kaevandamist ja selle mõjusid puudutavate vastuväidetega. Uuringuloa andmisest keeldumine kaevandamisega seotud põhjendustel võiks põhimõtteliselt kõne alla tulla siis, kui juba uuringuloa menetluses on ilmselge, et kaevandamisloa andmine konkreetses uuringuruumis on välistatud – sel juhul võiks väita, et uuringuloa andmine ja selle alusel geoloogilise uuringu tegemine selles uuringuruumis on eesmärgitu (TlnRnKo 14.04.2022, 3-20-2094, p 17).
10.Sellise olukorraga pole halduskohtu arvates praegusel juhul aga tegemist. Nõustuda tuleb kaebajaga, et vastustaja on praegusel juhul omistanud määrava tähenduse nendele asjaoludele, mida tuleb arvestada eeskätt kaevandamisloale nõusoleku andmisel, mitte aga geoloogilise uuringu loale nõusoleku andmisel. Kohus märgib, et geoloogiliste uuringute läbiviimise vastu esineb avalik huvi, kuna maavara hilisem kaevandamine ei toimu üksnes kaevandamisloa omaja ärihuvides, vaid maavara läheb vaja selleks, et riik saaks täita temal lasuvaid avalikke ülesandeid, samuti selleks, et eraisikud saaksid realiseerida enda legitiimseid erahuve, nt omandiõiguse raames õigust ehitada. Maavarade kaevandamine toimub ka KOV huvides. Geoloogiliste uuringute raames on vajalik hankida võimalikult palju võrdlusandmeid, mille pinnalt avalik võim saab teha kaalutletud otsuse, millises maardlas kaevandamine on majanduslikult otstarbekas ja millisel tegevusel on väiksemad negatiivsed mõjud ümbritsevale keskkonnale. Geoloogilise uuringu loa nõusoleku andmise menetluse eesmärgiks ei ole asuda spekuleerima selle üle, kas kaevandamisloa väljastamine tulevikus võiks olla kehtivaid planeeringuid või muid asjaolusid arvestades ebatõenäoline või lausa välistatud. Vastava hinnangu saab anda siis, kui selgeks on saanud kaevandamise mahud ja ulatus ning ära hinnatud kaasnevad keskkonnamõjud. Pole põhjust kahelda vastustaja väljatoodus, et võimalikul kaevandamisel Vääna uuringuruumis saab olema mõju rohevõrgustikule, samuti seal lähikonnas elavatele inimestele. Siiski ei tähenda see, et maakonnaplaneeringu või üldplaneeringu kohaselt oleks kaevandamine rohevõrgustiku alal välistatud – tegemist on mittesoositud, kuid teatud tingimuste täitmisel lubatava tegevusega. Näiteks on üldplaneeringu lk-l 35 välja toodud, et rohevõrgustiku toimimise tagamiseks tuleb võimalusel hoiduda maavarade kaevandamisest rohevõrgustiku tuumaladel ja koridorides.“ Sama on rõhutatud ka üldplaneeringus (nt lk-l 35: „Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks tuleb võimalusel hoiduda maavarade kaevandamisest rohevõrgustiku tuumaladel ja koridorides (eelkõige Sõrve tuumala kui valla rohevõrgustiku olulisim massiiv)“). Kas võimalik kaevandamine maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu nõudeid täidab, on praegu vara öelda, kuna andmeid on ebapiisavalt. See on võimaliku kaevandamisloa kontrollese, milles KOV-l on võimalus osaleda arvamuse andmisel, samuti on KOV-l õigus kaevandamisluba kohtus vaidlustada. Geoloogilise loa andmise menetluses on ennatlik asuda spekuleerima selle üle,
kas „olemasolevad metsamassiivid hävitatakse“, nagu väidab vastustaja, samuti selle üle, kas kaevandamine vastaks planeeringute piirangutele (nt lubatava lageraieala suuruse ületamine). Kohtupraktikas on kaevandamisloaga seonduvalt leitud, et maakonnaplaneeringute suurt üldisuse taset arvestades ei saa reeglina väita, et perspektiivse kaevandamisala paiknemine näiteks miljööväärtuslikul ja rohevõrgustiku alal välistaks kaevandamise. KOV-il tuleb selgitada, kas ja kuidas kavandatav tegevus maakonnaplaneeringutega seatud eesmärkide saavutamist takistaks (RKHKo 3-3-1-37-15, p 17). Neid asjaolusid tuleb selgitada ka juhul, kui KOV viitab kaevandamisloa menetluses arvamuse andmisel üldplaneeringule (TlnRnKo, 3-20-1247, p 11.1). Olukorras, kus teada on üksnes uuringuruumi pindala, mitte aga avatavate karjääride arv ega nende suurus, ei ole võimalik hinnata kaevandamise tegelikku mõju rohevõrgustiku toimimisele. Geoloogilise uuringu läbiviimisega ei kaasne kaevandamisega sarnaseid mõjusid, seega ei ole võimalik kaevandamisega kaasnevaid hüpoteetilisi keskkonnamõjusid võrdsustada geoloogilise uuringuga kaasnevate lühiajaliste ja lokaalsete mõjudega.
11.Välitööde geoloogilise uuringuga ei kaasne eelduslikult väga intensiivset keskkonna või kogukonna huvide häiringut. Geoloogilise uuringu korral võetakse töö käigus uuringuruumi piiresse jäävat kivimit või setendit üksnes koguses, mis on vajalik selle omaduste, rikastatavuse ja kasutatavuse määramiseks (MaaPS § 18). Geoloogiline uuring viiakse läbi metoodika alusel, näiteks moodustada tuleb uuringuvõrgustik, uuringupunktidele (nt puuraukudele) on ette nähtud kindel vahekaugus ja sügavus (keskkonnaministri 17. detsembri 2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ § 30 lg-d 1-6). Puuduvad andmed ning tõendid selle kohta, et kehtestatud uurimismetoodikat järgides läbiviidud geoloogiline uuring põhjustaks keskkonnale või lähipiirkonnas elavatele inimestele ohtu, nt rikuks ära majapidamiste kaevude vee. Geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskirjas on välja toodud, et uuringupunktid likvideeritakse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist, täites need samast kohast väljatud materjaliga. Uuringupunktide sulgemisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale, uuringutööde käigus ei teki jääke ega jäätmeid. Maapõu ja maapind viiakse võimalikult uurimiseelsesse seisundisse. Uuringuruumi teenindusala korrastamise kohta koostatakse akt, mis kooskõlastatakse kinnisasja valdajaga ja esitatakse Keskkonnaametile heakskiitmiseks (lk 9). Kohtule ei nähtu, et kavandatava geoloogilise uuringuga võivad kaasneda keskkonnahäiringuid, mis võiks mõjutada piirkonna veerežiimi ja vee ning pinnase kvaliteeti. Puurmasinaga puurimise mõju maapinnale on minimaalne, sest puuraugu läbimõõt on 127 mm. Ka on geoloogilise uuringu loa taotluses välja toodud, et uuringupunktide asukohad valitakse lihtsaima juurdepääsuteega. Metsaaladel võib uuringupunktide asukohtadele juurdepääsuks olla vajalik üksikute puude langetamine. Sellisel juhul toimub puude langetamine kooskõlas seadusega. Juhul kui tehakse ekskavaatoriga täiendavalt kaevandeid, siis nende asukohad valitakse samuti lihtsaima juurdepääsu teega ning ainult äärmisel vajadusel toimub üksikute puude langetamine kooskõlas seadusega. Ka on loataotluses välja toodud, et välitööde ajal ei ole häiritud teedel liikumine. Geoloogiliste töödega ei avaldata mõju kuivenduskraavidele ega maaparandussüsteemide toimimisele. Kaebaja on selgitanud, et uuringuruumi põhjapoolsel alal puudub vajadus raieteks seonduvalt uuringu läbiviimisega. Uuringuruumi keskmine ala on osaliselt kaetud raiesmikuga, kus puudub vajadus raie tegemiseks. Isegi juhul, kui selline vajadus peaks uuringuruumi keskmise osa keskosas tekkima, puudutaks see hinnanguliselt üksnes maksimaalselt 10-20 puud. Seega on raie teostamise vajadus kaebaja hinnangul pigem minimaalne. Vajadus võtta geoloogilise uuringu tegemisel maha puid, ei riku kohtu hinnangul kaebaja õigusi. Kohus nõustub
kaebajaga, et uuringutöödega kaasnev mõju keskkonnale on minimaalne, selle tegevusega ei kaasne suure tõenäosusega kehtestatud piirnormide ületamist ning tegevus on ajutine ja lühiajaline – seetõttu ei mõjuta geoloogilise uuringu tegemine negatiivselt kohalikke elanikke. Uuringupunktide rajamine on kiire, see toimub tööajal ning uuringupunktide rajamise tulemusena ei muutu uuringuruumi väljanägemine olulisel määral. Projekteeritavad puuraukude asukohad on kaardil märgitud ning esitatud pole teavet selle kohta, et just puuraukude alusel maal võib leida kaitstavaid väärtusi, mida pole võimalik kaitsta muudmoodi kui üksnes uuringu tegemisest loobumisega. Kaebaja on tõendanud, et uurimisruumi teenindusalal ei asu kaitsealuseid loodusobjekte (kaebuse lisa 1, Graafiline lisa
1.„Vääna uuringuruumi teenindusala plaan“). Puuduvad tõendid selle kohta, et geoloogilise uuringu läbiviimine häiriks kaitsealuseid liike.
12.Kohus nõustub kaebajaga, et asjas ei oma tähendust vastustaja viide teemaplaneeringule. Koostamisel olev planeering võib olla kaalutlusotsuse tegemisel küll üheks arvestatavaks asjaoluks, kuid tegemist ei ole kehtiva planeeringuga, mis oleks järgimiseks kohustuslik. Samuti on oluline, et taotletava geoloogilise uuringuga ei kaasne vastustaja väidetud ulatuslikku metsaraiet ega muud olulist keskkonnamõju.
13.Kaebaja on selgitanud 04.10.2023 menetlusdokumendis ka uuringupunktide arvu, millist infot pidas vastustaja vastuoluliseks. Kaebaja on välja toonud, et kokku tehakse taotletava uuringu raames maksimaalselt 130 uuringupunkti 65 asukohas – st 65 puurauku ja 65 šurfi. Uuringu tegemiseks on taotletud nii puuraukude kui ka šurfide tegemist, et oleks vastavalt vajadusele võimalus teha kas ainult puuraugud või surfid või puurauke ja šurfe osaliselt kokku kombineerida, et tagada nõuetekohane uuringu võrk ja aktiivse tarbevaru arvutuse nõuded. Seejuures ühte asukohta tuleb kas puurauk või šurf. Kaebaja selgituste kohaselt on antud uuringu puhul tõenäoline, et tehakse ainult puuraugud ja šurfe ei tehta üldse või tehakse vaid üksikud. Seega kokkuvõttes ei ole uuringu käigus planeeritud teha kogu mahus nii puurauke kui ka šurfe ning igal juhul rajatakse uuringupunkte üksnes 65 asukohas. Kohtu arvates on kaebaja andnud ammendavad selgitused puuraukude ja šurfide arvu ning nende paiknemise kohta.
14.Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada. Kohus tuvastab Harku Vallavolikogu 29.06.2023 otsuse nr 49 „Arvamus Sokkel Karjäärid OÜ geoloogilise uuringu taotluse kohta“ õigusvastasuse ja kohustab Harku Vallavolikogu uuesti otsustama uuringuloa kooskõlastamise üle kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamise tõttu tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja menetluskulud. Kaebaja taotleb 16.10.2023 menetlusdokumendi kohaselt menetluskulu hüvitamist summas 5 415,40 eurot. Menetluskulu koosneb riigilõivust 20 eurot ja õigusabikulust summas 5 395,40 eurot (käibemaksuta). Lisaks taotleb kaebaja kohtuistungiga seotud menetluskulude hüvitamist summas 1 357,50 eurot käibemaksuta. Seega kokku on kaebaja menetluskulud 5 415,40+1 357,50=6 772,9 eurot. Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades ei saa kaebaja põhjendatud õigusabikulu ületada 5 000 eurot (käibemaksuta). Tegemist ei ole mahuka ega õiguslikult keeruka kohtuasjaga. Sealjuures olid vastustaja kohtukulud 4 173 eurot (käibemaksuga). Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja kasuks mõista välja õigusabikulusid taotletud ulatuses. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks mõista seega välja menetluskulud summas 5 000+20=5 020 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.