X kaebus Moskvas asuva Eesti Vabariigi Suursaatkonna 17.07.2023 otsuse 2023/608/1953- ja 04.09.2023 vaideotsuse 2023/MOS/28/428-, samuti Välisministeeriumi 26.09.2023 vaideotsuse 2023/TLN/ 452 tühistamise- ning viisa väljastamise või viisataotluse läbivaatamise kohustamise nõudes
Menetlustoiming
Menetluse osaliselt kinniseks kuulutamine ja kaebuse läbi vaatamata jätmine
1.Kuulutada menetlus kohtute infosüsteemis dokumendina 11s fikseeritud Välisministeeriumi 17.06.2024 vastuse nr 13.2-1/7541-5 lisa nr 4 osas kinniseks eemaldades kaebaja ja tema esindaja või võimalikud esindajad eelnimetatud lisamaterjalis kajastatu uurimisest ning juurdepääsu nimetatud dokumentidele neile mitte võimaldada;
2.Jätta X kaebus haldusasjas nr 2-23-2200 läbi vaatamata;
3.Saata käesolev määrus kaebuse esitajale ja Välisministeeriumile
Edasikaebamise kord
ASJAOLUD
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul selle kättesaamisest arvates
1.Venemaa Föderatsiooni kodanik X esitas 06.07.2023 Eesti Suursaatkonnale Moskvas Schengeni viisa taotluse, märkides oma reisi eesmärgiks sugulaste või sõprade külastamise. Küllakutsujaks oli märgitud tema Eesti kodanikust tütar C, sünd. xx.xx.xxxx.
2.Eesti Suursaatkond Moskvas keeldus 17.07.2023 otsusega nr 2023/608/1953 Xle viisa andmisest, märkides põhjuseks, et üks või mitu liikmesriiki leiavad, et ta kujutab ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule ning kavandatava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei olnud usaldusväärsed.
3.Eesti Suursaatkond Moskvas jättis 04.09.2023 vaideotsusega nr 2023/MOS/28/428- ja Välisministeerium 26.09.2023 vaideotsusega nr 2023/TLN/452 rahuldamata X viisa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamise avaldused.
4.X esitas Tallinna Halduskohtule 04.10.2023 kaebuse Moskvas asuva Eesti Vabariigi Suursaatkonna 17.07.2023 otsuse 2023/608/1953 ja 04.09.2023 vaideotsuse 2023/MOS/28/428 ning Välisministeeriumi 26.09.2023 vaideotsuse 2023/TLN/452 tühistamise nõudes, aga ka Välisministeeriumi kohustamiseks väljastama Xle Schengeni viisa või alternatiivselt Välisministeeriumi kohustamiseks vaatama X viisataotlust uuesti läbi.
5.Tallinna Halduskohus küsis 30.11.2023 kohtunõudega Välisministeeriumi seisukohta selles, kas ministeeriumi arvates on X’l viisast keeldumise otsuse vaidlustamiseks kohtukaebeõigus (VMS § 10018).
6.Välisministeerium tõi oma 15.12.2023 vastuses välja järgmist:
6.1.VMS § 10018 ei ole viisa andmisest keeldumise otsust puudutavas osas tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigikohus on 20.04.2021 otsuses asjas 5-20-10 tunnistanud selles sättes sisalduva kohtusse pöördumise piirangu põhiseadusvastaseks üksnes osas, milles see puudutab viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise vaidlustamist. Samas otsuses on Riigikohus märkinud, et seda järeldust „ei saa automaatselt laiendada isikute kohtusse pöördumise õiguse piirangute põhiseaduspärasuse hindamisele teistsuguses õiguslikus või faktilises olukorras, sh muu-liigilistes kohtumenetlustes.“ (p 63). Välisministeerium oma tegevuses lähtub kohtute selgitustest ja kehtivatest seadustest, mistõttu ei ole põhjust kahelda VMS § 10018 põhiseaduspärasuses. Viidatud Riigikohtu lahendis olid isikud omandanud EL õiguse alusel viisavaba viibimise privileegi, mille äravõtmise piiratud kohtulikku kontrolli oli neil võimalik taotleda.
6.2.Kohtu viidatud otsuses nr 3-21-1903 on Tallinna Ringkonnakohus selgitanud, et EL-i õigusega ei ole kolmanda riigi kodanikele antud mingit õigust siseneda liikmesriikide territooriumile ega mingit subjektiivset õigust viisale. Seega on Põhiseadusest (PS) tulenev põhiõigus riiki saabuda ja riigis viibida ainult Eesti kodanikul ja eesti rahvusest isikul, kuid välismaalasel puudub põhiõigus Eestisse saabumiseks. Kuigi käesolevas haldusasjas on kaebaja samuti kolmanda riigi kodanik, kes taotles Eesti välisesinduses viisat lähisugulase külastamise eesmärgil ning taotleja ei viibi Eestis, on juhtumi asjaolud erinevad haldusasjast 3-21-1903. Käesoleval juhul taotles isik C-viisat Eesti kodanikust tütre külastamiseks, kes Eesti ametiasutuse (PPA) andmetel ei ela Eestis. Seega ei viibi Eestis ei viisa taotleja ega ka isik, kelle külastamise eesmärgil viisat taotleti. Lisaks sellele kohaldub praegu taotlejale kui Venemaa Föderatsiooni kodanikule Vabariigi Valitsuse 08.04.2022 määruses nr 42 „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi
agressiooniga Ukrainas“ (§ 2 lg 12) kehtestatud viisa andmise piirang, mis on kehtestatud Eesti julgeoleku kaitseks.
6.3.Eesti Vabariigis mitteviibival isikul ei saa olla PS §-s 15 sätestatud kohtukaebeõigust PS § 9 lõike 1 alusel. Kui viisa andmata jätmine ei riiva Eesti või EL õigusaktidega kehtestatud subjektiivseid õigusi, siis ei peaks olema ka kohtukaebeõigust täitevvõimu otsuse peale.
7.Tallinna Halduskohus tagastas 20.12.2023 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohus nõustus Välisministeeriumi seisukohtadega.
8.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu 20.12.2023 määruse.
9.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 09.01.2024 määrusega X määruskaebuse ja tühistas Tallinna Halduskohtu 20.12.2023 määruse ning saatis asja samale kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebeõigusega seonduvat selgitas ringkonnakohus määruse punktis 10, märkides, et VMS § 10018 reguleerib kaebeõigust, mitte kohtupädevust. Samas selgitas ringkonnakohus määruse p-s 13 muuhulgas, arvestades viisa taotleja nõrka õiguslikku positsiooni ning kohtuliku kontrolli piiratust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2021 otsus asjas nr 3-21-1903), et viisaasjad on reeglina lahendatavad lihtmenetluses vastavalt HKMS § 133 lg-le 1 ning kohtul on võimalik pärast asjaolude kindlakstegemist ka kaebus tagastada või jätta see läbi vaatamata, kui asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21 ja § 151 lg 2 p 1).
10.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 15.05.2024 määrusega menetlusse.
11.Välisministeerium esitas kaebusele oma seisukoha 17.06.2024. Vastustaja nõustus Tallinna Ringkonnakohtu määruse punktis 13 antud selgitustega, et kaebaja ei pea tulema Eestisse kohtuasja isiklikult ajama ja et arvestades viisa taotleja nõrka õiguslikku positsiooni ning kohtuliku kontrolli piiratust on ka käesolev viisaasi võimalik lahendada lihtmenetluses vastavalt HKMS § 133 lg-le 1 ning kohtul on võimalik pärast asjaolude kindlakstegemist (ühtlasi ka) kaebus tagastada või jätta see läbi vaatamata, kui asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 2 1 ja § 151 lg 2 p 1). Tuginedes HKMS § 121 lg 2 p 2 1 ja § 151 lg 2 p 1 palubki vastustaja kaebuse läbi vaatamata jätta. Alternatiivselt, kui kohus ei rahulda kaebuse läbi vaatamata jätmise taotlust, palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata.
12.Vastustaja põhiseisukohad kaebuse osas väljendusid kokkuvõtvalt selles, et viisa andmisest keelduti õiguspäraselt, et kaebajal ei olnud subjektiivset õigust (ilmtingimata) viisat saada, kusjuures viisast keeldumise kohtulik kontroll on ühtlasi ka piiratud. Siinkohal kohus vastustaja 17.06.2024 menetlusdokumendis esitatud põhjendusi tervikuna üle ei korda.
13.Vastustaja taotles kohtult, et (põhi)vastusest eraldi dokumendina ( lisa nr 4) esitatut ei avaldataks kaebajale VMS § 66 lõike 2, § 82 lõike 3, § 1008 lõike 2 ja § 10016 lõike 2 ja HKMS § 88 lõike 2 alusel.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Vastavalt HKMS § 77 lg 1 kohaldatakse halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes TsMS paragrahve 37-42. TsMS § 38 lg 1 p 1 järgi kuulutab kohus menetluse või selle osa kinniseks, kui see on vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult eemaldada muu hulgas ka juhul, kui see on vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, sealhulgas asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 88 lg 2 kohaselt on kohtul võimalik piirata menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju, kui selleks esineb mõni HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustest.
15.Kohus peab Välisministeeriumi 17.06.2024 taotlust lähtuvalt VMS § 66 lõikest 2, § 82 lõikest 3, § 1008 lõikest 2 ja § 10016 lõikest 2 ning HKMS § 88 lõikest 2 viisamenetluse meetodite ja taktika konfidentsiaalsuse tagamise eesmärgil põhjendatuks. Kohus on menetlusosaliste erinevaid huvisid ja õiguste piiramise vajalikkust kaalunud. Tutvumisõiguse piiramise vajalikkust on hinnatud ning seejuures kaalutud ka vastanduvaid huve. Arvestades teabe sisu, leiab kohus, et täiendavad lisaküsimused või vastavate andmete kogumine (mis saaks teatavaks ka kaebajale) muudaks juurdepääsupiirangu kehtestamise sisutuks.
16.Eelnevat arvesse võttes rahuldab kohus vastustaja 17.06.2024 taotluse kuulutades menetluse Välisministeeriumi vastuse nr 13.2-1/7541-5 lisa nr 4 osas kinniseks, eemaldades kaebaja ja tema esindaja või võimalikud esindajad HKMS § 79 lg 1 punkti 1 ja § 88 lg 2 alusel kohtute infosüsteemis dokumendina nr 11s fikseeritud 17.06.2024 lisas nr 4 (koos sellele lisa juures oleva muu materjaliga) kajastatu uurimisest ning juurdepääsu nimetatud dokumentidele neile mitte võimaldades. Halduskohtumenetluse seadustiku § 77 lg 1 ja TsMS § 40 lg 2 kohaselt tehakse menetluse või selle osa kinniseks kuulutamise määrus avalikult teatavaks.
17.HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 21 näeb ette õiguse kaebus selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on eelnimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud, kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud ja ei ole tõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks. Kohus nõustub vastustaja põhiväidetega ja seda eelkõige selles, et riigil on õigus otsustada, keda riiki lubada ja et kolmandate riikide kodanikel ei ole subjektiivset õigust viisa väljastamise suhtes igal juhul. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.