Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.02.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1199
Haldusasi
Wooluvabrik OÜ kaebus Keskkonnaameti 22.04.2022 korraldusele nr 1-3/22/163
Menetlusosalised
Kaebaja – Wooluvabrik OÜ, esindaja vandeadvokaat Siiri Pajupuu Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Kristiin Jääger
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.07.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Wooluvabrik OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.03.2025. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-22-1199 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(5)
3-22-1199 Kaitsekorralduskava on haldusakt ning vaidlustatav isikute poolt, kelle subjektiivseid õigusi kava rikub. Keskkonnaameti 22.04.2022 korraldus on allkirjastatud selleks volitusi omanud isiku poolt. Keskkonnaameti peadirektori asetäitja volitused kaitsekorralduskava allkirjastamiseks tulid Keskkonnaameti peadirektori 03.02.2022 käskkirjast nr 1-1/22/18 „Volituste andmine“. Põhjendatud pole kaebaja seisukoht, et pädevus kaitsekorralduskava allkirjastamiseks oleks pidanud tulenema otse asedirektori ametijuhendist. Põhjendatud pole kaebuse väide, et kaitsekorralduskava üheks põhieesmärgiks on elupaigatüübi või liigi elupaiga taastamine. Kaitsekorralduskava eesmärgid on Jägala jõe hoiuala osas olnud läbi aegade samad – loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide (lõhe, harilik võldas ja jõesilm) elupaikade kaitse. Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks on lisaks eelnevalt nimetatud liikidele ka veel paksukojalise jõekarbi ja saarma elupaikade kaitse. Kaebaja on segi ajanud kaitsekorralduskavaga ette nähtud kaitse-eesmärgid ning nende saavutamiseks välja toodud meetmed. Asjaolu, et kaitse-eesmärkide saavutamiseks on kaitsekorralduskava koostamise käigus välja selgitatud võimalikud parimad meetmed, ei tähenda, et neid hakatakse kaitsekorralduskava rakendamisel automaatselt kasutama. Kaitsekorralduskava ei näe ette parimate meetmete automaatset ja kohustuslikku rakendamist, vaid seal on selgitatud, et administratiivsete meetmete rakendamiseks vajalike otsuste tegemisel lähtutakse nii kaitsekorralduskavas kui vastavas administratiivmenetluses kogutud teabest ja otsus tehakse tuginedes asjakohase menetluse ja haldusmenetluse nõuetele. Paisutuse likvideerimist käsitatakse võimaliku meetmena, kui kogutud teabe kohaselt kaalub kaitse-eesmärkide saavutamine üle muud huvid ning kaitse-eesmärkide saavutamine ei ole võimalik muude lahendustega. Kultuuriväärtuslike objektide olemasolu korral arvestatakse Muinsuskaitseameti seisukohtadega (kaitsekorralduskava lk 15–18). Vastustaja on õigesti esile toonud, et võimalikud rakendatavad meetmed saab määratleda alles pärast menetluses oleva vee erikastutusloa suhtes lõpliku otsuse langetamist. Kaitsekorralduskava ei riku kaebaja õigusi. Sellega ei seata kaitse-eesmärgiks Linnamäe paisutuse ja paisjärve likvideerimist. Kaitsekorralduskava andmisel ei ole rikutud põhjendamiskohustust ja kaalutlusõigust. Vastustaja ei pidanud eraldi selgitama, milliseid dokumendi osasid muudeti võrreldes perioodiga 2017–2021. Tegemist on iseseisva ja tekstiliselt tervikliku dokumendiga ning võrdlus varasema kavaga ei omaks mingit õiguslikku tähendust. Kaitsekorralduskava menetlemisel ei ole ette nähtud avalike väljapanekute korraldamist ning ettepanekutele ja vastuväidetele vastamise korda. Vastustaja vastas kaebaja 01.03.2022 seisukohtadele 29.03.2022. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3(5)
3-22-1199 eesmärgiks elupaigatüübi taastamist või uute elupaikade loomist. Kaitsekorralduskavas seatud eesmärgid ei saa olla ulatuslikumad ja isikute õigusi rohkem piiravamad sellest, millisena võeti elupaigatüüp ja liikide elupaigad kaitse alla Jägala jõe hoiuala moodustamisel või Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja arvamisel. Põhjendatud on kaebaja positsioon, et kaitsekorralduskava põhieesmärgiks on elupaigatüübi või liigi elupaiga taastamine Linnamäe paisu likvideerimise kaudu. Kaitsekorralduskava kohustuslik sisu tuleneb keskkonnaministri 20.10.2009 määruse nr 60 § 3 lg-st 1. Looduskaitseseaduse (LKS) § 25 lg 1 kohaselt koostatakse kaitsekorralduskava selleks, et korraldada kaitstava loodusobjekti kaitse. Eelnevast kogumis tuleneb, et kaitsekorralduskava näol ei ole tegemist vaid hüpoteetilisi lahendusi mainiva dokumendiga, vaid reaalseid meetmeid ja tulemusi kaardistava tegevuskavaga, mis on haldusorganile edasistes menetlustes aluseks. Vaidlustatud kaitsekorralduskava üheks oluliseks sisuliseks puuduseks on asjaolu, et vastustaja on kaitsekorralduskava p-s 5 (lk 28–29) kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks määratlenud indikaatorid ja kriteeriumid, mis lähtuvad ekslikust eeldusest, nagu oleks Vabariigi Valitsus otsustanud Jägala jõesängi taastamise Jägala jõe suudmest kuni joani. Eesti riik ei ole endale võtnud kohustust likvideerida Jägala jõel paisutust ja taastada 100% jõeline elukeskkond. Kaitsekorralduskavas kinnitatud täpsustatud kaitse-eesmärgid ei ole muu hulgas kooskõlas Vabariigi Valitsuse 03.06.2022 korraldusega nr 163, milles valitsus võttis põhimõttelise seisukoha, et jõe hoiuala kaitsmine peab toimuma selliselt, et Linnamäe pais säilitatakse. Kaitsekorralduskava ei saa pidada üksnes haldusesiseseks tegevuskavaks. Näiteks Linnamäe paisutamise ja hüdroenergia tootmise keskkonnaloa menetluses on vastustaja olulises osas viidanud just kaitsekorralduskavale.
4(5)
3-22-1199 kaitsekorralduskavas sisalduvaid võimalikke meetmeid ja tegevusi endale siduvaks ning lähtub nendest. Vastustaja edastas 07.11.2024 teatega Keskkonnaameti 26.07.2024 korralduse nr DM11531445, millega vastustaja keeldus kaebajale veeloa andmisest Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks Linnamäe hüdroelektrijaamas. Ringkonnakohus jätab menetlusosaliste taotlused rahuldamata. Kohus võtab vastu ainult sellise tõendi, millel on asjast tähtsust (HKMS § 62 lg 2). Küsimus sellest, kas kaitsekorralduskava on siduv või mitte, on õiguslikku laadi ega sõltu muu hulgas sellest, millisena Keskkonnaamet ise kaitsekorralduskava käsitab. Nimetatud asjaolu ei saa seega tõendada kaebaja esitatud artikliga. Samuti ei ole konkreetse kohtuvaidlusega seotud Keskkonnaameti 26.07.2024 korraldus. Selle õiguspärasust hinnatakse haldusasjas nr 3242250.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.