Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ekaterina Kouru Puudutatud isik – I.R, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.12.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
I.R’i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
I.R’i tähtaja
RESOLUTSIOON
1.Jätta I.R’i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.12.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-1827 muutmata.
2.Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused prantsuse keelde.
3.Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 08.10.2023 Tallinna lennujaamas kinni isiku, kes esitas võltsitud Prantsusmaa isikutunnistuse ning tuvastati hiljem tema enda ütluste alusel kui Senegali Vabariigi kodanik I.R (sündinud XX.XX.XXXX). Isik selgitas, et saabus Schengeni alale kaks kuud varem Valgevenest, kust liikus Läti kaudu Eestisse, et lennata läbi Helsingi edasi Prantsusmaale. PPA pidas isiku väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel kinni. Puudutatud isik esitas 08.10.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse. Tallinna
3-24-1827 Halduskohus andis 09.10.2023 määrusega nr 3-23-2233 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel PPA-le loa paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse kuni 09.12.2023, mida pikendas 01.12.2023 määrusega kuni 01.04.2024 ja 28.03.2024 määrusega mitte kauemaks kui 28.07.2024. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.05.2024 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 28.03.2024 määruse muutmata.
2.PPA luges 06.03.2024 otsusega nr 12310080022-1 puudutatud isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse selgelt põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi, tegi isikule ettekirjutuse lahkumiseks Senegali (sundtäidetav seadusliku viibimisaluse lõppemise korral) ning kohaldas tema suhtes 5 aastaks sissesõidukeeldu Eestisse ja Schengeni alale. Tallinna Halduskohus jättis 17.06.2024 otsusega puudutatud isiku kaebuse PPA otsuse peale rahuldamata ja sama kuupäeva määruse resolutsiooni p-ga 2 esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud otsuse täitmise peatamiseks rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 03.07.2024 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse ja tühistas halduskohtu 17.06.2024 määruse resolutsiooni p-i 2 ning rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas PPA 06.03.2024 otsuse resolutsiooni p-i 4 (sundtäidetav lahkumisettekirjutus) täitmise kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-24-997. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.12.2024 otsusega puudutatud isiku apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu 17.06.2024 otsuse muutmata. 09.01.2025 määrusega jättis ringkonnakohus rahuldamata PPA taotluse esialgse õiguskaitse taotluse tühistamiseks. Puudutud isik esitas 09.01.2025 kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu 13.12.2024 otsuse peale.
3.Tallinna Halduskohus andis 19.06.2024 määrusega haldusasjas nr 3-24-1827 VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel PPA-le loa paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse mitte kauemaks kui 19.08.2024 (k.a), mida pikendas 13.08.2024 määrusega mitte kauemaks kui 13.12.2024. Tallinna Ringkonnakohus jättis 02.10.2024 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 13.08.2024 määruse muutmata. Riigikohus jättis puudutatud isiku määruskaebuse 12.11.2024 määrusega menetlusse võtmata.
4.PPA esitas 04.12.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja 3 ning VSS § 25 lg 1 alusel puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra. Isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik tema dokumenteerimiseks ning väljasaatmismenetluse lõpuleviimiseks. Isikule reisidokumendi taotlemine on pooleli: PPA on kontaktis Senegali saatkonnaga, et saada isikule tagasipöördumise tunnistus. Isikule koostatud lahkumisettekirjutuse täitmise peatamine ei takista selle täitmist tagavate meetmete rakendamist, sh isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist või kinnipidamise pikendamist. Isiku suhtes esineb VSS § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (ebaseaduslik ränne Schengeni alal, võltsitud dokumentide kasutamine, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine enda väljasaatmise vältimiseks, valeütluste andmine), on võimalik järeldada, et vabaduses viibides võib isik lahkuda talle sobivasse Euroopa Liidu liikmesriiki või asuda end Eesti-siseselt varjama. Isikul on teadmised ja oskused vahendajate kaasabil Schengeni alal liikumiseks. Põgenemise ohtu suurendab asjaolu, et PPA on teinud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust tagasilükkava otsuse koos sundtäidetava lahkumisettekirjutusega, millest isik on teadlik. Samuti näitab suurt põgenemise ohtu see, et isik hävitas oma Senegali passi enda tagasisaatmise ärahoidmiseks. Lisaks üritas isik tõkestada enda kodakondsusjärgsesse riiki väljasaatmist sellega, et esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik otsis endale sobivat riiki, kus taotlus esitada, ega soovinud esitada seda esimeses turvalises liikmesriigis. Isik 2(5)
3-24-1827 hankis endale võltsitud dokumendid, et varjata enda ebaseaduslikku Eestis viibimist ja jõuda takistusteta Prantsusmaale. Vabanemise eesmärgil on isik üritanud luua väärarusaama, nagu oleks tema tervis kinnipidamise ajal oluliselt halvenenud. Isiku suhtes esineb ka VSS § 23 lg 1 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus, sest isiku väljasaatmiseks kodakondsusjärgsesse riiki on tarvis saada talle reisidokument. Pärast tagasilükkava otsuse saamist on isiku õde edastanud PPA-le tema dokumendid, mis aitavad kaasa dokumenteerimisele. Kinnipidamiskeskuses on isikuga korduvalt vestelnud tagasisaatmisnõustaja, kuid isik on keeldunud koostööst, öeldes, et tema ei kavatse Senegali naasta ning ei soovi arutada selle võimalikkust. Kuna isik on andnud PPA-le valeütlusi, ei ole usutav, et isik asuks vabaduses PPA-ga koostööle enda väljasaatmiseks. VSS §-s 10 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tema põgenemise ohust tulenevalt tõhusalt kohaldada. Isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades puudub PPA-l alus isiku usaldamiseks. Isikul puuduvad sotsiaalsed sidemed Eestiga ning tal ei ole Eestis elukohta. Võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega. Kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu isiku Eestist väljasaatmise tagamiseks. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi ja on võimalus viibida värske õhu käes.
5.PPA selgitas 06.12.2024 kohtuistungil, et taotluse resolutiivosas on tuginetud korrektselt VSS § 23 lg 1 p-dele 1 ja 3. Taotluse edasises tekstis sisalduv ekslik viide VSS-i kehtetule normile ei muuda taotluse sisu ja PPA parandab taotluse kohtuistungil suuliselt. Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses on õigus elada ainult rahvusvahelise kaitse taotlejatel, kelleks puudutatud isik ei ole. PPA ei ole väljasaatmismenetluse läbiviimisega viivitanud. Väljasaatmiseks vajalik dokument saadetakse Senegali saatkonnast PPA-le kohe, kui lahkumisettekirjutuse täitmise peatamiseks haldusasjas nr 3-24-997 kohaldatud esialgse õiguskaitse kehtivus lõpeb.
6.Puudutatud isik vaidles 06.12.2024 kohtuistungil PPA taotlusele vastu ja leidis, et tema põgenemise ohtu ei ole. Isik soovib saada Eestis rahvusvahelist kaitset ja jääda Eestisse.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 09.12.2024 määrusega PPA taotluse ning pikendas puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 09.04.2025 (k.a). Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas 02.10.2024 tehtud jõustunud määrusega tuvastanud, et puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist õigustab tema põgenemise oht VSS § 68 p 6 ja § 23 lg 1 p 1 mõttes. Puudutatud isiku olukord ei ole käsitletud asjaolude osas muutunud ning on võimalik eeldada, et jätkuvalt esineb ka tema põgenemise oht VSS § 68 p 6 ja § 23 lg 1 p 1 mõttes. Muutusi, mis tingiks põgenemisohu teistsuguse hindamise, ei nähtu ka puudutatud isiku ja tema esindaja poolt kohtuistungil esitatud väidetest ja selgitustest. Isiku põgenemise ohu hinnang on prognoosotsus, mille tegemisel arvestatakse isikuga seotud asjaolusid kogumis. Isiku kinnipidamise tähtaja pikendamine on põhjendatud ka VSS § 23 lg 1 p 3 alusel vajaduse tõttu tagada isikule tema tagasisaatmiseks vajaliku dokumendi hankimine Senegali Vabariigi saatkonnast. Isikul puudub tema väljasaatmiseks vajalik reisidokument. PPA kinnitusel on isik hävitanud väljasaatmise vältimiseks oma passi ja ei ole teinud PPA-ga enda dokumenteerimiseks koostööd. On usutav PPA kohtuistungil esitatud selgitus, et PPA ei ole tagasipöördumiseks vajaliku dokumendi taotlemisega põhjendamatult viivitanud ning tagasipöördumiseks vajalik dokument on võimalik päritoluriigi saatkonnast saada siis, kui
3(5)
3-24-1827 lõpeb lahkumisettekirjutuste täitmise peatamiseks kohtu poolt haldusasjas nr 3-24-997 kohaldatud esialgne õiguskaitse. Isiku kinnipidamise jätkamine nelja kuu võrra ei ületa VSS § 25 lg-s 2 sätestatud lubatud 18 kuu pikkust tähtaega. Puudutatud isik on VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel kinnipidamiskeskuses viibinud alates 18.06.2024 ning tema kinnipidamise aja hulka ei arvata VSS § 25 lg-st 3 tulenevalt tema esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega. Täidetud on ka muud VSS § 25 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise jätkamise tingimused, sest väljasaadetav ei täida PPA taotlusest nähtuvalt jätkuvalt kaasaaitamiskohustust ja tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast riigist viibib. Taotluse kolmandal leheküljel esitatud ekslik viide kehtetule VSS § 23 lg 2 p-le 3 on ilmne ebatäpsus, mis ei mõjuta taotluse õiguspärasust. Taotluse esimesel leheküljel on taotluse õiguslike alustena viidatud õigesti VVS § 25 lg-le 2 ja § 23 lg 1 p-dele 1 ja 3. Kuivõrd isiku osas esineb tema senist käitumist arvestades põgenemisoht, ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, sh ei tagaks isiku piisavat kättesaadavust väljasaatmismenetluses tema viibimine rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses. Isiku kinnipidamise tähtaja pikendamist kuni nelja kuu võrra ei saa pidada ebaproportsionaalseks ka muudel põhjustel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Puudutatud isik palub 18.12.2024 määruskaebuses (täiendatud 27.12.2024) tühistada Tallinna Halduskohtu 09.12.2024 määrus ja jätta uue määrusega PPA taotlus rahuldamata. Puudutatud isik ei nõustu kohtu nõustumisega varasemate kohtulahenditega. VSS § 68 p-s 6 sätestatud asjaolu ei ole täidetud. Isik ei ole enda käitumisega väljendanud soovimatust täita lahkumiskohustust. PPA ega kohus ei ole põgenemisohtu põhjendanud. Põgenemisohtu ei esine. Puudutatud isik kinnitab, et ta ei põgene. Kohus ei ole arvestanud isiku ütlustega. Isik selgitas ka 13.10.2023 vestlusel, et soovib jääda Eestisse ja kodumaale tagasipöördumine ei ole võimalik, sest tema elu on ohus. Puudutatud isik ei soovi viibida kinnipidamiskeskuses, põhjendatud oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine.
9.PPA palub 09.01.2025 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kohus on põgenemisohu hindamisel arvestanud puudutatud isiku enda antud selgitusi. Kohtud on varem korduvalt jaatanud isiku põgenemisohtu (ka asjas nr 3-23-2233). Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isiku apellatsioonkaebus asjas nr 3-24-997 jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 13.12.2024 otsusega rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.06.2024 otsus muutmata. Isik on endiselt illegaal, kuid tema väljasaatmine ei ole veel lubatud. PPA esitas 07.01.2025 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks haldusasjas nr 3-24-997. Kinnipidamise eesmärk on puudutatud isiku väljasaatmise tagamine, kuid isik ei ole teinud püüdlusi endale reisidokumendi hankimiseks. Arvestades isiku varasemat käitumist ja madalat usaldusväärsust, on väga tõenäoline, et ta üritab eirata lahkumisettekirjutust ja suundub riiki, kus tal viibimisalust pole. Isiku kinnipidamise kestus ei ole ületanud maksimaalset lubatud pikkust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 09.12.2024 määruse muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. 4(5)
3-24-1827
11.PPA ja halduskohus on puudutatud isiku kinnipidamise pikendamisel tuginenud VSS § 23 lg 1 p-dele 1 ja 3 ning § 25 lg-le 1. VSS § 23 lg-st 1 tulenevalt võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase halduskohtu loal kinni pidada ja kinnipidamiskeskusesse paigutada juhul, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse tulemuslikku täitmist. Kinnipidamine on lubatud mh juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3). VSS § 23 lg 11 järgi annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning kinnipidamine peab lisaks olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 25 lg-st 3 tulenevalt ei arvata väljasaadetava kinnipidamise tähtaja hulka rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise aega.
12.Ringkonnakohus jääb enda 02.10.2024 määruses asutud seisukoha juurde, mille kohaselt on puudutatud isiku puhul tuvastatav põgenemise oht vastavalt VSS § 6 8 p-le 6, sest isiku käitumisest ja hoiakutest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (02.10.2024 määruse p 11). Puudutatud isikuga seotud asjaolud ei ole vahepealsel ajal muutunud. Põgenemise ohtu suurendab asjaolu, et Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.12.2024 otsusega haldusasjas nr 3-24-997 puudutatud isiku apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu 17.06.2024 otsuse muutmata. Puudutatud isiku kassatsioonkaebus on Riigikohtus menetlusse võtmise otsustamisel. Esineb ka VSS § 23 lg 1 p-s 3 sätestatud alus – isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ja nende hankimine on viibinud. Isik ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust. Puudutatud isik on kinnipidamiskeskuses viibinud VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel alates 18.06.2024 ning vaidlustatud määrusega on pikendatud tema kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega mitte kauemaks kui 09.04.2025. Seega ei ole halduskohus andnud 09.12.2024 määrusega luba isiku kinnipidamiseks VSS § 25 lg-s 2 sätestatust pikemaks ajaks. PPA ja halduskohus on õigesti järeldanud, et on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le võimaliku tulevase lahkumiskohustuse täitmiseks kättesaadav ning võib siit ilma loata lahkuda.
13.Põgenemisohust tulenevalt ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud, sest see võib osutuda ebatõhusaks (nt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-193-16, p 12). Määruskaebuses ei ole toodud esile selliseid asjaolusid, mille põhjal saaks puudutatud isiku jätkuvat kinnipidamist hinnata VSS § 23 lg 11 alusel lubamatuks (sh ei ole määruskaebuses viidatud, et kinnipidamine võiks ohustada puudutatud isiku tervist või turvalisust). Kinnipidamiskeskuses on isikutele vajadusel tagatud tervisekontroll ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus (VSS § 269).
14.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.12.2024 määrus muutmata.
15.Kuna määrus sisaldab andmeid rahvusvahelise kaitse menetluse kohta, tuleb määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3; VRKS § 13 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.