Politsei- ja Piirivalveameti taotlus I.R kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri Bergmann; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – I.R
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil, 13.08.2024 (videokonverents)
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti vastavasisuline 12.08.2024 taotlus ning pikendada I.R kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.12.2024; Asendada kohtumääruse avaldamisel isiku, kelle suhtes luba taotletakse, nimi tähemärgiga
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates
ASJAOLUD JA VARASEM MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 12.08.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse I.R kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi ka – VSS) § 25 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad VSS § 23 lõikes 1 sätestatud kinnipidamise alused. Taotlusest nähtuvad järgmised asjaolud.
1.1.PPA märgib esmalt, et varasemad asjaolud nagu isiku kinnipidamise (VSS ja VRKS alusel), rahvusvahelise kaitse taotlemise ja põgenemisohu põhjenduste asjaolud on välja toodud PPA
09.10.2023, 30.11.2023 ja 25.03.2024 taotlustes, mis on esitatud haldusasja nr 3-23-2233 raames. PPA ei asu neid kordama.
1.2.Alates 18.06.2024 esitatud PPA taotlusest on muutunud järgnevad asjaolud: 26.06.2024 esitas PPA isiku dokumenteerimise taotluse Senegali saatkonnale 03.07.2024 Tallinna Ringkonnakohus rahuldas isiku määruskaebuse ning tühistas Tallinna Halduskohtu 17.06.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-997 resolutsiooni p 2 (EÕK rahuldamata jätmine). Ringkonnakohus peatas Politsei- ja Piirivalveameti 06.03.2024 otsuse nr 12310080022-1 resolutsiooni punkti 4 (sundtäidetav lahkumisettekirjutus) täitmise kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-24997.
1.3.Välismaalaste seadus (edaspidi VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Isikul käesoleval ajal selline viibimisalus puudub. Varasemas kohtumenetluses haldusasjas nr 3-23-2233 on tõendatud, et isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning proovis jõuda Prantsusmaale. PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb VSS § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus. PPA jääb VSS § 6 8 p 6 põhjenduste osas varasemalt taotlustes esitatud seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid korrata (isiku varasemad ütlused, Eesti oli transiitriik ja sihtriigiks Prantsusmaa, isik esitas kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks, ebaseaduslik piiriületus jne).
1.4.Isiku puhul põgenemisoht on põhjendatud ka VSS § 6 8 p 2 kohaselt kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. PPA oma tagasilükkavas otsuses (lk 9) jõudis järeldusele, et „taotleja on tõenäoliselt andnud teadvalt valeütlusi oma homoseksuaalsuse kohta. Eeltoodud asjaolusid kogumina arvesse võttes leiab PPA, et taotleja rahvusvahelise kaitse taotlus oli esitatud eesmärgiga kuritarvitada rahvusvahelise kaitse süsteemi.“. Samuti on Tallinna Halduskohus 17.06.2024 kohtumääruses haldusasjas nr 3-24-997 punktis 7.5.2 jõudnud samale järeldusele, et „Kaebaja ütlused on olnud ajas sedavõrd muutuvad, et tema ütlusi homoseksuaaliks olemise kohta ei saa pidada usaldusväärseks ega ka tõele vastavaks.“ Põgenemiseohtu suurendab ka asjaolu, et PPA on teinud isiku osas rahvusvahelise kaitse tagasilükkava otsuse, millest isik on teadlik. Koos keelduva otsusega on PPA teinud isikule sundtäidetava lahkumisettekirjutuse Senegali ja määranud Schengeni sissesõidukeelu 5 aastaks.
1.5.PPA hinnangul suurendab põgenemisohtu asjaolu, et isik hävitas oma Senegali passi, et teda ei oleks võimalik Senegali tagasi saata. Lisaks eelnevale üritas isik tõkestada enda kodakondsusjärgsesse riiki tagasisaatmist sellega, kui esitas Eesti Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotluse, vaatamata sellele, et ei plaaninud Eestis (ega ka Lätis ja Soomes) rahvusvahelise kaitse taotlust esitada, vaid soovis seda teha Prantsusmaal. PPA hinnangul on tegemist nn varjupaiga poodlemisega ehk isik otsis endale sobivat riiki, kus taotlus esitada ega polnud eesmärgiks esitada see esimeses turvalises liikmesriigis.
1.6.Samuti suurendab isikust tulevat põgenemisohtu asjaolu, et PPA on teinud rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12310080022-1 ning Tallinna Halduskohus jättis isiku kaebuse rahuldamata nimetatud otsuse osas. Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2024 esialgse õiguskaitse korras tehtud määrusega ei peatatud ettekirjutuse kehtivust, vaid üksnes selle täitmine. Ka ei langenud väljasaatmine lõplikult ära, vaid üksnes peatati. Tegemist on ajutise abinõuga. Pole eluliselt usutav, et isik vabaduses jääks ootama enda dokumenteerimist ja Senegali väljasaatmist. Isikul on olemas teadmised ja oskused vahendajate kaasabil Schengeni alal liikumisest. Kohtud on varasemalt korduvalt jaatanud isiku
põgenemisohtu (asi nr 3-23-2233). Viimati hindas isiku põgenemisetu Tallinna Ringkonnakohus 22.05.2024 määruses (p 14, asi nr 3-23- 2233), leides, et isiku käitumisest ja hoiakutest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Ta sisenes Schengeni alale ebaseaduslikult. Kuigi ta viibis enne Eestisse tulekut peaaegu kaks kuud Lätis, ei esitanud ta seal rahvusvahelise kaitse taotlust. Rahvusvahelise kaitse taotlust ei esitanud ta ka kohe pärast Eestisse saabumist, vaid tegi seda alles siis, kui ta peeti siin kinni katsel võltsitud dokumenti kasutades edasi reisida.
1.7.Isiku väljasaatmiseks kodakondsusjärgsesse riiki on tarvis saada isiku reisidokument, kuna käesoleval hetkel tal seda ei ole. Isik ei ole teinud PPAga koostööd rahvusvahelise kaitse menetluses. Pärast tagasilükkava otsuse saamist on isiku õde edastanud PPA-le tema dokumendid, mis aitavad kaasa dokumenteerimisele, kuid tavapäraselt on teine osa saatkonna töötajaga intervjuu, millest isik võib enda väljasaatmise vältimiseks loobuda. See võib omakorda raskendada dokumenteerimist.
1.8.PPA on seisukohal, et VSS §-s 10 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule andmine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades, puudub PPA-l alus isiku usaldamiseks. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga ning isikul ei ole Eestis elukohta. Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, on PPA seisukohal, et olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest, et takistada nii enda dokumenteerimist ja väljasaatmist pärast varjupaigamenetluse lõppu ning isik võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimaliku ebaseadusliku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega.
1.9.PPA on arvamusel, et kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu, et PPA-l oleks võimalik tagada isiku väljasaatmine Eesti Vabariigist. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi ja on võimalus viibida värske õhu käes.
2.13.08.2024 toimunud kohtuistungil täpsustas PPA taotlust seonduvalt VSS § 23 lg 1 punktidele tuginemisega, kuid sisuliselt jäi taotluse juurde kindlaks pidades seda jätkuvalt põhjendatuks.
3.I.R selgitas kohtuistungil, et mõistab olukorda, kuid taotluse kui sellisega nõus ei olnud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Antud juhul on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi ka – PPA) viidetega väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lõikele 1 ja § 25 lõikele 1 seda taotlenud.
5.VSS § 25 lõike 1 kohaselt pikendab halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 4 kuu kaupa, kuid kõige kauem 6 kuuks arvates kinnipidamiskeskusesse paigutamisest, kui esineb VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alus ja sama paragrahvi lg-s 11 nimetatud põhimõtted.
6.Antud juhul kohalduvad välismaalase kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamisel VSS § 23 lõiked 1 ja 11 ning § 25 lõige 1. Tähtaja pikendamisel on vaja arvestada VSS § 23 lg 1 punktides 1-3 sätestatud aluseid ja sama paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud põhimõtted. Vastavalt VSS
§ 23 lg 1 punktidele 1-3 võis taotleda luba viibimisaluseta riigis viibiva välismaalase kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ja kui seejuures esineb põgenemise oht, välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust, välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast riigist viibib. VSS § 23 lg 1 1 kohaselt antakse luba välismaalase kinnipidamiseks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, kusjuures kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning iga üksikjuhtumi puhul on vaja arvestada ka välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
7.Arvestades kohtuistungil tehtud vastavasisulist täpsustust, tugineb PPA kahele VSS § 23 lõikes 1 sätestatud alusele ning seonduvalt põgenemisohuga ka sama seaduse § 68 p-dele 2 ja 6. Nende kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht juhul, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel ning samuti juhul, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või see järeldub tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
8.Käesoleva kaasuse või taotluse eripära väljendubki selles, et VSS § 23 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud aluste olemasolu on kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa andmisel Tallinna Halduskohtu 19.06.2024 määrusega hinnatud ning viitega Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2024 määruse punktile 14 haldusasjas 3-23-2233 ühtlasi jaatatud ka põgenemisohtu, sest isiku käitumisest ja hoiakutest võis järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Eeltooduga ei ole põhjust mitte nõustuda. Politsei- ja Piirivalveameti 12.08.2024 taotluse ning kohtuistungil antud selgituste põhjal ei saa järeldada, et selles osas oleks võinud või saanud vahepealse perioodi jooksul midagi muutuda. Põgenemisoht esineb mistõttu ei saaks vastavaid järelevalvemeetmeid isiku suhtes tõhusalt kohaldada ning kõiki tagasipöördumiseks vajalikke reisidokumente ei ole samuti veel olemas. Seega on Politsei- ja Piirivalveameti 12.08.2024 taotluse aktsepteerimise eelduslikud tingimused täidetud. Haldusasja materjalist ei nähtu ka seda, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega. Taolisi (võimalikke) väiteid ei esitatud ka kohtuistungil.
9.Lähtuvalt eeltoodust ei ole PPA taotluse rahuldamata jätmiseks põhjust ning kohus pikendab I.R kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.12.2024. Tuginedes HKMS § 175 lg-le 3 tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada isiku, kelle suhtes luba taotleti, nimi tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.