Ülle Polluks X-i tuvastamiskaebus Põlva Vallavalitsuse vastu
Kohtuasi Resolutsioon
1.Tagastada kaebus tervikuna.
2.Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Põlva vald
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas on määrus lõplik. Määrus toimetatakse kaebajale ja vastustajale kätte.
Asjaolud ja menetluse käik 1.Tartu Halduskohtusse laekus 29.11.2024 X-i poolt esitatud kaebus tuvastamiseks, et Põlva linnas Piiri tn 4 korterelamu rajamisel 1979. a ehitati vastavalt Põlva Rajooni RSN Täitevkomitee korraldusega 7.02.1978. a kinnitatud elamu projektidokumentatsioonile asfalteeritud tee elamu õuealalt lõunapoolse otsa kaudu avalikule teele (Piiri tänavale), aga samuti tuvastamiseks, et kõrvalmaja (Piiri tn 6 korterelamu) korteriomandi seadmisel võeti Põlva Linnavalitsuse 26.02.1998. a korraldusega nr 48-k Piiri tn 4 1979. a ehitatud asfalttee ebaseaduslikult Piiri tn 6 katastriüksuse koosseisu. Kaebuse kohaselt omab kaebaja korteriomandit Piiri tn 4 korterelamus. Kaebajal esineb rehabiliteeriv ja preventiivne huvi tuvastamisnõuete halduskohtule esitamiseks. Rehabiliteeriv huvi kerkib esile vajadusest kaitsta kaebaja kui Piiri tn 4 korterelamu ehitaja ja teiste ehitajate au ja väärikust. Kaebaja preventiivne huvi tuvastamisnõuete esitamisel seisneb vajaduses veenduda, et 26.02.1998. a Põlva Linnavalitsuse korraldusega nr 48-k võeti ebaseaduslikult Piiri tn 4 krundi koosseisust lõunapoolse asfalttee ja lõunapoolse niiskuskaitseriba vaheline elamumaa.
2.Tartu Halduskohus jättis 19.12.2024 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat kõrvaldama kaebuses esinenud puudused 5 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohus selgitas kaebajale, et tal puudub isiklik põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks (avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu tuvastamiseks), kuna vaidlus ei puuduta korteriühistu kinnisasja reaalosa, vaid puudutab kinnisasja mõttelist osa,
3-24-3247 mistõttu saab kaebaja korteriühistu liikmena kaitsta enda õigusi korteriühistu kaudu, mitte isiklikult. Sellisel juhul peab korteriühistu heaks kiitma kaebuse Põlva Vallavalitsuse korralduse vaidlustamiseks, mille alusel võeti maja juures olev tee teise kinnisasja koosseisu. Ühtlasi selgitas kohus kaebajale, et tähtajatu tuvastamiskaebuse esitamiseks tema kui ehitaja au kaitsmise eesmärgil peab olema kohtule nähtav avalik-õiguslik suhe, mille jaoks on vaja tuvastada tähtsust omavat asjaolu. Erameedias väidete kajastamine ja nende ümberlükkamine ei käi avalik-õiguslikus suhtes.
3.Kaebaja esitas kohtule 1.01.2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitas kohtule, et faktiliste asjaolude tuvastamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks edasises menetluses riigivastutuse seaduse alusel (RVastS) § 1 ja § 4 lg 2 alusel. Kaebaja palus tuvastada, et: 1) Piiri 4 korterelamu anti ekspluatatsiooni 1979. a vaegtöödeta; 2) Piiri 6 korterelamu anti ekspluatatsiooni vaegtöödega (ehitamata jäeti projektijärgne tee); 3) Põlva Linnavalitsuse ametnike toimingute õigusvastasus 1998. a veebruarikuus Põlva Piiri 6 45-korteriga elamu korteromandi seadmisel. Tegemist on kaebaja maine kahjustamisega, mistõttu esineb kaebajal rehabiliteeriv huvi kaebuse esitamisel. Tulenevalt korteriomandi- ja korterühistuseaduse § 37 lg-st 1 on kaebajal õigus teha kaasomandi säilitamiseks vajalikke toiminguid.
4.Kaebaja pöördus 2.01.2025 kohtusse täiendava pöördumisega ja täiendavalt selgitas enda põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamisel järgmiselt: 1) tagada, et Eesti Vabariigi täitevõimu asutused tegutseksid rangelt Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja selle alusel vastu võetud seaduste alusel ja tagada õiguskindlus; 2) läbipääsu puudumisel Piiri 4 katastriüksuse piires õuealalt avalikule teele ei võeta 1979. a ehitatud korterelamut renoveerimisele ning pangad ei ole nõus andma laenu; 3) seoses läbipääsu puudumisega kinnisvara väärtus langeb, kaotus on minimaalne; 4) haldusfirma survestab korteriühistut õuealalt korterelamu põhjapoolse otsa kaudu olemasoleva gaasitrassi peale Põlva, Piiri tänavale ühesuunalise tee ehitamisega. Tee on juba projekteeritud ja makstud üle 8000 euro; 5) Piiri 6 kortermaja on saanud nõusoleku parkla rajamiseks, mis tuleb kaebaja maja põhjapoolse otsa seina lähedal. On oht maalihkele, tekib müra ja autode heitgaasid. Kohtu seisukoht
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 ja lg 3 sätestavad, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele tervikuna.
7.Esmalt märgib kohus, et tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 37 lg 2 p 6 sätestab, et kaebusega võib nõuda haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus). Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks et: 1) Piiri 4 korterelamu anti ekspluatatsiooni 1979. a vaegtöödeta; 2) Piiri 6 korterelamu anti ekspluatatsiooni vaegtöödega (ehitamata jäeti projektijärgne tee); 3) Põlva Linnavalitsuse ametnike toimingute õigusvastasus 1998. a veebruarikuus Põlva Piiri 6 45-korteriga elamu korteromandi seadmisel. Tegemist on kaebaja maine kahjustamisega, mistõttu esineb kaebajal rehabiliteeriv ja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamisel.
3-24-3247 Eelnevast nähtub, et esimesed kaks tuvastamisnõuet on kaebaja esitanud kui faktiliste asjaolude tuvastamiseks rehabiliteerival eesmärgil (faktilise asjaolu tuvastamine on vajalik avalik-õiguslikes suhtes) ja kolmas tuvastamisnõue on esitatud Põlva Linnavalitsuse 26.02.1998. a korralduse nr 48-k osas preventiivsest huvidest lähtudes.
8.Kohtupraktikas on leitud, et tuvastamiskaebuse esitamise võimalused on piiratud. Sellise kaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). HKMS § 38 lg-st 4 ja § 44 lg-st 1 järeldub, et tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on põhjendatud huvi, mis võimaldab asjaolu kindlakstegemise kaudu kaebajal oma õigusi kaitsta. See võib seisneda ennekõike preventiivses või rehabiliteerivas huvis. Preventiivne huvi tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus võib tõenäoliselt asuda varasema haldusakti või toiminguga sarnasel viisil uuesti rikkuma isiku õigusi. Lisaks peab õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis olema võimatu või ebamõistlikult raske.1
9.Halduskohus on seisukohal, et tuvastamisnõuete esitamine faktiliste asjaolude tuvastamiseks, et Piiri 4 korterelamu ekspluatatsiooni andmine 1979. a oli vaegtöödeta ja Piiri 6 korterelamu anti ekspluatatsiooni vaegtöödega (ehitamata jäeti projektijärgne tee) eraldiseisvatena tuvastamisnõudena kaebaja rehabiliteerival eesmärgil pole lubatud. Kohus on juba varasemalt selgitanud kaebajale, et erameedias kajastatud faktiväiteid juurdepääsutee ehitamata jätmise kohta ei ole käsitletavad toimingutena avalik-õiguslikes suhtes, mistõttu kaebaja rehabiliteeriv huvi lükata erameedias kajastatud faktiväited ümber ei tulene avalik-õiguslikest suhtest. Avalik-õigusliku suhe iseloomuks on avaliku võimu kandja olemasolu või eraisiku tegutsemine avalik-võimu kandaja poolt delegeeritud volitusel. Antud juhul tegutsevad massimeedia (ajakirjandused ja telekanalid) väidetavalt kaebaja kohta ajalehtedes ja telesaadetes faktiväidete avaldamisel enda nimel, mitte avaliku võimu volitusel. Samas väärib tähelepanu asjaolu, et kaebaja ei saa isiklikult vastutada 1979. a korterelamute ehitamisel teostamata jäänud ehitustööde eest. Avalikes huvides tuvastamiskaebuse esitamine pole võimalik.
10.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse eelpoolnimetatud nõuete osas (faktilise asjaolu kindlakstegemine).
11.Isegi siis, kui nõustuda kaebajaga, et tal on tuvastamiskaebuse esitamiseks korteriühistu liikmena olemas isiklik kaebuse esitamise õigus (HKMS § 44 lg 1), ei ole tuvastamiskaebus siiski lubatav. Kaebuse põhjendust tulenevalt ei ole kaebaja muu hulgas rahul sellega, et Põlva Linnavalitsuse 26.02.1998. a korraldusega nr 48-k võeti asfalttee Piiri tn 4 korterelamu krundi koosseisust ära ja määrati Piiri tn 6 korterelamu krundi koosseisu koos seda ümbritseva maaga. Võttes arvesse, et halduskohus kontrollib haldusorganite toimingute ja haldusaktide õiguspärasust (HKMS § 4 lg 1) on vaidluse all olevaks haldusorgani tegevuseks, millega kaebaja ei ole rahul, Põlva Linnavalitsuse 26.02.1998. a korraldus nr 48-k. Selle korralduse õigusvastasuse kindlakstegemine on kaebajale vajalik enda õiguste kaitseks RVastS alusel ja preventiivsest huvist lähtudes. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Järelikult,
RKHKo nr 3-19-2164/40, p 17.
3-24-3247 tuvastamiskaebuse esitamine eesmärgiga heastada rahalises mõttes kahjustatud mainet ei ole tulenevalt HKMS § 45 lg-st 2 lubatav. Lisaks ei oleks kahju- või muu nõude esitamine riigivastutuse seaduse alusel ilmselt perspektiivikas selle esitamise tähtaja möödumise tõttu (RVastS § 17 lg 3). Kohus selgitab muu hulgas, et Põlva Linnavalitsuse 26.02.1998. a korralduse nr 48-k (kehtiva haldusaktina) alusel maakatastri üksuste moodustamise tulemusena tekkinud kinnisasja või selle osa, ei saa käsitleda ebaseadusliku valdusena RVastS § 4 l-s 2 sätestatud tähenduses.
12.Kohus selgitab täiendavalt, et kuna Põlva Linnavalitsuse 26.02.1998. a korraldus nr 48-k on kehtiv haldusakt (haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 mõttes) ning selle õigusvastasuse tuvastamine ei anna kaebajale mingisugust eelist muudes avalik-õiguslikes suhtes sh naaberkinnistule rajatava parkla või muu rajatise osas näiteks ehitusloa vaidlustamisel. Põlva Linnavalitsuse 26.02.1998. a korralduse nr 48-k võimalik õigusvastasus ei lõpeta selle haldusakti kehtivust, mis tähendab antud juhul seda, et naaberkinnistu 26.02.1998. a paika pandud piirid jäävad kehtima ka siis, kui kohus tuvastab Põlva Linnavalitsuse 26.02.1998. a korralduse nr 48-k õigusvastasuse. Juhul, kui parkla või muu rajatise ehitamisega piiratakse kaebaja kui korteriomaniku õigusi, saab ta neid tõhusalt kaitsta väljastatud ehitusluba või projekteerimistingimusi kohtus vaidlustades. Tartu Maakohus tegi kohtuasja nr 2-23-17696 lahendamisel kindlaks, et kaebajal on olemas reaalselt kasutatav juurdepääs oma kinnisasjale jala ja sõidukiga Piiri tn 6 kinnisasja kaudu ning jala Piiri tn 2 kinnisasja kaudu. Juurdepääsu Piiri tn 6 kinnisasja kaudu ei ohusta parkla ehitamine sellel kinnisasjal. Seega, kaebaja põhjendatud huvi tuvastamisnõude esitamisel ei ole jaatav. Eelpoolkirjeldatu valguses ei eksisteeri kaebajal samuti põhjendatud huvi muude faktiliste asjaolude tuvastamisnõude esitamiseks, kuna see ei saa aidata kaebajat enda õigusi kaitsta muudes avalik-õiguslikes suhtes.
13.Kohus on seisukohal, et preventiivse huvi osas ei oleks hetkel võimalik prognoosida, et Põlva vald hakkaks ümber mõõtma Piiri tn 4 ja Piiri tn 6 katastriüksuste olemasolevaid piire. Isegi siis, kui see juhtuks, ei oleks kohtu arvates kaebaja õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järjekontrolli vormis võimatu või ebamõistlikult raske. Eelnevast tulenevalt ei tooks Põlva Linnavalitsuse 26.02.1998. a korralduse nr 48-k õigusvastasuse kindlakstegemine preventiivsel eesmärgil kaebajale mingisugust kasu, kuna oodata ei saa analoogset haldusorgani tegevust tulevikus.
14.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse Põlva Linnavalitsuse 26.02.1998. a korralduse nr 48-k õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes.
15.Lisaks märgib kohus, et Põlva Linnavalitsuse 26.02.1998. a korralduse nr 48-k peale tuvastamisnõude esitamise tähtaeg (HKMS § 46 lg 5) on möödunud 33 aastat tagasi. Kaebuse põhjendusest on võimalik aru saada, et korteriühistut ümbritsevate teede ja selle kinnistu piiride teema on kaebajale tuttav kui mitte varasemast ajast, siis vähemalt aastast 2005 (dtl 17). Järelikult on vähetõenäoline, et kohus saaks ennistada Põlva Linnavalitsuse 26.02.1998. a korralduse nr 48-k peale möödalastud tuvastamisnõude esitamise tähtaega isegi siis, kui kaebaja oleks seda taotlenud ja kaebajal oleks mõjuv põhjus kaebetähtaega ületamisel. Tartu Halduskohus on 19.12.2024 määruses selgitanud kaebajale, et kaebajal (korteriühistul) on õigus taotleda vastavalt HKMS § 71 lg-le 1 möödalastud kaebetähtaja ennistamist. Selleks on vaja esitada kohtule taotlus, milles tuleb märkida kaebetähtaja möödalaskmise põhjus (HKMS § 71 lg 3). Kaebaja ei ole taotlenud möödunud kaebetähtaja ennistamist. Sellest
3-24-3247 tulenevalt ei ole kaebus lubatud, kuna kaebaja jättis kohtu poolt määratud tähtajaks puuduse kõrvaldamata HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mistõttu ei vasta kaebus muu hulgas HKMS § 38 lg-s 5 sätestatud nõuete.
16.Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.