Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
28.10.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-951
Haldusasi
Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri Bergmann Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15.08.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Politsei- ja Piirivalveameti 20.10.2024 vastuse lisa digitaalse toimiku leheküljel 252.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.08.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-951 muutmata.
3.Vabastada X käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused vene keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
1.Venemaa Föderatsiooni kodanik X ületas 29.03.2024 kella 19.00 paiku jalgsi Võru maakonnas Setomaa vallas Matsuri külas ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas isiku kell 19.08 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni. Isik tuvastati Venemaa Föderatsiooni sisepassi ja sünnitunnistuse alusel. Isikul puudus
3-24-951 seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks. Samal päeval kell 19.10 avaldas isik suuliselt soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. Isik peeti 48 tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel ning alustati menetlustoimingutega. Tartu Halduskohus andis 31.03.2024 PPA-le loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 03.05.2024. Tallinna Halduskohus pikendas 23.04.2024 määrusega kinnipidamise tähtaega kuni 23.08.2024 (k.a).
2.PPA esitas 15.08.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamise pikendamiseks VRKS § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, sest isiku suhtes kohaldub VRKS § 36 1 lg 1 koosmõjus VRKS § 361 lg 2 p-dega 4 ja 5. Isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik, kuna isiku suhtes on käimas aktiivne menetlus, et välja selgitada isikuga seotud asjaolud. Rahvusvahelise kaitse menetluse käigus on isikuga läbi viidud üks intervjuu ning PPA analüüsib isiku valduses olnud mobiiltelefoni sisu. PPA on teinud päritolumaa info päringu vastavalt isiku poolt intervjuul antud ütlustele. Täpsemat väljaselgitamist vajab isiku kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ja motiivid ning kaitse taotlemise asjaolud. Isiku puhul esineb VSS § 68 lg 8 kohane põgenemisoht. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isik on kinnitanud, et ebaseaduslik piiriületus oli tahtlik. Isiku sõnul lahkus ta elukohast 29.03.2024 kella 7‒8 ajal hommikul ja tellis takso, millega sõitis Moskvast Petserisse 15 000 rubla eest. Petserisse jõudis õhtul kell 18.00. Käis poes, sõi kõhu täis ja helistas tüdruksõbrale. Pärast kõnet võttis välja telefoni SIM-kaardid ja hävitas need ning asus piiriületuseks sobivat kohta otsima. Edasi liikus jalgsi, piiritaradest lõikas läbi lõiketangidega. Ületas kontrolljoone, ujudes üle Piusa jõe. Teadis, et jõgi on piiriks Lätiga. Oli planeerinud oma käiku umbes 3 kuud, kogunud raha ja uurinud Läti kohta, et seal kaitset taotleda, kuid kukkus Piusa jõkke, mille vool viis ta edasi Eestisse. Isik väitis, et soovis minna Läti Vabariiki, taotleda seal rahvusvahelist kaitset, leida tööd, teenida raha ja liikuda edasi Itaaliasse, kus elab tema tüdruksõber. Olukorras, kus ebaseaduslikult riigis viibimise kahtluse tõttu kinni peetud isik esitab rahvusvahelise kaitse taotluse pärast hetke, mil kahtlus tema ebaseaduslikust viibimisest leiab kinnitust, eesmärgiga nurjata enda tagasisaatmine, on selgelt tegemist VRKS § 36 1 lg 2 p-s 5 ja direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p-s d kirjeldatud olukorraga. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.
3.X selgitas 15.08.2024 kohtuistungil, et ei kavatse põgeneda ja soovib viibida avatumates tingimustes, mitte kinnipidamiskeskuses.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 15.08.2024 määrusega PPA taotluse ja andis loa Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.12.2024. Kohus nõustus PPA taotluses toodud põhjendustega VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 kohaldumise osas. PPA teatel on isiku suhtes käimas aktiivne menetlus, et välja selgitada isikuga seotud asjaolusid ning rahvusvahelise kaitse vajadus. Pärast telefoni ja esmase intervjuu analüüsi on vaja isikuga läbi viia uus vestlus. Taotluse aluseks olevate asjaolude kohta saab ütlusi anda eeskätt isik ise. PPA-l tuleb rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks puudutatud isikuga põhjalikumalt vestelda ja kõrvutada tema ütlusi muude kogutud tõenditega, samuti anda isikule võimalus tõendite esitamiseks. Seega on vajalik, et X oleks tema taotlusega seotud asjaolude väljaselgitamiseks kättesaadav. VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõtte esinemise ning VRKS § 361 lg 2 p-le 4 tuginemise asjakohasust on Tallinna Halduskohtu 23.04.2024 2(5)
3-24-951 määrusega hinnatud, jaatades ühtlasi põgenemisohtu, sest isik oli peetud kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu; ta oli kinnitanud, et piiriületus toimus planeeritult, sest ta soovis jõuda Läti kaudu Itaaliasse, kus pidavat elama tüdruksõber. Varasemate ohuhinnangute või mingisuguste muude asjaoludega võrreldes ei ole toimunud sisulisi muutusi. Seega ei oleks põhjust taotluse rahuldamata jätmiseks ka sel juhul, kui PPA oleks tuginenud üksnes VRKS § 361 lg 2 p-le 4. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemine on veel algjärgus. PPA-l on vaja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud välja selgitada ning põgenemisohtu arvesse võttes on jätkuva kinnipidamise lubatavus VRKS § 36 1 lg 2 p 4 alusel kinnitust leidnud ning endiselt põhjendatud. Põgenemisohu esinemise korral ei saaks järelevalvemeetmeid isiku suhtes tõhusalt kohaldada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.X palub 21.08.2024 määruskaebuses (täiendatud 07.10.2024) Tallinna Halduskohtu 15.08.2024 määrus tühistada. Rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolusid tuleb täiendavalt kontrollida, aga selleks ei pea isikut kinnipidamiskeskuses kinni pidama. Isik oleks PPA-le kättesaadav ka pagulaskeskuses või kindlaksmääratud elukohas elades. Isik ei soovi põgeneda, ta põgenes Venemaalt ja jõudis sihtkohta. Isikul on ohutum viibida Eestis. Vastustaja töötaja märkis pärast esimest vestlust, et rohkem vestlusi temaga läbi ei viida, seetõttu on taotluses viidatud täiendava vestluse vajadus arusaamatu. Põgenemisoht ei ole millegagi põhjendatud. Isik on nõus tegema koostööd. Arvestatud ei ole isiku ütlustega ja temaga seotud asjaoludega. Isikul ei olnud seaduslikku võimalust piiri ületamiseks, ta põgenes tervisliku seisundi ja ohu tõttu sattuda sõjaväkke. Rahvusvahelise kaitse taotlus on põhjendatud. PPA ei ole selgitanud, milliseid menetlustoiminguid isikuga tehti ja mida on vaja temalt teada saada. Isiku suhtes oleks pidanud kaaluma leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Isiku tervis on kinnipidamiskeskuses halvenenud ja tema psüühika on häiritud.
6.PPA palub 20.10.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Puudutatud isik väidab temaga seotud asjaoludega arvestamata jätmist, jättes välja toomata, milliseid konkreetseid asjaolusid pole arvesse võetud. Põgenemisoht on prognoosotsus, mis põhineb kõikidel isikuga seotud asjaoludel kogumis. Isiku sihtriigiks ei olnud Eesti. Isik planeeris Venemaalt lahkumist pikalt ette ja uuris Läti kohta, kuhu ta soovis minna. Järgmine etapp pidi olema jõudmine Itaaliasse, kus elab tema tüdruksõber. Riigipiiri seaduslikuks ületamiseks on ette nähtud kohad ja isikul peavad olema kehtivad dokumendid. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud igakülgne meditsiiniline abi. Kinnipidamiskeskusesse paigutamisel tehti isikule tavapärane meditsiiniline ülevaatus, millega ei tuvastatud isikul ühtegi haigust, üldine seisund oli hea. Pärast kohustuslikku arstlikku kontrolli ei ole isik kordagi arsti poole või kinnipidamiskeskuse ametnike poole seoses terviseprobleemide ja arstiabi vajadusega pöördunud. Kui isik soovib saada arstiabi (sh psühholoogilist abi), tuleb vastav soov edastada ametnikele. Kiireloomulise abi korral kutsutakse kiirabi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebuses on esitatud taotlus puudutatud isiku tõlkekuludest vabastamiseks. Ringkonnakohus tuvastas riigi õigusabi taotluse kohta 23.09.2024 tehtud määruses isikul vara ja sissetulekute puudumise, mistõttu on täidetud menetlusabi andmise majanduslikud eeldused. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel rahuldada ka isiku taotlus tõlkeabi saamiseks ning vabastada puudutatud isik kohtumääruse tõlkimise kulude 3(5)
3-24-951 kandmisest määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlkimist puudutavas osas. HKMS § 111 lg 4 kohaselt ei hinnata mh kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust. Tõlkeabi andmist ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi määramine. Riigi õigusabi taotluse kohaselt on isik võimeline suhtlema vene keeles, mistõttu tuleb riigi kulul korraldada asjas tehtava määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlkimine vene keelde.
8.Ringkonnakohus võtab asja õigemaks lahendamiseks asja materjalide juurde PPA 20.10.2024 vastuse lisana esitatud Lääne-Tallinna Keskhaigla 18.10.2024 kirja nr 2-12/219-2 (dtl 252; HKMS § 198 lg 3).
9.PPA tugines 15.08.2024 taotluses VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5 ning põgenemisohu osas VSS § 68 p-le 8. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks VRKS § 36 1 lg 2 p 4 alusel peab esinema vältimatu vajadus pidada isikut kinni rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Sätte eesmärk on tagada, et taotleja oleks vajalike menetlustoimingute tegemiseks (sh ärakuulamiseks) PPA-le kättesaadav. Seega esineb kinnipidamiseks vältimatu vajadus eelkõige siis, kui on põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama (nt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18–18.5). Kinnipidamine ei ole VRKS § 361 lg 1 kohaselt lubatud ka juhul, kui soovitud eesmärki oleks tõhusalt võimalik saavutada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamisega, samuti olukorras, kus kinnipidamine oleks rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne.
10.VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse mh VRKS § 36 1 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13).
11.Puudutatud isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ja PPA on loataotluses märkinud, et välja tuleb selgitada isiku kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ja motiivid ning tema rahvusvahelise kaitse vajadust tuleb põhjalikumalt hinnata. Puudutatud isikuga on seni läbi viidud üks intervjuu ning PPA analüüsib täiendavalt isiku valduses olnud mobiiltelefoni sisu. Samuti on PPA selgitanud, et on teinud isiku osas päritolumaa info päringu. PPA on põhjendanud vajadust viia pärast mobiiltelefoni sisu analüüsi ja päritolumaa info päringule vastuse saamist isikuga läbi uus vestlus. PPA-l tuleb rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks puudutatud isikuga põhjalikumalt vestelda ja kõrvutada tema ütlusi kogutud andmetega ja päritoluriigi teabega. Seetõttu on vajalik, et puudutatud isik oleks tema taotlusega seotud asjaolude väljaselgitamiseks kättesaadav.
12.Ringkonnakohus nõustub, et puudutatud isiku puhul esineb VSS § 6 8 p 8 kohane põgenemise oht. Puudutatud isik on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ja tal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Puudutatud isik on kinnitanud, et tema ebaseaduslik piiriületus oli planeeritud ja tahtlik. Isiku seni antud ütluste kohaselt oli ebaseaduslik piiriületus tingitud halbadest suhetest isaga ning võimalikust sõjaväkke kutsumisest. Isik on väitnud, et tema sooviks oli esmalt jõuda Läti Vabariiki, esitada seal rahvusvahelise kaitse taotlus ja teenida raha ning liikuda seejärel edasi Itaaliasse, kus elab tema tüdruksõber. Ringkonnakohus leiab, et isikuga seotud asjaolud kogumis annavad aluse jaatada piisavalt suurt põgenemisohtu, et õigustada tema kinnipidamist veel neljaks kuuks, 4(5)
3-24-951 tagamaks isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.
13.VRKS § 361 lg 2 p 5 võimaldab rahvusvahelisse kaitse taotlejat kinni pidada, kui ta peetakse kinni tagasisaatmise ettevalmistamiseks või väljasaatmise läbiviimiseks ning asjaomane liikmesriik saab objektiivsete kriteeriumite alusel põhjendada, et on olemas piisavalt alust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata tagasi või nurjata tema tagasisaatmist käsitleva otsuse täideviimist. Tagasisaatmisotsuse menetlus algab, kui pädev asutus on enda hinnangul tuvastanud isiku ebaseadusliku riigis viibimise. Olukorras, kus ebaseaduslikult riigis viibimise kahtluse tõttu kinni peetud isik esitab rahvusvahelise kaitse taotluse vahetult pärast hetke, mil kahtlus leiab kinnitust, eesmärgiga nurjata enda tagasisaatmine, on selgelt tegemist VRKS § 36 1 lg 2 p-s 5 kirjeldatud olukorraga (vt Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2204, p-d 21–22). Puudutatud isik peeti kinni 29.03.2024 kell 19.08 Setomaa vallas Matsuri külas. Isik tuvastati Venemaa Föderatsiooni sisepassi ja sünnitunnistuse alusel. Juba esmase, VSS § 15 lg 1 alusel kinni pidamise protokollis on kajastatud see, et ta ületas piiri teadlikult ebaseaduslikult. Seega said PPA ametnikud juba vähemalt vahetult pärast puudutatud isiku esmaste ütluste andmist järeldada, et isik viibib riigis ebaseaduslikult. Sellest hetkest kasvas isiku riigis viibimise aluse kontrollimine üle lahkumisettekirjutuse tegemise menetluseks. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 29.03.2024 kell 19.10 pärast VVS-i alusel kinnipidamist, kui oli ilmne, et ta võidakse Venemaa Föderatsiooni piirivalvele üle anda. Eelneva põhjal tuleb asuda seisukohale et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse ajal, mil ta oli kinni peetud Eestist lahkuma kohustamise menetluses VRKS § 361 lg 2 p 5 tähenduses.
14.Põgenemisohu tuvastamisel võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Kuigi isiku kinnipidamine ligi 7 kuuks kujutab kahtlemata tema põhiõiguste olulist piiramist, ei saa kinnipidamist ainuüksi selle kestusest tulenevalt lugeda veel ülemääraseks, arvestades et VRKS §-s 361 sätestatud aluste esinemise korral on lubatud isikut maksimaalselt kinni pidada kuni 18 kuud (vt Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p-d 10–11). VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud meetmete kohaldamine eeldab usaldust, et isik järgib PPA seatavaid kohustusi, kuid isiku suhtes tuvastatud põgenemisoht ei anna selliseks hinnanguks alust. Samuti ei nähtu, et kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku tervist või turvalisust. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud igakülgne meditsiiniline, sh psühholoogiline abi. Kinnises asutuses kinnipidamisega võivad kahtlemata kaasneda vaimse rusutusega seotud probleemid, kuid need kaasnevad üldjuhul vabaduse võtmisega paratamatult. Vaimse tervise tõsiseid häireid, mis saaksid takistada edasist kinnipidamist, on kompetentne hindama ja diagnoosima arst, kuid PPA on 20.10.2024 vastuses selgitanud, et isik ei ole pärast kinnipidamiskeskusesse paigutamisel toimunud esmast kohustuslikku arstlikku kontrolli kordagi terviseprobleemidega (sh vaimse tervise probleemidega) seoses pöördunud abi saamiseks arsti poole (vt ka Lääne-Tallinna Keskhaigla 18.10.2024 kiri, dtl 252).
15.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.08.2024 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.