Politsei- ja Piirivalveameti taotlus pikendada luba X kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri Bergmann Puudutatud isik – X, esindaja Danil Lipatov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.12.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada X määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.12.2024 määruse resolutsiooni p 1 ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Politsei- ja Piirivalveameti 09.12.2024 taotlus rahuldamata.
Vabastada X viivitamata kinnipidamiskeskusest.
4.Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused vene keelde.
Määruse avaldamise asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
1.Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) teatati 29.03.2024 kell 19.00, et Piusa kordoni lähedal on kuulda inimese karjeid. PPA ametnikud leidsid Piusa jõest Venemaa Föderatsiooni kodaniku X (puudutatud isik), kes toimetati PPA ametiruumidesse ning peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel 48 tunniks kinni. Samal päeval kell 19.10 avaldas puudutatud isik suuliselt soovi taotleda rahvusvahelist kaitset ning ta peeti
3-24-951 29.03.2024 kell 19.10 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel.
2.PPA esitas Tartu Halduskohtule 30.03.2024 taotluse anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 36 1 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel. Tartu Halduskohus andis 31.03.2024 määrusega loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuni 03.05.2024.
3.PPA esitas Tallinna Halduskohtule 22.04.2024 taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Tallinna Halduskohus andis 23.04.2024 määrusega loa puudutatud isiku kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.08.2024.
4.PPA esitas Tallinna Halduskohtule 15.08.2024 taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 36 1 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Tallinna Halduskohus andis 15.08.2024 määrusega loa puudutatud isiku kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.12.2024. Puudutatud isik esitas 21.08.2024 määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.10.2024 määrusega rahuldamata. Puudutud isik esitas 18.11.2024 määruskaebuse, mille Riigikohus jättis 24.03.2025 määrusega rahuldamata.
5.PPA esitas Tallinna Halduskohtule 09.12.2024 taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel. Isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni ning ka pärast seda tema sunniviisiliseks väljasaatmiseks. Lõplikku otsust (VRKS § 3 1) pole veel tehtud. Vabaduses viibides võib isik lahkuda talle sobivasse liikmesriiki või asuda end Eestis varjama. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis, on tema põgenemise oht jätkuvalt aktuaalne. Isik peeti esmalt kinni VSS § 15 lg 1 alusel. PPA ametnikud olid juba isiku kinnipidamisel veendunud, et ta on sisenenud Eesti territooriumile ebaseaduslikult ja alustada tuleb isiku väljasaatmise menetlust. Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Ta väitis, et ta kukkus jõkke ja vool viis teda edasi, mille tulemusel avastas ta end üllatuslikult Eestist. Ta soovis minna Läti Vabariiki, et taotleda seal rahvusvahelist kaitset, leida tööd, teenida raha ja liikuda edasi Itaaliasse, kus elab tema tüdruksõber. Põgenemise ohtu suurendab asjaolu, et PPA ei ole seni tuvastanud, et isik vajaks rahvusvahelist kaitset ning suure tõenäosusega lükkab PPA tema taotluse tagasi. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, kuna esineb isiku põgenemise oht. PPA-l on alus arvata, et isiku tegelik eesmärk ei ole jääda Eestisse.
6.Tallinna Halduskohus pikendas 13.12.2024 määrusega luba puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.04.2025 (resolutsiooni p 1). Puudutatud isiku kinnipidamiseks on jätkuvalt olemas õiguslik ja faktiline alus. Tema suhtes on käimas rahvusvahelise kaitse menetlus. Isikuga seotud asjaolud kogumis viitavad sellele, et VSS § 68 p 8 kohane põgenemisoht on jätkuvalt olemas. Isik on kinnitanud, et tema ebaseaduslik piiriületus oli planeeritud ja tahtlik. Tema seni antud ütluste kohaselt oli ebaseaduslik piiriületus tingitud lahkhelidest oma isaga ja võimalikust sõjaväkke kutsumisest. Tema sooviks oli esmalt jõuda Läti Vabariiki ja esitada seal rahvusvahelise kaitse taotlus ning liikuda seejärel edasi Itaaliasse, kus elab tema tüdruksõber. On usutav, et isik ei jääks 2(4)
3-24-951 kinnipidamiskeskusest vabastamise korral ootama ära rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust, vaid lahkuks esimesel võimalusel Eestist. Isiku kohtuistungil esitatud väide, et tema tervislik seisund ei võimaldaks tal põgeneda, pole veenev. Tema tervislik seisund ei takistanud tal Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise piiri ebaseaduslikku ületamist. Puudutatud isik peeti kinni 29.03.2024 kell 19.08 Setomaa vallas. Tema isikusamasus tuvastati Venemaa sisepassi ja sünnitunnistuse alusel. VSS § 15 lg 1 alusel kinnipidamise protokollis on kajastatud, et isik ületas piiri teadlikult ebaseaduslikult. Seega said PPA ametnikud juba pärast isiku esmaste ütluste andmist järeldada, et isik viibib riigis ebaseaduslikult. Sellest hetkest kasvas isiku riigis viibimise aluse kontrollimine üle lahkumisettekirjutuse tegemise menetluseks. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 29.03.2024 kell 19.10 pärast VVS-i alusel kinnipidamist, kui oli ilmne, et ta võidakse Venemaa piirivalvele üle anda. Eelneva põhjal tuleb asuda seisukohale, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse ajal, mil ta oli kinni peetud Eestist lahkuma kohustamise menetluses VRKS § 361 lg 2 p 5 tähenduses. Põgenemise ohu tõttu võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed pole piisavalt tõhusad. Puudutatud isiku kinnipidamise kestust ei saa veel lugeda ülemääraseks (vt Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p-d 10–11). Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud nii meditsiiniline kui ka psühholoogiline abi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 13.12.2024 määrus ning teha uus määrus, millega vabastada X kinnipidamiskeskusest. Puudutatud isiku kinnipidamise vajadus on tingitud sellest, et PPA ei ole suutnud viia rahvusvahelise kaitse menetlust lõpule ca üheksa kuu jooksul. Isik ei ole keeldunud koostööst PPA-ga. Kui PPA oleks olulised asjaolud kiiremini välja selgitanud, oleks isik juba kinnipidamiskeskusest vabastatud või Eestist välja saadetud. Kohus peab kinnipidamise tähtaja pikendamisel tuvastama, kas endiselt eksisteerib puudutatud isiku põgenemise oht. Halduskohtul oli kõrgendatud põhjendamiskohustus. Puudutatud isik nõustub, et ta ületas Eesti ja Venemaa vahelise piiri ilma õigusliku aluseta, kuid see sündmus leidis aset ca üheksa kuud tagasi. Pelgalt sellest faktist ei piisa enam kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Kohus ei tuvastanud kinnipidamise tähtaja pikendamise vajadust ega õiguslikku alust. Puudub vajadus ja õiguslik alus isiku kinnipidamise jätkamiseks. Kui puudutatud isik vabastatakse, pöördub ta viivitamatult varjupaigataotlejate majutuskeskusesse, et jääda Eestisse kuni rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni.
8.PPA palub jätta määruskaebus rahuldamata, jääb varasemate seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu määruse põhjendustega. VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamise eeldused on täidetud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et Riigikohtu 24.03.2025 määruses nr 3-24-951 avaldatud seisukohti arvestades tuleb puudutatud isiku määruskaebus rahuldada, halduskohtu 13.12.2024 määruse resolutsiooni p 1 tühistada ning teha uus määrus, millega jätta PPA 09.12.2024 taotlus rahuldamata.
10.Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada VRKS § 36 1 lg 2 p 5 alusel, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja 3(4)
3-24-951 on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Selle sätte alusel saab rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui 1) isikut on juba varem kinni peetud menetluses, mis korraldati tema tagasi- või väljasaatmiseks ning 2) objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist.
11.Riigikohus leidis 24.03.2025 määruses nr 3-24-951, et puudutatud isiku puhul ei ole VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamise eeldused täidetud, sest kuivõrd isikul ei olnud enne kinnipidamist küllaldaselt võimalusi taotleda rahvusvahelist kaitset, siis ei ole alust järeldada, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Need seisukohad on kohaldatavad ka siinses asjas. PPA ei tuginenud 09.12.2024 taotluses muudele VRKS § 36 1 lg-s 2 sätestatud alustele, sh p-le 4, mille alusel kinnipidamist pidas Riigikohus 24.03.2024 määruses lubatavaks. Seega Riigikohtu seisukohti arvestades ei ole PPA taotluse rahuldamiseks alust.
12.Kui PPA ei ole puudutatud isikut veel kinnipidamiskeskusest vabastanud, tuleb seda teha viivitamatult.
13.Ringkonnakohus asendab avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime tähemärgiga (VRKS § 13 lg 1, HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.