Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isikul ei ole kaasas ühtegi reisidokumenti, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. PPA hinnangul ei ole välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta. Isik ei oska adekvaatselt selgitada kuidas sattus Eestisse, enda sõnul soovis ta minna Lätti. Isik on teadlikult ja tahtlikult ületanud ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahelist piiri ning eelnevalt ei ole isegi üritanud leida mõnd muud seaduslikku viisi Eestisse saabumiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

rahvusvahelise kaitse menetluse käigus isikuga läbi viidud üks intervjuu ning PPA analüüsib isiku valduses olnud mobiiltelefoni sisu, kusjuures peale telefoni ja esmase intervjuu analüüsi on vaja isikuga läbi viia uus vestlus. On selge, et taotluse aluseks olevate asjaolude kohta saab ütlusi anda eeskätt isik ise. PPA-l tuleb rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks puudutatud isikuga põhjalikumalt vestelda ja kõrvutada tema ütlusi muude kogutud tõenditega, samuti anda isikule võimalus tõendite esitamiseks. Seega on vajalik, et X. X oleks tema taotlusega seotud asjaolude väljaselgitamiseks kättesaadav. Antud juhul ei saa eelnimetatu puhul kõrvale jätta ka asjaolu, et VRKS § 361 lõikes 1 nimetatud põhimõtte esinemise ning VRKS § 361 lg 2 punktile 4 tuginemise asjakohasust on Tallinna Halduskohtu 23.04.2024 määrusega (kinnipidamise pikendamise aktsepteerimine VRKS alusel) hinnatud, jaatades ühtlasi ka põgenemisohtu, sest isik oli peetud kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu, ta oli kinnitanud, et taoline piiriületus toimus planeeritult, sest soovis jõuda Läti kaudu Itaaliasse, kus pidavat elama tüdruksõber (vt ka Tallinna Halduskohtu 23.04.2024 määruse p 8). Politsei- ja Piirivalveameti 15.08.2024 taotlus on eelnevalt aktsepteeritud kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamisega olemuslikus seoses ning sellest ei nähtu, et varasemate ohuhinnangute või mingisuguste muude asjaoludega võrreldes oleks saanud sisulisi muutusi toimuda. Seega ei oleks põhjust taotluse rahuldamata jätmiseks ka sel juhul kui Politsei- ja Piirivalveamet oleks tuginenud üksnes VRKS § 36 1 lg 2 punktile 4, kuid antud juhul leidis PPA, et kinnipidamise pikendamine võiks olla põhjendatud ka seetõttu, et isik, olles Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud, esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemine on veel küllalt algses järgus, kuid isikuga seotud asjaolusid kogumis arvesse võttes ei ole ka selle PPA arvamusega mittenõustumiseks otsest põhjust. Samas ei ole see praeguses menetlusjärgus väga olemuslik küsimus, sest PPA-l on vaja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud välja selgitada ning põgenemisohtu arvesse võttes on jätkuva kinnipidamise lubatavus VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel kinnitust leidnud ning endiselt põhjendatud. Põgenemisohu esinemise korral ei saaks vastavaid järelevalvemeetmeid isiku suhtes tõhusalt kohaldada. Seega on kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamise taotluse esitamine kokkuvõttes põhjendatud. Kohtu hinnangul on PPA taotluse esitamise vajalikkusega seonduvaid aspekte ja asjaolusid piisaval määral kaalunud ning motiveerinud.

VRKS § 13).

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.