Politseija Piirivalveameti taotlus X. X ́i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X. X
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil, 15.08.2024 (videokonverents)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ja anda luba X. X ́i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.12.2024;
2.Määruse avaldamise korral asendada X. X ́i nimi tähemärkidega
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi ka PPA) esitas 15.08.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse X. X ́i, sünd xx.xx.xxxx, Moskvas (edaspidi isik) kinnipidamise pikendamiseks VRKS § 36 2 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 36 1 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-s 4 ja 5 toodud alused. Taotlusest nähtuvad järgmised asjaolud.
1.1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Kagu piiripunkti Koidula teenistuskohta saabus 29.03.2024 kell 19.00 teade, et kuulda on inimeste karjeid Piusa kordoni suunast. PPA ametnikud leidsid Piusa jõest teisel pool lõiketraati meessoost isiku, kes oli lõiketraadis kinni. Isik oli alajahtumise tunnustega, ta toimetati PPA ametiruumidesse ja kutsuti kiirabi. Kiirabi vaatas isiku üle ja leidis, et isikut ei ole vaja haiglasse viia, vaid talle tuleb anda sooja jooki ja katta soojade riietega. PPA tuvastas, et isiku näol on tegemist võimaliku Venemaa Föderatsiooni (VF) kodaniku X. Xiga (puudutatud isik), sündinud xx.xx.xxxx Moskvas. Isik tuvastati Venemaa sisepassi ja sünnitunnistuse alusel. Isikul puudus seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks, seega peeti isik väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel 48 tunniks kinni. Samal päeval kell 19.10 avaldas isik suuliselt soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. Isik peeti 48 tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel ning alustati menetlustoimingutega.
1.2.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VSS § 6 8 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida.
1.3.Isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isiku sõnul lahkus ta elukohast 29.03.2024 kella 7-8 ajal hommikul. Tellis takso millega sõitis Moskvast Petserisse 15 000 rubla eest. Petserisse jõudis väidetavalt õhtul kella 18.00. Käis poes, sõi kõhu täis, helistas tüdruksõbrale. Peale kõnet võttis välja telefoni SIM-kaardid ja hävitas need ning asus piiriületuseks sobivat kohta otsima. Liikus edasi jalgsi ja piiriaedadest ja -taradest lõikas läbi lõiketangidega. Ületas kontrolljoone, ujudes üle Piusa jõe. Väidetavalt teadis, et jõgi on piiriks ja teadis, et teisel pool Läti ametnikud aitavad. Oli varasemalt planeerinud oma käiku umbes 3 kuud, kogunud raha ja uurinud Läti kohta, et seal kaitset taotleda, kuid väidetavalt selle tõttu, et kukkus jõkke, Piusa nimelisse jõkke, viis vool teda edasi ja ka temale üllatuseks avastas ta ennast Eestist. Väidetavalt soovis isik minna Läti Vabariiki, et seal taotleda rahvusvahelist kaitset, leida tööd, teenida raha ja liikuda edasi Itaaliasse, kus elab väidetavalt tema tüdruksõber.
1.4.PPA hinnangul antud isiku käitumine ja ütlused kinnitavad seda, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht. Eeltoodut arvesse võttes võib väita, et isik on teadlikult ette planeerinud ebaseaduslikku piiriületust ning selle plaani ka teadlikult ellu viinud. Täpsemat väljaselgitamist vajab isiku kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ja motiivid ning kaitse taotlemise asjaolud. Arvestades, et käesoleval hetkel on rahvusvahelise kaitse taotluste esitamise mahud märkimisväärselt suurenenud võib olla tõenäoline, et PPA pikendab isiku menetluse läbiviimise tähtaega, et menetlus oleks läbi viidud efektiivselt ja põhjalikult.
1.5.Isiku suhtes esineb ka VRKS § 36 1 lg 2 p 5 sätestatud kinnipidamise alus kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isik peeti kinni VSS § 15 lg 1 alusel, kuna PPA oli veendunud, et isik on sisenenud Eesti territooriumile ebaseaduslikult. Olukorras, kus ebaseaduslikult riigis viibimise kahtluse tõttu kinni peetud isik esitab rahvusvahelise kaitse taotluse pärast hetke, mil kahtlus tema ebaseaduslikust viibimisest leiab kinnitust, eesmärgiga nurjata enda tagasisaatmine, on selgelt tegemist VRKS § 361 lg 2 p-s 5 ja direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p-s d kirjeldatud olukorraga.
1.6.PPA on seisukohal, et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku
suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isikul ei ole kaasas ühtegi reisidokumenti, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. PPA hinnangul ei ole välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta. Isik ei oska adekvaatselt selgitada kuidas sattus Eestisse, enda sõnul soovis ta minna Lätti. Isik on teadlikult ja tahtlikult ületanud ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahelist piiri ning eelnevalt ei ole isegi üritanud leida mõnd muud seaduslikku viisi Eestisse saabumiseks.
1.7.PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamise pikendamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlustega.
2.15.08.2024 toimunud kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde kindlaks ja pidas seda jätkuvalt põhjendatuks.
3.X. X selgitas kohtuistungil, et asja olemus on arusaadav, kuid ta ei kavatse põgeneda ning sooviks viibida pigem mingisugustes avatumates tingimustes, mitte kinnipidamiskeskuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus on seisukohal, et PPA taotlus X. Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VRKS § 361 lg 2 punktide 4 ja 5 ning § 36 2 lg 5 alusel on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
5.VRKS § 361 lõike 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS 361 lõikes 2 on loetletud rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise alused. Eelosundatud paragrahvi ja lõike punktide 4 ja 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul kui on olemas põgenemise oht ja ka siis kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. VRKS § 362 lõike 2 kohaselt, kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 36 1 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt pikendab halduskohus lõikes 2 sätestatud tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.
6.Nähtuvalt haldusasja materjalist on antud juhul VRKS § 361 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid arvestatud ning samuti esinevad VRKS § 36 1 lg 2 punktides 4 ja 5 sätestatud alused. Kohus nõustub Politsei- ja Piirivalveameti taotluses toodud põhjendustega VRKS § 361 lg 2 p 4 ja 5 kohaldumise osas. PPA teatel on isiku suhtes käimas aktiivne menetlus, et välja selgitada isikuga seotud asjaolusid ning rahvusvahelise kaitse vajadus. PPA on märkinud taotluses, et (esialgu) on
rahvusvahelise kaitse menetluse käigus isikuga läbi viidud üks intervjuu ning PPA analüüsib isiku valduses olnud mobiiltelefoni sisu, kusjuures peale telefoni ja esmase intervjuu analüüsi on vaja isikuga läbi viia uus vestlus. On selge, et taotluse aluseks olevate asjaolude kohta saab ütlusi anda eeskätt isik ise. PPA-l tuleb rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks puudutatud isikuga põhjalikumalt vestelda ja kõrvutada tema ütlusi muude kogutud tõenditega, samuti anda isikule võimalus tõendite esitamiseks. Seega on vajalik, et X. X oleks tema taotlusega seotud asjaolude väljaselgitamiseks kättesaadav. Antud juhul ei saa eelnimetatu puhul kõrvale jätta ka asjaolu, et VRKS § 361 lõikes 1 nimetatud põhimõtte esinemise ning VRKS § 361 lg 2 punktile 4 tuginemise asjakohasust on Tallinna Halduskohtu 23.04.2024 määrusega (kinnipidamise pikendamise aktsepteerimine VRKS alusel) hinnatud, jaatades ühtlasi ka põgenemisohtu, sest isik oli peetud kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu, ta oli kinnitanud, et taoline piiriületus toimus planeeritult, sest soovis jõuda Läti kaudu Itaaliasse, kus pidavat elama tüdruksõber (vt ka Tallinna Halduskohtu 23.04.2024 määruse p 8). Politsei- ja Piirivalveameti 15.08.2024 taotlus on eelnevalt aktsepteeritud kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamisega olemuslikus seoses ning sellest ei nähtu, et varasemate ohuhinnangute või mingisuguste muude asjaoludega võrreldes oleks saanud sisulisi muutusi toimuda. Seega ei oleks põhjust taotluse rahuldamata jätmiseks ka sel juhul kui Politsei- ja Piirivalveamet oleks tuginenud üksnes VRKS § 36 1 lg 2 punktile 4, kuid antud juhul leidis PPA, et kinnipidamise pikendamine võiks olla põhjendatud ka seetõttu, et isik, olles Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud, esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemine on veel küllalt algses järgus, kuid isikuga seotud asjaolusid kogumis arvesse võttes ei ole ka selle PPA arvamusega mittenõustumiseks otsest põhjust. Samas ei ole see praeguses menetlusjärgus väga olemuslik küsimus, sest PPA-l on vaja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud välja selgitada ning põgenemisohtu arvesse võttes on jätkuva kinnipidamise lubatavus VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel kinnitust leidnud ning endiselt põhjendatud. Põgenemisohu esinemise korral ei saaks vastavaid järelevalvemeetmeid isiku suhtes tõhusalt kohaldada. Seega on kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamise taotluse esitamine kokkuvõttes põhjendatud. Kohtu hinnangul on PPA taotluse esitamise vajalikkusega seonduvaid aspekte ja asjaolusid piisaval määral kaalunud ning motiveerinud.
7.Eeltoodut arvestades rahuldab kohus Politsei- ja Piirivalveameti taotluse ja annab loa X. Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.12.2024. Eelnimetatu on tähtaja pikendamisega seonduv piirtähtaeg. Kinnipidamise aluste äralangemisel on vaja isik vabastada kinnipidamiskeskusest viivitamatult (VRKS § 364 lg 1).
8.Kohus asendab määruse avaldamisel puudutatud isiku nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 5,
VRKS § 13).
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.