Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 30. september 2024, Tartu 3-23-2715
Haldusasi
X.X.-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks seonduvalt tervishoiuteenuse osutamisega
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 14. märtsi 2024. a otsus X.X.-i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. märtsi 2024. a otsus muutmata.
2.Asendada otsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. oktoober 2024.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi kahju hüvitamine inimväärikuse alandamise eest 1000 eurot ja tervisekahju tekitamise eest 500 eurot seoses sellega, et ajavahemikul 18. veebruar 2022 kuni 28. september 2023 jäeti kaebajale andmata ravim Prostamol Uno. Kaebaja esitas kaebuse kohtule ennatlikult, s.o kohustusliku kohtueelse menetluse ajal, halduskohus võttis kaebuse menetlusse pärast seda, kui oli möödunud kaebaja nõude kohtueelses menetluses hüvitamise läbivaatamise tähtaeg ja vastustaja ei olnud taotlust lahendanud. Kaebuse kohaselt ei ole kaebajale ka pärast korduvaid pöördumisi vangla arsti ja juhtkonna poole võimaldanud eriarsti määratud ravi (ravimit Prostamol Uno), mis on talle varem positiivselt mõjunud. Ravi (ravimi Prostamol Uno) andmata jätmine on kahjustanud kaebaja tervist. Urineerimine on muutunud aina agressiivsemaks ja muudab kaebaja elu põrguks. Pidev urineerimine alandab inimväärikust nii kaebaja enda kui ka teiste silmis.
2.Vastuses kaebusele palus Tartu Vangla jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja selgitas, et Prostamol Uno infolehes (ravimiregistri väljavõte, p 4.4) on märgitud, et „Patsienti tuleb teavitada, et Prostamol Uno parandab ainult patsiendi seisundit, ilma haigust ennast ravimata.“ Seega ei saa Prostamol Uno tarvitamine/mittetarvitamine kaasa tuua tervisekahju, sest selle tarvitamine ei mõjutaks terviseseisundi dünaamikat. Prostamol Uno (serenoapalmi marjade ekstrakt) on näidustatud seisundi parandamiseks, mis on tingitud eesnäärme healoomulise suurenemisega (prostata adenoom) kaasnevatest urineerimishäiretest. Kaebaja tervisekaardist nähtub, et 2018. aastal, 2021. aastal ning viimati 10. juuni 2022. a uuringus on leitud, et eesnääre pole mahult suurenenud ja patoloogiat ei täheldata. Seega puudub ka põhjuslik seos Prostamol Uno ja kaebaja väidetud urineerimishäirete vahel. Kaebajale on tervisekaardi andmetel väljastatud nii Prostamol Unot kui prostamini, kuna nende manustamine ei tee ka kahju. Patsiendil on sisuliselt kinnisidee, et Prostamol Uno teda ravib (haigusjuht A4211 2022). Need preparaadid ei ole patsiendi kirjeldatud kaebustega aga objektiivselt seotud.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
3.Tartu Halduskohus 14. märtsi 2024. a otsusega jättis kaebuse rahuldamata.
4.Halduskohus sedastas, et vaidluse lahendamisel tuleb kõrvuti võlaõiguse normidega kohaldada avalik-õiguslikes suhetes tekitatud kahju hüvitamist reguleerivaid riigivastutuse seaduse (RVastS) sätteid. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. VangS § 52 lg-st 2 tulenevalt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid Vangla sisekorraeeskirja (VsKE) § 9 lg 1 järgi kontrollitakse kinnipeetava füüsilist ja vaimset tervist vastavalt vajadusele. Haigestunud kinnipeetavat ravitakse vanglateenistuse võimaluste piires.
5.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on korduvalt vangla tervishoiutöötajate poole pöördunud kaebustega urineerimisprobleemidega ja seksuaalfunktsiooni häiretega ning palunud võimaldada talle ravimit Prostamol Uno. Samuti selles, et varem on arst talle sama ravimit määranud.
6.Väites raviviga ja sellest tuleneva kahju tekkimist pidi seda tõendama kaebaja. See tuleneb nii HKMS § 59 lg-st 1 kui ka VÕS § 770 lg-st 3, mille kohaselt peab patsient tõendama tervishoiutöötaja vastutuse aluseks olevat asjaolu, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata. Praegusel juhul on tervisekaardis registreeritud kaebaja korduvad pöördumised, anamnees ja ravi ning soovitused.
7.Kaebajal oli õigus saada piisava kvaliteediga ravi ja nõustamist, kuid tal ei ole subjektiivset õigust nõuda või saada kindlat ravimit, mida ta ise peab sobivaimaks. Praegusel juhul ei ole kaebaja vaevused ja kaebused jäänud tähelepanuta, vaid tervisekaardist nähtuvad kaebaja rohked arsti vastuvõtul käimised ning talle määratud ravi ja soovitused.
8.Kaebaja tervisekaardist ilmneb, et tema kaebustega seoses on aastate jooksul läbi viidud korduvaid eesnäärme uuringuid, mille tulemusena ei ole selgunud näidustusi just
nimelt Prostamol Uno kasutamiseks. Kaebusega hõlmatud ajavahemikul ei ole toimunud rohkem uuringuid, mis annaks varasemast erineva tulemuse.
9.Vastustaja tegevust ei saa pidada VangS §-des 52 ja 53 sätestatud kohustuste ega tervishoiuteenuse osutamisel tekkivate kohustuste rikkumiseks, mis oleks kaasa toonud kaebajale hüvitamisele kuuluva tervisekahju. Seega puudub ka alus järelduseks, et vastustaja oleks kaebajale tekitanud mittevaralist kahju teda väärikust alandaval moel koheldes.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
10.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et vangla ei võimaldanud kaebajale nõuetekohast ravi, sekkudes eriarsti poolt määratud raviplaani, kui jättis eriarsti poolt määratud ravi tagamata. 2022. aastal määras eriarst kaebajale ravimi Prostamol Uno, aga vangla asendas selle toidulisandiga Prostamin. Prostatiit on kaebajal diagnoositud ja asjakohane ravi määratud, kuid seda ravimit kaebajale ei anta. Kaebaja on pöördunud korduvalt Tartu Vangla meditsiiniosakonna poole. Taotletud raviteenuse tagamise asemel on selgituseks edastatud teade, et eriarsti poolt määratud ravimit Prostamol UNO kaebajale pakkuda pole võimalik, kuna Tartu vanglas seda ravimit ei ole. Vangla tegevus (tegevusetus) on põhjustanud kaebajale otsese mittevaralise kahju, s.o tervisekahjustuse ägenemise ja normaalse elukvaliteedi olulise languse. Kaebajale on tekitatud füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
11.Vastuses apellatsioonkaebusele vastustaja vaidleb kaebaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ja põhjendused ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus selgitas asjakohasele kohtupraktikale tuginedes arusaadavalt raviteenusega seotud mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldusi ning põhjendas, miks praegusel juhul on vastustaja tegevus kaebajale raviteenuse osutamisel olnud õiguspärane.
13.Kaebaja nõuab vastustajalt raviteenuse ebakohase osutamisega (raviveaga) põhjustatud tervisekahju ja kaebaja väärikuse alandamisega põhjustatud kahju hüvitamist. Kaebaja hinnangul jätsid vastustaja meditsiiniosakonna arstid kaebajale määramata ravimi Prostamol Uno, kuigi eriarst oli selle kaebaja raviks ordineerinud. Kaebaja on vaevusena välja toonud raskusi urineerimisel ja sagedast urineerimist. Lisaks on kaebaja väitnud meditsiinitöötajate poolt ravi andmata ja kaebaja pöördumistele reageerimata jätmist. Vaidlust ei ole selles, et sarnased kaebused urineerimishäirete kohta on kaebajal olnud pikaajaliselt ja vangistuses viibimise ajal varem on talle määratud ravimit Prostamol Uno.
14.Halduskohus on välja toonud, et kaebaja tervisekaardi andmetel on:
5.jaanuaril 2021 määratud kaebajale Prostamol Uno kuni 4. märtsini 2021 (haigusjuht nr A112 2021; dtl 58), sama haigusloo raames 02.2022 oli androloogi poolt sama haigusjuhu raames raviks ordineeritud Relifex, Prostamol Uno regulaarsete kuuridena; samas märgitud, et ravimi puudumisel asendab tamsulozin (dtl 87);
17.veebruaril 2022 määratud raviskeemina preparaate Relifex ja Prostamol 1 kuuks (haigusjuht nr A3470 2022; dtl 85);
5.aprillil 2022 määratud Prostamol Uno kaheks kuuks, sama ravi pikendatud 3. mail 2022 (haigusjuht nr A112 2021, dtl 87);
9.mail 2022 tervisekaardi kanne, et patsient saab Prostamini, mis sisaldab serenaoapalmi marjade ekstrakti, nagu ka Prostamol Uno (dtl 90);
16.mail 2023 ordineeritud raviks Relifex 1gx1 20 päeva (digiretsept). Samas on märgitud, et lisaks alustab Prostamol Uno tarvitamisega regulaarselt. Kui Prostamol Unost abi ei ole 2 kuu jooksul, siis on soovitatud selle asemel tamsulosiin, milleks on tehtud ka digiretsept. Samas on tervisekaarti kantud kokkuvõtted ja soovitused järgmiselt: „Relifex 1gx1 20 päeva Prostamin 1x2% lõpetame. Tamsulozin 0,4mgx1Õ 4 kuud“ (dtl 97);
5.juulil 2023 anamneesi järgi patsient tunnetab talle välja kirjutatud Tamsulosiinist vähest abi urineerimissageduse vähendamise osas ning selgitas, et on parima abi saanud Prostamol Uno kasutamisest – kui muidu käib öösel 3 - 4 korda tualetis, siis selle preparaadiga 2 korda öösel. Samas on tervisekaarti kantud kokkuvõtted ja soovitused: Prostamin 1 kapsel 2x ööpäevas (H, Õ) 2 kuud, edasi 1 kapsel 1x ööpäevas korr. Tamsulosiin lõpetada“ (dtl 101).
15.Ringkonnakohtu hinnangul nähtub toodud andmetest selgelt, et meditsiinitöötajad on pööranud tähelepanu kaebaja terviseseisundile ning määranud ka ravi kaebajal esinenud sümptomite leevendamiseks. Seega on ilmselt alusetu kaebaja etteheide, nagu oleks tema terviseseisund jäänud tähelepanuta ja ravi määramata. Kaebaja tervisekaardilt ei nähtu, et ravi oleks määratud või korrigeeritud perioodiliselt. Samas on väljaspool kahtlust, et kaebaja oli kogu kaebusega hõlmatud perioodi jooksul erinevate terviseseisundite tõttu meditsiinitöötajate pideva tähelepanu all (vt dtl 86-104), kaebajale oli tagatud juurdepääs raviteenustele ning soovi korral võimalus teatada meditsiinitöötajatele ka sellest, kui talle urineerimishäirete leevendamiseks määratud ravi ei oleks olnud tõhus või kaebaja terviseseisund selles osas oleks oluliselt halvenenud. Usutav ei ole, kaebaja asjakohased selgitused oleks jäänud meditsiinitöötajate tähelepanuta olukorras, kus kaebaja muud kaebused ja terviseseisundid on detailselt dokumenteeritud. Seejuures on tähelepanuväärne, et kaeba ei väida, et ta mõnel konkreetsel juhul arsti vastuvõtul viibides oleks esile toonud oma terviseseisundi halvenemise või ravi mõju puudumise, kuid see jäi tähelepanuta. Seega ei ole arusaadav, millal kaebaja tema hinnangul ravita jäeti ja tema väide ei ole seetõttu kontrollitav. Nendel asjaoludel ei pidanud halduskohus ka omal initsiatiivil asuma täiendavalt uurima kaebaja üldsõnalist väidet ravita jätmise kohta.
16.Kaebajaga ei saa nõustuda selleski, nagu ei oleks tema kaebustele reageerides määratud talle kohast ravi ega võimaldatud talle arsti poolt välja kirjutatud ravimit. Nagu halduskohus selgitas, peab VÕS § 770 lg 3 järgi patsient tõendama tervishoiutöötaja vastutuse aluseks olevat asjaolu, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata. Praeguses asjas ei ole ilmnenud, et kaebajale osutatud tervishoiuteenus oleks jäänud dokumenteerimata. Vastupidi, terviskaardi väljavõttest nähtub, et kaebaja pöördumiste ja ravi andmed on igakordselt talletatud. VÕS § 770 lg-st 4 tuleneb, et kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. Terviserikkest tulenevat kahju peab ka sel juhul tõendama patsient.
17.Kaebaja on väitnud urineerimisprobleemide süvenemist ja kroonilise prostatiidi püsimist, leides, et kohase ravi korral, s.o ravimi Prostamol Uno tarvitamisel ei oleks probleemid süvenenud. Täpsemalt väidab kaebaja, et Prostamol Uno oli eriarsti poolt määratud kohane ravi prostatiidi raviks, mis jäi tal saamata. Samas puuduvad objektiivsed andmed selle kohta, et kaebaja terviseseisund oleks 2022. ja 2023. aastal halvenenud. Krooniline prostatiit on kaebajal diagnoositud ja kaebaja väitel ka ravitud juba enne Tartu Vanglasse paigutamist. Samas vaatab kaebaja aga jätkuvalt mööda sellest, et
Prostamol Uno ravimi infolehe kohaselt kasutatakse ravimit eesnäärme healoomulise suurenemisega (prostata adenoom) kaasnevate urineerimishäirete korral. Korduvatel uuringutel viimati 2022. aastal (dtl 52, 61 ja 88) ei ole kaebaja eesnäärme suurenemist tuvastatud. Seega ei ole kaebajal terviseseisundit, mille korral on ravim selle enda infolehe kohaselt näidustatud.
18.Avalikult kättesaadava materjali kohaselt võidakse1 kroonilise prostatiidi ravis kasutada muu hulgas lihaslõdvendajaid ja urineerimist soodustavaid preparaate, s.o teiste kõrval ka kaebaja soovitud ravimit. Samas ei ole ravim Prostamol Uno sellises raviskeemis sugugi ainuvõimalik preparaat. Avalikult kättesaadavate andmete alusel ei saa androloogi poolt kaebajale 2022. aasta veebruaris raviks ordineeritud ravim Prostamol Uno kõrval ka toidulisandi Prostamin (mille toimeaine on sama nagu ravimil Prostamol Uno) ja ravimi Tamsulosiin kasutamist kaebaja terviseseisundi leevendamiseks pidada ebakohaseks raviks. Ka androloog ei ole määranud kaebajale ravimit Prostamol Uno kui ainsat võimalikku ravimit, vaid ühena võimalikest alternatiividest, märkides, et sõltuvalt ravimi toimest või selle puudumisest võib selle asendada Tamsulosiiniga. Seega on põhjendamatu kaebaja arusaam, et talle tuli anda just ravimit Prostamol Uno ja keelatud oli selle asendamine muu preparaadiga. Kaebajal on subjektiivne õigus saada oma terviseseisundile kohast ravi, kuid puudub subjektiivne õigus saada enda soovitud ravimit. Seetõttu ei ole ravivea tuvastamiseks piisav ainuüksi see, kui kaebaja mõnel perioodil ei saanud androloogi soovitatud ravimit, kui ta sai muud asjakohast meditsiinitöötaja määratud ravi.
19.Vastustaja andmetel sai kaebaja Tamsulosiini 0,4 mg x 1 (retseptiravim) 24. detsembrist 2021 kuni 17. veebruarini 2022, Prostamol Uno’t 17. veebruarist kuni 17. märtsini 2022 ning Prostamiini 6. aprillist kuni 16. maini 2023 (dtl 121-122). Terviskaardist nähtuvalt määrati kaebajale Tamsulosiini uuesti alates 16. maist 2023 (dtl 98), kuid lõpetati selle andmine 5. juulil 2023 pärast seda, kui kaebaja väitis, et ravimist ei ole abi (dtl 101). Seega on kaebaja saanud tema soovitud ravimit kuu aja jooksul 2022. aastal ning seejärel enam kui aasta jooksul sama toimeainet sisaldavat toidulisandit. Tähelepanuväärne on, et selle perioodi jooksul puuduvad andmed, et kaebaja oleks nõudnud Prostamiini asendamist ravimiga Prostamol Uno. Tervisekaardist nähtub (dtl 96), et alles 22. märtsil 2023 on kaebaja uuesti kaevanud sagedase urineerimise üle, kuid ei ole ka siis nõudnud raviskeemi muutmist. Kaebaja uue kaebuse järel 16. mail 2023 muudeti raviskeemi ja määrati kaebajale uuesti nii põletikuvastane ravim Relifex kui ka Tamsulosiin.
20.Nendel asjaoludel, vaatamata sellele, et kaebaja ei ole rahul ravi tulemusega, ei nähtu, et vastustajale oleks omistatav raviviga. Meditsiiniportaalis2 on eraldi välja toodud, et kroonilise prostatiidi ravi on sageli mitte rahuldust pakkuv. Seega ka kohase ravi rakendamisel ei ole ravi tulemus ette kindel ega pruugi isiku terviseseisundit parandada või isegi vaevusi oluliselt leevendada. Kuna vastustaja ei ole raviviga teinud, siis vastavalt ei ole vastustaja tegevus kaebaja kroonilise prostatiidi ravis ja kaasnevate sümptomite leevendamises olnud õigusvastane. Nii riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 kui ka VÕS § 1043 järgi kuulub hüvitamisele üksnes õigusvastaselt põhjustatud kahju. See kahju hüvitamise eeldus ei ole aga täidetud ning vastavalt ei ole alust hüvitisenõude rahuldamiseks. Halduskohus on põhjendatult jätnud kaebuse rahuldamata. Rahuldamata jääb ka kaebaja apellatsioonkaebus.
21.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 4 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.