3-24-776 Y.Q kaebus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise, sundravil viibitud ajal tekitatud kahju hüvitamise ja Võru Linnavalitsuse poolt tekitatud kahju (eestkoste seadmise taotlemine) hüvitamise nõuetes Kaebaja – Y.Q
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 02.07.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Y.Q määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse Y.Q määruskaebus Tallinna Halduskohtu 02.07.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-776 resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale.
Jätta Y.Q määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.07.2024 määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Y.Q saatis 14.03.2024 Tartu Halduskohtule e-kirja, milles tõi välja, et tema hinnangul peaks töövõimetuse tõttu saadav hüvitis olema proportsionaalne töötasuga, mida see praegu ei ole. Sama seisukohta väljendas Y.Q ka 15.03.2024 ning 20.03.2024 esitatud täiendustes.
2.Eesti Töötukassa esitas kohtu nõudel 17.04.2024 vastuse, milles selgitas, et Y.Q on varem esitanud Eesti Töötukassale töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse 15.10.2020, mille alusel tuvastati Eesti Töötukassa 11.11.2020 otsusega nr TVH/20/078957 Y.Ql puuduv töövõime. Eesti Töötukassa 12.11.2020 otsusega nr TVT/20/056074 määrati maksta perioodil 21.11.2020–20.11.2025 Y.Qle töövõimetoetust 14,89 eurot kalendripäeva kohta.
3.Tartu Halduskohtu 17.04.2024 kohtumäärusega anti Y.Q kaebus kohtualluvuse järgi üle Tallinna Halduskohtule.
3-24-776
4.Y.Q saatis 19.04.2024 Tartu Halduskohtule täiendava e-kirja, mille kohaselt soovib ta tervise halvenemise tõttu kohtuprotsessi ootele jätta või esindaja määramisega jätkata.
5.Tallinna Halduskohus jättis 29.05.2024 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal teatada, kas ta soovib kaebuse jätkuvalt menetlemist või soovib sellest loobuda; juhul, kui kaebaja soovib menetluse jätkumist, siis esitada kohtule nõuetekohane kaebus, tuginedes määruse põhjenduste p-dele 9–10, ning juhul, kui kaebaja soovib taotleda riigi õigusabi, siis esitada kohtule nõuetekohane taotlus. Halduskohus edastas kaebajale koos 29.05.2024 määrusega riigi õigusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise vormid.
6.Y.Q selgitas 29.05.2024 kaebuse täienduses, et 2020. a-l tegi ta õigusvastase teo, mille järel määrati talle sundravi. Kaebaja juhtis kriminaalses joobes sõidukit. Kaebaja kõrvaldati liiklusest ja tema auto pukseeriti Võru lammutustöökohta. Kuna kaebajale oli määratud eestkostja, langeb vastutus ka eestkostjale. Kaebaja seisund halvenes sundravil viibides. Enne sundravi oli kaebaja sõlminud töölepingu ja pidi asuma tööle Šveitsis. Sundravil viibimine piiras ka võimalust minna Saksamaale tööle. Psühhiaatrid on aastate jooksul diagnoosist tulenevalt takistanud kaebaja töötamist erinevates kohtades. Seega on piiratud kaebaja liikumisvabadust ja õigust valida töökohta ning kaebajal on õigus saada hüvitist. Hüvitis peab olema proportsionaalne varasema töötasuga. Kaebaja pole tänaseni oma sõidukit tagasi saanud ning talle pole makstud ka hüvitist selle eest. Sundravil viibimine tekitas kaebajale kannatusi. Näiteks aeti sundravil viibimise ajal sundkorras juuksed maha. Psühhiaater MC luges arvutist kaebaja saadetud kirju ja rikkus seega õigust sõnumite saladusele. Tartu psühhiaatriakliinikus ja Võru haiglas kohaldati kaebaja suhtes ohjeldusmeetmeid; kaebajale süstiti tahtevastaselt ravimeid. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 8 lg 2 p 3 alusel. Sundraviga seoses on õigus taotleda hüvitist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 7 lg-te 1 ja 4 ning § 11 lg 1 alusel, seoses sõiduki äravõtmisega SKHS § 5 lg 1 p 5 alusel. Kaebaja esitas järgmised taotlused: 1) võtta kaebus menetlusse ning lahendada see kirjalikult; 2) mõista välja riigilt või kohalikult omavalitsuselt hüvitis ühekordse maksena 5,6 miljonit eurot, millest maha arvestada aastate lõikes makstud hüvitis, või kohustada maksma igakuist hüvitist, mille tõus oleks vähemalt proportsioonis töötasu ja inflatsiooniga, vältimaks vaesusriski; 3) nõuda välja Y OÜ-lt tööleping, mis kajastab varasemat töötasu; kuulata kirjalikult üle psühhiaater MC küsimuses, miks ta rikkus sõnumisaladust; nõuda sundravi asutuselt välja dokument, mis kinnitab haigusesse langemist (tahteaktiivsuse langust); kuulata üle sundravi osakond küsimustes, kas nad alavääristavad patsiente sunniviisilise juuste lõikamisega ja rikuvad eraelu puutumatust, kui hooldaja seisab telefonikõne ajal kõrval; nõuda Võru Haiglalt välja selgitused (2014. aasta juhtum), miks kaebajat ohjeldati ja süstiti narkootilist ravimit, mis valmistas alandust ja piinamist (karistusseadustiku (KarS) § 86 lg 3); 4) punkti 3 rikkumiste alusel mõista välja põhiseaduse, sh KarS rikkumise eest mittevaraline kahju kohtu äranägemisel; 5) mõista välja süüteoga seonduv kahju, seda mittevaralise kahjuna päevade eest, mil vabadus oli võetud, sh kahju, mil kaebaja sundraviga seonduvalt ei saanud töötada Šveitsis ja Saksamaal; koguda tõendeid Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatria osakonnast tahtest olenematu raviga seoses. Tahtest olenematu ravi pikendamise 2(6)
3-24-776 lubatavusega on seotud ka Võru Linnavalitsus, kes võttis ära kaebajalt omavoliliselt allkirjastamise õiguse; 6) mõista välja mittevaraline kahju alandamise, sõnumisaladuse ja eraelu puutumatuse rikkumise tõttu sundravi asutuselt; 7) kuulutada menetlus kinniseks; 8) kui kohus peab vajalikuks määrata advokaat, siis teha seda riigi õigusabi seaduses (RÕS) korras, kuna kaebajal puudub nii riigilõivu kui ka advokaadi teenuse saamise jaoks raha; 9) vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest (riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 4, p 7, p 12).
7.Y.Q esitas 31.05.2024 avalduse, milles taotles kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 ja SKHS § 5 lg 1 p 5 alusel hüvitist 5000 eurot, sest politsei võttis temalt auto ära.
8.Y.Q esitas 03.06.2024 avalduse, milles leiab, et prokuröril ei olnud alust alustada kohtumenetlust ja taotleda kaebaja suhtes kõige rangema abinõu (statsionaarne sundravi) rakendamist, kuivõrd enne kohtuistungit viibis kaebaja Tartu Ülikooli Kliinikumis ravil ning tema ohtlikkus oli ära langenud.
9.Y.Q täpsustas oma 23.06.2024 avalduses, et on esitanud halduskohtule kahju hüvitamise nõude, mille aluseks on RVastS § 8 lg 2 p 3. Kaebaja põhjendab kahju hüvitamise nõuet asjaoluga, et Tartu Ülikooli Kliinikumi arstid piiravad kaebaja töötamist. Aja jooksul on kaebajale pakutud tööd B- ja CE-kategooria juhina, merele ja hiljuti ka tolliametnikuna. Diagnoosi tõttu pole aga kaebajal lubatud valitud erialal ja kohas töötada, seda Tartu psühhiaatriakliiniku psühhiaatrite poolt.
10.Tallinna Halduskohus tagastas 02.07.2024 määrusega kaebuse läbivaatamatult (resolutsiooni p 1), jättis kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ning kuulutas menetluse kinniseks (resolutsiooni p 3). Võib mõista, et kaebaja taotleb sundravi määramisega tekitatud kahju hüvitamist, samuti sundravil viibimise ajal tervishoiuteenuse töötajate poolt tekitatud kahju hüvitamist ning kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 8 lg 2 p 3 kohaselt võib kannatanu nõuda kehavigastuse tekitamisel või tervise kahjustamisel sellega tekitatud kulutuste hüvitamist, sh töövõimetuse tõttu saamata jäänud tulu, sh sissetulekute vähenemisest või edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tingitud kahju. Praegusel juhul aga ei ole kaebaja sidunud oma kahju hüvitamise nõuet tervise kahjustamisega, vaid eelkõige väidetavalt ebaõige sundravile määramisega ning sundravil olles tervishoiuteenuse osutaja sooritatud toimingutega. RVastS suhtes on eriseadus SKHS, mis sätestab menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra (SKHS § 1 lg 1). Kaebaja suhtes on sundravi kohaldatud kriminaalmenetluses (vt Tartu Maakohtu 16.04.2020 määruse nr 1-20-1867 resolutsiooni p 2), mistõttu kuulub kohaldamisele SKHS, mitte RVastS. Tulenevalt SKHS § 21 lg-st 1 esitatakse pärast maakohtu menetlust kahju hüvitamise taotlus maakohtule. Seega ei kuulu süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamine halduskohtu pädevusse ning kaebus kuulub selles osas tagastamisele (HKMS § 121 lg 1 p 1). Kaebajal on õigus esitada avaldus maakohtule. Ka kriminaalmenetluses väidetavalt sõiduki pukseerimisega lammutustöökotta ning sõidukist ilma jäämisega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine ei kuulu 3(6)
3-24-776 halduskohtu pädevusse, mistõttu tuleb see tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1). SKHS § 5 lg 1 p 5 sätestab, et kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vara arestimise või äravõtmisega. Selline kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada prokuratuurile (vt SKHS § 14 lg 2). Seejuures näeb SKHS § 14 lg 3 ette tähtaja kahju hüvitamise taotluse esitamiseks. Kui prokuratuur jätab kaebuse rahuldamata või läbi vaatamata, siis on õigus esitada kaebus Riigiprokuratuurile (vt SKHS § 16 lg 1). Kui Riigiprokuratuur või kohtuväline menetleja jätab kaebuse või taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata, võib isik esitada Riigiprokuratuuri või kohtuvälise menetleja määruse peale kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas SKHS §-s 5 või 6 alusel antav määrus on koostatud või kelle tööpiirkonnas tekitati kahju SKHS § 7 tähenduses (vt SKHS § 17 lg 1). Seega ei kuulu kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõue lahendamisele halduskohtus. Kaebaja on märkinud, et kahju on tekitanud ka Võru Linnavalitsus, kui võttis kaebajalt allkirjastamisõiguse. Sellest järeldub, et kaebaja soovib kahju väljamõistmist Võru Linnavalitsuselt seoses Võru Linnavalitsuse tegevusega kaebaja eestkostjana. Kohaliku omavalitsuse üksuse kui eestkostja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja see tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 sätestab, et kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. PKS § 205 kohaselt saab eestkostja olla ka valla- või linnavalitsus. PKS § 206 lg 1 sätestab, et eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Võru Linnavalitsus allus kaebaja eestkostjana samale õiguslikule regulatsioonile nagu iga muu eestkostja. Seega ei teostanud Võru Linnavalitsus kaebaja eestkostjana avalikku võimu, vaid tegemist oli eraõigusliku suhtega kaebaja ja Võru Linnavalitsuse vahel. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused lahendatakse tsiviilasjana tsiviilkohtumenetluses. Tsiviilasju lahendavad esimese astme kohtuna maakohtud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 9 lg 1). Kaebaja on märkinud, et kahju on tekitatud sundravil viibimise ajal sellega, et kaebajal aeti tahte vastaselt maha juuksed ning telefonikõne ajal seisis tervishoiutöötaja tema kõrval. See seondub tervishoiuteenuse osutaja tegevusega, mistõttu on tegemist eraõiguslikus suhtes kahju väidetava tekitamisega. Tulenevalt RVastS § 1 lg-st 2 ei reguleeri RVastS mh kahju hüvitamist eraõiguslikus suhtes, mistõttu ei kuulu nimetatud osas kahju hüvitamise nõude lahendamine halduskohtu pädevusse. Kaebuse täienduses on kaebaja selgitanud, et TÜK arstid piiravad kaebaja töötamist sellega, et aja jooksul on kaebajale pakutud erinevaid töid, kuid diagnoosi tõttu pole tal lubatud valitud erialal ja kohas töötada. Ka see seondub tervishoiuteenuse osutaja tegevusega (meditsiinilise diagnoosi määramine), mistõttu on tegemist eraõigusliku suhtega ning sellesisulise vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse ei kuulu. Seega tuleb nimetatud osas kaebus tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1). Kuivõrd kaebaja ei ole käiguta jätmise määrusele vastates kinnitanud, et soovib vaidlustada ka Eesti Töötukassa 11.11.2020 otsust nr TVH/20/078957 ja Eesti Töötukassa 12.11.2020 otsust nr TVT/20/056074, siis loeb kohus, et selles osas ei ole kaebaja kaebust esitanud.
4(6)
3-24-776 Riigi õigusabi otsustatakse isiku taotluse alusel (RÕS § 9 lg 1). Kaebaja ei ole nõuetekohast riigi õigusabi taotlust kohtule esitanud, kuigi kohus on kaebajale seda oma 29.05.2024 määruses selgitanud ning edastanud ka taotluse vormi. Kuna kaebus kuulub tervikuna selle esitajale tagastamisele, jääb kaebaja taotlus riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata. Kaebaja on taotlenud menetluse kinniseks kuulutamist eraeluliste isikuandmete kaitseks. Taotlus on põhjendatud (vt HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 3). Menetluses on esitatud kaebaja eraelulisi andmeid, sh meditsiiniandmeid ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole suurem eraelu kaitsest.
11.Y.Q esitas 03.07.2024 määruskaebusena mõistetava avalduse (täiendatud 22.08.2024), milles leiab, et nõue hõlmab halduskohtu sekkumist SKHS § 23 lg 5 alusel. Küla prokuratuur ei lahendanud asja. Prokurör ei pidanud asja üldse kohtusse viima. Sundravi kohaldamine oli õigusvastane, sest kaebaja ei olnud enam ohtlik. Samuti hiilis eestkostja vastutusest kõrvale. Sundravi tõttu ei saanud kaebaja Šveitsi ja Saksamaale tööle minna. Lisaks võeti kaebajalt sõiduk ära.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Ringkonnakohus tõlgendab määruskaebust nii, et kaebaja soovib halduskohtu 02.07.2024 määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 tühistamist ja asja saatmist halduskohtule menetlusse võtmiseks. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud minimaalsetele nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
13.Ringkonnakohtu hinnangul järeldas halduskohus kaebaja avalduste põhjal õigesti, et kaebaja taotleb sundravi määramisega tekitatud kahju hüvitamist, samuti sundravil viibimise ajal tervishoiuteenuse töötajate poolt tekitatud kahju hüvitamist, kriminaalmenetluses auto äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamist ning Võru Linnavalitsuselt kui eestkostjalt kahju hüvitamist. Ühtlasi leidis halduskohus õigesti, et selliste kahjunõuete lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, mistõttu tuleb kaebus nendes nõuetes tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
14.Nagu halduskohus selgitas, lahendatakse kahju hüvitamise nõue seoses kriminaalmenetluses kohtumäärusega sundravi määramisega ning kriminaalmenetluses sõiduki äravõtmisega SKHS-i alusel. Halduskohus on siiski eksinud määruse p-s 17, kui leidis, et kaebajal tuleks seoses sundravi määramisega esitada kahju hüvitamise taotlus maakohtule. Maakohtule saab kahju hüvitamise taotluse esitada kohtumenetluse ajal (vt SKHS § 18 lg 1, § 21 lg 1). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on asjas nr 1-20-1867, kus kaebajale sundravi määrati, kohtumenetlus lõppenud (viimases menetluses jõustus lahend 2023. a aprillis). Sellisel juhul on kahju hüvitamise taotlus võimalik esitada prokuratuurile ning seejuures tuleb taotlejal põhjendada, miks ta ei ole esitanud taotlust kohtule (SKHS § 21 lg 4). Lisaks sätestab SKHS tähtaja kahju hüvitamise taotluse esitamiseks. Selles osas muudab ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendusi. Seega tuleks kahju hüvitamise taotlused nii seoses sundravi määramisega kui ka seoses kriminaalmenetluses sõiduki äravõtmisega esitada prokuratuurile ning seejärel saab isik vajaduse korral esitada edasikaebuse Riigiprokuratuurile ja maakohtule (SKHS § 16 ja 17). Halduskohtul ei ole võimalik kõnealuseid kahjunõudeid menetleda SKHS § 23 lg 5 alusel. Selle sätte kohaselt lahendavad haldus-, ringkonna- ja Riigikohus SKHS-is sätestatud alustel kahju hüvitamise nõudeid üksnes siis, kui halduskohus on kahju hüvitamise kaebuse menetlusse võtnud. Riigikohus on selgitanud, et SKHS § 23 lg-t 5(6)
3-24-776 5 tuleb tõlgendada kitsendavalt nii, et halduskohus saab kahju hüvitamise kaebuse SKHS-is sätestatud alustel lahendada üksnes siis, kui halduskohus on kahju hüvitamise kaebuse enne selle seaduse jõustumist menetlusse võtnud (vt Riigikohtu 08.12.2017 määrus nr 3-16-2024, p 14; 07.12.2016 otsus nr 3-3-1-30-16, p 12). SKHS jõustus 01.05.2015. Kuna kaebaja kaebus on esitatud pärast seda, ei ole halduskohus pädev seda lahendama.
15.Õige on ka halduskohtu selgitus, et kaebaja nõuded seoses Võru Linnavalitsuse tegevusega kaebaja eestkostjana ning tervishoiutöötajate tegevusega sundravil viibimise ajal on eraõiguslikud ja nende lahendamine kuulub tsiviilasju lahendava maakohtu pädevusse. Ringkonnakohus järgib halduskohtu sellekohased põhjendusi ilma neid kordamata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
16.Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja ei ole riigi õigusabi taotlust esitanud. Kuna kaebaja esitatud kahjunõuete lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei oleks halduskohtul ka võimalik kaebaja riigi õigusabi taotlust lahendada, sest RÕS § 10 lg 1 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda.
17.Kuna halduskohus tagastas õigesti kaebuse, võis ta ühtlasi jätta menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
18.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 02.07.2024 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta halduskohtu määruse põhjendusi. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.