JMV Motors OÜ ja JMV Real Estate s.r.o. kaebus Maksuja Tolliameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seonduvalt JMV Motors OÜ ja JMV Real Estate s.r.o. 07.02.2024 esitatud teabenõude täitmisest keeldumisega ja kohustada Maksu- ja Tolliametit viivitamatult väljastama JMV Motors OÜ ja JMV Real Estate s.r.o 07.02.2024 esitatud teabenõudes küsitud dokumendid.
Menetlusosalised
Kaebaja I – JMV Motors OÜ, registrikood 12345603. Kaebaja II– JMV Real Estate s.r.o, välisriigi registrikood: 02278308 (Tšehhi). Kaebajate lepinguline esindaja ‒ vandeadvokaadi abi Karel Romet Pedajas Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja: - tuvastada Maksu- ja Tolliameti teabenõude täitmisest keeldumise õigusvastasus ja - kohustada Maksu- ja Tolliametit kaebajate poolt 07.02.2024 esitatud teabenõuet uuesti läbi vaatama.
2.Mõista Maksu- ja Tolliametilt kaebajate kasuks välja riigilõiv 40 eurot. Ülejäänud võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 21.10.2024 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.07.02.2024 esitasid kaebaja I (JMV Motors OÜ) ja kaebaja II (JMV Real Estate s.r.o.) (edaspidi nimetatud koos kui kaebajad) Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA või vastustaja) teabenõude, paludes väljastada kogu dokumentatsioon (MTA-le laekunud e- kirjad, e- kirjaga saadetud manused ja muu informatsioon ning MTA poolt saadetud vastused laekunud ekirjadele), mis on: - MTA-le laekunud kolmandatelt isikutelt kirjade, vihjete või muu sellelaadsete sõnumite teel alates 01.01.2018 kuni teabenõude esitamise hetkeni; - saadetud MTA poolt kolmandatele isikutele vastusena eelmises punktis tehtud päringutele või teadetele; - mistahes muul viisil tehtud päringud ja teated seonduvalt JMV autoäriga ning neile saadetud vastused.
2.Teabenõudes selgitati, et JMV on Eestis äratuntavalt tegutseva autorendi- ja müügiettevõtte brändinimi. Seega on päringu raames soov saada ka teavet ja dokumente olukorra kohta, kus on mainitud JMV-d ka ilma korrektse juriidilise isiku nimeta vaid üldnimetusena, nt lihtsalt „JMV“. Kui kirjavahetus peaks kahjustama kellegi isikuandmeid, siis tuleb väljastada teave isikuandmeteta.
3.Kaebajad küsisid korduvalt infot, miks teabenõuet 5 päeva jooksul ei täideta.
4.05.03.2024 edastati kaebajale I infot, et teabenõude vastus on laetud NextCloud keskkonda üles ja tehtud talle kättesaadavaks JMV Motors OÜ maksumenetluse nr 12.2-3/053816 (2020.a) kontrollitoimikuga.
5.05.03.2024 vastas kaebajate esindaja, et edastatud dokumendid ei vasta teabenõudes küsitule ning ei puutu asjasse. MTA-le selgitati, et saadetud vastus ei adresseeri küsitut. Teabenõudena sooviti saada dokumente, mis on MTA-le laekunud seoses JMV äriga ja dokumente, mis on saadetud siis vastusena eelnevalt nimetatud päringutele MTA enda poolt. Dokumendid mida kaebajad näha soovivad on MTA-le saadetud päringud kolmandatelt isikutelt JMV äri kohta. Vastusena saadeti kontrolltoimiku materjalid, mida ei küsitud. Kontrolltoimik sisaldab infot, mida MTA on kolmandatelt isikutelt küsinud, teabenõude sisuks aga on dokumendid, mida kolmandad isikud on ise MTA-le saatnud ilma küsimata elik päringud, mis on tehtud JMV äriga seonduvalt ning neile saadetud vastused MTA poolt.
6.06.03.2024 saadeti MTA poolt vastuskiri, mille kohaselt lähtuvalt avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 2 p-st 3 keeldutakse teabenõude täitmisest, sest teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Eeltoodust tulenevalt on MTA arvates kaebajate soovitud teabe otsimine alates 2018. aastast ametile ebamõistlikult koormav.
7.Tallinna Halduskohtus registreeriti 10.03.2024 JMV Motors OÜ ja JMV Real Estate s.r.o. kaebus Maksu- ja Tolliameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seonduvalt JMV Motors
OÜ ja JMV Real Estate s.r.o. 07.02.2024 esitatud teabenõude täitmisest keeldumisega ja kohustada Maksu- ja Tolliametit viivitamatult väljastama JMV Motors OÜ ja JMV Real Estate s.r.o 07.02.2024 esitatud teabenõudes küsitud dokumendid.
8.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 19.04.2024 antud määrusega menetlusse ja määras vastustajaks Maksu- ja Tolliameti ning kohustas vastustajat kaebusele vastama. Vastustaja vastas kaebusele tähtaegselt ja vaidles kaebusele vastu.
9.Tallinna Halduskohus määras asja läbivaatamiseks kirjaliku menetluse ja määras otsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Menetlusosalised esitasid veel täiendavaid seisukohti.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebajate põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et 07.02.2024 esitatud teabenõue vastab teabenõude esitamise nõuetele. Kaebajatel on antud dokumentatsiooni küsimise õigus ja vastustajal puudub alus keelduda selle esitamisest. Vastustajale saadetud päringute ja päringutele edastatavate vastuste saatmine kaebajatele ei nõua taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, põhjendamatult suuri kulutusi ega saa olla ka takistuseks teabevaldajale pandud avalike ülesannete täitmisel. Vastustajale saadetud päringud registreeritakse infosüsteemis ning need peavad olema vastustajal talletatud. Sealse info edastamine ei saa olla kuidagi ebamõistlik, kui selline kohustus on haldusorganile seadusega kehtestatud. Isegi, kui vastustaja pole küsitud teavet süstematiseeritult talletanud, siis on tegemist vastustaja töökorraldusliku veaga, mis ei saa olla teabenõude täitmise keeldumise põhjus. Olukorras, kus „teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi“ (AvTS § 23 lg 2 p 3) on võimalus käsitleda teabenõuet ka selgitustaotlusena, et saada pikendada 5 päevast tähtaega 30 päevani. MTA ise viitas enda 23.02.2024 kirjas, et kaebajate teabenõuet käsitletakse selgitustaotlusena, millele vastatakse AvTS § 23 lg 2 p 5 ettenähtud korras elik esitatud „teabenõue loetakse selgitustaotluseks ja sellele vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras“ (AvTS § 23 lg 2 p 5). Viidatud sätte eesmärgiks pole teabenõudele vastamata jätmine vaid lisaaja andmine dokumentide kogumiseks ja süstematiseerimiseks. Praegusel juhul on kasutatud MTA poolt AvTS § 23 lg 2 p-i 5 pahatahtlikult, sest: -
esiteks, pole antud olukorras tarvis teabenõude täitmiseks teavet täiendavalt süstematiseerida ja analüüsida ning uut teavet dokumenteerida. Teabenõudena küsiti selgelt MTA-le laekunud päringuid ja neile saadetud vastuseid. Midagi analüüsida siin vaja ei ole.
-
Teiseks, kuna teabenõude täitmisest keelduti, siis ei kasutatud seda täiendavat aega millegi analüüsimiseks ega dokumentide süstematiseerimiseks, vaid hoopis pahatahtlikult lõpliku vastusega venitamiseks.
07.02.2024 päringu saabudes ei saa olla aktsepteeritav, et alles 28 päeva pärast (elik 06.03.2024) peale teabenõude laekumist saab selgeks, et tegemist on ebamõistlikult mahuka teabenõudega. Keeldumise otsus ei selgita, kas ja kui palju selliseid päringuid on tehtud MTAle ja kui paljudele on vastatud. Eelduslikult ei saa neid olla sellises mahus, mida saaks pidada ebamõistlikult koormavaks, eriti olukorras, kus MTA üldmeilile laekuvad päringud registreeritakse ja talletatakse süstemaatiliselt. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebajad juhivad tähelepanu, et pöördusid teabenõudega esmalt maksuhalduri poole ning palusid edastada kõik kaebajate osas saadetud päringud. Esmalt
viivitas vastustaja vastamisega, seejärel viitas AvTS § 23 lg 2 p-le 5, mille alusel vastatakse teabenõudele selgitustaotluse kohta sätestatu alusel. 05.03.2024 laadis maksuhaldur NextCloud keskkonda aga ainult JMV Motors OÜ maksumenetluse kontrollitoimiku. Samuti pöördusid kaebajad pärast kontrollitoimiku saamist taaskordselt maksuhalduri poole ning juhtisid tähelepanu, et kontrollitoimik ei vasta teabenõude sisule. Kaebajad on püüdnud oma õiguste kaitseks kasutada teisi vahendeid, kuid tulutult, mistõttu on põhjendatud ka käesoleva kaebuse esitamine. Haldusorganil peavad olema avalikud päringud ja nende vastused registreeritud dokumendisüstemis ning teabenõue ongi vahend, kuidas avalikkus saab haldusorganilt infot. Selgelt on näha, kuidas MTA otsib põhjuseid ja esitab tahtlikult asjasse puutumatuid dokumente, et mitte täita enda seadusest tulenevat kohustust. Teabenõudega nõutud info vastu on kaebajatel huvi, et kasutada neid tõenditena nende suhtes käimasolevates maksumenetlustes, kuna seal on üheks keskseks küsimuseks asjaolu, kas MTA on varasemalt kontrollinud ja sisuliselt hinnanud kaebajate maksukäitumist varasematel perioodidel või mitte. Maksumenetlustes on keeldutud kaebajatele varasemate dokumentide väljastamist eesmärgiga varjata MTA enda antud seisukohti ja vastuseid perioodil, mille osas maksumenetluses soovitakse maksukäsitlust ümber hinnata, st alates 2018. aastast. Kaebajad on korduvalt sattunud avaliku huvi orbiiti seoses kallihinnaliste sõidukite rentimise ja müümisega ning konkurendid on kaebajale teadaolevalt esitanud päringuid MTA-le saamaks informatsiooni kaebajate maksukäitumise korrektsusest. Ka meedias on väljendatud vastustaja seisukohti kaebajate äritegevuse maksustamise osas, näiteks kirjutati 2017. aastal MTA poolt järgnevat: „MTA maksuauditi osakonda juhtiva maksuaudiitori Siim Tamme sõnul pole autode Tšehhi registris hoidmine seotud maksudest kõrvalehiilimise, vaid lihtsalt müüja seatud tingimustega.“ Eeltoodu viitab, et MTA on hinnanud kaebajate maksukäitumist ning võib eeldada, 2017. aastal meediaväljaande päring pole ainus sellelaadne seisukoht. Kaebajad soovivad näha, mida ja kuidas on haldusorgan nende kohta tehtud päringutele vastanud. Vastustaja senine käitumine maksumenetlustes näitab, et vastustaja hoiab kõrvale igasuguse materjali avalikustamisest, mida on kaebajatega seotult küsitud. Kaebajad leiavad, et MTA soovib pahatahtlikult otsida põhjendusi, miks nimetatud teavet mitte avaldada kaebajatele. Haldusorgani tegevus peaks aga olema läbipaistev ning selliste taktikate kasutamine ei saa olla AvTS § 23 lg 2 p 3 mõtteks, st kindlustada MTA positsiooni maksumenetluses võtmaks ära kaebajatelt võimaluse tõendada enda maksukäitumist mõjutavate asjaolude otsustamisel olulisi asjaolusid. Näiteks on maksukorralduse seaduse (MKS) § 119 lg 5 kohaselt kohustus MTA-l võimaliku maksumenetluse tulemusena maksu määramisel mitte arvestada intressi perioodi eest, mille osas on MTA ise andnud välja eksitava informatsiooni. On suur tõenäosus, et küsitud päringud kinnitavad kaebajate maksukäitumise korrektsust ning omaksid seega kaalu maksumenetluses määratava intressikohustuse tuvastamisel. Teisalt on hea halduse tavaga vastuolus olukord, kus juba sisuliselt analüüsitud maksukäitumist tullakse teistkordselt ümber hindama ning iseenda suuniseid ristivastupidiselt rakendama. Senine haldusorgani käitumine menetlustes annab aluse tõsiseltvõetavaks kahtluseks, et MTA ei väljasta informatsiooni tahtlikult ning teeb seda selges vastuolus hea halduse põhimõtetega. Maksuhalduri teabenõude vastuskirjast nähtub selgelt, et maksuhaldur ei ole asunud kontrollima kaebajate teabenõudes palutud dokumentide ja päringute olemasolu alates aastast 2018, sest nende hinnangul on tegemist ametile ebamõistlikult koormava nõudega. Juhul, kui maksuhaldur oleks kontrollinud päringute ja dokumentide olemasolu, siis oleks need kaebajale ka edastatud. Eelnevale tuginedes on vastustaja esindaja oma kaebuse vastuses kohtule ilmselt valetanud ning loonud ebaõige arusaama, justkui oleks maksuhaldur dokumentide ja päringute olemasolu alates 2018. aastast kontrollinud. Kaebajad ei ole palunud edastada kolmandate isikute maksusaladusi sisaldavaid dokumente. Vastupidi, kaebajad tõid teabenõudes välja, et
kui kirjavahetus peaks kahjustama kellegi isikuandmeid, siis tuleb väljastada teave isikuandmeteta.
11.Maksu- ja Tolliameti põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Kaebajad on esitanud tuvastamiskaebuse MTA tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. HKMS § 151 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 kohaselt on kaebuse läbi vaatamata aluseks olukord, kus kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele. HKMS § 38 lg 4 kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebajad ei ole kaebuses selgitanud, kuidas aitab tuvastamiskaebus kaasa nende õiguste kaitsele. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. MTA hinnangul tuleks tuvastamiskaebus jätta läbi vaatamata. MTA ei nõustu kaebusega tervikuna ning leiab, et MTA jättis põhjendatult kaebajate teabenõude osaliselt täitmata. MTA täitis teabenõude osaliselt ja tegi kaebajatele kättesaadavaks JMV Motors OÜ suhtes 2020 läbi viidud maksumenetluse toimiku ning rahuldas käimasolevates kontrollimenetlustes kaebajate poolt esitatud asjakohased taotlused menetlusdokumentide väljastamiseks. MTA kontrollis dokumendiregistris registreeritud päringuid ja/või dokumente ning ei tuvastanud kolmandate isikute poolt saadetud kaebajatega seotud päringuid ega dokumente. Ei saa välistada, et maksuhalduri poole on kolmandad isikud seoses kaebajatega pöördunud, näiteks telefoni või e-kirja teel, kuid ametlikus dokumendiregistris neid käesoleva menetlusdokumendi koostamise aja seisuga ei sisaldu. Jääb arusaamatuks, kuidas saavad küsitud päringud kinnitada kaebajate maksukäitumise korrektsust olukorras, kus kaebajad ei sisusta täpsemalt, millist teavet kaebajad silmas peavad. Kaebajad ei ole viidanud konkreetsetele dokumentidele või nende võimalikule sisule. Kaebajad küsisid teabenõudega üksnes abstraktselt MTA-le laekunud kolmandatelt isikutelt kirjade, vihjete või muu sellelaadsete sõnumite teel edastatud informatsiooni. Seega lähtuvad kaebajad ebaõigest eeldusest väites, et esineb suur tõenäosus, et küsitud päringud kinnitavad kaebajate maksukäitumise korrektsust ning omaksid seega kaalu maksumenetluses määratava intressikohustuse tuvastamisel. MTA kontrollis dokumendiregistris registreeritud päringuid ja/või dokumente ning ei tuvastanud kolmandate isikute poolt saadetud kaebajaga seotud päringuid ega dokumente. See tähendab, et maksuhalduri tavapärase võimekuse piires tehtud andmebaaside otsing ei andnud tulemuseks täiendavaid kolmandate isikute poolt saadetud kaebajaga seotud päringuid ega dokumente. Kaebajaga seotud dokumendid maksuhalduri dokumendiregistris registreeritud dokumendid on kaebajatele kättesaadavaks tehtud. Ei saa välistada, et maksuhalduri poole on kolmandad isikud seoses kaebajatega pöördunud, näiteks telefoni või e-kirja teel. MTA dokumendiregistris täiendavat teavet lisaks kaebajale teabenõude vastuseks juba avaldatud materjalidele ei sisaldu.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kõigepealt selgitab kohus kaebuses toodud nõuete menetlemist. Kaebajad on esitanud tuvastamis- ja kohustamiskaebuse. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS § 38 lg 4 sätestab, et tuvastamiskaebuses selgitatakse, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebajad on esitanud tuvastamisnõude ja kohustamisnõude. Kohtu hinnangul on kohustamisnõue tõhusam vahend kui tuvastamisnõue. Samas on Riigikohtu halduskolleegium oma 19.11.2009 otsuse nr. 3-3-1-62-09 p 11 selgitanud, et toimingu sooritamiseks või
haldusakti andmiseks kohustamisele suunatud nõude rahuldamise eelduseks on, et avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama või haldusakti andma ning see puudutab isiku õigusi. Riigikohus on eelnimetatud lahendi punktis 10 täiendavalt selgitanud, et praktikas loetakse tihtipeale tuvastamisnõue juba kohustamisnõudega hõlmatuks. Nimetatust võiks järeldada, et kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on vajalik tuvastada, kas vastustaja poolt tehtud toiming ehk teabenõude täitmisest osaline keeldumine on õigusvastane ning vastustaja on kohustatud toimingut uuesti tegema. Tuvastusnõude esitamine on lubatud ka juhul kui see on esitatud preventiivsetel eesmärkidel ja aitab kaasa kaebajate õiguste kaitsel. Antud juhul kohustades vastustajat teabenõudes nõutud infot väljastama või esitatud teabenõuet uuesti läbi vaatama on selguse huvides vajalik tuvastada ka teabenõude täitmisest keeldumise õigusvastasus, et vastustaja uuesti otsustades kaebajate suhtes samu vigu ei kordaks või ei kordaks neid mõnes teises võimalikus kaebajaid puudutavas menetluses tulevikus.
13.Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt. HKMS § 158 lg 2 kohaselt kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Kaebajad esitasid 07.02.2024 vastustajale teabenõude. Teabenõude kohaselt tuli vastustajal esitada kogu dokumentatsioon (MTA-le laekunud e-kirjad, e- kirjaga saadetud manused ja muu informatsioon ning MTA poolt saadetud vastused laekunud e-kirjadele), mis oli seotud JMV autoäriga. Dokumentatsiooni küsiti 2018 aastast alates. Kaebajad on muu hulgas viidanud, et teabenõude läbivaatamisel on vahepeal vastustaja keeldunud teabeõude täitmisest AvTS § 23 lg 2 p 5 kohaselt, lugedes teabenõude selgitustaotluseks. Kohtumenetlusse esitatud tõendid ja vastustaja vastused seda ei kinnita. Vastustaja vastustest ja menetlusse esitatud tõenditest on näha, et vastustaja on käsitlenud kaebajate poolt esitatud teabenõuet teabenõudena ja keeldunud sellele vähemalt osaliselt vastamast AvTS § 23 lg 2 p 3 alusel. Kohtu hinnangul on samuti tegemist teabenõudega AvTS § 6 tähenduses ja teabenõue vastas AvTS § 14 toodud nõuetele. Kaebajad on küsinud juba kogutud ja dokumenteeritud teavet, oluline pole, kas vastustajal nimetatu teave on või mitte. Vastustaja ei olnud viie tööpäeva jooksul (AvTS § 19 ja § 23 lg 3) pidanud vajalikuks ka kaebajaid teavitada teabenõude täitmise tähtaja pikendamisest või teabenõude ümber kvalifitseerimisest. Vastustaja on vastanud kaebajatele 06.03.2024 nr 96/003602-1 ja pealkirjastanud vastuse vastuskirjana teabenõudele. Vastustaja toob kirjas välja, et lähtuvalt AvTS § 23 lg 2 p-st 3 võib teabevaldaja teabenõude täitmisest keelduda, kui teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Eeltoodust tulenevalt on soovitud teabe otsimine alates 2018. aastast ametile ebamõistlikult koormav. Kokkuvõtvalt on ka vastustaja ise kvalifitseerinud kaebajate 07.02.2024 pöördumise teabenõudena.
14.Kaebajad esitasid teabenõude 07.02.2024. Vastustaja vastas teabenõudele kohtule arusaadavalt kõigepealt 05.03.2024 ja uuesti 06.03.2024. AvTS § 18 lg 1 kohaselt tuleb teabenõue täita viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. AvTS § 19 sätestab, kui teabevaldajal on vaja teabenõuet täpsustada või kui teabe väljaselgitamine on aeganõudev, võib ta teabenõude täitmise tähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab teabevaldaja teabenõudjale viie tööpäeva jooksul. AvTS § 23 lg 3 sätestab, et teabevaldaja teeb teabenõude täitmisest keeldumise koos põhjendusega teabenõudjale teatavaks viie tööpäeva jooksul. Vastustaja eeltoodud nõudeid ei täitnud ja viie päeva jooksul vastamise tähtaega ei pikendanud ega keeldunud teabenõude täitmisest. Vastustaja hinnangul täitis ta teabenõude osaliselt, kui tegi kättesaadavaks kaebaja I maksumenetluse nr 12.2-3/053816 (2020.a) kontrollitoimiku. Ülejäänud osas keeldus vastustaja 06.03.2024 teabenõude täitmisest, tuginedes AvTS § 23 lg 2 p 3. AvTs § 23 lg 2 p 3 sätestab, et teabevaldaja võib teabenõude täitmisest keelduda, kui teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud
avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Riigikohtu halduskolleegium on oma 10.09.2021 otsuse nr 3-19-2069 punktis 12 selgitanud, et teabenõude täitmisest keeldumist tuleb põhjendada sarnaselt haldusaktiga. Vastustaja tõi vastuskirjas teabenõudele välja, et teabenõude täitmisest võib keelduda, kui teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Eeltoodust tulenevalt on soovitud teabe otsimine alates 2018. aastast ametile ebamõistlikult koormav. Muid põhjendusi pole vastustaja välja toonud. Vastuskirja põhjendustest pole võimalik aru saada, mis ulatuses on teabenõude rahuldamine ebamõistlikult koormav või põhjused, miks üldse on see ebamõistlikult koormav. Vastupidiselt on vastustaja kohtumenetluses välja toonud, et täitis teabenõude osaliselt, sest tegi kaebajatele kättesaadavaks JMV Motors OÜ suhtes 2020. a läbi viidud maksumenetluse toimiku ning rahuldas käimasolevates kontrollimenetlustes kaebajate poolt esitatud asjakohased taotlused menetlusdokumentide väljastamiseks ja kontrollis dokumendiregistris registreeritud päringuid ja/või dokumente ning ei tuvastanud kolmandate isikute poolt saadetud kaebajaga seotud päringuid ega dokumente. See tähendab, et maksuhalduri tavapärase võimekuse piires tehtud andmebaaside otsing ei andnud tulemuseks täiendavaid kolmandate isikute poolt saadetud kaebajaga seotud päringuid ega dokumente. Kaebajatega seotud dokumendid maksuhalduri dokumendiregistris registreeritud dokumentide näol on kaebajatele kättesaadavaks tehtud. Vastuskirjas teabenõudele eelviidatud seletused andmebaasides tehtud otsingute kohta puuduvad, ehk vastustaja on rikkunud oma põhjendamiskohustust. Lisaks on vastustaja ka oma vastuses kaebajale välja toonud, et ei saa välistada, et maksuhalduri poole on kolmandad isikud seoses kaebajatega pöördunud, näiteks telefoni või e-kirja teel. MTA dokumendiregistris täiendavat teavet lisaks kaebajale teabenõude vastuseks juba avaldatud materjalidele ei sisaldu. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas saavad küsitud päringud kinnitada kaebajate maksukäitumise korrektsust olukorras, kus kaebajad ei sisusta täpsemalt, millist teavet kaebajad silmas peavad. Kaebajad ei ole viidanud konkreetsetele dokumentidele või nende võimalikule sisule. Kaebajad küsisid teabenõudega üksnes abstraktselt MTA-le laekunud kolmandatelt isikutelt kirjade, vihjete või muu sellelaadsete sõnumite teel edastatud informatsiooni. MTA leidis, et teabenõude eesmärgiks ei saa olla maksuhalduri andmebaaside läbiotsimine isikuga seotud andmete saamiseks, ilma neid vähemalt täiendavalt täpsustamata. Eelviidatust võib järeldada, et vastustajal polnud siiski selgust, millist teavet kaebajad nõuavad. AvTS § 15 sätestab teabevaldaja kohustuse abistada teabeõudjat. AvTS § 15 lg 4 sätestab, kui teabenõudest ei selgu, millisel viisil või millist teavet teabenõudja soovib, peab teabevaldaja teabenõude täpsustamiseks võtma teabenõudjaga viivitamata ühendust. Teabevaldaja kohustusele teabenõudjat abistada on mitmel korral viidanud ka Riigikohus (vt näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi 07.11.2011 otsuse nr 3-3-151-11 p 11). Kohtule ei selgu, et vastustaja oleks kaebajaga ühendust võtnud ja üritanud välja selgitada, millist teavet kaebajad täpsemalt soovivad. Vastupidiselt on pärast vastustaja poolset 05.03.2024 saadetud kontrolltoimiku saatmist kaebajad samal päeval uuesti vastustaja poole pöördunud ja välja toonud, et vastustaja pole vastanud teabenõudes küsitule. Vastustaja nimetatud pöördumisele tähelepanu ei pööranud ja siiski keeldus vähemalt osaliselt 06.03.2024 saadetud kirjaga teabenõude täitmisest. Samuti puudub alus väita AvTS § 23 lg 2 p 3 toodud keeldumiste aluste olemasolu enne teabenõude täpsustamist. Vastustaja oleks pidanud esitatud teabenõuet täpsustama enne selle vähemalt osaliselt täitmisest keeldumisel AvTS § 23 lg 2 p 3 alusel. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vastustaja on teabenõude läbivaatamisel ja sellele vastamisel käitunud õigusvastaselt. Vastustaja ei vastanud teabenõudele õigeaegselt, vastustaja ei täitnud abistamiskohustust, kuigi vastustajale jäi teabenõude sisu ebaselgeks, vastuskirjas puuduvad selgitused, millest oleks võimalik järeldada AvTS § 23 lg 2 p 3 toodud teabenõude
täitmise aluste esinemist. Vastustaja ei ole arvestanud kõikide oluliste asjaoludega. Tuvasstamisnõue tuleb seega rahuldada.
15.Vastuses kaebusele avaldas MTA, et kontrollis dokumendiregistris registreeritud päringuid ja/või dokumente ning ei tuvastanud kolmandate isikute poolt saadetud kaebajaga seotud päringuid ega dokumente. MTA hinnangul ei saa välistada, et maksuhalduri poole on kolmandad isikud seoses kaebajatega pöördunud, näiteks telefoni või e-kirja teel, kuid ametlikus dokumendiregistris neid käesoleva menetlusdokumendi koostamise aja seisuga ei sisaldu. Kohus märgib, et avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites (AvTS § 3). Seega pole avalik teave üksnes teave, mis on maksumenetluse toimikus või registreeritud MTA dokumendiregistris või mis kuuluks MTA siseprotseduuride kohaselt dokumendiregistris registreerimisele. Avalik teave on mistahes kujul talletatud teave, mis MTA-l on olemas kaebajate kohta, sh e-kirjade teel tehtud päringud ja neile laekunud vastused, mida ei ole talletatud maksumenetluse toimikus ega registreeritud dokumendiregistris. Kuna sellise teabe olemasolu ei ole teada, ei saa kaebajalt eeldada, et ta suudaks väga täpselt kirjeldada, millised dokumendid tuleks talle väljastada. Teisalt on MTA-l piiratud võimalused tõendada negatiivset asjaolu ‒ vastava teabe puudumist. Üldjuhul polegi muud võimalust selleks, kui kinnitus, et vastav teave puudub. Kohtu arvates peab MTA siiski tegema mõistlikke pingutusi, et välja selgitada, kas sellist teavet võib olemas olla. MTA saab näiteks küsida kinnitust oma teenistujatelt, kes kaebajate suhtes maksumenetlust läbi viisid. Vastava kinnituse tõepärasus ei pruugi olla küll kaebaja poolt kontrollitav, kuid näiteks juhul, kui tulevikus ilmnevad dokumendid, mille olemasolu varasemalt MTA eitas, on nt võimalik taotleda haldusorganile trahvi määramist kohtuotsuse täitmata jätmise eest, kui kohus kohustas haldusorganit kogu olemasoleva avaliku teabe väljastama ja seda ei tehtud. Vastustaja tõi välja, et on teinud kaebajatele kättesaadavaks JMV Motors OÜ suhtes 2020. a läbi viidud maksumenetluse toimiku ning rahuldas käimasolevates kontrollimenetlustes kaebajate poolt esitatud asjakohased taotlused menetlusdokumentide väljastamiseks ja kontrollis dokumendiregistris registreeritud päringuid ja/või dokumente ning ei tuvastanud kolmandate isikute poolt saadetud kaebajaga seotud päringuid ega dokumente. Samas pole MTA teinud mõistlikke pingutusi, et välja selgitada, kas tema käsutuses on muud kaebajate kohta käivat avaliku teabe tunnustele vastavat teavet, mida tulnuks teabenõude täitmiseks kaebajatele avaldada. Seega tuleb ka kohustamisnõue rahuldada. Vastustajal tuleb esitatud teabenõue uuesti läbi vaadata ja sellele vastata, kasutades sealjuures oma kohustust teabenõudjat abistada ja selgeks teha, millist teavet kaebajad täpsemalt soovivad.
16.HKMS § 41 lg 3 kohaselt võib kohustamiskaebuse rahuldamisel kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 4 kohaselt kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Antud juhul ei saa kohus kohustada vastustajat konkreetset teavet väljastama, kuna selle kohta puudub teave, vaid saab kohustada kaebajate poolt 07.02.2024 esitatud teabenõuet uuesti läbi vaatama.
17.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus kaebuse. Kaebuse rahuldamisel kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebajad on tasunud riigilõivu 40 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista. Kuna kaebajad ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, siis jäävad kaebajate võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.