X kaebus Tallinna linna kohustamiseks vaatama läbi kaebaja juulikuu toimetulekutoetuse taotlust ja taotluse lahendamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu määrused
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
26.07.2024
ja
08.08.2024
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.07.2024 ja 08.08.2024 määruste peale haldusasjas nr 3-24-2132.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 26.07.2024 ja 08.08.2024 määrused haldusasjas nr 3-24-2132 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 235 lg 1).
X esitas 11.07.2024 Tallinna Kesklinna Valitsusele sotsiaaltoetuse taotluse, taotledes toimetulekutoetust. Samal päeval käis X koos esindajaga linnaosavalitsuses vastuvõtul.
2.Seoses kaebaja 11.07.2024 taotluse lahendamisega palus Tallinna linn 18.07.2024 kirjaga nr 5-8/1254-4 kaebajal esitada täiendav teave ja dokumendid 10 tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest.
3.X esitas 21.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse kohustada Tallinna linna läbi vaatama kaebaja 2024. a juulikuu toimetulekutoetuse taotlus ja tuvastada taotluse lahendamisega viivitamise õigusvastasus.
3-24-2132 Kaebaja käis koos esindajaga 11.07.2024 vastustaja juures vestlusel. Kohtumine on lindistatud. Kaebaja vastas kõikidele vastustaja küsimustele. Kaebaja sai 20.07.2024 tähitud postiga vastustaja 18.07.2024 kirja, kus küsiti samu küsimusi, millele kaebaja oli 11.07.2024 kohtumisel vastanud. Vastustaja eirab uurimiskohustust ja leiab, et kaebaja esitatud dokumendid on ebausaldusväärsed. Vastustaja esitas 5 ebaseaduslikku nõuet. Kaebajal on alates 2023. a juulist 19 kohtuasja. Kohtunikud ei järgi sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) nõudeid ja võtavad aluseks isikliku maailmavaate. Taotleja ja tema pereliikme tervis on märkimisväärselt halvenenud. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna linna kohustamiseks maksta kaebajale 2024. a juulikuu eest toimetulekutoetust 365,20 eurot.
4.Tallinna Halduskohus jättis 23.07.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning kaebuse käiguta, kohustades kaebajat täiendama kaebuse põhjendusi 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (resolutsiooni p 2). Retseptiravimite ostmine ei tõenda, et kaebajal on vaja saada toimetulekutoetust kiireloomuliselt enne kohtu poolt kaebuse sisulist lahendamist. Kaebajal oli võimalik temale määratud retseptiravimid välja osta. Samuti on kaebaja tasunud 29.06.2024 Reval spordiklubi liikmekaardi eest (lisatud sularaha maksekviitung). Kaebaja ei ole selgitanud, millist asjaolu ta soovib spordiklubi kviitungi esitamisega tõendada. Kaebaja on kohtule esitanud oma elukoha kohta esitatud üürivõlgnevuse teate. See aga ei tähenda, et kaebajat ähvardaks kohene elamispinnalt väljatõstmise oht. Kohtud on kaebaja taotlusi sarnastel asjaoludel lahendanud ka varem, jättes esialgse õiguskaitse taotlused toimetulekutoetuse väljamaksmiseks rahuldamata (nt haldusasjades nr 3-23-2405, 3-23-2633). Seega ei ole kaebaja kohtule veenvalt põhjendanud, et toetuse kohesel maksmata jätmisel oleksid kaebajale ja tema tütrele pöördumatud tagajärjed. Kokkuvõttes ei nähtu, et kaebajal oleks ülekaalukas õiguskaitse vajadus, mis õigustaks juba enne lõpliku otsuse tegemist asja sisulisel läbivaatamisel kaebaja taotluse rahuldamist. SHS § 134 lg 2 alusel määratakse toimetulekutoetus 5 tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist. Kaebaja esitas kohtule vastustaja 18.07.2024 nõude täiendava teabe ja dokumentide esitamiseks. 18.07.2024 kirjast nähtub, et linnal võisid puududa vajalikud andmed toetuse määramiseks. Seega ei ole SHS § 134 lg-s 2 määratud tähtaeg möödunud ja vastustajal ei ole kohustust 2024. a juulikuu toimetulekutoetuse määramise üle enne otsustada, kui kaebaja on esitanud nõutud teabe ja dokumendid. Kaebajal tuleb esitada kirjalikult põhjendused selle kohta, et ta on vastustaja esitatud küsimustele vastanud. Juhul, kui kaebaja ei ole vastustaja küsimustele vastanud, ei saa haldusorgan olla viivituses ja toetuse määrajal ei ole tekkinud veel kohustust kaebajale 2024. a juulikuu eest toetust määrata.
5.X esitas halduskohtu 23.07.2024 määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 02.08.2024 määrusega rahuldamata. Kaebuse rahuldamise korral saaks halduskohus kohustada vastustajat kaebaja taotlust sisuliselt läbi vaatama, kuid ei saaks panna vastustajale kohustust toimetulekutoetust maksta. Seega saavutaks kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise korral soodsama olukorra kui see, mille ta võiks saavutada kaebuse rahuldamise korral. See iseenesest välistab taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise. Lisaks eeltoodule ei nähtu ringkonnakohtule ka esialgse õiguskaitse vajadust. Saab nõustuda halduskohtu hinnanguga, et kaebaja ei ole kohtule veenvalt põhjendanud, et toetuse kohesel maksmata jätmisel oleksid kaebajale ja tema pereliikmele pöördumatud tagajärjed. Selliseid põhjendusi ei ole esitatud ka määruskaebuses. Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebajal võimalik retseptiravimid välja osta. Kaebaja poolt esitatud 2(5)
3-24-2132 üürivõlgnevuse teade ei tähenda, et kaebajat ähvardaks kohene elamispinnalt väljatõstmise oht. Esitatud väidete ja tõendite põhjal ei ole võimalik järeldada, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise korral oleks kaebaja minimaalsete esmavajaduste rahuldamine ohus. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks sattunud sedavõrd suurde kitsikusse, et sellega kaasneks reaalne oht tema elule või tervisele või ähvardaks oht elukohast ilma jääda. Praeguses menetlusstaadiumis ei ole ringkonnakohtul alust väita, et vastustaja on küsinud andmeid, mis ei ole taotluse lahendamiseks vajalikud. Kuigi asjade müügist laekuv summa ei ole vaadeldav sissetulekuna (SHS § 133 lg 1), on abitaotlejale laekunud müügisummat võimalik sotsiaaltoetuse määramisel arvestada abitaotleja käsutuses oleva varana (SHS § 134 lg 4 p 7; vt Riigikohtu 01.06.2018 otsus nr 3-16-1759, p 19). Kaebaja on esitanud kohtule Reval Spordiklubi liikmekaardi ja ravimite ostu tõendavad dokumendid (dtl 36), mis näitavad ostude eest tasumist sularahas. Samas ei nähtu sellises suurusjärgus sularaha väljavõtmist kaebaja poolt esitatud konto väljavõtetest. See võib tekitada vastustajal põhjendatud kahtluse kaebaja tegeliku abivajaduse osas ning tõstatada täiendavaid küsimusi, mis tuleb haldusorganil enne õige otsuse tegemist välja selgitada. See, kas kaebaja oli esitanud vastustajale kõik taotluse lahendamiseks vajalikud selgitused ja tõendid ning kas vastustaja menetlustoimingud taotluse lahendamisel on olnud põhjendatud ja vajalikud, tuleb välja selgitada kaebuse sisulise läbivaatamise käigus, kuid esmapilgul ei ole siiski põhjust järeldada, et vastustaja oleks kaebaja 11.07.2024 taotluse lahendamisel otsuse tegemisega õigusvastaselt viivitanud.
6.X esitas 26.07.2024 halduskohtule enda kirjalikud vastused 11.07.2024 kohtumiselt, leides, et ta on vastustaja 18.07.2024 küsimustele juba sellel kohtumisel suuliselt vastanud. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse küsimus uuesti otsustada.
7.Tallinna Halduskohus jättis 26.07.2024 määrusega korduva esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. HKMS § 50 lg 1 kohaselt loetakse avalduseks mh kohtule esitatav taotlus. Kohus võib jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui HKMS ei näe ette teisiti (HKMS § 55 lg 3). Praeguses vaidluses otsustaks kohus kaebaja taotluse rahuldamisel põhivaidluse sisuliselt ette ära ehk kaebaja saavutaks juba enne kaebuse sisulist arutamist enda kohtusse pöördumise eesmärgi. Üldpõhimõtte kohaselt tuleks kohtul esialgse õiguskaitse menetluses põhivaidluse ette ära otsustamist vältida. Selliselt esialgse õiguskaitse kohaldamine on õigustatud üksnes juhul, kui selleks esineb ülekaalukas vajadus ja pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (vt Riigikohtu 22.09.2014 määruse asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Kohus viitas enda 23.07.2024 määruses sellele, et kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse vajadust praeguses asjas ülekaaluka vajadusega põhjendanud. Kohtu hinnangul ei olnud ilmne, et kaebajal ja temaga koos elavatel perekonnaliikmetel tekivad enne kohtuvaidluse sisulist lahendamist pöördumatud tagajärjed, mis õigustaks juba enne lõpliku otsuse tegemist kaebaja taotluse rahuldamist. Kaebaja ei ole jätkuvalt kohtule esitanud põhjendusi, millest võiks järeldada ülekaalukat vajadust taotluse rahuldamiseks. Asjaolu, et kaebaja esitas 11.07.2024 kohtumisel antud vastused paberkandjal, ei tähenda, et õiguskaitse taotluses oleks esitatud sellised uued asjaolud, mis õigustaksid kaebaja taotluse uut läbivaatamist. Tegemist on korduva taotlusega HKMS § 55 lg 3 tähenduses. Kuna olulised asjaolud ei ole võrreldes 21.07.2024 esitatuga muutunud, jääb taotleja korduv esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
8.X esitas 08.08.2024 esialgse õiguskaitse taotluse kohustada vastustajat tagama Rimi toidukaart. Kaebaja pere on saanud 3 aastat toiduabi, kuid 29.07.2024 enam toiduabi ei laekunud. Toiduabi 10 eurot pereliikme kohta kuus on eluliselt tähtis. Kaebaja ja tema pereliikmed on näljas.
3(5)
3-24-2132
9.Tallinna Halduskohus jättis 08.08.2024 määrusega korduva esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Praegune esialgse õiguskaitse taotlus on siinses asjas juba kolmas. Kuigi kaebaja taotleb seekord Rimi raha, mitte toimetulekutoetuse ennetavat väljamaksmist, on sisuliselt tegemist korduva taotlusega, mis tuleb jätta läbi vaatamata. Kaebaja soovib sarnaselt eelnevatele taotlustele, et kohus kohustaks juba ennetavalt vastustajat kaebajale toetust välja maksma. Kohus on juba otsustanud kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse ja kaebuse perspektiivide üle 23.07.2024 määruses ning praegusel juhul ei ole teada asjaolusid, mis oleksid kaebaja olukorda või menetluslikku olukorda muutnud ning annaks kaebajale õiguse uuesti esialgset õiguskaitset taotleda. Kohus on juba selgitanud kaebajale, et haldusmenetluses koostöö tegemata jätmine ning nõutud selgituste ja tõendite esitamata jätmine ei võimalda tema ja tema perekonna tegelikku abivajadust hinnata, mis võib tuua kaasa tema toetuse taotluse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise. Kaebaja ei ole esitanud uusi andmeid või tõendeid peale selle, et ta ei ole juulikuus Rimi raha saanud. Seega puudub kohtul alus oma varasema seisukoha muutmiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse uuesti läbivaatamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 26.07.2024 ja 08.08.2024 määrused ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kohus ei ole selgitanud, kuidas kaebaja vajadus kohese toetuse järele oleks veenvalt põhjendatud. Kuna kaebaja on esitanud kirjaliku protokolli selle kohta, et ta on vastustaja esitatud küsimustele juba vastanud, on tegemist uue asjaoluga. Kaebaja jäi Rimi toiduabist ilma üksnes põhjusel, et tema taotlused on jäänud läbi vaatamata, mitte rahuldamata. Toiduabi määratakse eelmise kvartali põhjal. Kohus pole üldse hinnanud, kas vastustaja nõuetel ka mingit alust on. Kui kaebajal oleks mingid lisasissetulekud, oleks nende kohta ka juba tõendeid leitud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 26.07.2024 ja 08.08.2024 määruste peale HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
12.Määruskaebus ei ole põhjendatud. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja on esitanud HKMS § 55 lg 3 mõttes korduvad esialgse õiguskaitse taotlused. Kaebaja 11.07.2024 kohtumisel antud vastused ei ole uus asjaolu, mida kohus ei oleks saanud juba koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel arvesse võtta. Kaebaja esitas 11.07.2024 kohtumise salvestise kohtule 23.07.2024 ja paberkandjal vastused 26.07.2024. Ringkonnakohus on 02.08.2024 määruses (p 15) analüüsinud mh vastustaja 18.07.2024 kirjas esitatud küsimuste põhjendatust ja määruskaebuse lahendamise ajaks teadaolevaid asjaolusid arvestades leidnud, et esialgsel hinnangul ei ole alust pidada küsimusi ebavajalikeks ega vastustaja tegevust õigusvastaseks. Seega on kohus juba varem hinnanud, kas on põhjendatud esialgse õiguskaitse korras kohustada vastustajat juba ennetavalt kaebajale toetust määrama ja välja maksma, arvestades mh kaebaja haldusmenetluses antud selgitusi. Kohtud leidsid, et kaebajal ei ole ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust toetuse koheseks saamiseks. Ka Rimi toidukaart on osa sellest toetusest. Esialgse õiguskaitse taotluse põhistamine on eeskätt kaebaja enda kohustus (HKMS § 250 lg 2). Kohtud on selgitanud, miks kaebaja esitatud tõendid ei kinnita ülekaalukat õiguskaitse vajadust ning miks on tekkinud põhjendatud kahtlus kaebaja 4(5)
3-24-2132 tegeliku abivajaduse osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja ei ole esitanud hiljem uusi andmeid või tõendeid, mis kinnitaks tema ülekaalukat vajadust toetuse järele, s.t sellist kitsikust, millega võiksid kaasneda rasked tagajärjed (nt oht elule ja tervisele või elukoha kaotus) juba kohtumenetluse ajal.
13.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.07.2024 ja 08.08.2024 määrused muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.