X kaebus Tallinna linna kohustamiseks vaatama läbi kaebaja juulikuu toimetulekutoetuse taotlust ja taotluse lahendamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23.07.2024 määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23.07.2024 määruse resolutsiooni punkti 1 peale haldusasjas nr 3-24-2132.
2.Võtta haldusasja materjalide juurde esitatud tõendid digitaalse toimiku lehekülgedel 113–115, 176 ja 187–193.
3.Tagastada määruskaebuse lisad digitaalse toimiku lehekülgedel 145–175, 177–186 ja
4.Jätta rahuldamata X taotlus kohtuistungi korraldamiseks.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 23.07.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-2132 resolutsiooni punkt 1 muutmata.
6.Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed ja aadress tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 11.07.2024 Tallinna Kesklinna Valitsusele (edaspidi Tallinna linn või vastustaja) sotsiaaltoetuse taotluse, taotledes toimetulekutoetust.
3-24-2132
2.Seoses kaebaja 11.07.2024 taotluse lahendamisega palus Tallinna linn 18.07.2024 kirjaga nr 5-8/1254-4 (edaspidi 18.07.2024 kiri) kaebajal esitada täiendav teave ja dokumendid 10 tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest.
3.X esitas 21.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse kohustada Tallinna linna läbi vaatama kaebaja 2024. a juulikuu toimetulekutoetuse taotlus ja tuvastada taotluse lahendamisega viivitamise õigusvastasus. Kaebaja käis koos esindajaga 11.07.2024 vastustaja juures vestlusel. Kohtumine on lindistatud. Kaebaja vastas kõikidele vastustaja küsimustele. Kaebaja sai 20.07.2024 tähitud postiga vastustaja 18.07.2024 kirja, kus küsiti samu küsimusi, millele kaebaja oli 11.07.2024 kohtumisel vastanud. Vastustaja eirab uurimiskohustust ja leiab, et kaebaja esitatud dokumendid on ebausaldusväärsed. Vastustaja esitas 5 ebaseaduslikku nõuet. Kaebajal on alates 2023. a juulist 19 kohtuasja. Kohtunikud ei järgi sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) nõudeid ja võtavad aluseks isikliku maailmavaate. Taotleja ja tema pereliikme tervis on märkimisväärselt halvenenud.
4.Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna linna kohustamiseks maksma kaebajale 2024. a juulikuu eest toimetulekutoetust 365,20 eurot (taotluses ilmselt ekslikult märgitud veebruari, märtsi ja aprilli eest). Juulikuu toetuse arvestamisel tuleb aluseks võtta kaebaja üür 600 eurot, elekter 39,36 eurot, kommunaalkulud 170,78 eurot (kokku 810,14 eurot), millele lisandub toimetulekupiir 360 eurot. Selles summast tuleb maha arvestada kaebaja lastetoetus 80 eurot ja tütre töövõime languse toetus (361,47+363,47=804,94) kokku 804,94 eurot. Seega on juulis kaebajale makstav toimetulekutoetus 1170,14-804,94=365,20 eurot. Kaebaja saab töövõimelanguse toetust, tütre puudetoetust, stipendiumi ja lastetoetust, mis katab vaevu üüri ja kommunaalkulud. Eritoiduks, toiduks ja raviks ei jää midagi. Kuna kogu raha kulub üüri maksmiseks, siis ei ole puudega ja 2 töövõimelangusega haige inimese esmavajadused tagatud juba 13 kuud ning rasket tervise halvenemist oleks saanud vältida.
5.Tallinna Halduskohus jättis 23.07.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse käiguta. Kaebajal tuleb täiendada kaebuse põhjendusi 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates (resolutsiooni p 2). Toimetulekutoetuse vajaduse tõendamisel lasub tõendamiskoormus toetuse taotlejal. Kaebaja on kalkuleerinud taotletava toetuse suuruse ning selgitanud, et toimetulekutoetuse menetluste tõttu on kaebaja ja tema pereliikmete tervis halvenenud. Kaebusele on lisatud temale välja kirjutatud kahe ravimi retseptid (dtl 31 ja 37) ning nende väljaostmise 03.06.2024 kviitungi (dtl 36). Kohtu hinnangul ei tõenda retseptiravimite ostmine, et kaebajal on vaja saada toimetulekutoetust kiireloomuliselt enne kohtu poolt kaebuse sisulist lahendamist. Kaebajal oli võimalik temale määratud retseptiravimid välja osta. Samuti on kaebaja tasunud 29.06.2024 Reval spordiklubi liikmekaardi eest (lisatud sularaha maksekviitung). Kaebaja ei ole selgitanud, millist asjaolu ta soovib spordiklubi kviitungi esitamisega tõendada. Kaebaja on kohtule esitanud tema elukoha kohta esitatud üürivõlgnevuse teate. See aga ei tähenda, et kaebajat ähvardaks kohene elamispinnalt väljatõstmise oht. Kohtud on kaebaja taotlusi sarnastel asjaoludel lahendanud ka varem, jättes esialgse õiguskaitse taotlused toimetulekutoetuse väljamaksmiseks rahuldamata (nt haldusasjades nr 3-23-2405, 3-23-2633). Seega ei ole kaebaja veenvalt põhjendanud kohtule, et toetuse kohesel maksmata jätmisel oleksid kaebajale ja tema tütrele pöördumatud tagajärjed. Kokkuvõttes ei nähtu kohtule, et kaebajal oleks ülekaalukas õiguskaitse vajadus, mis õigustaks juba enne lõpliku otsuse tegemist asja sisulisel läbivaatamisel kaebaja taotluse rahuldamist.
2(6)
3-24-2132 Vastustaja on 18.07.2024 kirjas õigesti märkinud, et hüvitise taotlemisel peab isik aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele (sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 2). Samuti on isik kohustatud esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sh seaduses sätestatud juhtudel andmed kolmandate isikute kohta (SÜS § 21 lg 1 p 1). See on vajalik isiku abivajaduse terviklikuks hindamiseks. Kohus on neid asjaolusid kaebajale varem selgitanud, seega oli kaebajale teada, milliseid asjaolusid ta peab toetuse taotluse esitamisel linnale selgitama, mille kohta teavet ja dokumente esitama. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks linna 18.07.2024 järelpärimisele vastanud, seega ei ole kaebaja täitnud eeldusi, et linn saaks kaaluda kaebajale toimetulekutoetuse määramist. Järelikult on kaebus väga väheste eduväljavaadetega. SHS § 134 lg 2 alusel määratakse toimetulekutoetus 5 tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist. Kaebaja esitas kohtule vastustaja 18.07.2024 nõude täiendava teabe ja dokumentide esitamiseks. 18.07.2024 kiri osundab, et linnal võisid puududa vajalikud andmed toetuse määramiseks. Seega ei ole SHS § 134 lg-s 2 määratud tähtaeg möödunud ja vastustajal ei ole kohustust 2024. a juulikuu toimetulekutoetuse määramise üle enne otsustada, kui kaebaja on esitanud nõutud teabe ja dokumendid. Kohus jättis kaebuse käiguta. Kaebajal tuleb esitada kirjalikult põhjendused selle kohta, et ta on vastustaja esitatud küsimustele vastanud. Juhul, kui kaebaja ei ole vastustaja küsimustele vastanud, ei saa haldusorgan olla viivituses ja toetuse määrajal ei ole tekkinud veel kohustust kaebajale 2024. a juulikuu eest toetust määrata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X esitas 25.07.2024 määruskaebuse, mida 30.07.2024 täpsustas. X taotleb halduskohtu 23.07.2024 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada ning kohustada vastustajat esialgse õiguskaitse korras maksma kaebajale 2024. a juuli eest toimetulekutoetust 365,20 eurot ja nõuda vastustajalt välja 11.07.2024 kohtumise protokoll. Kaebaja käis 11.07.2024 vastustaja juures kohtumisel, kus vastas ametnike küsimustele. Vastustaja 18.07.2024 kirjas küsiti samu küsimusi, millele kaebaja on juba vastanud. Vastustaja venitab pahatahtlikult abi andmist. Kaebajat alandatakse juba pikka aega. Vastustaja keeldub tema vastuseid protokollimast. Kaebaja taotles 11.07.2024 avalduses ka sotisaaltoetust, millel ei pea abivajadust sissetulekute põhjal hindama. Kaebaja taotles külma vee teraapia eest 55 eurot ja ravimite eest 16,84 eurot. Kaebaja on osalise töövõimega ja tema tervislik seisund halveneb. Samuti halveneb leibkonna liikme 18-aastase kooliõpilase Y tervislik seisukord eritoidu puuduse ja majandusliku olukorra pärast. Kaebaja on vastustajalt korduvalt küsinud 11.07.2024 kohtumise protokolli, kuid pole seda saanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse halduskohtu 23.07.2024 määruse resolutsiooni pi 1 peale HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine halduskohtu 23.07.2024 määruse resolutsiooni p-i 1 peale on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik. 3(6)
3-24-2132
8.Määruskaebusele lisatud dokumendid digitaalse toimiku lehekülgedel 145–175, 177–186 ja 194 tuleb kaebajale tagastada, sest need ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust (HKMS § 62 lg 2) või on juba samas menetluses halduskohtule esitatud.
9.Kaebaja on määruskaebuses märkinud, et soovib kohtuistungit. Määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada (HKMS § 210 lg 4). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korraldada kohtuistungit. Määruskaebus on võimalik lahendada kaebaja määruskaebuse ja toimiku materjalide põhjal. Seega jääb kaebaja taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.
10.X taotleb halduskohtu 23.07.2024 määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamist ning uue määruse tegemist, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse esitaja on ilmselt ekslikult taotlenud algselt Tallinna Halduskohtu 23.07.2024 määruse p-i 2 tühistamist, mille peale määruskaebuse esitamine ei ole lubatud (HKMS § 203 lg 1).
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu sellekohaste põhjendustega neid kõiki üle kordamata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
12.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (HKMS § 249 lg 1). Üldjuhul ei tohi esialgse õiguskaitse kohaldamine luua olukorda, kus kaebaja saavutab oma eesmärgi juba enne vaidluse lahendamist kohtuotsusega. Erandina on selline esialgse õiguskaitse kohaldamine lubatav, kui õiguskaitse kohaldamiseks esineb ülekaalukas vajadus, kaebuse eduväljavaated on head ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta oluliselt avalikke huve või kolmandate isikute õigusi.
13.Kaebaja on halduskohtusse pöördunud nõuetega tunnistada õigusvastaseks Tallinna linna viivitus tema 11.07.2024 toimetulekutoetuse taotluse menetlemisel ning kohustada vastustajat taotlust lahendama. Esialgse õiguskaitse taotluses on kaebaja palunud kohustada vastustajat maksma temale 2024. a juuli eest toimetulekutoetust 365,20 eurot. Tallinna Ringkonnakohus on samalaadses asjas, kus kaebaja taotles toimetulekutoetuse taotluse lahendamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamist ja taotluse läbivaatamiseks kohustamist, märkinud, et kaebuse rahuldamise korral saaks halduskohus kohustada vastustajat kaebaja taotlust sisuliselt läbi vaatama, kuid ei saaks panna vastustajale kohustust toimetulekutoetust maksta. Seega saavutaks kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise korral soodsama olukorra kui see, mille ta võiks saavutada kaebuse rahuldamise korral. See iseenesest välistab taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise (Tallinna Ringkonnakohtu 22.07.2024 määrus nr 3-24-1797, p 9; 20.06.2024 määrus nr 3-24-1240, p 20). Ringkonnakohus jääb eeltoodud seisukoha juurde. Kohaldatavad esialgse õiguskaitse abinõud peavad olema seotud vaidlustatava haldusakti või toiminguga (vt HKMS § 251 lg 1). Kui taotletud abinõu jääb väljapoole vaidluse eset (vt HKMS § 41), ei ole alust esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada (Riigikohtu 21.06.2024 määrus nr 323-885, p 15; 16.06.2021 määrus nr 3-20-1245, p 16).
14.Lisaks eeltoodule ei nähtu ringkonnakohtule ka esialgse õiguskaitse vajadus. Toimetulekutoetuse eesmärk on leevendada ajutise abimeetmena abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades neile minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Toetuse maksmine tagab isikule või perekonnale minimaalse asendussissetuleku, mis võimaldab jooksvalt katta kõige põhilisemad vajadused. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et kaebaja ei ole kohtule veenvalt põhjendanud, et toetuse kohesel maksmata jätmisel oleksid kaebajale ja tema pereliikmele pöördumatud tagajärjed. Selliseid põhjendusi ei ole esitatud ka määruskaebuses. Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebajal võimalik retseptiravimid välja osta. Kaebaja poolt esitatud 4(6)
3-24-2132 üürivõlgnevuse teade ei tähenda ka ringkonnakohtu arvates, et kaebajat ähvardaks kohene elamispinnalt väljatõstmise oht. Esitatud väidete ja tõendite põhjal ei ole võimalik järeldada, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise korral oleks kaebaja minimaalsete esmavajaduste rahuldamine ohus. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks sattunud sedavõrd suurde kitsikusse, et sellega kaasneks reaalne oht tema elule või tervisele või ähvardaks oht elukohast ilma jääda. Kuna riigi vahendid on toetuste maksmisel piiratud, on kaalukaks avalikuks huviks see, et toetust makstaks üksnes isikutele, kellel on selle saamiseks õiguspärane alus.
15.Ka kaebuse eduväljavaateid ei saa pidada ülekaalukaks. Praeguse määruskaebuse lahendamise ajal ei saa asuda seisukohale, et vastustaja 18.07.2024 kirjas esitatud küsimused või nõutud teave oleks taotluse lahendamisel õige otsustuse tegemiseks ebavajalik. Halduskohus on õigesti viidanud, et SHS § 134 lg-s 2 määratud tähtaeg hakkab kulgema kõikide dokumentide esitamist. Kuigi kaebaja väidab, et eelviidatud vastustaja kirjas küsiti samu küsimusi, mis 11.07.2024 toimunud kohtumisel, vajavad vastustaja 18.07.2024 kirjast nähtuvalt välja selgitamist täiendavad asjaolud, kuna kaebaja vastused olid vastuolulised ning ta ei soovinud midagi kirjalikult kinnitada. Vastustaja soovis täiendavalt teada, millises summas on kaebaja ja tema tütar asju müünud ning kuhu kõnealused summad laekuvad, palus teavet selle kohta, kuidas toimub perekonna igapäevane majandamine (milliste vahendites arvelt ostetakse ravimeid ja tasutakse spordiklubi kulud) ja palus märkida summad, mis on saadud lähedastelt, kuna peaaegu kogu sissetulek on makstud üürileandjale. Kuna kaebaja sõnul on tal endiselt võlad, palus vastustaja esitada ka vastavad tõendavad dokumendid (täitedokumendi vms) ja selgitada, kas kaebaja on tegelenud nende vähendamisega. Vastustaja soovis teavet ka selle kohta, millises osas tasub XXX üks elanikest W enda ja enda ettevõtete kasutuses olevate ruumide eest ning selgitada, miks peaks üksnes kaebaja täies mahus tasuma eluasemekulud. Esitada paluti teave ka selle kohta, kas ja mida on kaebaja ette võetud selleks, et jagada neid kohustusi. Tallinna linna 29.07.2024 kirjast nr 5-8/1254-9 nähtuvalt ootas vastustaja kirja koostamise ajal kaebajalt endiselt taotluse lahendamiseks vajalikku teavet. Praeguses menetlusstaadiumis ei ole ringkonnakohtul alust väita, et vastustaja on küsinud andmeid, mis ei ole taotluse lahendamiseks vajalikud. Kuigi asjade müügist laekuv summa ei ole vaadeldav sissetulekuna (SHS § 133 lg 1), on abitaotlejale laekunud müügisummat võimalik sotsiaaltoetuse määramisel arvestada abitaotleja käsutuses oleva varana (SHS § 134 lg 4 p 7; vt Riigikohtu 01.06.2018 otsus nr 3-16-1759, p 19). Kaebaja on esitanud kohtule Reval Spordiklubi liikmekaardi ja ravimite ostu tõendavad dokumendid (dtl 36), mis näitavad ostude eest tasumist sularahas. Samas ei nähtu sellises suurusjärgus sularaha väljavõtmist kaebaja poolt esitatud konto väljavõtetest. See võib tekitada vastustajal põhjendatud kahtluse kaebaja tegeliku abivajaduse osas ning tõstatada täiendavaid küsimusi, mis tuleb haldusorganil enne õige otsuse tegemist välja selgitada. See, kas kaebaja oli esitanud vastustajale kõik taotluse lahendamiseks vajalikud selgitused ja tõendid ning kas vastustaja menetlustoimingud taotluse lahendamisel on olnud põhjendatud ja vajalikud, tuleb välja selgitada kaebuse sisulise läbivaatamise käigus, kuid esmapilgul ei ole siiski põhjust järeldada, et vastustaja oleks kaebaja 11.07.2024 taotluse lahendamisel otsuse tegemisega õigusvastaselt viivitanud.
16.Kaebaja taotles määruskaebuses esialgse õiguskaitse korras ka vastustajalt 11.07.2024 kohtumise protokolli väljanõudmist. Vastustaja 18.07.2024 kirjast (dtl 13) ja haldusasjas 3-241939 esitatud vastustaja seisukohast 25.07.2024 nr 5-42.14/3521-211 (dtl 189) nähtub, 11.07.2024 kohtumise osas protokolli ei koostatud. Vastustaja on kaebajale veel täiendavalt selgitanud, et sotsiaaltoetuste taotlustega seotud kohtumisi ei protokollita. Haldusmenetluses koostatakse protokoll reeglina menetlustoimingu käigu fikseerimiseks. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 18 lg 1 kohaselt menetlustoiming protokollitakse, kui menetlusosaline esitab selleks põhjendatud taotluse, protokollimist peab vajalikuks asja menetlev haldusorgan, toimingu sisu on ütluse, arvamuse või seletuse andmine haldusorganile või kui protokollimise 5(6)
3-24-2132 kohustus tuleneb seadusest või määrusest. Kuna vastustaja on sõnaselgelt väljendanud, et 11.07.2024 protokolli ei koostatud, ei saa kaebaja nõuda dokumenti, mida ei ole olemas. See, miks vastustaja ei ole antud juhul pidanud kaebaja poolt esitatud protokollimise nõuet põhjendatuks või pole pidanud 11.07.2024 kohtumise sisuks ütluste või seletuste andmist (HMS § 18 lg 1 p-d 1 ja 3), mis tingivad protokolli koostamise ning kas selline haldusorgani käitumine on õiguspärane, tuleb selgeks teha asja sisulisel läbivaatamisel.
17.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 23.07.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
18.Kaebaja ja tema perekonnaliikmete eraelu kaitseks tuleb määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.