Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I (apellant I): Y (isikukood XXXXXXXXX) Hageja II (apellant II): X (isikukood XXXXXXXXXX) Hagejate seaduslik esindaja W ja lepinguline esindaja TiiuAnn Kaldma Kostja (vastustaja): Q (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Helen Hääl
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 15.02.2021 otsus osas, milles maakohus jättis hagi igakuise elatise väljamõistmiseks rahuldamata ja teha tühistatud osas uus otsus, millega igakuise elatise nõue rahuldada täielikult.
3.2.Välja mõista Q-lt igakuiselt elatis summas 292 eurot Y kasuks alates 03.06.2020 kuni Y täisealiseks saamiseni (s.o 07.04.2022).
3.3.Välja mõista Q-lt igakuiselt elatis summas 292 eurot X kasuks alates 03.06.2020 kuni X täisealiseks saamiseni (s.o 19.01.2024).
3.4.Välja mõista Q-lt tagasiulatuv elatis perioodi eest 02.06.2019-02.06.2020 summas 1728,53 eurot Y kasuks.
2-20-8069
3.5.Välja mõista Q-lt tagasiulatuv elatis perioodi eest 02.06.2019-02.06.2020 summas 1728,53 eurot X kasuks.
3.6.Elatise summad kanda igakuiselt Y arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „elatis Y/X“.
3.7.Juhul, kui Q on kohtumenetluse kestel Y-le ja/või X-le maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, m.h kuulub tasaarvestamisele perioodil 03.06.2020 – 09.01.2021 tasutud 4181,07 eurot.
3.8.Tühistada käesoleva otsuse jõustumisel 11.06.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Y (hageja I) ja X (hageja II) esitasid 03.06.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse Q (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse ja selle 10.06.2020 täpsustuse kohaselt on hagejad kostja alaealised lapsed, kes elavad emaga. Pärast seda, kui vanemate kooselu lõppes, on kostja maksnud lastele elatist, kuid on teinud seda ebaregulaarselt. Viimase aasta vältel on kostja maksnud elatist oluliselt vähem kui seaduses sätestatud miinimum. Hagejate ema on pidevalt sunnitud laste kulude katteks kostjale elatise maksmise vajadust meelde tuletama, kostja maksab alles mitmenda meeldetuletuse peale. Hageja I vajadused on suuremad seoses sellega, et ta tegeleb aastaid võistlustantsuga ning on saavutanud häid tulemusi oma vanuseklassides. Hageja II vajadused on oluliselt suuremad tavapärastest, sest hageja II on 1. tüübi diabeetik viimased 9 aastat, kannab insuliinipumpa ning vajab pidevalt järelevalvet. Samuti tuleb hoolikalt jälgida toitumist.
3.Hageja I igakuised kulud moodustavad kokku 790 eurot, sh eluasemekulud 200 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, kulutused tervishoiule ja hügieenitarvetele 50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 120 eurot, muud vältimatud püsikulutused (vaba aja veetmine, õppevahendid jne) 200 eurot. Hageja II igakuised kulud moodustavad kokku 790 eurot, sh eluasemekulud 200 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, kulutused tervishoiule ja hügieenitarvetele 100 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 120 eurot, muud vältimatud püsikulutused (vaba aja veetmine, õppevahendid jne) 150 eurot.
2-20-8069
4.Ema sissetulekud ja varanduslik seisukord ei võimalda lapsi ilma teise vanema toetuseta üleval pidada. Käesoleval ajal on lapsi aidanud üleval pidada ema elukaaslane.
5.Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad mõista kostjalt välja elatise alates hagiavalduse esitamisest kummalegi hagejale 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hagejate täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuva elatise perioodi eest 02.06.2019-02.06.2020 hagejale I 2496,66 eurot ja hagejale II 2496,66 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja on tasunud jooksvalt pidevalt elatist.
7.Kostja vaidlustab laste igakuised kulutuste summa ning leiab, et need on ülepaisutatud.
8.Kostjal puudub töökoht, kostja on töövõimetu, kostjale on määratud raske puue ning ta saab riigilt sotsiaaltoetust 35,80 eurot kuus ning töövõime kaotuse eest 254,62 eurot kuus, mis on ka tema ametlik sissetulek. Kostja arvelduskontod on arestitud seoses abielu lahutamise käigus tekkinud nõuetega, st võlad jäid kostjale, varad hagejate esindajale. Kostjal puudub sissetulek, kostja on meremees, elab merel ning kostja eest tasub elatist kostja palvel rahaliste ülekannetega kostja ema.
9.Lisaks elatise maksmisele osaleb kostja hagejate ülalpidamises vahetult, s.o kannab laste kulud ajal, mil lapsed viibivad isaga. Lapsed veedavad kostjaga/kostja vanematega keskmiselt 90 päeva aastas, mil lapsed on kostjaga reisidel, kostja tasub laste lennupiletid, elamiskulud ning ostab lastele vajalikke asju, annab sularaha ning peab lapsi vahetult üleval. Lapsed veedavad iga kuu 4 päeva kostja vanemate juures, lisaks on antud lastele sularaha ning enamus laste riideid on ostnud kostja ema. Samuti on ostetud lastele kallid telefonid, iphone 7+ ning pojale sel kevadel iphone 8+.
10.Lapsed veedavad igal aastal isaga reisidel minimaalselt 5 nädalat. 2019. aastal käis kostja lastega kokku 5 nädalasel lennureisil, nädal veedeti luksusjahil Vahemerel. Reiside maksumus oli suurusjärgus kokku umbes aastane elatise summa. See tähendab, et laste isa osaleb aktiivselt laste kasvatamises ning kannab vähemalt 30% laste kuludest (eluasemekulud, toit, esmatarbekaubad, hügieenitarbed, transport, vaba aeg, riided ja meelelahutus jmt) vahetult, st ajal, kui lapsed viibivad tema või tema vanemate hoole all. Selliselt viibivad lapsed isaga üsna suure osa ajast, ja just puhkeajast, mis on kõige kulukam aeg, kus isa annab lastele vahetult ülalpidamist.
11.Tagasiulatuva elatise perioodil viibisid lapsed iga kuu olulise osa ajast isa vanematega, kes andsid lastele vahetult ülalpidamist. Aasta lõikes viibisid lapsed isaga 5 nädalat koos puhkusereisidel, mil isa tasus kõik nende kulud. Sel perioodil olid isal otsesed kulud lastele (eluasemekulud, toit, hügieen, vaba aeg, lennupiletid jmt).
12.Lisaks tuleb arvestada ka laste emale laekuvaid riiklikke toetusi ja kostja vahetut panust laste ülalpidamisel, mis annab aluse elatise vähendamiseks ning kostja majanduslikku seisu ja töövõime kaotust. Maakohtu otsus ja põhjendused
13.Harju Maakohtu 15.02.2021 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja I kasuks välja igakuine elatis summas 219 eurot alates 03.06.2020 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o 07.04.2022) ning hageja II kasuks välja igakuine elatis summas 219 eurot alates 03.06.2020 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o 19.01.2024). Maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi eest 02.06.2019-02.06.2020 summas 1728,53 eurot ja hageja II kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi eest 02.06.2019-02.06.2020 summas 1728,53 eurot. Maakohus määras, et juhul, kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, mh kuulub tasaarvestamisele perioodil 03.06.2020 – 09.01.2021 tasutud 4181,07 eurot.
2-20-8069 Maakohus tühistas otsuse jõustumisel 11.06.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus jättis hagejate poolt 25.01.2020 esitatud tõendid asja materjali juurde võtmata.
14.Hagejatel on kostja vastu perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kuna kostja ei ole enne hagiavalduse esitamist elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
15.Puudub vaidlus, et alates hagi esitamisest kuni oktoobrini 2020 on kostja tasunud elatist seadusjärgses summas, novembri eest 400 eurot, detsembris 450 eurot ning jaanuaris 2021 samuti 450 eurot (kd I, 195). Samas ei ole enne hagiavalduse kohtule esitamist kostja oma ülalpidamiskohustust piisavalt täitnud. Hagejad on märkinud, et perioodil 01.05.2019- 30.04.2020 on kostja tasunud kokku 1726 eurot. Lisatud tõendist nähtuvalt võib järeldada, et kostja on tasunud kokku 2610 eurot, millest hagejad on maha arvestanud 884 eurot (kd I, tl 11, 51). Samas nähtub vanemate vahelisest vestlusest, et lennupiletite jaoks on palutud 850 eurot (kd I, tl 33). Seega loeb kohus, et kostja on tasunud elatisena kokku 1760 eurot viidatud perioodil, s.o ca 147 eurot kuus, mis teeb hagejale I ca 74 eurot ja hagejale II samuti ca 74 eurot.
16.Kostja on märkinud, et ta on täiendavalt elatist tasunud ning on esitanud tõendina ka mõlema hageja pangakontode väljavõtted (kd I, tl 68-93, 143-151). Kuna tegemist ei ole aga kontodega, millele hagejate ema soovis elatise tasumist, siis ei saa nimetatud kontodele võimalike laekumisi arvestada elatise tasumisena. Kui hagejate ema soovib, et elatis kantakse üle kindlale pangakontole ning ei ole andnud/ ei anna nõuolekut ega ei kiida heaks, et ülalpidamiskohustust täidetakse muul viisil, siis alaealisest lapsest lahus elava vanemana ei saa kostja valida, kuidas ta ülalpidamist lapsele annab.
17.Kostja on lugenud ülalpidamiseks ka lastele antud taskuraha. Taskuraha ei kata vältimatuid kulutusi. Ka lennupiletid ja puhkusereisid ei ole vältimatult vajalik ülalpidamiskulu. Nimetatud kulutusi ei tehta igapäevavajaduste rahuldamiseks. Kostja võib lapsi viia reisile lisaks elatise tasumisele või saavutada vastavasisulised kokkulepped lapse emaga.
18.Hageja I igakuised põhjendatud kulud on 700 eurot, sh eluasemekulu 100 eurot, toidukulu 150 eurot, transpordikulu 20 eurot, tervishoiukulu 50 eurot, kulu hügieenile 50 eurot, riiete ja jalanõude kulu 80 eurot ja muud kulud 200 eurot (sh vaba aeg, kool, treeningud, side).
19.Hageja II igakuised põhjendatud kulud on 750 eurot, sh eluasemekulu 100 eurot, toidukulu 200 eurot, transpordikulu 20 eurot, tervishoiukulu 100 eurot, kulu hügieenile 100 eurot, riiete ja jalanõude kulu 80 eurot ja muud kulud 150 eurot (sh vaba aeg, kool, treeningud, side).
20.Eeltoodust tulenevalt oleks kostja osa hageja I puhul 350 eurot ja hageja II puhul 375 eurot. Hagejad nõuavad kostjalt üksnes elatise tasumist miinimumulatuses.
21.Kohus peab usutavaks, et teatud kulud vähenevad ajal, mil hagejad veedavad aega kostjaga, kostja kannab nt nende eluasemekulusid, toidukulusid, vaba aja kulusid. Hagejad ei ole esitanud vastuväiteid asjaolule, et hagejad veedavad aastaringselt kostjaga ja/või kostja vanematega ca 90 päeva. Seega veedavad hagejad kostjaga 25 % aastast ning selle võrra on võimalik elatist vähendada. Kostja osaks jääb elatise tasumisel 219 eurot (75% 292 eurost). Kohtu hinnangul ei tõenda ainuüksi kostja elukaaslase kinnitus seda, et hageja II viibib igakuiselt poole ajast kostja juures (kd II, tl 7). Isegi juhul, kui hageja II viibiks kostjaga rohkem, kui hageja I, siis ei ole kostja tõendanud, et ta kannaks hageja II püsikulusid.
22.Kostja majanduslik olukord ei anna alust täiendavalt elatist vähendada PKS § 102 lg 2 järgi. Kohus loeb tõendatuks, et kostjal on tuvastatud raske puue ning talle on määratud
2-20-8069 puude toetus 35,80 eurot (kd I, tl 95, 96). Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et kostja suhtes on käimas täitemenetlus, kus kostjalt nõutakse sisse võlasummat 302 899,09 eurot (kd I, tl 102, 154). Kohus on teinud päringu Eestis asuvatele krediidiasutustele, millest nähtub, et kostjal puuduvad Eestis pangakontod (kd I lk 155164, 179-186). Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et kostjal on pangakonto Belgias, mille väljavõtteid ei ole kostja kohtule esitanud (kd I, tl 167-168, 173, 178). Äriregistri kohaselt on kostjaga seotud 6 äriühingut, sh S OÜ (kostja on juhatuse liige); C OÜ (kostja on juhatuse liige); L OÜ (kostja on üks juhatuse liikmetest); Mittetulundusühing R(kostja on üks juhatuse liikmetest); MTÜ D (kostja on üks juhatuse liikmetest); MTÜ T (kostja on juhatuse liige ja üks asutajatest). Kinnisvara ja sõidukid kostjal kohtule teadaolevalt puuduvad. Kohus on 31.08.2020 kirjas palunud kostjal välja tuua oma igakuiste kulude loetelu ja tõendid kulude olemasolu ja kandmise kohta (kd I, tl 136137). Kostja ei ole kohtule oma igakuiseid kulutusi välja toonud.
23.Kostja on menetlusdokumentides kinnitanud, et veedab lastega aega luksusjahil nii Horvaatias, Napolis, Sitsiilias, Kreekas ning on andud lastele ülalpidamist välisreisidel, kattes kõik nende kulud, sh ostnud neile lennupileteid ja riideid. Seega asub kohus seisukohale, et kostja on piisavalt majanduslikult kindlustatud, et lubada endale ja oma alaealistele lastele luksuslikumat elustiili. See, et kostjal puuduvad Eestis pangakontod või et kostja on puudega, ei tõenda käesoleval juhul, et kostja ei suudaks elatist hagejatele tasuda.
24.Kostja ei ole välja toonud oma igakuised kulutusi, millest kohus võiks järeldada, et elatise väljamõistmisel kannataks hageja enda ülalpidamine. Kohus arvestab siinkohal ka kostja elustiiliga. Ka täitemenetluse algatamine kostja suhtes ei ole aluseks elatise vähendamisel. Samuti ei ole kostja tõendatud, et tal oleks igakuise sissetuleku teenimise võimalus täielikult välistatud. Ka puudega inimestele pakutakse vastavalt nende võimetele tööd.
25.Käesoleval juhul puudub alus peretoetuse ning puudetoetuse arvelt elatise vähendamiseks. Laste tegelikud kulud on igakuiselt miinimumist suuremad ning kostja ei ole tõendanud, et käesoleval juhul esineksid sellised erandlikud asjaolud, mille alusel saaks arvestada peretoetuse ning puudetoetuse laekumisega hagejate emale ning selle arvelt elatist vähendada.
26.Tagasiulatuva elatise nõue on põhjendatud osaliselt. Hagejate seaduslik esindaja on hagejate ülalpidamiseks kostjalt regulaarselt elatist nõudnud (kd I, tl 13-32). Perioodil 02.06.2019 kuni 02.06.2020 oleks tulnud kostjal tasuda hagejale I elatist summas 2628 eurot ning hagejale II samuti elatist 2628 eurot (s.o 219 x 12). Kostja on tasunud elatist perioodil 01.05.2019 - 30.04.2020 1760 eurot, s.o 880 kummalegi hagejale. Samuti on tasutud mõlemale hagejale juuni 2020 elatis kokku summas 584 eurot, millest 2 päeva moodustab 38,93 eurot, s.o hageja I osas 19,47 eurot ja hageja II osas samuti 19,47 eurot. Seega on elatise võlgnevuse põhjendatud suuruseks 1728,53 eurot hagejale I ja 1728,53 eurot hagejale II. Kostja on küll välja toonud, et on nimetatud perioodil andnud hagejatele taskuraha sularahas, viinud lapsed reisile ning katnud ka hageja II arstiabi kulusid, kuid ühtegi tõendit kulude kandmise osas esitatud ei ole. Taskuraha andmist ei saa käsitleda elatise andmisena ning kohus ei arvesta teistele kontodele tasutud summadega. Kohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul ka sellised erandlikud asjaolud, mille alusel saaks tagasiulatuva elatise välja mõistmata jätta.
27.25.01.2021 esitasid hagejad kohtule täiendavad tõendid. Kuna tegemist on hilinenult esitatud dokumentidega, siis kohus ei võta uusi tõendeid asja materjalide juurde.
28.Kohus jätab menetlukulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).
2-20-8069 Apellatsioonkaebus
29.Hagejad esitasid 17.03.2021 apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi jäeti rahuldamata ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses.
30.Elatise vähendamiseks puudus alus. Kohus on tuginenud ekslikule järeldusele, et hagejad on omaks võtnud oma viibimise kostja juures vähemalt 90 päeva aastas. Hagejad ei ole seda asjaolu omaks võtnud. Mõlemad hagejad on selgesõnaliselt väitnud, et nad ei ole viibinud isa juures, kusjuures hageja I osas on vastuväite sisuks see, et ta ei ole isa ega vanavanemate juures viibinud mitte ühtegi ööd.
31.Kui kostja soovis tugineda asjaolule, et elatist tuleb vähendada seetõttu, et lapsed veedavad temaga olulise osa, nt 25 % ajast, oleks ta pidanud seda asjaolu ka tõendama. Kostja väited ei ole tegelikkusega kooskõlas ja kostja ei ole oma väidete kinnituseks esitanud ühtegi tõendit. Hagejad ei saa negatiivset asjaolu tõendada. Menetluse vältel on tõendatud üksnes see, et hagejad käisid nädalasel puhkusereisil Vahemerel.
32.Hagejad paluvad ringkonnakohtul arvestada 25.01.2021 esitatud menetlusdokumendi lisades 1 ja 2 esitatud seisukohti, mille kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta. Kuna 15.01.2021 kostja esindaja seisukohtades esitatud väited olid osaliselt hagejatele üllatuslikud ja sisaldasid uusi ja üllatuslikke tõendeid ning põhistusi (R allkirjastatud kinnitus), pidasid hagejad vajalikuks esitada kostja seisukohtadele vastuse, millele lisasid omakorda tõendeid ja digiallkirjastatud kinnitused oluliste asjaolude kohta, milleks on ka viibimine isa juures. Kinnituste asja juurde võtmine ei oleks menetlust kuidagi venitanud ja kinnitused sisaldasid asjas tähtsust omavaid väiteid. Vastustaja seisukoht
33.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osas, milles maakohus jättis hagejate igakuise elatisenõude rahuldamata. Ringkonnakohtus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab selles osas hagi. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
35.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Maakohtu otsuse vaidlustasid ainult hagejad hagi rahuldamata jätmise osas. Vastavalt TsMS § 456 lg-le 4 on kummagi hageja kasuks 219 euro igakuise elatise ja 1728,53 euro tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas otsus edasi kaebamata jõustunud.
36.Maakohus tuvastas õigesti ja menetlusnorme oluliselt rikkumata, et kostja on laste isa ja lapsed elavad emaga. Kostjal on lahuselava vanemana laste ülalpidamise kohustus PKS § 97 p 1, § 99 ja § 101 lg 1 järgi. Enne hagiavalduse kohtule esitamist ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust piisavalt täitnud. Kostja on võimeline vajalikus ulatuses elatist maksta. Kolleegium nõustub selles osas esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
37.Tulenevalt poolte väidetest on praegu vaidlusaluse elatise suuruse üle otsustamiseks vaja hinnata, kas esineb mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 kolmanda lause tähenduses.
38.Riigikohus on leidnud, et muu asjaolu (või mõjuv põhjus) PKS § 102 lg 2 kohaselt võib olla lapse vajaduste katmine muul viisil, näiteks vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel või kulude jooksva katmisega (25. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16100215, p 17,1 esimene lõik, samuti selles viidatud 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 36
2-20-8069 2-1-35-17, p-d 23 ja 28.3). Samas tuleb PKS § 102 lg 2 kolmanda lause kohaldamise eeldusi hinnata tervikuna ja lähtudes iga üksikjuhtumi asjaoludest.
39.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kui pika aja igas kuus veedavad lapsed isaga ja on tema vahetul ülalpidamisel, samuti kas see annab alust mõista kostjalt elatis alla miinimummäära.
40.Kostja tugineb sellele, et ta ei pea miinimummääras elatist maksma, sest lapsed on 25 % ajast tema või tema vanematega, kes sel ajal annavad lastele ülalpidamist vahetult.
41.Maakohus nõustus selle kostja vastuväitega. Maakohus märkis põhjendustes, et hagejad ei ole esitanud vastuväiteid asjaolule, et hagejad veedavad aastaringselt kostjaga ja/või kostja vanematega ca 90 päeva. Seega veedavad hagejad kostjaga 25 % aastast ning selle võrra on võimalik elatist vähendada. Sisuliselt luges maakohus kostja vastuväite tuvastatuks hagejate omaksvõtuga. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus selle asjaolu tuvastatuks lugemisel oluliselt rikkunud menetlusnorme. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Hagejad ei ole kunagi omaks võtnud kostja väidet, et hagejad veedavad regulaarselt kostjaga ja/või kostja vanematega ca 90 päeva aastas. Hagejad on sellele ka sõnaselgelt vastu vaielnud.
42.11.08.2020 vastuses hagile väidab kostja, et lisaks elatise maksmisele osaleb ta laste ülalpidamises vahetult, s.o. kannab laste kulud ajal, mil lapsed viibivad isaga. Lapsed veedavad iga aasta isaga reisidel minimaalselt 5 nädalat. Samuti veedavad lapsed iga kuu 4 päeva kostja vanematega ( I kd, lk 64). 25.08.2020 kirjalikus seisukohas vaidlevad hagejad sellele vastu, märkides, et kostja väited vahetute ülalpidamiskulude kandmise ulatuse osas ei vasta tegelikkusele. Kostja väited ülalpidamiskulude kandmise ulatuse kohta 2019. aastal on paljasõnalised ning ei ole millegagi tõendatud ( I kd, lk 105 pöördel). Kostja väidetele, et ta on andnud lastele ülalpidamist vähemalt 90 päeva vältel välisreisidel, kattes kõik nende kulud, ostnud neile lennupiletid ja peaaegu kõik riided, vastavad hagejad oma 15.01.20121 lõplikes kirjalikes seisukohtades, et kostja ei ole esitanud oma väidete tõendamiseks tõendeid. Kostja vastusest nähtub, et lapsed on tegelikult viibinud kostjal külas mõne üksiku nädala, mille vältel tehtud kulutusi ei saa käsitleda kui lastele regulaarse ülalpidamise andmist ( I kd, lk 189).
43.Lisaks tuleb hinnata ka neid kulutusi, mida kostja teeb lastele vahetult ülalpidamist andes. Käesolevas asjas on kostja toonud esile taskuraha andmise lastele, puhkusereiside võimaldamise ja sel ajal laste kulude kandmise ning laste poolt regulaarselt vanavanemate külastamise 2 korda kuus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et taskuraha ei kata vältimatuid kulutusi. Ka lennupiletid ja puhkusereisid ei ole vältimatult vajalik ülalpidamiskulu. Nimetatud kulutusi ei tehta igapäevavajaduste rahuldamiseks. Kostja võib lapsi viia reisile lisaks elatise tasumisele või saavutada vastavasisulised kokkulepped lapse emaga.
44.Ringkonnakohtu hinnangul on seadusandja soovinud PKS § 101 lg-ga 1 reguleerida võimalikult üldise juhu minimaalse elatise määramiseks. Sellele viitab eelkõige PKS § 102 lg 2 sõnastus, mille kohaselt elatise vähendamiseks alla miinimumi peab esinema mõjuv põhjus. PKS § 143 lg 1 näeb ette vanema õiguse ja kohustuse lapsega suhelda. Pole alust eeldada, et seadusandja soovis elatismiinimumi kehtestada üksnes olukorraks, kus lapsest lahus elav vanem lapsega üldse ei suhtle või teeb seda väga minimaalselt. Seetõttu tuleb lugeda lapsega tavapärane suhtlemine ja sel ajal ka lapsele vahetult ülalpidamise andmine pigem tavaliseks, aga mitte erandlikuks asjaoluks või mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 tähenduses.
2-20-8069
45.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et hagejad on selgelt vastu vaielnud kostja poolt väidetud vahetu ülalpidamise ulatusele. Kostja ei ole tõendanud, et regulaarne lastega suhtlemise aeg väljuks antud juhul tavapärase suhtlemise piiridest. Lastekaitseseaduse § 5 p 3 kohaselt tuleb kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes esikohale seada lapse huvid. Lapse huvides ei oleks tema ülalpidamiseks kasutatava raha vähendamine pelgalt selle arvel, et lapsest lahus elav vanem regulaarselt, kuid mitte olulise kestusega perioodi vältel lapsega kohtub.
46.Neil kaalutlustel ei ole käesoleval juhul isaga puhkusereisidel käimine ja sel ajal isa poolt vahetult ülalpidamise andmine ning vanavanematel aeg-ajalt külas käimime mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 tähenduses ega anna alust vähendada kostjalt nõutavat elatist alla PKS § 101 lg-s 1 ette nähtud määra. Maakohtu otsus tuleb igakuise elatise vähendamise osas tühistada. Ringkonnakohus saab viidatud rikkumise kõrvaldada tehes ise uue otsuse.
47.Kostjalt tuleb PKS § 97 p 1, § 99 ja § 101 lg 1 alusel välja mõista elatis seadusega ette nähtud minimaalses määras, see on 292 eurot kuus, kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
48.PKS § 108 järgi saavad hagejad nõuda ka tagasiulatuvalt maksmata jäänud elatise maksmist. Maakohus on rahuldanud tagasiulatuva elatise lähtuvalt elatise suurusest 219 eurot kuus. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks suurema tagasiulatuva elatise väljamõistmist. Eelkõige lähtudes asjaolust, et kostja on ühe aasta jooksul enne hagi esitamist teinud hagejatele siiski piisavalt suuri kulutusi. Ehkki puhkusereise ja taskuraha ei saa arvestada otseselt ülalpidamiskohustuse täitmiseks kostja poolt, kui hagejate ema pole selleks nõusolekut andnud, on hagejad siiski tehtud kulutusi kasutanud ega ole kostjale teada andnud, et ta neid kulutusi ei teeks. Edaspidi elatise maksmisel saab kostja sellega arvestada, et need kulutused ei lähe ülalpidamiskulude hulka.
49.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
50.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja selles osas pole maakohtu otsust vaidlustatud.
51.Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega, jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti poolte endi kanda.
52.Menetluskulude jaotusest tulenevalt pole vajadust neid rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.