Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. juuli 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2810
Haldusasi
Ferritek OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 3. novembri 2021. a maksuotsuse nr 12.2-3/054649-11 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. novembri 2022. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – Ferritek OÜ, esindaja Madis Truber Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja MK
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata Maksu- ja Tolliameti 23. mai 2024. a vastuväide ringkonnakohtu tegevusele seoses täiendava tõendi haldusasja nr 3-21-2810 juurde võtmisega.
Jätta Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 14. novembri 2022. a otsus haldusasjas nr 3-21-2810 muutmata.
Mõista Maksu- ja Tolliametilt Ferritek OÜ kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulude hüvitamiseks 1110 (üks tuhat ükssada kümme) eurot.
Menetlusosaliste muud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 12. augustil 2024 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-21-2810 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 21.01.2021 korralduse nr 12.2-3/054649-1 ja 19.02.2021 teate alusel Ferritek OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel 2019. a märts ja aprill. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud MTA 23.07.2021 kontrolliaktis nr 12.2-3/054649-8 ja 07.09.2021 kontrolliaktis nr 12.2-3/054649-9. Ferritek OÜ esitas kontrolliaktidele eriarvamused 05.08.2021 ja 23.09.2021.
2.MTA nõudis 03.11.2021 maksuotsusega nr 12.2-3/054649-11 Ferritek OÜ-lt tagasi ettemaksukontole täidetud ja äriühingu muude nõuetega tasaarvestatud enammaksed 3652,24 eurot ning kohustas äriühingut tasuma maksusumma 6300,75 eurot (sh käibemaks 5750,50 eurot ja tulumaks 550,25 eurot). Ferritek OÜ on alusetult kajastanud enda sisendkäibemaksu hulgas Mova OÜ ja Voimet OÜ arveid, sest tehinguid nende äriühingutega ei ole toimunud (maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4) ning arved ei vasta käibemaksuseaduse (KMS) § 37 nõuetele. Kuna Mova OÜ ja Voimet OÜ arved ei ole nõuetekohased, siis tuleb nende arvete alusel tehtud väljamaksete käibemaksuosalt tasuda tulumaks (tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3). Viru Maakohus tuvastas 15.09.2020 otsuses kriminaalasjas nr 1-20-4388, et Mova OÜ-l ja Voimet OÜ-l puudus reaalne majandustegevus ning äriühingute juhatuse liikmed olid variisikud ja tegelikku võimu omasid kolmandad isikud. Kriminaalasjas on tõendatud, et Mova OÜ ja Voimet OÜ nimel väljastatud arved ei vasta tegelikkusele ning need äriühingud olid nn arvevabrikud, kelle nimel esitati võltsarveid. Kriminaalasi hõlmas maksustamisperioode 2018. a mai kuni 2019. a august, millesse jäävad ka Ferritek OÜ tehingud Mova OÜ-ga ja Voimet OÜ-ga. Ferritek OÜ ei ole tõendanud, et ta oli heauskne ostja. MTA ei kahtle tööde teostamises, sest edasimüügi arved on Rootsi äriühingule esitatud, kuid MTA on seisukohal, et Ferritek OÜ-le ei teinud töid Mova OÜ ja Voimet OÜ. Arvevabrikute arvete raamatupidamises kajastamine saab olla vaid teadlik tegevus. Samuti on Ferritek OÜ kajastanud alusetult sisendkäibemaksu AGD Company OÜ arvete alusel, kuna teenuse käibe tekkimise koht ei olnud Eesti, vaid Rootsi (KMS § 10 lg 4 p 9).
3.Ferritek OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 03.12.2021 kaebuse MTA 03.11.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/054649-11 tühistamiseks.
MTA palus vastuses jätta kaebus rahuldamata.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 14.11.2022 otsusega Ferritek OÜ kaebuse ja tühistas MTA 03.11.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/054649-11 ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1489,02 eurot. Kuna maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla, et kaebaja on Mova OÜ ja Voimet OÜ arvetel kajastatud teenuse saanud, tuleb hinnata, kes oli töö tegelik teostaja ning kas kaebaja pidas põhjendatult ja heauskselt teenuse osutajateks Mova OÜ-d ja Voimet OÜ-d. MTA ei ole üheselt mõistetavalt määratlenud maksustamise faktilist alust, sest maksuotsuses ei ole toodud välja asjaolusid, millest saaks järeldada kaebaja teadmist sellest, et Mova OÜ ja Voimet OÜ ei ole tegelikkuses Ferritek OÜ-le teenuseid osutanud. Maksuhaldur 2(11)
3-21-2810 on tuginenud Viru Maakohtu 15.09.2020 otsusele kriminaalasjas nr 1-20-4388, millega mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi mitmed isikud, kes kajastasid äriühingute raamatupidamises ja sisendkäibemaksu arvestuses tegelikkusele mittevastavaid arveid, mille olid väljastanud teiste hulgas Mova OÜ ja Voimet OÜ. Kohtuotsuse kohaselt olid Mova OÜ ja Voimet OÜ juhatuse liikmeteks variisikud ning tegelik võim ja kontroll äriühingute üle oli kolmandatel isikutel, kes väljastasid mh Mova OÜ ja Voimet OÜ ning AGD Company OÜ nimel tegelikkusele mittevastavaid arveid. Kohtuotsus kajastab aga Mova OÜ ja Voimet OÜ tehinguid Stableproff OÜ-ga, mitte Ferritek OÜ-ga. Samuti ei ole otsuses toodud viiteid konkreetsetele tõenditele, millele süüdistus tugines ning mille põhjal võiks ja saaks teha selge seose kaebaja ja otsuses mainitud maksupettusest osa võtnud füüsiliste isikute vahel. Ainuüksi nimetatud kohtuotsuse pinnalt ei saa seega järeldada, et kaebaja teadis, et Mova OÜ ja Voimet OÜ olid nn arvevabrikud ning nende juhatuse liikmed olid variisikud. Maksuhaldur on üldsõnaliselt tuginenud maksu- ja kriminaalmenetluses tuvastatud andmetele, mis ei ole piisavalt kontrollitavad. Kohtuotsus on tehtud pärast vaidlusaluste tehingute toimumist, mistõttu ei saanud kaebaja olla sellest tehingute tegemise ajal teadlik. Maksuotsusest ega kontrolliaktidest ei nähtu, et oleks uuritud, mil viisil tehingud kaebaja ning Mova OÜ ja Voimet OÜ vahel aset leidsid. Selleks, et tuvastada tehingute näilikkus ja kaebaja teadlikkus sellest, oleks oluline mh kontrollida, kuidas kaebaja leidis tehingupartneriteks Mova OÜ ja Voimet OÜ, kuidas toimus tehingutega seotud suhtlus jne. Kohtule esitatust ei nähtu, et maksuhaldur oleks neid asjaolusid kontrollinud. Seetõttu ei saa välistada kaebaja heausksust tehingutes. Vastupidist ei järeldu mh asjaolust, et Mova OÜ-ga ja Voimet OÜ-ga sõlmitud raamlepingutesse on lisatud käendaja regulatsioon ja käendajaks oli tööde tellimislehe kohaselt AGD Company OÜ. Kui maksuhaldur pidas vajalikuks rakendada MKS § 83 lg-t 4, siis tulnuks maksuotsuses mh avada MKS § 83 lg 4 koosseisu vastavus tehioludele (st millist teist tehingut varjatakse või milles seisneb tehingu toimumise teesklemine) ja tuvastada ostja tahtlus saada maksueelist. Sellist analüüsi maksuotsus ei sisalda. Maksuhaldur ei ole tuvastanud kaebaja poolset hoolsuskohustuse rikkumist ja pole selge, mis oleks pidanud tekitama kaebajal põhjendatud kahtluse, kes on müüja. Kaebaja on selgitanud, kuidas ta kontrollis Mova OÜ ja Voimet OÜ tausta (sh päringud äriregistris jm). Maksuotsuses on vaid üldsõnaliselt viidatud, et kaebaja saanuks teha täiendavaid päringuid ja uurida, kas äriühingutel on pakkuda keevitaja kvalifikatsiooniga töötajaid. Samas ei nähtu, et MTA oleks kontrollimenetluses üldse uurinud, kas ja kuidas kaebaja veendus tehingupartnerite töötajate olemasolus ja kvalifikatsioonis, kuidas toimus dokumentide vormistamine ja kellega kaebaja kohtus. Ei nähtu, et MTA oleks küsitlenud Mova OÜ juhatuse liiget MJ. Voimet OÜ juhatuse liikmelt OVlt on küll 27.01.2020 selgitused võetud, ent see puudutas 2019. a juuni majandustegevust. Kaebaja on seejuures väitnud, et Mova OÜ ja Voimet OÜ esindajad esitlesid talle töötajaid ning esitas tunnilehed, millelt nähtuvad töid väidetavalt teostanud isikute nimed. Kaebajal puudus ligipääs Mova OÜ ja Voimet OÜ töötamise registri (TÖR) andmetele ning tehingute ajal ei olnud olemas ka maakohtu otsust kriminaalasjas. MTA on viidanud ka muudele asjaoludele, mis ei olnud kaebajale kättesaadavad ega kontrollitavad: Mova OÜ ja Voimet OÜ ei vastanud MTA korraldustele; äriühingud on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud (Mova OÜ kustutati 18.10.2019, Voimet OÜ kustutati 22.07.2019); äriühingute pangakontodelt ei nähtu tegutsevatele äriühingutele omaseid kulutusi ja kontodele laekunud summad on kohe sularahas välja võetud või kantud edasi kolmandate isikute pangakontodele; kontrolliperioodil oli Mova OÜ märkinud TÖR-i 6 isikut, kuid ükski neist ei kattunud kaebaja esitatud tunnilehtedel märgitud isikutega; Voimet OÜ oli märkinud TÖR-i 4 isikut, kuid ei deklareerinud neile töötasusid ja üks väidetav töötaja selgitas MTA-le, et ta ei töötanud Voimet OÜ-s. Need asjaolud viitavad selgelt Mova OÜ ja Voimet OÜ ebakohasele maksekäitumisele, kuid nende asjaolude põhjal ei saa automaatselt järeldada, et kaebaja tegutses pahauskselt. 3(11)
3-21-2810 Maksuotsuses on täiendavalt analüüsitud Mova OÜ ja Voimet OÜ esitatud arveid, poolte vahel sõlmitud lepinguid ja nende lisasid ning leitud, et need dokumendid ei ole usaldusväärsed. See järeldus tugineb peamiselt asjaoludele, et tunnilehtedele märgitud isikud ei olnud Mova OÜ ega Voimet OÜ töötajad, puudub teave alltöövõtjate kasutamise kohta ning usutav ei ole, et kaebaja jättis kontrollimata töötajate vastavuse kvalifikatsiooni ja töökogemuse nõuetele. Pelgalt need asjaolud ei võimalda siiski järeldada, et esitatud dokumendid on ebausaldusväärsed ja ei vasta seega KMS § 37 nõuetele. Vastustaja on ka välja toonud, et Mova OÜ ja Voimet OÜ arved on vastuolus sõlmitud lepingutega, kuna arvetelt nähtuvalt rentis kaebaja tööjõudu, aga lepingute järgi oli tegemist ehituse alltöövõtuga. Kaebaja selgitas maksumenetluses, et tegemist ei olnud tööjõurendiga, vaid Mova OÜ ja Voimet OÜ osutasid kaebajale alltöövõtu korras teenust (keevitus- ja montaažitöid) ning seda tõendavad lepingud ja nende lisad. Pole arusaadav, kas maksuhaldur kahtleb, millist teenust reaalselt osutati ning kas kaebaja selgitustest ja muudest dokumentidest ei piisa, et kõrvaldada viidatud vastuolu teenuse kirjelduses arvetel ja lepingutel. Kokkuvõttes on maksuhaldur kontrollinud Ferritek OÜ ning Mova OÜ ja Voimet OÜ vahelisi tehinguid puudulikult, täites ebapiisavalt uurimiskohustust (MKS § 11). Kui maksuhaldur ei sea kahtluse alla teenuse saamist ning ei ole tuvastanud kaebaja pahausksust, ei ole täidetud eeldused sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramiseks Mova OÜ ja Voimet OÜ arvete alusel (KMS § 31 lg 1). Samuti ei saa asuda seisukohale, et kaebaja on teinud Mova OÜ ja Voimet OÜ arvete alusel ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid (käibemaksu ulatuses), millelt tuleb arvestada ja tasuda tulumaks vastavalt TuMS § 51 lg 2 p-le 3. MTA ei sea kahtluse alla AGD Company OÜ poolt teenuse osutamist Ferritek OÜ-le / Rootsi tellijale, kuid leiab, et kaebaja ja AGD Company OÜ vaheline tehing tulnuks maksustada 0% käibemaksumääraga, mistõttu puudub kaebajal õigus kajastada AGD Company OÜ arvetel kajastatud käibemaksu (20%) enda sisendkäibemaksu hulgas. Maksuotsus on nende tehingute maksustamist puudutavas osas vastuoluline ja puudulikult põhjendatud. MTA leidis 07.09.2021 kontrolliaktis, et kaebaja soetas AGD Company OÜ-lt teenust Rootsi maksukohustuslasena, mitte Eesti maksukohustuslasena. Maksuotsuses viidatakse maksustamise õigusliku alusena läbisegi nii KMS § 10 lg 4 p-le 1 kui ka p-le 9, mis saavad olemuselt olla vaid alternatiivsed. Isegi kui lugeda maksustamise aluseks KMS § 10 lg 4 p 9, on maksuhaldur jätnud analüüsimata käibemaksu kumulatsiooni küsimuse. Seda küsimust tuli analüüsida, kuna see võis mõjutada asja otsustamist. Kohus ei saa asuda nimetatud asjaolu hindama, sh vajaduse korral kaalutlust teostama maksuhalduri eest (vt ka HKMS § 158 lg 3). AGD Company OÜ poolt kaebajale osutatud teenus ei olnud maksuvaba käive, vaid maksuhalduri hinnangul oli tegemist 0% käibemaksumääraga maksustatava tehinguga (vt KMS § 15 lg 4 p 1).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Maksu- ja Tolliamet palub 13.12.2022 apellatsioonkaebuses (täiendatud 23.05.2024) tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. MTA jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Kohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti ja rikkunud otsuse põhjendamise kohustust. Maksustamise faktiliseks aluseks on maksuhalduri järeldus, et kaebaja ja variäriühingute vahel ei ole tehinguid toimunud ning seega on täitmata sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ja mittenõuetekohaste arvete alusel tehtud väljamaksed maksustatakse tulumaksuga. Maksuhaldur leiab jätkuvalt, et Mova OÜ ja Voimet OÜ ei ole kaebajale teenust osutanud ning Ferritek OÜ ei ole vastupidist tõendanud. Viru Maakohtu 15.09.2020 otsusest nr 1-20-4388 tulenevalt omas Mova OÜ ja Voimet OÜ üle tegelikku võimu AD. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et Mova OÜ ja Voimet OÜ olid nn arvevabrikud ning nende juhatuse liikmeteks olid variisikud, kuid variisikud ei suhelnud teiste äriühingutega, vaid seda tegid Mova OÜ ja Voimet OÜ nimel isikud, kes omasid nende üle tegelikku võimu, sh AD, kellega kaebajal oli pikaajaline koostöökogemus 4(11)
3-21-2810 ning kes oli Mova OÜ-ga ja Voimet OÜ-ga sõlmitud lepingutes käendajaks vormistatud AGD Company OÜ kontaktisikuks. Seega ei saanud kaebajaga lepinguid sõlmida Mova OÜ ja Voimet OÜ variisikutest juhatuse liikmed. MTA hinnangul sai kaebaja aru, et ta ei tee tegelikult tehinguid Mova OÜ-ga ja Voimet OÜ-ga. Kaebajal puudus ka reaalne vajadus sõlmida Mova OÜ-ga ja Voimet OÜ-ga raamlepingud, sest tal oli juba 30.01.2019 sõlmitud raamleping AGD Company OÜ-ga, kes osutas talle jätkuvalt teenust. Seetõttu on sisutud väited, et kaebaja tutvus äriregistri andmetega, ning halduskohus on põhjendamatult heitnud ette, et maksuhaldur ei ole uurinud, mil viisil tehingud kaebaja ning Mova OÜ ja Voimet OÜ vahel aset leidsid. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks kontrollinud, kas Mova OÜ ja Voimet OÜ juhatuse liikmed on andnud kolmandatele isikutele volitusi vaidlusaluste tehingute tegemiseks. Kaebaja juhatuse liige tegutses vähemalt raske hooletusega. Kuigi pole kahtlust, et objektidel on tööd teostatud, ei ole töid teinud arvetel näidatud Mova OÜ ja Voimet OÜ ning järelikult on tehingud nende äriühingutega näilikud ja neid ei võeta MKS § 83 lg 4 kohaselt maksustamisel arvesse (vt ka Riigikohtu 27.09.2022 otsus nr 3-17-523, p 21). Mova OÜ-l ja Voimet OÜ-l puudusid tööde tegemiseks vajalikud kvalifitseeritud töötajad ning kaebaja ei ole vastupidist tõendanud. Puuduvad tõendid, et kaebaja kontrollis kvalifitseeritud töötajaskonna olemasolu. Kontrollimenetluses tuvastati, et Mova OÜ-s ja Voimet OÜ-s ei ole töötanud isikud, kelle tunnilehed esitas kaebaja MTA-le. Halduskohus ei ole seda analüüsinud. Kuna kaebaja pidi järgima ehitusseadustiku § 21 lg-tes 1 ja 2 sätestatut, siis ei pidanud MTA ise kaebajalt uurima, kas ja mil viisil tegi kaebaja kindlaks oma tehingupartnerite töötajate olemasolu ja nende kvalifikatsiooni. Kaebaja esitas eriarvamuses vaid üldsõnalised vastuväited. Halduskohus jättis Voimet OÜ juhatuse liikme OV maksumenetluses antud seletusi hinnates tähelepanuta, et OV andis digitaalseks allkirjastamiseks vajalikud dokumendid 2019. a veebruaris ADi kätte ehk oli 2019. a märtsis ja aprillis variisik. Kui halduskohus leidis, et Mova OÜ variisikust juhatuse liikme MJ ülekuulamine oli oluline (temalt ei ole maksumenetluses seletusi võetud), oleks kohus saanud isiku üle kuulata ka omal algatusel. Arvetel on teenuse sisuks märgitud tööjõurent (sh Mova OÜ arvetel „Keevitaja rent, töötunnid“ ja „Koostaja rent, töötunnid“ ning Voimet OÜ arvetel „keevitustööd (tööjõurent), tunnid“), mis on vastuolus kontrollimenetluses esitatud väitega, et variäriühingud osutasid kaebajale hoopis alltöövõttu. Nimetatud vastuolu kinnitab, et kaebaja pidi teadma, et Mova OÜ ja Voimet OÜ ei ole tegelikud teenuse osutajad ning raamlepingud on vaid näilikud. Tehingud AGD Company OÜ-ga tuli maksustada 0% käibemaksumääraga. Õigusliku alusena on maksuhaldur käsitanud esimeses kontrolliaktis KMS § 10 lg 2 p-i 1 ja lg 4 p-i 1 ning kaebaja eriarvamusest tulenevalt teises kontrolliaktis KMS § 10 lg 4 p-i 9. Algses kontrolliaktis toodud õigusliku aluse hilisem muutmine ei tähenda, et maksuotsus oleks vastuoluline. Seda enam, et MTA lõppjäreldus sellest ei muutunud. Teenuse saamine ja osutamine oli seotud kaebaja püsiva tegevuskohaga Rootsis ning kaebajal tulnuks AGD Company OÜ-lt teenus sisse osta Rootsi käibemaksukohustuslasena. Halduskohtu käsitus käibemaksu neutraalsusest muudaks KMS § 10 lg 4 p 9 sisutuks. Seetõttu ei pidanud maksuhaldur käibemaksu kumulatsiooni küsimust maksuotsuses analüüsima. Kuna kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jäeti Tallinna Halduskohtu 10.12.2021 määrusega rahuldamata, siis ei olnud esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu vastustajalt välja mõistmine põhjendatud (HKMS § 108 lg 1). Apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmise taotlus esitati hilinemisega, mistõttu tuleb see jätta vaidluse tulemusest sõltumata rahuldamata.
7.Ferritek OÜ vaidleb 19.01.2023 vastuses (täiendatud 27.05.2024) apellatsioonkaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Maksuhaldur ei ole maksumenetluses püüdnudki tuvastada tegelikke asjaolusid. Kui teenuse saamine on edasimüümise kaudu tõendatud ning on loogiline, 5(11)
3-21-2810 et keegi kolmas isik ei osutanud teenust tasuta, siis ei saa väita, et teenust ei ole osutatud. MTA on alusetult tuginenud kriminaalasjas nr 1-20-4388 tehtud kohtuotsusele, kuigi see puudutab Stableproff OÜ tehinguid ja ei ole seotud kaebajaga. Kohtuotsus kajastab lisaks üksnes esitatud süüdistust ning ei sisalda viiteid tõenditele, mida saaks kaebajaga seostada. Maakohtu otsusest ei saa järeldada, et kaebaja oli teadlik, et Mova OÜ ja Voimet OÜ on nn arvevabrikud ning nende juhatuse liikmed variisikud. Kohtuotsus on tehtud alles pärast praegu vaidluse all olevate tehingute toimumist. Kaebaja sai ADi suhtes algatatud kriminaalmenetlusest teada alles kontrolliaktist. Kuna kaebaja ei teadnud, et AD oli variisik, ei saanud ta sellest lähtuda. AD ei ole ennast kriminaalasjas süüdi tunnistanud ja tema suhtes algatatud kriminaalasi lõpetati prokuröri 17.06.2020 määruse alusel oportuniteedi korras. Seega oli AD üksnes kahtlustatav ja tema süü ei ole tõendatud. MTA ei ole teinud sisuliselt mingeid jõupingutusi, et tuvastada väidetavalt näiliku tehingu poolteks olevate isikute tegelik tahe ja võimaliku varjatud kokkuleppe olemasolu (MKS § 83 lg 4). Kaebaja on täitnud temal lasuva hoolsuskohustuse ja maksuhaldur on kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamist piiranud õigusvastaselt. MTA ei ole selgitanud, milliste vahendite või meetmete abil oleks kaebajale pidanud selguma, et Mova OÜ ja Voimet OÜ juhatuse liikmed on variisikud ning kaebaja osaleb maksupettuses. Alltöövõtjate töötajate kvalifikatsioon on kontrollitav tööde teostamise käigus ja kvalifikatsiooni ei ole muul viisil võimalik kontrollida. Maksuhaldur pidanuks kaebaja esitatud andmete põhjal tuvastama reaalse teenuse osutaja ja teenuse sisu. AGD Company OÜ-ga tehtud tehingute osas on halduskohus heitnud põhjendatult MTA-le ette vastuolulisi seisukohti. Seejuures viitas kohus viimases kontrolliaktis ja maksuotsuses toodud õiguslike aluste lahknevusele. Nõustuda ei saa väitega, et õiguslik alus polegi oluline ja ei tingi maksuotsuse tühistamist, sest lõpptulemus jäi samaks. AGD Company OÜ on deklareerinud müügikäibemaksu ja kaebaja on deklareerinud samas ulatuses sisendkäibemaksu. Puudub alus arvata, et AGD Company OÜ tühistaks väljastatud arve, seega on käibemaksu kumuleerumise risk realiseerunud.
8.Tallinna Ringkonnakohus võttis 02.05.2024 määrusega haldusasja materjalide juurde Ferritek OÜ 19.01.2023 vastusele lisatud Viru Ringkonnaprokuratuuri 17.06.2020 määruse kriminaalasja nr 18930000311 menetluse lõpetamise kohta.
9.MTA esitas 23.05.2024 vastuväite ringkonnakohtu tegevusele seoses täiendavate tõendite haldusasja juurde võtmisega. Ringkonnakohus ei ole andnud apellandile võimalust avaldada kaebaja taotluse suhtes oma seisukohta. Prokuratuuri määruse vastuvõtmine ei ole põhjendatud, sest 17.06.2020 tõend ei saa olla tekkinud pärast halduskohtu otsuse tegemist ning kaebaja ei ole ka väitnud, et tõend sai talle kättesaadavaks pärast asja lahendamist halduskohtus. Tõendi esitamise vajadus pidi selguma hiljemalt Tallinna Halduskohtu 29.08.2022 määruses ettenähtud ajaks, mitte alles MTA apellatsioonkaebuse põhjal. Kui ringkonnakohus vastuväidet ei rahulda, siis palub apellant jätta täiendava tõendi asja lahendamisel arvestamata. Kriminaalmenetluse lõpetamine ADi suhtes ei muuda olematuks Viru Maakohtu 15.09.2020 otsusega nr 1-20-4388 tuvastatut, et AD omas mõjuvõimu Mova OÜ ja Voimet OÜ variisikutest juhatuse liikmete üle ning seega ei saanud kaebaja nendega lepinguid sõlmida.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I Vastuväite lahendamine
10.Ringkonnakohus võttis 02.05.2024 määrusega HKMS § 198 lg 2 p 3 ja lg 3 alusel täiendava tõendina haldusasja materjalide juurde Ferritek OÜ 19.01.2023 vastusele lisatud Viru 6(11)
3-21-2810 Ringkonnaprokuratuuri 17.06.2020 määruse kriminaalasjas nr 18930000311, millega lõpetati kriminaalmenetlus ADi suhtes. MTA esitas 23.05.2024 seisukohas HKMS § 90 lg 1 alusel vastuväite kohtu tegevusele, leides, et uus tõend on esitatud hilinenult.
11.Ringkonnakohus leiab, et MTA vastuväide ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei saa olla, et prokuratuuri 17.06.2020 määrus on tehtud enne Tallinna Halduskohtu 14.11.2022 otsust ning kaebaja ei ole ka väitnud, et prokuratuuri määrus oleks saanud temale kättesaadavaks alles pärast halduskohtu otsust või tõendit ei olnuks võimalik esitada hiljemalt halduskohtu 29.08.2022 määruses nõutud tähtpäevaks (19.09.2022). Ringkonnakohus on aga jätkuvalt seisukohal, et kaebajale ei ole alust ette heita, et ta ei mõistnud prokuratuuri määruse esitamise vajadust enne MTA apellatsioonkaebusega tutvumist. MTA ei ole maksuotsuses ega esimese astme kohtus selgelt tuginenud väitele, et kuivõrd AD oli kaebaja pikaajaline koostööpartner ning tema omas Mova OÜ ja Voimet OÜ üle tegelikku võimu, siis pidi kaebaja teadma, et ta ei tee tehinguid Mova OÜ-ga ja Voimet OÜ-ga. Sellele on maksuhaldur hakanud rõhuma alles apellatsioonkaebuses. Seejuures ei nähtu ka apellatsioonkaebuse p-s 4.2.4 viidatud 23.07.2021 kontrolliaktist (p 1.1.2.2.b) selgelt, et Voimet OÜ tegevust koordineeris AD, vaid selles on viidatud, et OV andis digitaalseks allkirjastamiseks dokumendi kellegi Artjomi kätte ja äriühingu tegevust koordineeris tundmatu isik, kelleks võis olla AD. Kriminaalasjas nr 1-204388 tehtud kohtuotsuse tervikteksti põhjal on selge, et tegemist oligi ADiga, kuid MTA vastuse lisana 17 esitatud versioonis on ADi nimi asendatud tähemärkidega. Lisaks ei ole Mova OÜ-ga ja Voimet OÜ-ga sõlmitud raamlepinguid ega nende lisasid allkirjastatud digitaalselt, vaid paberil (vt MTA lisad 7–10 ja 21–23). Seega jääb Viru Ringkonnaprokuratuuri 17.06.2020 määrus haldusasja materjalide juurde ning ringkonnakohus hindab seda koosmõjus teiste tõenditega (HKMS § 61 lg-d 1 ja 2). II Tehingud OÜ-dega Mova ja Voimet
12.Ferritek OÜ on kajastanud enda 2019. a aprilli sisendkäibemaksu hulgas mh Mova OÜ (hilisem ärinimi Roopest Ehitus OÜ, äriregistrist kustutatud 18.03.2024) 30.04.2019 arvet nr M-20190430-14 (käibemaks 1376 eurot – MTA lisa 5) ning Voimet OÜ (äriregistrist kustutatud 18.03.2024) 30.04.2019 arvet nr VA3004197 (käibemaks 825 eurot – MTA lisa 19). Nimetatud arvete kirjelduste kohaselt osutati kaebajale tööjõurendi teenust keevitus- või koostamistööde tegemiseks. Vaidluse all ei ole, et tööd on reaalselt teostatud, kuid maksuhalduri hinnangul ei teostanud töid Mova OÜ ega Voimet OÜ, vaid tundmatud isikud, ning Ferritek OÜ oli või pidi olema sellest teadlik.
13.Maksuhaldur on ulatuslikult tuginenud Viru Maakohtu 15.09.2020 otsusest nr 1-20-4388 nähtuvatele asjaoludele. HKMS § 61 lg 4 järgi hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Otsuse tõendusliku väärtuse osas märgib ringkonnakohus, et ka kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse puhul tuleb kohtul eelnevalt põhimõtteliselt tuvastada mh see, kas on aset leidnud tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse (nt Riigikohtu 27.02.2013 otsus nr 3-1-2-2-13, p 10.1), ning kokkuleppes kajastatu peaks olema kooskõlas kriminaalasjas kogutud tõenditega (nt Riigikohtu 27.09.2013 määrus nr 3-1-1-80-13, p 7.2.1; 01.10.2012 määrus nr 3-1-1-70-12, p-d 9–10). Seega ei tähenda pelgalt asjaolu, et isik ei pea ennast kokkuleppemenetluses süüdi tunnistama ning kohtuotsuses ei kajastata tõendeid ja nende hindamist, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus ei saaks HKMS § 61 lg 4 tähenduses tõendada selle põhjendustes välja toodud asjaolusid (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2017 otsus nr 3-15-3058, p-d 16–17). Samas on oluline silmas pidada, et kriminaalasjas nr 1-20-4388 tehtud kohtuotsus ei puudutanud mh Mova OÜ ja Voimet OÜ tehinguid Ferritek OÜ-ga, vaid Stableproff OÜ-ga. 7(11)
3-21-2810
14.Halduskohus ongi heitnud maksuhaldurile eeskätt ette seda, et maksuotsuse koostamisel on lähtutud ainuüksi Viru Maakohtu 15.09.2020 otsusest nr 1-20-4388 ning maksuhaldur ei ole konkreetselt Ferritek OÜ ning Mova OÜ ja Voimet OÜ vaheliste tehingute asjaolusid sisuliselt uurinud, vaid laiendas kriminaalasjas tuvastatud asjaolud ka neile tehingutele. Maksuotsusest nähtuvalt on MTA leidnud, et kuivõrd kriminaalasjas on tuvastatud, et Mova OÜ ja Voimet OÜ tegutsesid vähemalt 2018. a maist kuni 2019. a augustini (see vahemik hõlmab ka siinses asjas kontrollitud maksustamisperioodid 2019. a märts ja aprill) nn arvevabrikutena, neil äriühingutel puudus tegelik majandustegevus, juhatuse liikmed olid variisikud ja äriühingud olid ADi kontrolli all, kellega kaebajal oli pikaajaline koostöökogemus, siis kajastas kaebaja võltsarveid oma sisendkäibemaksu arvestuses teadlikult. MTA on tuginenud ka Voimet OÜ juhatuse liikme OV 27.01.2020 seletustele (MTA lisa 31), kuid need on antud teises maksumenetluses ja ei puuduta samuti tehinguid Ferritek OÜ-ga, vaid 2019. a juunis toimunud tehinguid (lisaks ei nähtu seletustest, et Voimet OÜ-l polnuks üldse mingit majandustegevust). MTA on lähtunud eeldusest, et kõik tehingud Mova OÜ-ga ja Voimet OÜ-ga toimusid samasugustel asjaoludel, ning hinnanud selle piisavaks, et lugeda tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 alusel kaebajale üle läinuks (nt maksuotsuse p 4.7 viimane lause: „Te ei ole kogu menetluse vältel esitanud ega tõendanud terviklikku usutavat versiooni selle kohta, kuidas te kontrollisite äriühingute tausta ning mil moel te veendusite kvalifikatseeritud tööjõu olemasolus ning nende seotust Voimet OÜga ja Mova OÜ-ga.“).
15.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et isegi kui Mova OÜ-l ja Voimet OÜ-l puudus tegelik majandustegevus ning äriühingud tegutsesid nn arvevabrikutena, ei saa ainuüksi sellest veel järeldada, et kaebaja on nende võltsarveid oma maksuarvestuses kasutatud teadvalt ning tema heausksus tehingutes on välistatud. MTA positsiooni ilmestab nt maksuotsuse p 4.7 kolmanda lõigu algus: „Kui on tuvastatud, et tegemist on mittetegutsevate äriühingutega, ei saa rääkida hoolsuskohustusnõuete täitmisest ning heas usus tegutsemises. Juhtumitel, kus kasutatakse arvevabrikute teenust, ei ole käitutud heauskselt. Arvevabriku arvete kasutamine oma raamatupidamises saab olla vaid teadlik tegevus.“ Halduskohus märkis õigesti, et kuigi MTA väitel viitavad kontrolli käigus kogutud tõendid, et kaebaja teadis, et kasutab arvevabriku teenust, ei ole maksuhaldur tegelikkuses selle kohta tõendeid kogunud ega kohtule esitanud. Maksuhaldur on küll tuvastanud, et kaebaja esitatud tunnilehtedel (MTA lisad 6 ja 20) märgitud isikud ei olnud TSD ja TÖR-i väljatrükkide (MTA lisad 11–12 ja 24–25) kohaselt Mova OÜ ega Voimet OÜ töötajad, kuid sellised andmed ei saanud olla kaebajale kättesaadavad. Kaebaja on selgitanud, et kontrollis registreeritud töötajate olemasolu teatmik.ee kaudu ning 2019. a I kvartalis oli Mova OÜ-l kuus töötajat ja Voimet OÜ-l kolm töötajat. Asjaolu üle, et äriühingutel registreeritud töötajad tõepoolest olid, ei ole vaidlust. Samuti oli töötajate arv piisav, sest Mova OÜ-ga sõlmitud 20.03.2019 raamlepingu nr PR-4 lisa 1 (tööde tellimisleht) kohaselt telliti üks keevitaja ja üks koostaja (monteerija) ning Voimet OÜ-ga sõlmitud 25.03.2019 raamlepingu nr PR-5 lisa 1 (tööde tellimisleht) kohaselt telliti üks keevitaja.
16.MTA on viidanud ka sellele, et kuigi sõlmitud raamlepingutes (nt p-d 4.1, 4.5, 5.2, 5.4, 6.2; lisa 1 p-d 3.1 ja 3.2) on kaebaja pidanud töötajate kvalifikatsiooni väga oluliseks, puuduvad andmed, et ta oleks enne tööde teostamist seda kuidagi kontrollitud, eriti kuna tegemist oli uute tehingupartneritega. Ka sellest asjaolust ei saa vahetult järeldada, et tehingute kohta koostatud dokumendid on üksnes formaalsed. Seejuures sisaldasid lepingud käendaja regulatsiooni ning käendajaks oli AGD Company OÜ, keda esindas AD, kellega kaebajal oli maksuhalduri hinnangul pikaajaline koostöö. Raamlepingute p 8.5 kohaselt pidi juhul, kui töövõtja kohustust ei täida, täitma käendaja kohustuse töövõtja asemel täies ulatuses ja nõutava kvaliteediga. See asjaolu võib selgitada kaebaja usaldust, et tööd saavad tehtud. Tunnilehtedelt nähtuvad lisaks töid väidetavalt teinud isikute nimed, mistõttu olnuks andmed kontrollitavad. Kaugeleulatuvaid järeldusi ei ole põhjust teha ka sellest, et raamlepingute kohaselt oli tegemist ehituse töövõtuga, 8(11)
3-21-2810 aga Mova OÜ ja Voimet OÜ arvetel on kajastatud tööjõurent. Lepingutes (p 1.4) on objektiks märgitud küll tööde nimetused (nt keevitustööd, montaažitööd), kuid seda vastavalt lepingute lisaks 1 olevatel tööde tellimislehtedel määratule (vt p 2.1) ja arveldused toimuvad tunnipõhiselt (vt p-d 3.1–3.4). Tööde tellimislehtedel ei ole samuti määratud ühtegi konkreetset objekti või töölõiku, vaid töömaht on piiritletud töötajate ja nende töötundide alusel. Seega oligi ehituse alltöövõtu asemel pigem tegemist tööjõurendiga, nagu on teenuse kirjeldusena märgitud Mova OÜ ja Voimet OÜ arvetel.
17.Seonduvalt MTA vastuväitega, et kui halduskohtu hinnangul tulnuks seletused võtta ka Mova OÜ juhatuse liikmelt MJlt, siis võinuks halduskohus ta ise kohtus üle kuulata, märgib ringkonnakohus, et tegemist ei ole olukorraga, kus mõni konkreetne tõend oleks jäänud maksumenetluses kogumata, vaid halduskohus tühistas maksuotsuse Mova OÜ ja Voimet OÜ tehingute osas põhjusel, et maksuhaldur ei ole üldse uurinud kaebaja ja nimetatud äriühingute vaheliste tehingutega seotud asjaolusid. Maksukontrolli läbiviimine on maksuhalduri ülesanne (MKS § 10 lg 2 p-d 1 ja 2) ning maksuotsuse faktilise ja õigusliku aluse otsimine ei tohi ulatuslikus mahus kanduda üle kohtumenetlusse (nt Riigikohtu 04.03.2020 otsus nr 3-18-1740, p 18.4).
18.Kokkuvõtlikult nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega, et maksuhaldur ei ole Ferritek OÜ tehinguid OÜ-dega Mova ja Voimet piisavalt uurinud ning sellel põhjusel tuli maksuotsus neid tehinguid puudutavas osas (käibemaks 2201 eurot ja tulumaks 550,25 eurot) tühistada. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi selles osas üle korrata (HKMS § 201 lg 4). III Tehingu AGD Company OÜ-ga
19.Ferritek OÜ ja AGD Company OÜ vahel toimunud tehingute puhul ei ole vaidluse all, et 01.03.2019, 26.04.2019 ja 30.04.2019 arvetel (MTA lisad 32–34) kajastatud tööd on tehtud. AGD Company OÜ 10.03.2021 seletuste kohaselt tellis kaebaja 2019. a märtsis ja aprillis temalt keevitus- ja montaažitöid, mida tehti Rootsis ja mida organiseeris eeskätt Rootsi peatöövõtja. Vaidlus on selles, kas kaebaja võis arvata sisendkäibemaksu hulgas maha AGD Company OÜ väljastatud 20% käibemaksumääraga arvetel kajastatud käibemaksu olukorras, kus Ferritek OÜ ise lisas soetatud teenuste edasimüügil Rootsi partnerile MRM Mining AB-le esitatud arvetele 25% käibemaksu Rootsi käibemaksukohustuslasena. Vaidluse all ei ole, et Ferritek OÜ oli nii Eesti kui ka Rootsi käibemaksukohustuslane ning see olukord ei olnud kuidagi lubamatu.
20.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu etteheitega, et maksuotsus on vastuoluline. MTA 23.07.2021 ja 07.09.2021 kontrolliaktidest nähtub koosmõjus iseenesest arusaadavalt, et MTA võttis hilisemas kontrolliaktis (vt p-d 1.5.2–1.5.3) arvesse, et teenuste osutamine ei olnud seotud välisriigi kinnisasjaga ning KMS § 10 lg 4 p 1 ei ole asjakohane, kuid leidis samas, et kohaldub KMS § 10 lg 4 p 9, sest siinsel juhul osutas Eesti äriühing (AGD Company OÜ) teenust Rootsi maksukohustuslasena registreeritud isikule (Ferritek OÜ). MTA hinnangul toimus teenuse saamine ja osutamine kaebaja püsiva tegevuskoha kaudu Rootsis ning ei ole õige, et kaebaja ostis teenuse sisse Eesti maksukohustuslasena, kuid müüs edasi Rootsi maksukohustuslasena. Sellele vaatamata kajastab maksuotsuse p 2.3.3 MTA järeldustena jätkuvalt põhjendusi, mis seonduvad KMS § 10 lg 4 p-ga 1, ja samas viidatakse õigusliku alusena KMS § 10 lg 4 p-le 9. Arvestades 07.09.2021 kontrolliaktis ja maksuotsuse p-s 4.9 toodud seisukohti, ei tingi eelnev siiski maksuotsuse tühistamist, vaid lähtuda saab sellest, et MTA hinnangul on maksustamise õigeks aluseks KMS § 10 lg 4 p 9. Seda on möönnud ka halduskohus.
9(11)
3-21-2810
21.Halduskohus tühistas maksuotsuse AGD Company OÜ-ga tehtud tehinguid puudutavas osas põhjusel, et maksuotsuses ei ole analüüsitud käibemaksu kumulatsiooni küsimust, mis võis mõjutada asja otsustamist ja halduskohus ei saa asuda MTA asemel kaalutlusõigust teostama. KMS § 15 lg 4 p 1 kohaselt on teenuse puhul, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (ja mille käive ei ole KMS § 16 kohaselt maksuvaba), käibemaks 0% teenuse maksustatavast väärtusest. Maksuhaldur ei ole väitnud, et kaebaja ei oleks AGD Company OÜ arvetel toodud käibemaksu müüjale tasunud või AGD Company OÜ ei oleks käibemaksu riigile üle kandnud. Kui kaebaja ei saa AGD Company OÜ arvetel kajastatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata, siis jääks tasutud käibemaksusumma kaebaja kanda ehk tekiks käibemaksu kumulatsioon, mida tuleb üldjuhul vältida. Käibemaksu neutraalsus ei tähenda siiski, et maksuhalduril ei ole õigust tehinguid maksukontrolli käigus ümber hinnata ning neid vajaduse korral maksustada. Samas ei olegi halduskohus väitnud, et käibemaksu kumulatsiooni tõttu ei olnud Ferritek OÜ-le maksu määramine lubatav. Kohus juhtis hoopis tähelepanu, et maksuhalduril on erandlike asjaolude ilmnemise korral või otstarbekuse kaalutlusest lähtuvalt õigus jätta poolte käibemaksuarvestus korrigeerimata ning aktsepteerida ostja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Näiteks juhul, kui on alust eeldada, et müüja ei paranda esitatud arvet ja ei taotle riigilt käibemaksu tagastamist või ostjal ei oleks võimalik alusetult tasutud käibemaksu müüjalt tagasi saada (nt Riigikohtu 18.12.2012 otsus nr 3-3-1-67-12, p-d 14–15; 11.01.2012 otsus nr 3-3-1-46-11, p-d 21–22). Kas konkreetsel juhul sellised erandlikud asjaolud esinevad või mitte, peab hindama maksuhaldur ning halduskohus ei saa HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt asendada maksuhalduri (puuduvat) kaalutlus- või otstarbekusotsust enda hinnangutega. Ringkonnakohus jagab seda seisukohta.
22.MTA apellatsioonkaebuses sisalduv üldine märkus, et AGD Company OÜ-l on võimalik arve tühistada, ei saa asendada halduskohtu viidatud puuduvat analüüsi. Kuigi AGD Company OÜ on äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt jätkuvalt õigusvõimeline äriühing, on ta esitanud viimase majandusaasta aruande 2018. a kohta, tal puuduvad käive ja töötajad ning äriühing on 08.01.2021 kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist. Seega ei saa eeldada, et praegusel juhul on erandlike asjaolude esinemine välistatud. IV Menetluskulude väljamõistmine
23.MTA on apellatsioonkaebuses vaidlustanud halduskohtu otsuse lisaks osas, milles kohus mõistis vastustajalt kaebaja menetluskulude hulgas välja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu 15 eurot. Apellant leiab, et kuna Tallinna Halduskohus jättis 10.12.2021 määrusega Ferritek OÜ esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, siis ei ole sellega seotud kulu vastustajalt väljamõistmine HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt põhjendatud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Menetluskulud jaotatakse HKMS § 108 lg-te 1–4 ja § 109 lg 2 kohaselt vastavalt menetluse lõpptulemusele, mitte aga menetluse käigus esitatud üksikute taotluste lahendamise tulemuste põhjal. Menetluskulude jaotamisel arvestatakse kõiki asjas kantud menetluskulusid. Esialgse õiguskaitse taotluselt 03.12.2021 tasutud riigilõivu ei ole lisaks põhjust jätta kaebaja kanda ka HKMS § 109 lg 6 alusel, sest kuigi taotlus jäi rahuldamata, ei saa taotluse esitamist pidada siiski ilmselgelt ebavajalikuks või põhjendamatuks. IV Kokkuvõte ja menetluskulud
24.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb MTA apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 14.11.2022 otsus muutmata.
10(11)
3-21-2810
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. MTA oli apellatsioonkaebuse esitamisel HKMS § 104 lg 10 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 5 alusel vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest ning ei ole taotlenud ka muude apellatsiooniastmes kantud menetluskulude hüvitamist. Kuna MTA apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Ferritek OÜ on palunud mõista MTA-lt välja apellatsioonimenetlusega seotud esindajakulud 1110 eurot kokku esindaja 11,1 töötunni eest (100 eurot/tund + käibemaks). Kulude kandmine ja seos praeguse haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 nõuete kohaselt tõendatud. Kuigi menetluskulude väljamõistmise taotlus on esitatud hilinenult (ringkonnakohtu 02.05.2024 määruse kohaselt tulnuks taotlus esitada hiljemalt 23.05.2024, kuid see on esitatud 26.05.2024), tuleb sellega HKMS § 51 lg 4 kohaselt arvestada, sest taotluse lahendamine ei põhjusta asja lahendamise viibimist (nt Riigikohtu 26.02.2024 otsus nr 3-21459, p 32; 20.12.2017 otsus nr 3-16-1616, p 17). Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja menetluskulud põhjendatud ja mõistliku suurusega ning kuna MTA apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, peab kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel kandma vastustaja. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.