lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-976/16

Sotsiaalõigus › Sotsiaalabi

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 09.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-976/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Sotsiaalabi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.07.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1077
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

09.07.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-976

Haldusasi

X kaebus Kose valla kohustamiseks tagama talle sotsiaaleluruumi

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.05.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata X taotlus riigi õigusabi saamiseks Tallinna Halduskohtu 02.05.2024 määruse vaidlustamisel haldusasjas nr 3-24-976.

Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 02.05.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-976 resolutsiooni punkti 1 peale.

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.05.2024 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1 ja § 119 lg 1). Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1 viimane lause, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 28.03.2024 riigi õigusabi taotluse ja hiljem täiendavaid avaldusi, millest nähtuvalt soovib ta, et kohus kohustaks Kose valda tagama talle sotsiaaleluruumi. Kaebajale ei ole antud eluruumi mõistliku aja jooksul juba 2022. a oktoobrist alates. Kaebaja on osalise töövõimega ja toimetulekutoetuse saaja. 2023. a-l juhtunud õnnetuse tõttu (küünarnuki luumurd ja õlavigastus) on tal olnud kaks operatsiooni ja ta on uue operatsiooni ootel. Seega on ta sisuliselt haiguslehel ja töötu. Lisaks on tal igakuine elatise kohustus alaealise lapse ees, kes temaga koos ei ela.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-24-976

2.Tallinna Halduskohus jättis 02.05.2024 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja kaebuse käiguta, andes kaebajale määruse põhjendustes kirjeldatud selgituste ja dokumentide esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemiseks 15 päeva määruse jõustumisest. Arvestades et kaebaja on toimetulekutoetuse saaja, ei ole kahtlust, et täidetud on eeldus, et kaebaja ei suuda majandusliku seisundi tõttu tasuda asjatundliku õigusteenuse eest (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1). RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi riigi õigusabi siiski ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Praegu on tegemist sellise olukorraga. Kaebaja avaldustes kirjeldatud füüsilised vigastused ega neist tingitud osaline töövõime ei takista kohtumenetluses osalemist. Kuigi väärteoasjas on Riigikohtu kriminaalkolleegium pidanud põhjendatuks anda kaebajale riigi õigusabi, ei ole väärteomenetluses võetud seisukohad automaatselt ülekantavad halduskohtumenetlusse. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte, mille kohaselt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele (HKMS § 2 lg 4), ning kohtul on kohustus tagada oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse (HKMS § 2 lg 5). On põhjust arvata, et kohtu selgituste abiga on kaebaja võimeline praeguses asjas ise oma õigusi kaitsma.
3.X esitas 22.06.2024 avalduse, mille kohaselt taotleb ta halduskohtu 02.05.2024 määruse peale edasikaebamiseks riigi õigusabi. Lisatud menetlusabi taotluse kohaselt on ta kodutu ja osalise töövõimega, tema sissetulekud on 200 eurot kuus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.HKMS § 110 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg-st 1 tulenevalt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Majandusliku seisundi kõrval tuleb hinnata, kas esinevad RÕS §-s 7 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Riigi õigusabi ei anta muu hulgas juhul, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1).
5.Kaebaja soovib 22.06.2024 avalduses riigi õigusabi Tallinna Halduskohtu 02.05.2024 määruse vaidlustamiseks. RÕS § 10 lg 1 järgi esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks haldusasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Kuna määruskaebust halduskohtu 02.05.2024 määruse peale menetleb Tallinna Ringkonnakohus, saab ringkonnakohus seega ühtlasi lahendada isiku riigi õigusabi taotluse seonduvalt halduskohtu määruse vaidlustamisega.
6.Ringkonnakohus jätab kaebaja 22.06.2024 riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, sest kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtu 02.05.2024 määrus on ringkonnakohtus vaidlustatav üksnes osas, millega halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Küsimus, kas kaebajale tuleks anda riigi õigusabi praeguses halduskohtumenetluses, ei ole õiguslikult ega sisuliselt keerukas. Seega ei eelda selles osas määruse vaidlustamine eriliste õiguslike vm teadmiste olemasolu, milleks oleks vajalik määrata riigi õigusabi korras esindaja. Piisab, et kaebaja oleks oma avaldustes toonud esile asjaolud, mille tõttu tuleks tema hinnangul riigi õigusabi anda. Kaebaja on kohtule esitatud dokumentides sellised asjaolud esile toonud.

2(3)

3-24-976

7.Ringkonnakohtu hinnangul saab kaebaja 22.06.2024 avaldust käsitada määruskaebusena halduskohtu 02.05.2024 määruse resolutsiooni p 1 peale. Kaebaja avaldusest on aru saada, millist lahendit soovib kaebaja vaidlustada ning avaldus on esitatud edasikaebamise tähtaja jooksul. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Seetõttu käsitab ringkonnakohus kaebaja avaldust määruskaebusena ja võtab selle HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
8.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jättis õigesti riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, ei sõltu üldjuhul sellest, kas isik omab õigusalaseid teadmisi, vaid eelkõige vaidluse keerukusest ja isiku käitumisest protsessis (nt Riigikohtu 11.03.2008 määrus nr 3-2-1-7-08, p-d 10–13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7). Nagu halduskohus selgitas, kehtib halduskohtumenetluses uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5), millest tulenevalt peab halduskohus ise leidma asja lahendamiseks õiged õigusnormid ning selgitama menetlusosalisele menetluslikke õigusi ja kohustusi. Seetõttu ei pea kaebaja kohtule esitatavates avaldustes viitama õigusnormidele ega asjakohasele kohtupraktikale, vaid piisab asja lahendamiseks vajalike faktiliste asjaolude väljatoomisest. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja võimeline seda tegema. Kaebaja on esitanud kohtule mitmeid avaldusi, milles on selgitanud arusaadavalt, millist haldusorgani tegevust ta soovib vaidlustada ja milline on tema kohtusse pöördumise eesmärk, tuues esile ka põhjendused, miks tema arvates on Kose valla tegevus õigusvastane. Halduskohus on 02.05.2024 määruse põhjendustes andnud kaebajale üksikasjalikud ja asjakohased juhised, mida kaebajal tuleks täiendavalt kohtule selgitada või esitada. Riigi õigusabi andmist ei tingi pelgalt kaebaja tervislik seisund (s.o traumast saadud õla- ja küünarnukivigastused) ja osaline töövõime. Asja materjalide põhjal ei ole alust arvata, et kaebaja ei oleks võimeline oma vigastustest hoolimata kohtule vajalikke selgitusi esitama. Kui kaebaja vajab kohtudokumentide koostamiseks pikemat aega, on tal võimalik küsida kohtult ka määratud menetlustähtaja pikendust, esitades selleks põhistatud avalduse (vt HKMS § 69 lg 1).
9.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 02.05.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja