lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-1893/2

Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 05.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1893/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.07.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1194
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
MKS § 10 lg 3Maksuhalduri ülesandedHKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 133 lg 1Lihtmenetluse eeldusedHKMS § 43Korduv kaebusMKS § 11 lg 2UurimispõhimõteMKS § 12KaalutlusõigusMKS § 60Teabe nõudmine maksukohustuslaselt

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-1893/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium20.09.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

05.07.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1893

Haldusasi

Capital Kinnisvara OÜ kaebus Maksu-ja Tolliameti 26.04.2024 korralduse nr 12.2-3/063997-1 ning 31.05.2024 vaideotsuse nr 6-1/5567-2 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – Capital Kinnisvara OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige AP, lepinguline esindaja TP Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada Capital Kinnisvara OÜ kaebus. Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1.MTA kontrollib 26.04.2024 korralduse nr 12.2-3/063997-1 alusel Capital Kinnisvara OÜ tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (edaspidi TSD) deklareeritud andmete õigsust maksustamisperioodidel oktoober kuni detsember 2023. Sama korraldusega kohustas MTA Capital Kinnisvara OÜ-d esitama korralduses nimetatud dokumendid hiljemalt 07.05.2024 ja andma kontrollitaval perioodil toimunud majandustehingute kohta suulised selgitused maksuhalduri ametiruumides 13.05.2024. Korraldus sisaldab selgitust, et esitada ei ole vaja dokumente, millised äriühing on varasema kontakti käigus juba esitanud.
2.Capital Kinnisvara OÜ esitas MTA 26.04.2024 korraldusele 15.05.2024 vaide. MTA jättis 31.05.2024 vaideotsusega nr 6-1/5567-2 Capital Kinnisvara OÜ vaide rahuldamata.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 30.07.20263-26-2175/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 29.07.20263-26-2291/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 21.07.20263-25-2793/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-111/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-2099/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.07.20263-26-1726/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.Capital Kinnisvara OÜ (kaebaja) esitas 25.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 26.04.2024 korralduse nr 12.2-3/063997-1 ning 31.05.2024 vaideotsuse nr 6-1/5567-2 tühistamiseks. Kaebaja taotleb kaebuses, et kohus kohustaks MTA-d tegema uut korraldust andmete kogumiseks kirjalikult. Kaebaja leiab, et kirjalik andmete esitamise viis oleks ettevõtte jaoks kõige vähem koormavam, see võimaldab muuhulgas hoida kokku kulusid raamatupidaja

3-24-1893 täiendavale tööle ja visiidi ajakulule, süveneda küsitusse, tõlkida ja vastata konkreetselt. Ettevõte ei nõustu esitama infot suuliselt, sest maksukohustust puudutavate asjaolude väljaselgitamiseks on olemas kogu vajalik dokumentatsioon ning analüüsimise tulemusel tekkinud küsimused saab edastada kirjalikult.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-le 21 kohaselt võib kohus määrusega kaebuse tagastada selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tegemist on kaebuse tagastamise diskretsioonilise alusega, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui täidetud on kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ning kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (Riigikohtu 01.11.2018 määrus nr 3-18-763, p 9; 14.12.2021 määrus nr 3‐21‐980, p 11; 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Leian, et praegusel juhul on need mõlemad tingimused täidetud.
5.Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.
5.1.Vaidlust ei ole, et kaebaja on Eesti maksukohustuslane maksukorralduse seaduse (MKS) § 6 mõistes. Maksukohustuslasel on kohustus täita maksukorralduse seadust ja maksuseadusi ning mh taluda maksukohustuse kontrollimist maksuhalduri poolt. Käesoleval juhul on maksuhaldur teavitanud vaidlustatava korraldusega, et on alustanud kaebaja maksukohustuste kontrolli tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (edaspidi TSD) deklareeritud andmete õigsust maksustamisperioodidel oktoober kuni detsember 2023. MTA on esitanud kaebajale nõude dokumentide esitamiseks ja suulise teabe andmiseks. Seejuures on seadusandja maksuhaldurile andnud laia kaalutlusruumi otsustamaks maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning asja otsustamiseks vajalike tõendite kogumise üle (MKS § 11 lg 2). Kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve (MKS § 12), vältides seejuures üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi (MKS § 10 lg 3). Kohtumenetluse raames saab kohus seega kontrollida üksnes seda, kas maksuhaldur on kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud kohaseid asjaolusid ning kas sellest tulenevalt on korraldusega kaebajale pandud kohustus proportsionaalne. Kohus ei teosta kaalutlusõigust maksuhalduri asemel.
5.2.Tulenevalt MKS § 60 lõikest 1 oli maksuhalduril võimalik valida, kas kohustada maksukohustuslast andma teavet kirjalikult või suuliselt ning minu hinnangul on MTA korralduses piisavalt põhjendanud suulise teabe nõudmise vajadust. Korraldusest nähtub, et eelnevalt on kaebaja andnud maksuhaldurile kirjalikku teavet, mida aga on vaja täpsustada ning, et efektiivsem on saada vastused kõikidele küsimustele suulise vestluse käigus, kus mõlemal vestluse osapoolel on soovi korral võimalik esitada täpsustavaid küsimusi selleks, et lahendada kõik vastuolud. Sellest tulenevalt ei saa korralduses esitatud nõuet suuliste selgituste andmiseks pidada ebaproportsionaalseks, ka on selline nõue asjakohane maksukontrolli võimalikult kiire ja efektiivse läbiviimise tagamiseks. Korralduses ei pea maksuhaldur üksikasjalikult välja tooma kõiki küsimusi, mis tal on eelnevalt kirjalikult esitatud dokumentidega tutvumisel tekkinud, neid saab maksuhaldur üksikasjalikumalt selgitada suulise vestluse käigus.
5.3.Kaebuses on viidatud, et kaebaja ning tema raamatupidaja (ja ka esindaja) visiit maksuhalduri juurde tekitab üleliigseid kulusid, ebameeldivusi ning ei ole seega

3-24-1893 proportsionaalne meede teabe kogumiseks. Samas ei nähtu kaebusest, millised ja kui suured on võimalikud kulutused seoses maksuhalduri ametiruumidesse ilmumisega, mis võiks muuta kaebajale kui maksukohustuslasele korraldusega pandud kohustuse täitmise ebaproportsionaalselt kulukaks. Asjaolu, et kaebaja juhatuse liikme emakeel ei ole eesti keel, ei saa olla põhjenduseks suuliste seletuste andmisest keeldumiseks. Kaebaja on Eesti Vabariigi seaduste alusel loodud ja Eestis registreeritud ning Eestis tegutsev juriidiline isik, seega on kaebajal kohustus korraldada oma asjaajamine riigikeeles. Pealegi on maksuhaldur kaebajale vastu tulles selgitanud, et kaebajal on maksuhalduriga võimalik kokku leppida seletuste andmiseks ka muus keeles. Lisaks on maksuhaldur vaidlustatud korralduses viidanud, et juhul, kui kaebajale ei sobi korralduses määratud tähtajal maksuhalduri ametiruumidesse ilmumine, on kaebajal võimalik taotleda tähtaja pikendamist. Seega ei saa ka korralduses märgitud tähtaeg olla selline asjaolu, mis kaebajale üleliigseid kulutusi või ebamugavusi tekitab. Maksukohustuslasel on maksumenetluses kaasaaitamiskohustus, mille täitmise üheks eelduseks on mõistlik koostöö maksukontrolli läbiviimisel. Käesoleval juhul ei ole maksuhaldur nõudnud kaebajalt ebamõistlikult suure kohustuse täitmist. Ei nähtu, et esineks MKS §-s 64 sätestatud asjaolusid, mis oleks teabe andmisest keeldumise aluseks.

5.4.Vaideotsuses on maksuhaldur veel kord selgitanud kaebajale suulise teabe andmise vajadust. Maksuhaldur on mh selgitanud, et suuline vestlus ei tähenda kindlasti seda, et kaebaja peaks mäletama kõikide kontrollitava perioodi tehingute üksikasju ilma tehingu dokumentidega tutvumata ning seega ei maksa kaebajal karta, et tema õiguseid võiks suuline vestlus kuidagi enam riivata kui kirjalik teabe andmine. Nõustun vaideotsuse põhjendustega ja neid täiendavalt üle ei korda.
6.Korraldusega kaasnev riive on väheintensiivne. Eelpool olen juba selgitanud, miks ma leian, et viidatud korraldusega kaebajale pandud kohustused ei ole ebaproportsionaalsed ning seda, et kaebusest ei nähtu, et korraldusega pandud kohustus riivaks kuidagi eriliselt intensiivselt kaebaja õigusi. Lisaks saab kaebaja riive intensiivsust hinnata ka korralduses viidatud võimaluse läbi rakendada sunniraha 200 euro ulatuses. Võimaliku rahalise kohustuse korral saab riive intensiivsust mh hinnata HKMS § 133 lg-s 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäära kaudu, mille kohaselt loetakse, et riive on väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve/kohustuse väärtus ei üle 1000 eurot. Lisaks loetakse kohtupraktika kohaselt, et riive on vähese intensiivsusega siis, kui isegi kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega. Käesoleval juhul on kaebuse esemeks küsimus, kas maksuhalduril on võimalik kaebajalt nõuda suulise teabe esitamist ning iseenesest kaebaja ei vaidlusta maksuhalduri õigust üleüldse teavet saada. Sellest tulenevalt tuleb kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadavat kasu või leevendust pidada õigusmõistmisega kaasneva aja- ja rahakulu arvestades ebaproportsionaalselt väikseks, sest, nagu eelpoolviidatud, on maksukohustuslasel kontrolli talumise ja teabe andmise kohustus.
7.Eeltoodust tulenevalt tagastan Capital Kinnisvara OÜ kaebuse HKMS § 121 lg 2 punkti 21 alusel, sest kaebusega seotud võimalik riive on väheintensiivne ja kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.
8.HKMS § 104 lg 5 punkti 2 kohaselt ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele kui kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud alustel.
9.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebust ei ole kohtu menetluses olnud.

3-24-1893 (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.07.20263-26-2025/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20263-26-1284/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium