Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
17.06.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1049
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja AH Puudutatud isik – X
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.04.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.04.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-1049 muutmata.
Avaldatavas määruses asendada puudutatud isiku ja temaga seotud äriühingute nimed ning hüpoteegi esemeks oleva kinnisasja andmed tähemärgiga.
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3; § 265 lg 5).
3-24-1049 põhimaksuvõlg summas 241 618,74 eurot on tekkinud maksustamisperioodide 11.2021– 08.2022 maksudeklaratsioonidel (vorm TSD ja KMD) deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksusukohustustest. Z OÜ-l on tasumata ka sunniraha 500 eurot. Maksuhaldur alustab praeguse taotluse esitamisega Z OÜ endise juhatuse liikme X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. Maksumenetluse eesmärk on vastutusotsuse koostamine, mille tulemuseks võib olla X solidaarne vastutus Z OÜ-ga maksustamisperioodide 11.2021–08.2022 deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksusummade tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses. Põhiliseks rahaliseks kohustuseks on tasumiskohustus, mis tuleneb MKS § 105 lg-st 1. Vastutuse tekkimiseks peab Z OÜ juhatuse liige olema rikkunud MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg-te 4 ja 5 tähenduses raskest hooletusest või tahtlikult. Maksuvõla tekkimine iseenesest kinnitab juhatuse liikme MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumist. On põhjendatud kahtlus, et tasumiskohustuse rikkumine on seotud X süülise tegevusega. Menetluse tõenäoliseks tulemuseks on seadusest tulenev X solidaarne vastutus Z OÜ-ga deklareeritud ja tasumata jäänud maksuvõla eest summas 334 639,74 eurot. Z OÜ esitas X juhtimisel 27.01.2022 MTA-le maksuvõla 109 577,32 eurot tasumise ajatamise taotluse ning 28.04.2022 maksuvõla 151 533,60 eurot tasumise ajatamise taotluse, mille maksuhaldur rahuldas. Maksegraafikuid ei ole täidetud ja ajatamise tõttu ei saanud arestida äriühingu kontole laekunud raha, mis võimaldas Xl võtta kontolt välja sularaha ning kasutada seda muul moel kui maksuvõla tasumiseks. MTA analüüsis Z OÜ arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank ning tuvastas, et ajavahemikus 01.06.2021– 03.10.2022 tegutses Z OÜ aktiivselt maksuvõlgade tekkimise ajal, mil äriühing deklareeris maksukohustusi; äriühingu pangakontolt on kajastatud igapäevased majandustegevuse tehingud (arvete tasumised, maksed töötasudeks, laenumaksed ja tavapärased arved majandustegevuses); äriühingu arvelduskontolt on võetud välja sularaha kokku 203 270 eurot; sularaha võeti välja 750 euro kaupa 4–5 korda päevas; sularaha sissemakseid on tehtud kontole kokku 33 800 eurot; ajavahemikul 04.05.2022–11.08.2022 on äriühingu kontolt tehtud 17 väljamakset selgitusega „X XXXXXXXXXXXXXXXXXXX Laen“ kogusummas 110 150 eurot ning
sissemakset kogusummas
eurot selgitusega „X XXXXXXXXXXXXXXXXXXX Laenu tagastus“. MTA kinnitas kaks maksuvõla tasumise maksegraafikut: 31.01.2022 maksuvõla tasumise ajatamise otsusega nr 13-1.1/1734 kinnitati graafik summas 109 577,32 eurot kuueks kuuks, mis tunnistati kehtetuks 29.03.2022 otsusega nr 13-1.1/3836; 28.04.2022 maksuvõla tasumise ajatamise otsusega nr 13-1.1/5126 kinnitati graafik summas 151 533,60 eurot 24 kuuks, mis tunnistati kehtetuks 16.08.2022 otsusega nr 13-1.1/9050. Ettevõttest viidi sularaha välja ja juhatuse liikmele anti laenu, sh ajavahemikul 01.01.2022–16.08.2022 graafikute kehtivuse ajal, mil sularaha viidi välja 82 300 eurot ning Xle anti laenu kogusummas 110 150 eurot, kuid graafikumaksed jäeti tasumata ja graafik tühistati. X lahkus Z OÜ juhatuse liikme kohalt 19.05.2023 ning alates sellest ajast on Z OÜ juhatuse liikmeks G, kes tegutseb 44 ettevõttes. Pärast seda, kui X lahkus juhatuse liikme kohalt, lõpetas Z OÜ majandustegevuse. Kohtupraktika kohaselt ei ole ettevõtte müük variisikule üldjuhul juhuslik. 05.03.2024 ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded S OÜ (registrikood XXXXXXXX) teade äriseadustiku (ÄS) § 399 lg 1 alusel, mille kohaselt teatab ühing ühinemisest. Ühinemisel osalesid S OÜ ja Z OÜ, asukoht Tallinn. Maksuhaldur algatas Z OÜ maksuvõla sundtäitmise 03.10.2023 (dtl 272, 530). Pangakontode arestimise tulemusel ei ole laekumisi toimunud. Z OÜ-le kuulub järelhaagis registreerimismärgiga XXXXXX TIKI (mudel XXX), millele on 28.12.2022 seatud keelumärge. Ei ole välistatud, et isik võib talle kuuluva vara võõrandada või koormata kolmandate isikute kasuks. X on osanik kolmes äriühingus ning temale kuuluv osalus on kokku 7500 eurot. 2(6)
3-24-1049 Seejuures on OÜ-l T seisuga 08.04.2024 maksuvõlg 49 884,59 eurot. X sissetulek on ajas muutuv: ta on saanud viimati tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid T OÜ-lt 2024. a veebruaris 725 eurot. Kuni detsembrini 2023 sai ta väljamakseid brutona keskmiselt 6934 eurot kuus. Kuna X on T OÜ juhatuse liige, sõltub talle tehtavate väljamaksete suurus tema enda otsusest. Xle kuuluvad sõidukid ja väike laev, mille väärtus on marginaalne. Xle kuulub kinnisasi TTT, millele on seatud hüpoteeke kogusummas 1 380 000 eurot. Isikule kuuluva kinnistu turuväärtus võib hinnanguliselt olla 1 300 000 – 1 500 000 eurot, samas kinnistule seatud tagatiste andmise tagajärjel on kahanenud vara väärtus, mille arvelt saaks MTA tulevikus oma nõuet rahuldada. Arvestades maksuvõla suurust ja isikule kuuluva kinnistu hüpoteekide kogusummat, on põhjendatud lisaks isiku pangakontode ja võimalike hoiuste arest. Kontode arestimata jätmine annaks isikule võimaluse eelistada kohustuste täitmisel pangakonto kaudu teisi võlausaldajaid, kelle hüpoteekidega tagatud nõuded vajavad tulevikus kohtu kontrollimist. Välistatud ei ole, et kui isikul on lisaks pangakontodele ka hoiukontod, millel olevat raha soovib isik kasutada, ei kanta neid automaatselt tema pangakontole. Kui isikul on mitu panga- ja hoiukontot, millele aresti hoidmise ajal koguneb võimaliku vastutusotsusega nõutav summa, saab ta sellest maksuhaldurile teada anda ja maksuhaldur vabastab kontod, millel olev raha võib ületada maksuhalduri nõuet.
3-24-1049 detsembris 2026. Seega ei ole möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise maksimaalne tähtaeg. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid ei esine ning äriühing ei ole registrist kustutatud. Maksuvõlga ei ole kustutatud ning säilinud on äriühingu õigusvõime. Maksuvõla sissenõudmine Z OÜ-lt ei ole kolme kuu jooksul tulemusi andnud. Z OÜ-le kuulub järelhaagis registreerimismärgiga XXXXXX TIKI, millele on 28.12.2022 seatud keelumärge. Kokkuvõtvalt on eeldused MKS § 1361 lg 1 kohase loa andmiseks täidetud. Arvestades puudutatud isiku käitumist ja võimalikku rikkumist ning vastutusotsusega eeldatavalt sissenõutava summa suurust, on maksuhalduri taotletavad täitetoimingud taotluses nõutavas ulatuses proportsionaalsed. MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab MTA täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamiseks tingitud asjaolud on ära langenud või kui puudutatud isik on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab MTA täitetoimingud, kui puudutatud isik esitab tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks MTA nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui isik soovib kanda tagatissumma deposiiti, on kantava deposiidi suuruseks 334 639,74 eurot ehk võimaliku vastutusotsusega kavandatava maksusumma suurus.
3-24-1049 võimatuks (Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11). Vastutusotsuse koostamise menetlus võib alata ka täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotluse esitamisega. Olukorras, kus kavandatav vastutusotsus seonduks äriühingu deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustustega, on aktsepteeritud, et maksuhalduri piisavalt põhjendatud kahtlus võib olla tekkinud ka äriühingu maksuvõla sissenõudmise menetluse tulemusel (vt Riigikohtu 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p-d 9–14). Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise otsustamisel tuleb kohtul kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on vastutusotsuse tegemine võimalik ja tõenäoline ning ei esine vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Vastutusotsuse tegemine on välistatud, kui maksusumma määramine on aegunud, maksuvõlg on kustunud või juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamise on ebatõenäoline (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 18). MKS § 1361 alusel loa andmine otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal enne maksukontrolli lõppemist (ehk enne vastutusotsuse koostamist). Seega ei pea loa andmist otsustav kohus võtma lõplikku seisukohta vastutusotsuse sisuliste eelduste täitmise ja vastutusotsuse õiguspärasuse kohta (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 11; 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3). See, kas ja millises süü vormis puudutatud isik maksuvõla tasumise eest solidaarselt maksukohustuslasega vastutab, selgitatakse lõplikult välja vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluses (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12; 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 21).
3-24-1049 jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et taotletud täitetoimingud on proportsionaalsed. Seejuures ei ole puudutatud isik sellele määruskaebuses ka vastu vaielnud. Arvestades puudutatud isikule kuuluvate osade nimiväärtust äriühingutes (7500 eurot) ja talle kuuluvale kinnisasjale seatud hüpoteekide kogusummat (1 380 000 eurot), on põhjendatud lisaks isiku pangakontode ja hoiuste arestimine. Kuigi pangakontode arest võib riivata intensiivselt isiku õigusi, aitab seda maandada nõue, et füüsilise isiku puhul ei arestita MKS § 131 lg 3 kohaselt igas kuus ühe kuupalga alammäära suurust summat võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Kuna esineb põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik võib soovida peita oma olemasolevat vara ja tulevikus ületavad tema avalik-õiguslikud kohustused tema tulusid, ei pea võimaldama isikul kasutada piiranguteta kogu sissetulekut juba enne vastutusotsuse tegemist (vt Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p-d 28–29).
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.